Sayasy reformalar turaly ústanymyn preziydent qyrkýiekte jariyalaymyn dep edi. Postqantarlyq sayasy ahual әser etti me, endi, mine, ol joldauyn nauryzda jariyalaytyn bop, biylik partiyasynyng kezekten tys sezin tez arada ótkizu turaly sheshim qabyldandy. Ol jiyn arghykýni ótpek.

Áriyne, qazanshynyng óz erki, qaydan qúlaq shygharsa – partiyanyng bolmysy men túrmysynda neni, qalay ózgertedi, ony sol úiymnyng tizginin qolyna alghan preziydentting ózi biledi. Sondyqtan, orynsyz bilgishsinip, sәuegeylik tanytyp jatqanym artyqtau bolar.

Biraq, sayasy sheshim qabyldauda preziydent sózsiz eskerui tiyis jayttar da joq emes. Sol turaly ghana aitayyn.

Birinshiden, Qantar qandy qyrghynynan keyin biz mýldem basqa sayasy ahualdy bastan keshirip jatyrmyz.

Qogham qaq jaryldy dese bolady. Bir jaghy – elbasynying múrasynan bas tartyp jatqan Toqaevty qoldasa, oghan ýmit artsa, ekinshi jaghy әli de oghan senbeydi, ony «Nazarbaevtyng izbasary» dep qabyldaydy. Meninshe, osy sezde preziydent ózine senimsizdik tanytyp jatqan kýshter ilanatynday, elektorat sonyna eretindey sózderdi dәl tauyp, ótken kezenmen birjolata at qúiryghyn kesisui tiyis. Sonyng ishinde, Qantar qyrghynynyng sebepteri, ony basty úiymdastyrushylar turaly da meylinshe ashyq aityp, «20 myng terroristerdin» qaydan shyqqany men tergeu izolyatorlarynda bop jatqan azaptaulargha qatysty kesimdi pikirin bildirui shart. Eng bastysy – «eskertusiz oq atugha rúhsat beremin» degen sózining astaryn týsinbey qalghan (basqasha týsingen) halqyna tәpsirlep berui tiyis. Sol kýnderi oqqa úshyp, qaza tapqan, jaralanghan, basqasha zardap shekken әrbir adamgha qatysty tergeu isterining nәtiyjelerin jariyalauy kerek.

Sonda ghana senim ornyna kelip, ornyghuy mýmkin. Ekinshiden, endigi jerde qogham sayasy ómirdegi monopoliyagha shydamaydy, oghan ashyq týrde qarsy shyghady. Onyng ózi sayasy dýrbelenning qaytalanuyna әkep soqtyruy mýmkin. Sondyqtan, sayasy alanda qalghysy kelse, «Núrotan» ózgeristi ózinen bastauy tiyis. Aldymen, atyn auystyrsa, sosyn óz baghdarlamasy men qújattaryndaghy «elbasizm» kórinisterimen qosh aityssa, núr ýstine núr bolar edi (búl jerde «núr» degen qazaqtyng sózin men eshbir ironiyasyz jәne sayasy astarsyz aityp otyrmyn, ol sózge de reabilitisaya kerek siyaqty).

Sonyng ishinde, «30 jyl boyghy sayasy rejimning barlyq isin – qol jetkizgen jenis pen jetistikterin de, jiberilgen qatelikterin de, sayasy qylmystardy da – óz moynymyzgha alamyz. Sol ýshin halyqtan keshirim súraymyz!», - dep moralidyq jәne sayasy túrghydan arylmasa (ony «katarsiys), qalghan sózding bәri dalbasa bop qalyp, «elbasizmnin» tarihy jýgi olardy qúrdymgha sýirey beredi!

Eng bastysy – «Núrotan» shynayy oppozisiyalyq partiyalarmen ashyq bәsekege týsip, olarmen terezesi teng jaghdayda ómir sýruge beyimdelui kerek.
Biraq, partiya ishindegi eski gvardiya oghan jol bere qoya ma? Otyz jyl boyyna qalyptasqan sayasy komforttan olar qalaysha óz erkimen bas tarta qoyady?

Sondyqtan, osy sezden keyin biylik eski әdetine salyp, jasandy, dekorativti partiyasymaqtardy qúryp, kvaziyreforma jasaugha tyrysuy yqtimal. Ondaydy da kórgenbiz kezinde.

Ýshinshiden, eskini kóksegen kýshter demekshi, óz basym, biylikke resmy týrde jaqyn toptardyng bәri bir adamday Toqaevty qoldap jatyr dep oilamaymyn. Milliardtary men mayshelpekterinen, qúzyrly oryndarynan airylyp, búl kýnderi bir sausaghyn býgip otyrghan olar sayasy revansh almaydy dep kim kesip-piship aita alady?

Osy kýnderi bel alyp, qoghamnyng birshama qoldauyna ie bolghan «antitoqaevshyl» kýshter onyng jaqsylyghynan góri jamandyghyn basa aityp, tyrnaq astynan kir izdep jatqany ras emes pe? Key kezderi ózin oppozisiyalyq sanaytyn kýshter de osy horgha qosylyp ketedi. Onday kýshterding lobbisteri biylik partiyasynyng ishinde de bar emes pe?
Mәselen, olar Toqaevqa «biylik partiyasyn basqarmay-aq qoyynyz, ol «toksichnyi» bop qaldy, ony basqaru Sizding imidjinizge teris әser etedi» degen ústanymdy ótkizuge tyrysuy mýmkin. Sóitip, ol resurs ertengi kýni qoy terisin jamylyp júrgen basqa kýshterding qolyna kóshui yqtimal (qazir eshnәrsege tang qalmaytyn boldyq qoy ózi).

Al preziydent saylauy bolsa, kelip qaldy. Preziydentting kandidaturasyn úsyna alatyn, parlamentti óz tizimi arqyly týze alatyn kýsh – partiya bolyp túrghanda, Toqaevtyng múnday myqty sayasy әri burokratiyalyq resurstan óz erkimen bas tartuy qanshalyqty oryndy?

Meninshe, ol taghy da diplomatiyalyq tandau jasaydy: jyl ayaghyna deyin partiyany óz qolymen qayta jasaqtap, saylanbaly organdaryna óz adamdaryn engizip, partiya basshylyghyna ózine meylinshe berilgen, aitqanynan shyqpaytyn, eng bastysy, derbes sayasatker bolugha úmtyylmaytyn, taza funksioner túlghany qoyady. Óitkeni, saylaular qarsanynda partiyalyq minbe preziydentke de qajet. Sodan song «memleket basshysy retinde men barlyq sayasy kýshterge teng qaraugha tiyistimin» dep, partiya basshylyghynan ketui әbden mýmkin. Ony da kóre jatarmyz!

Ámirjan Qosan

Abai.kz