Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 5605 0 pikir 19 Qyrkýiek, 2012 saghat 08:19

Qarlygha Ibragimova. Býgingi eng myqty prozaik kim?

Bir basylymgha bergen súhbatynda ýlken jazushylarymyzdyng biri: «Qazaqәdebiyetining altyn ghasyry endi tumaydy», - dep qynjyldy. Biraz ótkesin Beksúltan Núrjekeúly:Búlay dep kesip aitudyng astarynda «biz qazaq әdebiyetin jasadyq, biyikke kóterdik, bizden keyin jazushy tumaydy» degen úghym jatqan sekildi. Mening múnday sózden denem titirkenedi. Jastar agha buyn men әlem әdebiyetin tereng mengerip, qazaqtyng shúrayly tilin iygerip, bәlkim, bizden artyq dýnie jazatyn shyghar?!» dep júbatqanday boldy. Kóp ótpey Mereke Qúlkenov súhbat berip: «Qazaq әdebiyetinde toqyrau bar» dep mandaydan úrghanday taghy tars etkizdi. Ádebiyetke kónil tolmaushylyqtan osynday әngimeler әr-әr jerde aitylyp qalyp jýr. Dulat Isabekovting de «jas jazushy Asqar Altaydyn...» degenin oqyp, oipyrym-ay dedik. Áriyne, ózining ókshe basar inisi retinde Asqar Altay Dulat aghamyzdyng kózqarasynda jas. Jalghyz Dulat Isabekov emes, agha buyn ókilderining kópshiliginen keyingi proza ókilderi turaly súraghanda, Asqar Altay men Núrghaly Orazdy ataytynyn bayqaymyz. Olardyng ózi eluding esigin ashty. Ýlkenderge jas kóringenimen, olar orta buyngha oiysty, moyyndauymyz kerek. Óitkeni, jogharydaghy jazushylardyng sonynda «ózderinshe jazyp-syzyp jýrgen» Beybit Sarybay, Darhan Beysenbekúly, Maqsat Mәlik syndy jiyrma bes-otyzdyng arasyndaghy jigitter bar.

Bir basylymgha bergen súhbatynda ýlken jazushylarymyzdyng biri: «Qazaqәdebiyetining altyn ghasyry endi tumaydy», - dep qynjyldy. Biraz ótkesin Beksúltan Núrjekeúly:Búlay dep kesip aitudyng astarynda «biz qazaq әdebiyetin jasadyq, biyikke kóterdik, bizden keyin jazushy tumaydy» degen úghym jatqan sekildi. Mening múnday sózden denem titirkenedi. Jastar agha buyn men әlem әdebiyetin tereng mengerip, qazaqtyng shúrayly tilin iygerip, bәlkim, bizden artyq dýnie jazatyn shyghar?!» dep júbatqanday boldy. Kóp ótpey Mereke Qúlkenov súhbat berip: «Qazaq әdebiyetinde toqyrau bar» dep mandaydan úrghanday taghy tars etkizdi. Ádebiyetke kónil tolmaushylyqtan osynday әngimeler әr-әr jerde aitylyp qalyp jýr. Dulat Isabekovting de «jas jazushy Asqar Altaydyn...» degenin oqyp, oipyrym-ay dedik. Áriyne, ózining ókshe basar inisi retinde Asqar Altay Dulat aghamyzdyng kózqarasynda jas. Jalghyz Dulat Isabekov emes, agha buyn ókilderining kópshiliginen keyingi proza ókilderi turaly súraghanda, Asqar Altay men Núrghaly Orazdy ataytynyn bayqaymyz. Olardyng ózi eluding esigin ashty. Ýlkenderge jas kóringenimen, olar orta buyngha oiysty, moyyndauymyz kerek. Óitkeni, jogharydaghy jazushylardyng sonynda «ózderinshe jazyp-syzyp jýrgen» Beybit Sarybay, Darhan Beysenbekúly, Maqsat Mәlik syndy jiyrma bes-otyzdyng arasyndaghy jigitter bar. Asqar Altay men Núrghaly Orazdy agha buynnyng jas jazushy dep jýrgeni janadan qalam tartyp jýrgen jastardyng «janalyq bolar», «qúbylys bolar» dýnie tudyrmay jýrgeninen bolar, bәlkim?! Agha buynnyng ózinen keyingi buyngha kónili tolmay ma, qalay? Ýmit artpaytyn syndy ma ózi? Áytpese «Ádebiyetting altyn ghasyry endi tumaydy» degen әngime aitylmas edi ghoy...

Ýlken jazushylar Qabdesh Júmadilov, Qalihan Ysqaqtar ózinen keyingilerding ayaq alysyna razy emes. Múny súhbattarynda, әngimelerinde aityp jýr. Alayda «Altaydyng alqyzyl modaghayyn» jazghan Asqar Altay osal jazushy emes edi ghoy?! «Taltýsti» jazghan Talasbekti qayda qoyamyz? Duman Ramazannyng «Kóshin» kýni keshe ýzdik shygharma dep shúrqyramap pa edik? Núrghaly Orazdyng «Biyiktegi súlulyq», «Týngi jalghyzdyq», «Daladan qalagha kelgender», «Ayaqtalmaghan ertegi» atty birinen keyin biri shyqqan jinaqtaryn bir jaqqa jiyp qoymaqpyz ba? Ýlkenderding kónili tolsa da, tolmasa da olar jazyp jatyr, әdebiyet jasap jatyr. Tek olardyng óz ortasynda ózara shygharmashylyq bәseke joq sekildi. Osy oimen keyingi orta buyn men jas

jazushylardyng arasyndaghy óndirip, jandyryp jazyp jýrgen jazushyny anyqtamaq boldyq.

Ótken sanda «Býgingi kýnning eng myqty aqyny kim?» degen saualnama úiymdastyryp, myqty aqyndy anyqtaghanbyz. Búl joly prozadaghy myqtyny tabugha talaptandyq. Taghy da saualnama jýrgizdik. Kileng jurnalister men jazu-syzudyn, әdebiyetting auylynan alystamaghan kózi qaraqty jandardyng arasynda. Býgingi kýngi eng myqty prozaik kim? Múny 22 men 55 jas aralyghyndaghy 100 adamnan súrap shyqtyq.

Keyingi orta buynnan Talasbek Ásemqúlov, Núrghaly Oraz, Asqar Altay, Janabek Shaghatay, Duman Ramazan, Roza Múqanova, Zarya Júmanova, Didar Amantay, Aygýl Kemelbaeva syndy toghyz jazushynyn, jastardan Ayagýl Mantaeva, Beybit Sarybay, Lira Qonys, Darhan Beysenbekúly, Mәdina Omar, Qanat Ábilqayyr, Maqsat Mәlikten túratyn jeti jazushynyng shygharmashylyghyn oqyrmannyng talqysyna saldyq. Odan bólek respondentterding óz jazushysyn úsynuyna da mýmkindik berdik. Sonymen...

KIM QANDAY PIKIRDE?

«Aq jelkennin» búl saualnamasy meni quantyp otyr. Jazushylar jayly jii aitylyp, layyqty bagha berilip túrsa, olardyng shabytyna qamshysalar ma edi? Men orta buynnan Asqar Altay men Núrghaly Orazdy joghary baghalaymyn. Jas buynnan Lira Qonystyng jazghandary tez baurap alady. Liragha dauys beremin. «Ghasyrdyng songhy kóktemi» degen bir әngimesimen-aq oqyrmanyn baurap alghan Qanaghat Ábilqayyr tizimde joq eken. Men Qanaghatty úsynamyn. Auyldy jerlerde kórine almay jýrgen jas talanttar jayly da jii sóz qozghalyp túrsa qúba-qúp bolar edi», - deydi Shymkenttegi jergilikti gazetterding birindegi jurnalist Aman Jayymbetov. Al Jomart Aytqazy esimdi jurnalisting pikiri búghan qarama-qayshy. «Búl tizimge qarap myqty mynau dep kórsetu mýmkin emes. Árkim ózinshe myqty. Árkim ózine únaghan, janyna jaqyn avtordy oqidy. Sondyqtan eng myqty dep saual qong jәne oghan jauap beru ynghaysyzdau siyaqty», - deydi ol. Oqyrman bolghasyn onyng oiy da oryndy. «Talasbek Ásemqúlov pen Asqar Altaydy moyyndaymyn, bereri kóp dep. Jastardan Beybit Sarybay myqty. Jaqsy jazady dep kez kelgenin aitugha bolady. Tazy men tóbetti jýiriktigine qaray salystyrsan, tazy myqty. Al qara kýshke salsang tóbet myqty. Shygharmashylyq ta sonday». Búl - «Almaty aqshamy» gazetindegi jurnalist Jandos Smaylovtyng jauaby. «Oy, qalqam, búlardyng barlyghy klassikter ghoy, «sen túr, men atayyn» shetinen. Olardy qatargha tizip ne qylasyndar, ózderi-aq retimen túr eken ghoy...», - dep keyidi myqty jazushyny súraghanymyzda Qoyshybek Mýbәrak.

«Orta buynnan meninshe, bәri de dengeyles. Erlerden: Talasbek Ásemqúlov, әielderden: Roza Múqanova kóbirek únaydy. Al jastardan: Beybit Sarybay,

Lira Qonys jaqsy. Janadan qanat qaghyp kele jatqan Almas Nýsip bar sosyn», - deydi QazÚU-dyng filologiya fakulitetining magistranty Núrdәulet Núrәdil. Al Ankara uniyversiytetining doktoranty Dinmúhamet Kelesbay Didar Amantay men Lira Qonysty tandady. Jastardyng arasynda jaqsy kórinip jýrgen Ayagýl Mantaevanyng esimi jii atalatyn shyghar dep oilaghanbyz o basta. Alayda Lira Qonys pen Beybit Sarybay jayly jaghymdy pikirdi kóp estidik.

Býgingining myqty jazushysyn izdep, sharq úryp jýrsek, aqyn Bauyrjan Qaraghyzúly: «Eshqaysysy myqty emes! Býgingi kýngilerding bәrin oqyp shyqtym, ortasha bәri», - dep tóbeden bir-aq úrghanday boldy. Talghamgha talas joq degen osy.

Al aqyn aghamyz Núrtas Isabaev ýlkenderden Talasbek Ásemqúlovty, jastardan Madina Omardy atady. «Shynymdy aitsam qazirgi prozadan tolyq habarym joq. Shynghys Aytmatov mening eng jaqsy kóretin jazushym. Onyng shyn mәninde daryndy jazushy ekenine eshkim kýmәn keltirmeytin shyghar. Adamzattyng Aytmatovy ghoy. Núrghaly Oraz, Didar Amantaydyng biren-saran әngimelerin oqygham. Lira Qonystan habarym bar. Qazir kóbine Marhabat Bayghútty oqyp jýrmin, onyng jazu stiyli erekshe. Núrghaly Orazgha dauys bereyin. Eng ýzdik jazushy men ýshin Sh.Aytmatov, M.Bayghút. Jastardan mynau myqty dey almaymyn, sebebi shygharmalarymen tolyq tanys emespin», - dep shynyn aitty Núrlan degen múghalim. Bireuding sózi jaqsy, bireuding kózi jaqsygha salmay, oqyghandaryn ghana atap, shynyn aityp aqtarylghan oqytushygha riza boldyq. Al «Júldyzdar otbasyndaghy» jurnalist Marfugha Shapiyan Núrghaly Oraz, Aygýl Kemelbaeva, Qanat Ábilqayyrdy úsyndy da: «Asqar Altaydy jaqsy dep aitady, biraq onsha kóp oqymagham. Liranyng shygharmalary da alghashynda jaqsy edi. Keyin únamay ketti», - dep kesimdi sózin aitty. Salamat Omash bolsa, Núrghaly Oraz ben Beybit Sarybaydy myqty dedi de, «Almat Jalbaghaydy myqty jazushy dep esepteymin. Biraq songhy kezde mýldem kórinbey ketti. Orta buynnyng basty kemshiligi - shygharmalarynda shynayylyqtyng joqtyghynda. Kishi buynnyng kemshiligi - prozagha tatymaytyn kýiki dýniyelerdi jazuynda», - dep ózindik oiyn aitty.

Sәken Sybanbay: «Orta buynnan Núrghaly Oraz. Jastardan eshqaysysyn atay almaymyn, bәri de «myqty» deuge әzirge layyq emes», - dep qayyrdy. «Ýlkenderden Janabek Shaghatay, jastardan Darhan Beysenbekúly. Duman Ramazannyng da shoqtyghy biyik. Qazirgi biraz prozaikterde shúrayly til joq. Taghy bir Ábish Kekilbaev kerek bop túr qazir bizge. Álibek Baybol degen jas jazushydan ýlken ýmit kýtem, izdenisi mol, kóp oqyghan jigit. Jastardan ýmitti bir aqtasa, sol aqtaydy», - deydi «Daraboz» jurnalyndaghy Oljas Qasym. «Halyq sózi» gazetining sarapshysy Dýrәli Dýisebaydyng pikirin estip, qazirgi әdebiyetting jayyn angharghanday boldyq. «Tizimdegilerding eng ýzdigi Núrghaly Oraz. Nәzik, sezimtal jan. Songhy kezde shyqpay jýr. Ángimeleri sezimge toly. Bizden bir kurs keyin oqydy. Student kezden jazatyn. Móldiretip. Kezinde Múqan Imanjanov, Ýmit Toqmaghambetova degen jazushylar bolghan. «Aqbilekti» jazghan Jýsipbek Aymauytov sekildi. Sol baghyttaghy azamat qoy. Solardyng janarghan,

tereng órilgen ruhany shәkirti ispetti. Asqardyng qúlashy kendeu. Romanist. Duman keyin qosyldy ghoy. Qazirgi әngimelerdi oqysang tyq-tyq, sezim az. Móldiremeydi, eljiretpeydi. Oy bar, bilim bar, terendik te jetedi, biraq sezim, móldir sezim joq. Robottar sekildi. Mýmkin men oqymay jýrgen bireuler bar shyghar. Biraq kórip jýrgenim osy. Sondyqtan Núrghalilardy saghynam. Jastardan Beybit turaly kóp aitady. Biraq tolyq oqymadym. Lirany, Qanatty oqyp jýrmin. Ekeui jaqsy jazady. Mәdina turaly da jaqsy pikir bar. Biraq búl ýzdik degenge kele me? Jastardan keshir, «mynau keremet» dep aita almaymyn!», - deydi ol.

Bir bayqaghanymyz respondentterding kóbi jastardyng shygharmashylyghyna razy emes. «Jastardan eshqaysysyn atay almaymyn, bәri de «myqty» deuge әzirge layyq emes»,- degen Sәken Sybanbaydyng pikirin kóp adamnan estidik.

SYNShYLARDY SÓILETKENDE...

Eng myqty prozaik kim ekenin kәsiby synshylardan da súrap edik, Áliya Bópejanova: «Sen aityp otyrghan jazushylardyng shygharmalaryn qadaghalap oqyp jýrgenim joq. Ádeby prosesti baqylap otyrmyn dey almaymyn. Óitkeni qazir men әdebiyet synyna emes, teatr synyna kóship kettim. Tizimdegi jazushylardyng birining shygharmasyn oqysam, birin mýlde paraqtap jýrgenim joq. Ózimning oqyp jýrgen jazushymdy aita salyp, sol myqty desem, obiektivti pikir bolyp ketedi. Sondyqtan birdene dey almaymyn» - dedi. Odan song Amangeldi Kenshilikúlyna habarlasqanbyz. Synshymyz salghan jerden: «Men «Kim myqty?» degen saualgha jauap bermeymin. Basqa súraqtaryng bolsa jauap aitatyn edim, keshir, ainalayyn», - dep at-tonyn ala qashty...

JAZUShYLARDYNG ÓZDERI NE DEYDI?

Býgingi kýnning myqty jazushysyn tizimde bar jazushylardyng ózderinen súradyq. Talasbek aghamyz Asqar Altay men Duman Ramazandy, Didar Amantaydy atady. M-agentten kóre qalyp, saualnamamyzdy Duman Ramazangha jiberip edik, ol kisi jauap bermey, ýnsiz qoya saldy. Mәdina Omar orta buynnan Núrghaly Oraz ben Didar Amantaydy, jastardan Beybit Sarybaydy myqty dedi. Lira Qonys: «Roza Múqanova apama «synamyn» deydi. Darhan Beysenbekúly bolsa: «Orta buyndaghylardyng barlyghy myqty. Al ishki potensial, talant túrghysynan alghanda, olar da ózderining mýmkindikterin, bir - birinen artyqshylyghy men kemshiligin sezinedi, biledi dep oilaymyn. Al jastarda menen basqalarynyng barlyghy da «sen túr, men atayyndar» ghoy. Bәri de myqty, meninshe», - degen jauap aitty. Qalay oilasanyz da, óziniz bilesiz endi.

ORTA BUYNNAN NÚRGhALY ORAZ,

JASTARDAN - BEYBIT SARYBAY MYQTY!!!

Býgingining myqty prozaiygin anyqtaymyz dep tabanymyzdan tausyldyq. Qoyshy әiteuir, jýz adamnyng pikiri jýzge jarylyp, eng sonynda biz úsynghan tizimning ýzdigi bylay týzildi. Saualnamagha 100 adam tartylghanymen, orta buyngha berilgen dauys sany - 116. Óitkeni bir emes, birneshe jazushyny qatar úsynyp, myqty degender boldy. Al jastargha berilgen dauys sany - 77. Jýz respondentting 23-i jastardyng shygharmashylyghyn jaratpay, qalys qaldy. Sonymen orta buynnan Núrghaly Orazdyng esimi otyz ret atalyp, top jarsa, jastardan Beybit Sarybay myqty jazushy sanaldy. Biz úsynghan orta buyndaghy 9 jazushynyng tizimi bylaysha týzildi (jaqshadaghy sandar jazushynyng esimi qansha ret atalghanyn bildiredi):

1. Núrghaly Oraz (30)

2. Asqar Altay (16)

3. Talasbek Ásemqúlov (14), Roza Múqanova (14)

4. Duman Ramazan (12)

5. Didar Amantay (10)

6. Aygýl Kemelbaeva (9)

7. Janabek Shaghatay (8)

8. Zarya Júmanova (3)

Jastardan myqty jazushylardyng tizimi bylaysha tizildi:

1. Beybit Sarybay (17)

2. Lira Qonys (16)

3. Qanat Ábilqayyr (13)

4. Darhan Beysenbekúly (11)

5. Mәdina Omar (8), Maqsat Mәlik (8)

6. Ayagýl Mantaeva (4)

Respondentter úsynghan jazushylardyng esimin de jariyalaudy jón kórdik. Qoyshybek Mýbәrak (2), Esey Jenisúly (2), Álibek Baybol (2), Mәdy Aljanbay (1), Almat Jalbaghay (1), Talghat Kenesbaev (1), Serik Núghyman (1), Qanaghat Ábilqayyr (1), Baghdat Mәjiytúly (1), Ómirjan Ábdiqalyq (1), Banu Dәuletbaeva (1), Almas Nýsip (1).

Saualnama jýrgizip, júrtty dýrliktirudegi bizding maqsat bireudi - bireumen jarystyru, shaghystyru emes. Oqyrmannyng qúlaghyn qayshylau, kórkem shygharmany qanshalyqty oqyp jýrgenin bayqau, qala berdi kýiki tirlikting qamymen úmytylyp bara jatqan jazushygha nazar audartu bolatyn. Ári jazushylardyng óz arasyndaghy shygharmashylyq bәsekeni qozdyru edi. Qanshalyqty әdil sheshim shyghardyq, ony patsha kónildi oqyrman, óziniz baghamdarsyz. Bizding tizimmen kelispeseniz, siz myqty sanaghan jazushy óz kónilinizde myqty bop qalady. Oghan talas joq!

«Aq jelken» jurnalynan alyndy

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3233
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5354