«Preziydentting ornynda bolsanyz 5-6 qantar kýni óziniz ne ister ediniz?»
Súraq qon - onay, jauap beru – qiyn...

Abdireyim Ómirov esimdi baurymyz 30-qantar kýni «Preziydentke syn aityp jatqandargha» dep, jogharydaghy súraqty qoydy. Naqty súraqqa – naqty jauap.
Men, eng aldymen «20 myng sheteldik terrorist basyp kirdi» dep, qasaqana ýrey sepken ÚQK tóraghasyna «dәleling kәne?!» dep, ýnin óshirer edim.

Sypatay batyr men Rýstem tóre satyp ketken Kenesary hannyng kebin kiyip, jalghyz qalyp, janym qysylsa da Putinge qaryzdar bolghansha, Erdoghannyng eki jyl búrynghy jarqyn ýlgisimen tikeley efirge shyghyp, qalyng qazaqqa: «Tәuelsizdikke qater tóndi, bәriniz kóshege shyghynyzdar, tek tәrtip saqtanyzdar!» dep Ýndeu tastar edim, polisiyagha damyghan elderdegidey «sherushi halyqty arandatushylardan qorghandar!» dep búiryq berer edim. Syrtqy kýshke emes, óz halqyma sener edim! Milliondaghan adam kóshege shyqqanda terrorister túrmaq, tútas armiya artyn qysatyny belgili. Sol kezde kinәliden búryn kinәsiz kóp jannyng ghúmyryn júlyp ketken «eskertpesten oq atyndar!» degen búiryq ta berilmes edi, beybit bastalghan mitingiler de Janaózendegidey beybit ayaqtalar edi!.. Odan bólek, Preziydent bolsam, bir minut sozbay, memleketting eng joghary mәrtebeli, biraq, jaldamaly qyzmetshisi retinde biylikting «Qantar qyrghynyna» jol bergen beysharalyghy ýshin halyqtan keshirim súrar edim. Onymen de shektelmey halyqaralyq jәne otandyq qoghamdyq úiymdardyng ókilderi qatysqan qúzyrly komissiya qúryp, onyng bir ay ishinde shynayy nәtiyje beruin talap eter edim.

«Núrekeng qalay halyqtan keshirim súrady?..»

Jalpy, «Preziydent bolsam ne ister edim?» dep oilanghan, oilanyp jýrgen kózi ashyq, kónili qaraqty azamattar az bolmasa kerek. Men de «úsynbasang – synama!» degen ústanymmen, óz oi-pikirimdi talay ret jariyalap jýrsem de, kóp jyl maza bermegen oidy qoryta, 2019 jyldyng aqpan aiynda eldi jardyng basyna әkep qoyyp, ózi ketuge bet alghan Núrekene aldymen onyng ózi ýshin - iya, aldymen onyng ózi ýshin! – sosyn el ýshin «ógizdi de óltirmey, arbany da syndyrmay» alyp shyghatyn joldy kórsetip, Nilis Bor aitqanday «sumasshedshaya iydeya» úsyndym: «Núreke, el qaymaghyn jinap, tótenshe jiyn ótkiziniz-daghy, әlemdik alpauyt telearnalardy qosyp, tikeley efirden halyqqa bylay dep jariyalanyz» dedim: «Býgingi elding túiyqqa tirelgen jaghdayy ýshin birden bir kinәli adam - osy jemqor jýieni qúrghan menmin! Qatemdi moyyndap keshirim súraymyn! Keshirim súrap qana qoymaymyn, ony óz qolymmen týzetemin: syrttaghy 73 mlrd.dollar aqsham men dýniye-mýlkimdi de qaytaramyn jәne mening memleketting mýlkin bólip bergenimnin, «alghashqy kapital adal jolmen jinalmaydy» dep úrandatyp, úrlaghan-tonaghandaryn ýsh ret zanmen «juyp-tazalap» bergenimning arqasynda shetinen «millioner» bolyp otyrghan biyliktegiler men biznesmenderding aqshasyn qaytartamyn. 70 mlrd.dollarymdy el ekonomikasyna qúiyp, 1 mlrd.dollardy auyldardaghy el boyynsha eng túrmysy tómen 200 myng otbaysygha 50 qoydan satyp alugha shygharamyn. 200 myng otbasy ýsh jyldan song ol 50 qoydyng basyn týp-týgel ózi sekildi basqa bir otbasygha ótkizip, ózi ýsh jylda alghan tólimen ary qaray kýn kórui tiyis. Búl – qaytarymsyz qarjy, «kreditke eki siyr alyndar da bayyndar» degen orynsyz qaljynymnyng óteui. Qalghan 2 mlrd.dollaryn 4 jylda bir ret 1 mlrd. dollar kóleminde, ózim siyaqty qatesin týzegen sayasatkerlerge, ghalymdargha, t.b. beriletin syilyqqa qúyamyn».

Núreke, osylay etseniz, onda siz atynyz - qazaq tarihyna jaqsyly-jamandy atpen onsyz da kirip túrsyz - adamzat tarihyna altyn әriptermen jazylatyn bolady. Árbir tórtinshi jyldy býkil әlem «biyl Nazarbaev syilyghy kimge búiyrar eken?» dep kýtumen ótkizedi» dedim.

Búl úsynysty «Qassaqiya qaghanaty qalay qúryldy?» nemese «Erteng jayly ertegi» degen 33-bettik qiyaliy-ghajayyp hikaya týrinde respublikalyq gazetter men sayttardyng bәrine jiberdim. Eshkim, tipti «Dat!» ta baspady!.. Sosyn 2019 j.14-nauryzda feysbuk betine tórt bólip berdim. «Maqpal Jýnisova әnshi emes» degen postyma qyrylyp qala jazdaghan qazaq – әsirese, jastar – búl sózimdi shybyn shaqqan qúrly kórmedi. Jaraydy, mening mindetim – úsynu, memleket, qogham kerek etpese «óz sózim ózimdiki». Sonymen.

Men preziydent bolsam ne ister edim?

Eng birinshi, kýni erten, 2022 jyldyng 1-nauryz kýni qazaqtyng sýiegine tanba bolyp basylghan Túnghysh Preziydent – Elbasy turaly zannyng kýshi joyylatynyn habarlap, sonymen qatar jogharydaghy úsynysymdy Túnghysh Preziydentke – búl joly aldymen el ýshin, sosyn ol kisining ózi ýshin - taghy úsynamyn. Ras, býgingi jaghday 2019 jyldyng nauryzy emes, degenmen, әlde de kesh emes! Preziydent Qasym-Jomart myrza ústazyna degen qúrmetin kórsetti, sirә, Múhammed payghambardyng «ústazyng – ata-anannan artyq» degen sózin ústansa kerek, al, Núrekeng shәkirtining jaqsylyghyna osylay jauap qaytarsa jón bolmaq. Ádilet qaghidasy, eng júmsaq týrin alyp otyrmyz, sony talap etedi, al, rimdikter maqaly «әdilettikting saltanat qúruyn qamtamasyz ete almaghan el erteli-kesh kýireydi» dese, qytaylar «әdiletti patsha túsynda ómir sýr» deydi. Eng bastysy – jartykesh reformalar eshqashan jaqsylyqpen ayaqtalghan emes, Gorbachev ta júrt «jartykesh jasama!» dese de tyndamay, aqyry tútas elding tas-talqanyn shyghardy, chehtar men slovaktar sekildi dau-damaysyz ajyrastyrugha da shamasy kelmedi...

Úsynys qabyldanbaghan jaghdayda zang talabyna say jauap beruine tura keledi.

Ekinshi. Kýni erten, 2022 jyldyng 1-nauryz kýni:

- dúrys qúrylym emestigi әuelden belgili qos palataly Parlament;
-zansyz qúrylghan Qazaqstan halqynyng assambleyasy;
-barlyq syasy partiyalar taratylady.
Sayasy partiyalar shynayy týrde, tómennen bastap qúrylatyn bolady; bir palataly, 40 deputattan túratyn Parlament saylauy «Qazaqstannyng Tәuelsizdik Deklarasiyasy kýninin» qúrmetine osy jyldyng 25-qazanynda ótetin bolady.

Jer turaly Kodeksting kýshi joyylady, qazaq jeri eshkimge satylmaydy, tek óz elimizding azamattaryna 49 jyldan 99-jylgha deyin jalgha beriledi, jәne kelisim-shart әr jyl sayyn AQSh-taghyday úzartylyp otyrady.
Negizin Qazaqstannyng 1993 jylghy Konstitusiya qúrghan jana Konstitusiya men Jer turaly Kodeksting jana redaksiyasyn jana Parlament qabyldaydy. Jana Konstitusiyagha sәikes kóptegen zandar, birinshi kezekte Azamattyq jәne Neke turaly, qayta qaralady. Memleketting resmy atauy «Qazaq Respublikasy» men «Qazaqiya» bolyp bekitiledi, «Respublikanyng tili – qazaq tili» dep kórsetiledi.

Ýshinshi. Kýni erten, 2022 jyldyng 1-nauryzy kýni Ministrler kabiyneti, Bas prokuratura, Últtyq Qauipsizdik Komiyteti men Jogharghy Sot tolyq qúramda dogharysqa jiberiledi. Ministrler kabiyneti bir aidyn, qalghandary ýsh aidyng ishinde, 2022j.1-mausymyna deyin olardyng basshylyq qúramy jas ta jana qúrammen almastyrylady. Olardy qabyldaugha qoyylar shart: qazaq tilinde ózining kәsiby bolashaghy jayly shygharma jazu, Qazaqstan tarihynan jәne qazaqtyng mәdeniyeti, óneri men әdebiyetinen, salt-dәstýrinen emtihan tapsyru. Eski qúramnan abyroyyn kir shalmaghan, qoly, ary taza sot, prokuror, tergeushi, ekonomist, injener, t.b. mamandar tabylsa, olar kenesshilikke shaqyrylady.

Premier-ministr әri asa manyzdy Su jәne meliorasiya ministri bolyp Su komiytetining búrynghy tóraghasy, budjetke bóliske týsui ýshin qasaqana artyq salynghan 1 trillion 368 milliard tengeni ýnemdep, qazynagha qaytarghany ýshin «para alugha oqtaldy(?)» degen aiyppen 5 jylgha sottalghan Islam Ábishev, «Qazatomóndiris» Últtyq kompaniyasynyng tóraghasy bolyp týrmede jazyqsyz on jyl otyrghan M.Jәkishev taghayyndalady. Áriyne, olar ózderine taghylghan jalghan aiyptan tolyq aqtalady. Búl shara – әdiletsizdikting zardabyn ayausyz tartqan halyqtyng biylikke degen senimin oyatugha qyzmet etedi.

Tórtinshi. Bilimdi týgel qazaq tilinde beruge ótu ýderisi mektepterdegi 1-4 synyptarda 2022-2023–oqu jylynda bastalyp (búl synyptarda bagha qoyylmaytyn bolady jәne balalar mektepke osy oqu jylynan bastap 7 jastan baratyn baratyn bolady, sebebi «bala oiynmen ósedi», bizding olardyng qaytalanbas baqytty shaghyn qysqartugha eshqanday haqymyz joq!), 5-8 synyptarda 2023-2024-oqu jylynda jalghasyp, 9-11 synyptarda 2024-2025-oqu jylynda ayaqtalatyny; arnayy orta jәne joghary oqu oryndarynda búl ýderis 2025-2026-oqu jylynda ayaqtalatyny jariya etiledi. Mektepting bәrinde menshik týrine qaramastan biregey Últtyq bilim baghdarlamasy boyynsha sabaq beriledi.

Memlekettik is qaghazdar 2025 jyldyng 1-qantaryna qazaq tiline tolyq ótip bolady. Preziydent retinde aldyma kelgen qújat qazaqsha bolmasa, ýn-týnsiz keyin qaytara beremin. Otyz jylda qazaq tilin is jýzinde memlekettik til etuge asyqpaghandar endi tәuligine Napoleonsha tórt saghat qana úiyqtap, bel sheshpey júmys isteytin bolady.

Besinshi. Biyliktegiler men biznesmender bir aidyng ishinde, 2022-jyldyng 1-sәuirine deyin aqshasy men mal-mýlki naqty kórsetip, «baylyq» deklarasiyasyn ótkizuge mindetteledi. Toltyrghan song olargha bir ghana talap qoyylady: arnayy qúrylghan Memlekettik komissiyanyng audandyq (qalalyq) bólimining mýsheleri aldynda: «Men osy jazghanymnyng bәrining rastyghyna Alla-Taghalagha janymdy beruge dayynmyn» dep mәlimdeuge mindetti. Qúdyreti, sheberligi sheksiz Qúday ózine sóz bergen adam uәdesin búzsa, kóp úzatpay onyng janyn alady. Biz Alla-Taghalanyng osy sheksiz әdilettiligin paydalanyp qalugha, júmysymyzdy sheksiz jenildetuge tiyispiz! Komissiyanyng tóraghasy bolyp Á.Qajygeldin taghayyndalady.

Mal-mýlkin jasyrmay jariyalaghan: a) biznesmenderding baylyghynyng 50 payyzy memleket menshigine qaytarylady, 25 payyzy oghan zaem satu arqyly 25 jylgha qaryzgha alynady, 25 payyzy ózinde qaldyralady; b) biyliktegilerding baylyghynyng 90 payyzyn memleket menshigine qaytarylyp, 10 payyzy ózinde qaldyrylady. Búl jerde biznesmenderding baylyghy bóliske týsken memlekettik menshikten qúralghany, jemqorlargha 10 payyzyn qaldyrudyng negizinde olardy basymyzgha shygharyp, bilgenin istetip qoyghan ózimizdin, halyqtyng da kinәli ekendigi eskerildi. Biz de osylay óz jazamyzdy tartugha tiyispiz, sonda búdan bylay búnday bassyzdyqqa jol bermeytin, zansyzdyqqa tózbeytin bolamyz.

Altynshy. Kýni erten, 2022 jyldyng 1-nauryz kýni auyr qylmys istegen kәnigi (residivist) qylmyskerlerden basqanyng bәrine (búl – shamamen qylmyskerlerding 85-90 payyzy), onyng ishinde sayasy sebeppen sottalghandargha da (Á.Qajygeldiyn, M.Áblәzov, t.b.) jappay amnistiya jariyalanady jәne olar medisinalyq tekseruden ótkizilip, aurulary emdelgen song ghana bostandyqqa jiberiledi. Tek olargha (sayasy tútqyndardan basqa) qoyylar bir shart bar: olar týrme basshylyghynyng aldynda «men qaytadan qylmysqa barar bolsam, janymdy Allagha beruge dayynmyn» dep dauystap aituy tiyis.

Jetinshi. Kýni erten, 2022 jyldyng 1-nauryz kýni syrttaghy 10 mln-gha juyq qandasymyzdyng jaghday jasasaq erteng keluge dayyn 5 millionyn aldaghy 5 jylda әkelip, soltýstik jәne shyghys shekaralyq aimaqtargha ornalastyru ýshin qúzyry keneytilgen Kóshi-qon ministrligi qúrylyp, onyng basyna búl iste tәjiriybesi mol, Ózbekstannan bir audannyng 25 myng halqyn týp-týgel Shymkentte sol oralman halyqtyng óz kýshimen salynghan «Asar» móltekaudanyna kóshirip әkelgen Ibadulla Qalybekov taghayyndalady. Ol әri viyse-premier bolyp ta qyzmet etetin bolady.

Búl jerde tәuelsizdik alghan Aljirde qalyp ketken 6 mln.fransuz azamatyn elge әkelu ýshin preziydent Sharli de Golli 1968 jyly arnayy ministrlik qúryp, 2 jyldyng ishinde olardy әkelip, baspanamen de, júmyspen de qamtamasyz etken; 1,5 mln. grek pen jarty millionday armyandy óz eline jiberip, olardyng ornyna sol eki elden sonshama músylmandy Týrkiyagha kóshirip әkelgen Atatýrikting tәjiriybesin biz de Resey men Ózbekstangha qatysty paydalanatyn, qoldanatyn bolamyz. Óitkeni, osylay jýre bersek 30 jyldan keyin Resey týgili Ózbekstan men Qytaydan «tóbennen altyn qúyamyn» deseng keletin qazaq tappay qalamyz.

Segizinshi. Elimizding aumaqtyq qúrylymy men olardyng atauy ózgertiledi. Endi onda 17 ólke:1.Jetisu, 2.Ór Altay, 3.Semey, 4.Bayanauyl, 5.Kókshetau, 6.Sary-Arqa, 7.Úlytau, 8.Solt.Qazaqstan, 9.Qostanay, 10.Aqtóbe, 11.Aq Jayyq, 12.Atyrau, 13.Manghystau, 14.Aqmeshit, 15. Torghay, 16.Týrkistan, 17.Taraz ólkesi jәne Astana, Almaty jәne Shymkent qalasynyng әkimdigi, barlyghy 20 әkimdik qúrylady. Qazaqy mәiekti ýsh ólkemen qatar, 1990-jyldary eki jeleu, bir syltaumen taratylyp jiberilgen barlyq shekaralyq audandar da shúghyl týrde týgel qalpyna keltiriledi.

Toghyzynshy. Álippe – órkeniyet damuynyng eng negizgi kórsetkishining biri! Álemde bar-joghy 15 shaqty ghana әlippe bar. Endeshe, búdan 2-3 myng jyl búryn ata-babalarymyzdyng óz jazuynyng boluy - olardyng damu dengeyi qanday biyikte bolghanynyng búltartpas dәleli. Sondyqtan, últtyng ezilgen ensesin tiktep, janshylghan ruhyn kótergimiz, otansýigishtigin oyatyp, jas úrpaqty patriotizmge baulyghymyz keletini shyn bolsa tól jazuymyzgha - oima (runa) әlippesine 2026–jyldyng 1-qyrkýieginen qalmay kóshkenimiz jón. Naghyz «Ruhany janghyru» degenimiz - osy! «Óli razy bolmay, tiri bayymaydy», tól jazudy tiriltsek әruaqtar bizge riza bolyp, әrbir isimizdi qoldap, jebep otyrar edi! Izrailding býgingi dengeyge jetkenine 1948-jyly óli ivrit tiline qayta jan kirgizgeni de sebepker bolghany sózsiz. Premier-ministr Ben-Gurion bastap, barlyq jóit kýnige júmystan song eki saghat ivritti oqumen, ýirenumen bolghan. Álippeni tiriltu bizding de óz qolymyzda! Joq әlde biz jóitterden kem bolyp jaratylghanbyz ba?..

Týrkistan oblysy, Ordabasy audany, Shúbarsu aulyndaghy B.Núrlybekov at.mektepting ústazy Botakóz Moshqalovada tól әlippemizding bir izge týsirilgen jýiesi, qalay oqytudyng әdistemesi, shәkirtterining ghylymy enbekteri de dayyn túr.

Al, latyn qarpinin, últymyzdy ekige bólgennen basqa, ruhymyzdy kóteru jaghynan bizge berer týgi joq! Solay ekenin týsinu ýshin aghylshyn tili memlekettik tili bolyp sanalatyn elding sany әlemde 16, resmy tili bolyp sanalatyny 26, al, damyp ketkeni 5-6-aq ekenin eske alsaq ta jeter.
Onynshy.Kýni erten, 2022 jyldyng 1-nauryz kýni qaraghandylyq ghalym S.Jetesovting synaqtan ótip qoyghan tendessiz qaru-jaraqtaryn – oghynyng jyldamdyghy úshqan sayyn kýsheyetin(!) pulemet-pistoletin, 3 keli ghana keletin zenbiregi men tórt jaghyna birdey oq borata alatyn tankisin, olardyng oq-snaryadyn jasap shygharatyn, eng joghary dengeydegi tehnikalyq jәne tehnologiyalyq ýlgimen jabdyqtalghan qaru-jaraq zauyty salynaty turaly sheshim jariya etiledi.

Búl sayasy sharanyng barlyghy «revongsiyagha deyin qúl edim, revolusiyadan keyin qúldyng qúly boldym» dep qytay oishyly aitqanday, óz jerinde patshalyq Resey men kenes dәuirinde 200 jyl ekinshi sortty, Tәuelsizdik kezinde 30 jyl ýshinshi sortty últqa ainalyp, ruhy ezilgen elding ruhyn kóteru ýshin! Al, ruhy kóterilgen elding almaytyn qamaly joq, ony jene alatyn kýsh joq! Babalarymyzdyng sany ózderinen 100 ese az bolsa da, olardan qoryqqandar búdan 2 myng jyl búryn 7 myng shaqyrymdyq qorghan salyp edi. Qylysh pen nayzanyng zamanynda! Ol kezde ruhymyz asqaq bolatyn. Býgin – sanymyz taghy da 100 ese ghana az – endi biz olardyng aty atalsa bútymyzgha jiberip qoya jazdaymyz. Nege? Ruhymyz ólip qalghan. Al, ruhy ólmegen sheshender ózinen jýz ese kóp orystardy is jýzinde jenip shyqty. Olardyng býgingi jaghdayy jenilis emes, uaqytsha keyin sheginu ghana. Ol erten-aq kýni tughan sәtte Tәuelsizdik alatyn elderding aldynghy sapynan tabylady.

Búdan basqa ekonomikalyq blokqa qatysty da birqatar shúghyl sharalar jogharyda jazylghandarmen qatarlasa qolghan alynady, «mynau - býgin, mynau – erten» delinbeydi. Búl óz aldyna ýlken taqyryp, ony taratyp jatpay-aq qoyayyn. (Mýmkin, erteng jariyalarmyn). Bir-ekeuine ghana toqtalayyn. Kýni erten, 2022 jyldyng 1-nauryz kýni Memlekettik jalpy ishki ónimning ghylymiy-zertteu maqsatyna bóliner ýlesin – al, memleket damy alatyn bolu ýshin búl ýles onyng 3 payyzynan kem bolmauy tiyis - aitugha úyat 0,27% dengeyinen 3 payyzgha kóteru ýshin budjetti qayta qaraugha núsqau beriletinin aitsam da jeter.

Biz kәzir 5 myng jyldyq tarihy bar halqymyzdyng «bolar iya joghalar», eng sheshushi kezenin bastan keshirip jatyrmyz. Búl eshqanday da әsirelep aitylghan, asyra siltengen sóz emes. Býgingi kýnning qaupining qasynda jongharmen aradaghy jýz jyldyq Otan soghysy da, Asharshylyq ta oiynshyq. Sebebi, ol kezding bәrinde de jau syrttan kelgen ashyq jau edi. Býgingi jau – ishimizde! «Qantar qyrghyny» - sonyng qanshalyqty qaterli ekenining aighaghy! Biz býgin til men dinnen eki airylghan (astanasynan kóshesinde qazaqsha sóileytin adam tabylmaytyn!), rushyldyghy asqynghan (bir rudyng ókilderi 24 ministrlik dengeydegi mansapty iyelengen), últtyq salt-dәstýri nyqtalyp, myqtylana týsuding ornyna órshelene shayylyp, joyylyp jatqan, esesine azghyndyqqa memlekettik dengeyde danghyl jol ashylyp, qoldau kórsetilip, qorghalyp jatqan arman-bermen, әri-seri kýy keship jatqan, bolashaghy búldyr últpyz. AQSh memleketin qalaushylardyng biri T.Djeffersonnyng «jaqsy zanyng bolghansha jaqsy salt-dәstýring bolsyn!» degen ósiyetin bilmeytin, bilgisi kelmeytin últpyz.

Osynday kezde Preziydent Toqaevtyng moynyndaghy jýkting salmaghy qara jerdey auyr ekeni týsinikti. Qatelespeytin tek – Alla! «Aldyna kelse atannyng qúnyn kesh!» deytin qazaqtan Preziydent Toqaevtyng da qatesi ýshin keshirim súraugha asyqpauy týsiniksiz. Súrasa abyroyy tek asqaqtar edi ghoy, kómekshi-kenesshilerining sony aitugha da jaramaghany ma?.. Azaptau da tyiylar emes, polisiya basshylyghy «qardyng týsi - qap-qara» degendey «bizde azaptau joq» dese, Bas prokuratura ókili «azaptaghannan alty adam óldi, biraq, bizde jappay azaptau joq» deydi. Orystar ekeuden assa kópshe týrge jatqyzady, bizde «kópke» jatqyzyluy ýshin qansha bolu kerek eken?..
Shydamdylyghy sheksiz qazaq sonda da Preziydent Toqaevtan teris ainalghan joq, onyng «eskertpesten qarulanghan banditterdi atyndar» degenmin» dep, aiybyn juyp-shaymaq bolghan әreketin isining dúrystyghyna ózi de kýmәndana bastaghan eken ghoy» dep, Nauryzdaghy Joldauynan keyin shynayy ózgeris jasaugha kirisetin shyghar dep ýmit artyp otyr. Reseyden arnayy kelgen premier-ministr Mishustindi Toqaevtyng «qúr qol» qaytarghany, Ukrainagha basyp kirgen Reseyge әskery kómek bermeytin bolghany, onyng aldynda quyrshaq eki respublikasyn tanudan bas tartqany ýmitting shoghyn qonglatyp otyr. Bizding jazbamyz da sol maqsatqa baghyttalghan. «Dos jylatyp aitady, dúshpan kýldirip aitady», artyq ketken, kem soqqan jerimiz bolsa, aiypqa búiyrmassyzdar. Kedir-búdyr jerin týzetuge at salyssanyzdar, alghysymyz sheksiz bolar edi...

Ómirzaq Aqjigit

Abai.kz