«Ashyq әngimenin» býgingi qonaghy belgili aqyn, qogham qayratkeri, kóshi-qon sayasatynyng janashyry Auyt Múqiybek. Keyipkerimiz eldegi songhy oqighalar men reformalar turaly aityp berdi. 

– Auyt Múqiybekúly, «Qasiretti qantar» oqighasynan keyin «Jana ýkimet», «Jana Qazaqstan» degen sózder kóp aitylyp jatyr. Osylardyng aty ghana jana bolyp qalmay ma?

– Óziniz de estip jatyrsyz, preziydent Qasym-Jomart Toqaev halyqaralyq sarapshylardyng tújyrymyna sýiene otyryp, «Qazaqstan baylyghynyng teng jartysyna bar-joghy – 162 adam iyelik etedi» dep mәlimdedi. Sonymen qatar halyqtyng jartysynyng ailyq tabysy 50 myng tengeden aspaytynyn da atap ótti.

Bir jaghynan, qarap otyrsaq, býkil Qazaqstan otyz jyl boyy osy 162 adam ýshin júmys istepti. Halyq pen memleket osy 162 adamnan asqan az ghana dýniyemen kýn keship kelipti. Býkil parlament solardyng mýddesi ýshin zandar qabyldaumen bolypty. Ataqty Sherhan Múrtaza men Amangeldi Aytalydan bastap, býgingi Qazybek Isa men Núrtóre Jýsipke deyingi deputattar sol zandardy qoldap, dauys bergen eken. «Til-til!» dep Mәjiliske barghan Múhtar Shahanov pen Orazgýl Asanghazyqyzynyng tilderi buylyp qaytqanyn búryn aitqanmyn, býgin qaytalamay-aq qoyayyn. Tau tónkererdey bolyp jýrgen Aydos Sarym men Erlan Sairovtyng da ýni shyqpay qalypy. Býgingi Núrlan Nyghmatulin men Mәulen Áshimbaevqa deyingi mәjilis pen senattyng tóraghalary ol zandargha bir auyz qarsylyq kórsete almady. Býkil sot pen prokuratura olardy tektegen joq, «Bәleden aulaq!» dep, kórse de kórmeske salumen bolypty. Ashy da bolsa, shyndyq – osy!

Qysqasy, «162-im» bir tóbe, qalghanymyz býr tóbe bolyp, otyz jyldy ótkizippiz ghoy. Búl – memlekettik tragediya! Sol bulyqqan, ózegin ashu men yza kernegen toptyng ishinde Siz de, men de, Qasym-Jomart Kemelúlynyng ózi de boldy.

Ádilettilik ýshin taghy bir mәrte qaytalap aita keteyin, 2018 jyly «Zannamalyq retteuding shegi naqty aiqyndalghanyna qaramastan, jekelegen mәselelerding manyzyn joghary qon ýshin belgilengen shekterdi búzugha degen úmtylystar әli de oryn aluda. Sonyng saldarynan, zang shygharu qyzmeti taqyryptyq jaghynan tarylyp, zandar arqyly vedomstvolyq, salalyq, ónirlik jәne basqa da memlekettik auqymnan tys mýddelerdi qanaghattandyru ýrdisi tuyndap otyr...» dep, resmy biylikten tek bir adam ghana óz oiyn ashyq aitty.

Ol – sol kezdegi senat tóraghasy Qasym-Jomart Toqaev bolatyn. Toqaev sol joly Jogharghy palatada zang shygharu prosesin jetildiru mәseleleri boyynsha ótken ýkimet saghatynda Ýkimetting zang jobalaryn әzirleui men onyng parlamentte qabyldanyp, jýzege asyryluy arasyndaghy on kemshilikti jipke tize otyryp, kórsetip bergen bolatyn-dy.

Ókinishke qaray, ol kezde «Jalghyzdyn» ýni shyqqanymen, shany shyqqan joq. Shandy «Qasiretti qantar» oqighasy aspangha biraq shyghardy. Osy kýn kelmeske ketui kerek. Preziydent Qasym-Jomart Toqaev búghan deyin asqan sabyrlyqpen bәrine shydap keldi. Endi ary qaray, mýlde bólek, batyl sheshimder qabyldaydy. Tipti bastap ta ketti. Ózi sengen adamdardy jauapty qyzmetterge qoyyp, komandasyn jasaqtady. Otyz jyldyq tondy bir kýnde tónkerip tastau qiyn. Jәne ol tondy jyly alaqanmen juyr manda jibite de almaysyn. Sol ýshin Memleket basshysy qatang minez tanyta bastady әri óte dúrys baghyt ústandy.

Ol baghyt – «Qazaqstan halqyna» qoryn qúryp, «162-ge» tabysyn halyqpen bólisip otyrugha mýmkindik beru. Halyq ta sabyrgha kelip, preziydentting osy sheshimine toqtap otyr. Búdan bylay «162-in» yqpalymen preziydent әkimshiligi kýzep-týzep bergen zandardy parlament notarius retinde bekitip beretin zamandy dogharyp, parlamentting derbes zang shygharu qúqyghyn qalpyna keltiretin uaqyt tudy. Sebebi, qoldanystaghy zandarmen jana ýkimet kósilip júmys jasay almaydy. Óziniz de bayqaghan bolarsyz, jana Ýkimet jasaqtala salyp, parlament jeke qosalqy sharuashylyq, túrghyn ýy sayasatyn reformalau, ekologiyalyq qúqyq búzushylyqtar ýshin әkimshilik jauapkershilikti kýsheytuge baghyttalghan ongha tayau zangha jedel ózgertuler men tolyqtyrular engize bastady. Alla qalasa, aldaghy eki jylda preziydent memlekettik qúrylymgha týbegeyli ózgeris jasaydy dep oilaymyn.

– «Qazaqstan halqyna» qory dep qaldynyz, osy qor jayly aitynyzshy, ol taghy da biylik basyndaghylardyng әmiyanyna ainalyp ketpey me?

– Joq! Oghan preziydent Qasym-Jomart Toqaev eshqashan jol bermeydi. Búl jaghynan men senimdimin. Qazir men sol Qorgha qansha aqsha týsedi jәne ol qanday baghytta júmys isteydi degen mәseleni oilay bastadym. Qor basshysy Bolat Jәmishevting aituyna qaraghanda, Qorgha – 150 milliard tenge týsedi degen boljam bar. Qazaqstannyng jarty baylyghyn bauyryna basyp otyrghan 162-baydyng ishinen әli kýnge deyin bireui suyrylyp shyghyp, atalghan Qorgha 1,5 milliard dollar, tipti 1 milliard dollar ataugha jaraghan joq. Bәri tyshqanshylap otyr. Mýmkin, aldaghy kýnderde qomaqty-qomaqty qarajattar týsetin shyghar.

Al, Qordyng qanday baghytta júmys isteytini әli belgisiz. Men Ýkimetke, preziydentke aqyl aitudan aulaqpyn. Degenmen, óz oiymdy bildirgim keledi. Qazirgi tandaghy eng bir basty problema – júmyssyzdyq.

Qor qarajaty osy mәseleni sheshuge kómektesse eken deymin. Búl jerde, bayaghyday, qúlybaevtardyng qúlqyny ýshin jasalyp kelgen «últtyq jobalardan» góri, júmysty qarapayym otbasylardyng aulasynan bastaghan jón bolar edi. Memleketting naryqtyq jýiege kóshkenine otyz jyl bolghanymen, bizding halyq osy kýnge deyin «Júmys» degenning ne ekenin әli tolyq týsinip bolghan joq. Bireuding basqaruymen júmys isteytin kenestik kezenning újymdyq shenberin ansaytyndardyng qarasy óte kóp. Tek,  Qytay men Mangholiyadan oralghan qandastarymyz ghana óz betimen ómir sýruding jarqyn ýlgisin kórsetip keledi.

Qor qarajatymen auyldaghy túrghyndardyng aulasyna shaghyn bolsa da zamanauy jylyjaylar men mal qoralaryn, qús ósiretin úyashyqtar salyp beru qolgha alynsa, týrik pen kәristing seriyalyn kóruden kózi, «sayasattan» auzy bosamaytyn azamattardyng qoly qimyldap, erinderi aqqa tiyer edi.

Sóitip, kýndelikti túrmysqa qajetti azyq-týlik pen kókónis ózimizden óndirile bastaydy. Eger, Ýkimet Qor qarjysymen osy baghytta júmys isteymin dese, ol júmysty aldymen shekaralyq aimaqtardan bastaghany dúrys. Sosyn birte-birte ortalyqqa qaray oiystyrugha boldy. Búl – bir.

Ekinshiden, auyl túrghyndarynyng jer telimderin alu, kәsipkerlik ýshin nysandar ashu shartyn barynsha, jenildetetin kez jetti.

Sonda baryp, preziydent aitqan ailyq tabysy 50 myng tengeden aspaytynyn halyq qabiletine qaray júmys istep, enbegine qaray tabys tabatyn jolgha týsedi. Áytpese, halyq búdan beter sayasilanyp ketedi de, Ýkimetke auyz asha beredi.

– Halyq búdan beter sayasilanyp ketedi deysiz, onda azamattyq qoghamnyng belsendiligi әlsirep ketpey me?

–  Joq, búl ekeui eki basqa úghym. Siz mening esime azamattyq qoghamdy jaqsy saldynyz. «Qasiretti qantar» oqighasy bastalghaly beri, kim ne aitpady deysiz, júrt oiyndaghysynyng bәrin ortagha salyp jatyr. Sonyng ishinde, osy Siz aityp otyrghan azamattyq qogham jәne onyng jetekshi túlghalary turaly әngime mening nazarymdy qatty audardy.

Almatydaghy topalang bastalghan sәtte, Qyrghyz Respublikasynyng  kórnekti qogham jәne memlekettik qayratkeri Ómýrbek Tekebaev Qazaqstanda tuyndaghan mәsele turaly óz oiyn aita kelip,  «… eldik kótórýlýshtý jetektegen, alardyn araketin koordinasiyalagan joopkerchilikty ózýnó algan, jalpy kazak eliyne taanylgan, iyshenimiyne ee bolgon oppozisiyalyk kých, oppozisiyalyk liyderler jok bolup chykty. Kazaktyn jer aldyndagy baylygy kanday bolso, oppozisiyalyk-aliternativalyk kých tak oshondoy uluttuk baylyk», dedi.

Ómýrbek Tekebaevtyng osy sózin biraz kýnnen keyin bizding deputat Berik Ábdighaliyúly da qaytalady. Basqa sayasatshylar da aityp jatyr… Ómýrbek Tekebaev óte júrys aityp otyr, biz memleketting jer asty-ýstindegi baylyghynyng teng jarymyn 162 adamgha tonatyp qana qoymay, túlghadan da túrjaghúm qala jazdaghan el ekenbiz.

Qyrghyzstanda ýsh mәrte tónkeris boldy. Ýsheuinde de memleket joq  bolyp ketuding az-aq aldynda túrdy. Qyrghyz memleketin sol qaterden qútqaryp qalghan – oppozisiyalyq baghyttaghy sayasy kýshter jәne Ó.Tekebaev sekildi olardyng jetekshi túlghalary. El basyna kýn tughanda, olar kózqarastarynyng úqsamastyghyna, ústanymdarynyng basqa-basqa bolghanyna qaramastan, bir ýstel basyna jinala ketip, jauapkershilikti bireui moynyna alady da, biylikting legitimdiligin qamatamasyz etip berip otyrdy. Búl – bir.

Ekinshi, Ómýrbek Tekebaev ózin jalghan jalamen týrmege qamatyp, segiz jylgha sottatqan Almazbek Atambaevty memleketting túraqtylyghy men halyqtyng býtindigi ýshin keshirip, reti kelgende, onyng enbekterin baghalap, aityp keledi. Qazirgi preziydent Sadyr Japarov sheteldikterge satylyp ketken Qúmtór altyn kenishin memleketke qaytaryp alamyn degende, birinshi bolyp qoldaghan – Ómýrbek Tekebaev.

Qazaqstanda oppozisiya bolmady emes boldy. Mysaly, Serikbosyn Ábdildin aqsaqal dýniyeden ozghanda, ol kisini «Oppozisiyanyng serkesi edi...» dep shygharyp salghan joq pa júrt. Qazir de bar. Ókinishke qaray, memleket «162-ni» qalay әuektetse, oppozisiyany solay joq qylumen, auzyn buumen keldi. Tipti jau sanap keldi. Demek, endigi jerde bizding oppozisiya ókilderine de qyrghyzdar sekildi  irilik pen birlik auaday qajet. Ásirese, býgingi tanda. Kórip otyrmyz, ÚQK-ning búrynghy tóraghasy Kәrim Mәsimov «memleketke satqyndyq jasady» jәne «memlekettik tónkeris jasamaq boldy» degen kýdikpen ústaldy. Qúday onyng betin ary qylsyn, «Qasiretti qantar» oqighasy memlekettik tónkerispen ayaqtalsa, biylikke kimder keler edi?!

Áriyne sorymyzdy qaynatyp, «162-ni» qorghashtap kelgen toptyng ókili biylikti qolyna alatyny sózsiz!

Qúday saqtap, Q.Toqaev óz biyligin saqtap qaldy. Biraq, búl – mәsimovter toby osymen kelmeske ketti degen sóz emes. Ózin oppozisiya dep sanaytyn túlghalar, eng aldymen, mәselening búl jaghyn esinen shygharmauy kerek. Ángimening bir salasy qyrghyzdar turaly bolyp ketti ghoy, taghy bir jaghdaydy aita salayyn.

2010 jyly Osh qalasynda últaralyq qaqtyghys tuyndap, qyrghyn boldy. Sol kezdegi Qyrghyz uaqyttyq ýkimeti Oshqa ishki ister ministrligining orynbasary, genaral Qúrsan Asanovty jiberdi. Jap-jas general Qúrsan Asanov avtomatyn moynyna asyp alyp, qyrghyz ben ózbekting arasynda jýrdi. Júrtty óz pikirine ilandyryp, sol oqighany tynyshtandyryp qaytty.

Aytpaqshy, eks-preziydent A.Atambaev Qoytastaghy han sarayynda qaruly bekinis qúryp alyp, memleketke qater tóndirgende, oghan tike kirip, alyp shyqqan general taghy Qúrsan Asanov bolatyn-dy.

Jerding kendigin aitpaghanda, biz halqymyz jaghynan Qyrghyzdan ýsh ese kóp júrtpyz. Keshegi «Qasiretti qantar» oqighasy kezinde bizding ishki ister ministrimiz Erlan Túrghymbaev nemese onyng bir orynbasary halyqtyng arasyna baryp, eki auyz sóz aitugha jarady ma?! Joq! Olar Qytaydaghy tuystaryn bosatudy talap etken bes kempirge myqty! Sol bayqústardy qoltyghynan alyp, dedektetip sýireleuden basqa ónerin kórgen joqpyz. Odan qalsa, oppozisiya ókilderin...

Qysqasy, alangha shyghyp, eki auyz sózben júrtty ilandyra alatyn túlgha oppozisiya túrmaq, biylikting ózinde de joq! Búl da memleketting otyz jyldaghy bir zor joghaltuy – ýlken tragediyasy! Sol ýshin, memleket endigi jerde sóz bostandyghy men oy erkindigine túsau salmaghany jón. Eger, parlamentte talas-tartys kóp bolsa, kóshede shu bolmas edi! Parlamenttik oppozisiya instituty engizildi, endi parlamentte de, halyqta da intellektualdy oppozisiya boluy kerek bizge!

– Preziydent qyrkýiektegi kezekti Joldauymda azamattyq qoghammen jәne sarapshylarmen keng auqymdy jәne syndarly dialog negizinde әzirlenetin sayasy reformalardyng jana paketin úsynamyn dedi. Sol sayasy reformalar partiyalardy ainalyp ótpesi anyq. Siz Últtyq keneske mýshe boldynyz, biylik partiyasynda qyzmet istep kelesiz. Osy túrghydan pikirinizdi bilgim kelip otyr.

–  28 qantarda «Núr Otan» partiyasynyng kezekten tys sezi ashylady. Biraz mәselening basy sonda ashylady dep oilaymyn. Sayasy reformanyng auqymy ken. Áriyne qanday sayasy reforma jýrgizetinin Preziydent ózi biledi jәne qalay reforma jýrgizemin dese, oghan quaty da, tәjiriybesi de jetip túr.

Mening tek partiyalar men saylau jýiesi turaly ghana aitqym kelip túr. Óz basym, endigi jerde «Biylik partiyasy» degenning bolmaghanyn qalaymyn. Barlyq partiyalargha teng mәrtebe berilip, biylikke partiyalar әdil bәsekelestik arqyly jetui kerek. Ol bәsekelestik býgin-erteng tua qalmasy mýmkin. Biraq, osy bastan bastay bergen dúrys. Sonday-aq partiyalardyng Ýkimet esebinen qarjylanuyn da qúptamaymyn. Búl – mening ózim mýshe bolyp otyrghan partiyany únatpaghandyghymnan aitylghan sóz emes, uaqyttyng talaby.

Azamattyq qogham men biylikting dәnekeri jәne qoghamdy algha jyljytatyn kýsh – shyn mәnindegi bәsekeles partiyalar. Partiyanyng kóp bolghany jәne orlardyng ústanymdarynyng әr týrli bolghany jaqsy. Deputat Berik Ábdighaliyúlynyng mәjilis deputattarynyng jarymyn bir mandatty jýie arqyly saylau kerek degen pikirin estip qaldym. Al Ákejan Qajygeldin aghamyz tútasymen bir mandatty saylau jýiesin qayta engizudi aityp jatyr eken. Ol da dúrys shyghar.

Men parlament ýiin kóp jaghalaghan azamatpyn. Almaty oblysynan saylanghan bir senatordyng kabiynetinde otyryp alyp, kamera arqyly auyldaghy sharuashylyghyn baqylap otyratynyn jaqsy bilemin. Sonday-aq «Núr Otan» partiyasy ótkizgen praymerizde auqatty adamdar men qolynda biyligi bar túlghalardyng basym dauysqa kóbirek ie bolghanyn kórdik.

Eger, bir mandatty saylau jýiesi qoldanysqa ense, onda mәjiliske kileng eski sheneunikter men auqatty adamdar keledi.

Sol ýshin, «Saylau turaly» zangha saylau bulleteniderine partiyalar úsynghan kandidattardyng ishinen saylaushylardyng ózi qalaghan deputatyn tandap alatyn mýmkindik tudyratyn norma engizilse, partiyalar úsynatyn kandidattar sanyn 51-den asyrmaytyn shekteu qoyylsa, saylaugha attanghan  partiyalar arasynda naghyz bәsekelestik ózdiginen tuyndaydy.

Múnday reforma – sapaly deputat tandaugha mýmkindik tughyzyp qana qoymay, halyqtyng osyghan deyin taptalyp kelgen konstitusiyalyq qúqyghyn qalpyna keltirer edi. Sosyn, mәjilisting toghyz deputatyn assambleya arqyly saylaytyn normany joghaltu kerek.

– Songhy súraq. Sizden súhbat alyp otyryp, kóshi-qon turaly súramau jaraspas. Jana Qazaqstannyng kóshi-qon sayasaty qalay jalghasady dep oilaysyz?

– Preziydent «Qasiretti qantar» oqighasynan keyingi parlament mәjilisining plenarlyq otyrysynda sóilegen sózinde: «Kóshi-qon, sonyng ishinde, ishki kóshi-qon salasyn tәrtipke keltiretin kez keldi», – dedi. Men Qasym-Jomart Kemelúlynyng búl sózin әu basta aitqan «Sheteldegi qandastarymyzdy elge qaytaru isi eshqashan nazardan tys qalghan emes, qalmaydy da. Dýniyejýzindegi qandastarymyzdyng basyn tughan jerde biriktiru – bizding qasiyetti paryzymyz!» – degen sózining zandy jalghasy jәne sol maqsatyn oryndau ýshin berilgen tapsyrma dep qabyldadym.

Kóshi-qon prosesterin retteuge arnalghan zang jobasy qazir mәjilis talqysyna týsti. Túsauy kesilip qoydy. Ýnemi aityp kelemin, 2007 jyly Kәrim Mәsimov premier-ministr bolyp kelgen kýnnen bastap, Timur Qúlybaevtyng qansorghysh toby kýsheye bastady. Olar birinshi bolyp shetten keletin qandastarymyzdyng kóshine shýilikti. Preziydent әkimshiligi arqyly kóshi-qongha qatysty zandardy retteuge kómeski jolmen aralasyp, kedergilerdi kóbeytti.

Shynyn aitsam, kóshi-qongha qatysty zandar Timur Qúlybaev toby engizip ketken sol kedergilerden әli aiyghyp bolghan joq. Bir mysal keltireyin. Qandastarymyz túraqty tirkeuge túrarda, kóshi-qon qyzmeti polisiyasy olardan kelgen elinde jasaghan qylmysy ýshin alynbaghan nemese joyylmaghan sottalghandyghynyng bar nemese joqtyghyn dәleldeytin anyqtama talap etedi. Búl – qandastarymyzdy әure-sarsangha salu, kóshi-qon qarqynyn bayaulatu ýshin sol qúlybaevtar tobynyng arnayy jasaghan kedergisining bireui.

Túnghysh preziydentting pәrmenimen 2018 jyldyng birinshi qantarynan bastap osy anyqtama Qytaydan keletin qandastarymyzdan talap etilmeytin boldy. Mine, sodan beri tórt jyl ótti, Qytaydan kelgen qazaqtardan ishki ister organdaryna eshqanday qauipti oqigha tirkelgen joq. Esesine, qandastarymyzdan kýdiktengen Mәsimovting ózi kýdikti bolyp shyqty.

Sondyqtan mәjilis osy joly kóshi-qongha qatysty zandar men normativtik qújattardaghy osynday qoldan jasalghan kedergilerdi týgel alyp tastauy kerek. Tәjiriybeli maman retinde, men Júldyz Sýleymenova men Berik Ábdighaliyúlyna eki-ýsh úsynys dayyndap berdim. Endi Edil Janbyrshinmen kelisip qoydym, ol kisige de biraz úsynys jóneltpekshimin.

Búl – kóshi-qonnyng zandyq jaghyndaghy mәseleler. Al әkimshilik basqaru jaghyna kelsek, preziydentting tapsyrmasymen Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligining ishinen arnayy Kóshi-qon komiyteti derbestendirilip qúrylyp jatyr. Ol komiytetke biraz qúzyretter berilmek. Búl da jaqsylyqtyng nyshany. Qysqasy, Qazaq kóshi qarqyn almasa, toqtamaydy!

– Uaqyt bólip, súhbat bergeniniz ýshin raqmet!

Súhbattasqan: Jaras Kemeljan

Derekkózi: Jas Alash gazeti

Abai.kz