Qazaqtyng múnyn jetkizetin, әleumettik jayyn, qoghamdyq qarym-qatynastaryn kórsetetin birden-bir halyqtyq minber sóz óneri bolghandyqtan, olardyng barshasy әdebiyetten kórinis tauyp jatty. Sondyqtan da Qazaq Renessansy ózining tolyq mazmúnyn osy sóz ónerinen tapty. Degenmen Renessans siyaqty asa iri qúbylystyng bir ghana sóz ónerinen bayqaluy azdyq etetin edi. Osy qúbylystyng barlyq negizgi sipattaryn kórsetui ýshin ol basqa salalardy da qamtymaq. HH ghasyr basynda qazaq oiy órisining keneni, jazba әdebiyet janrlarynyng qalyptasuy, ghylymnyng tuuy, teatr ónerining dýniyege kelui, eng bastysy, osylardy qalyptastyratyn qazaq ziyaly qauymynyng shoghyrlanuy renessanstyq belgiler bolatyn.

Árbir halyq ózining tarihynda damu ýderisine jәne dengeyine oray  Janghyru dәuirin ótkizedi. Álemdik tarihnamada ol «Renessans» atauymen belgili. Renessans әsirese, órkeniyetti elderding tarihynda tolyghyraq zerttelgen. Osylardy zerdeleytin bolsaq, onda Renessans qúbylysynyng ýsh týrli tiypin angharamyz. Birinshisi – VIII ghasyrdan  HIII ghasyrgha deyin jalghasqan Islam dinining adamgershilik qaghidalaryna negizdelgen jәne ghylymnyng kóptegen salalary erekshe damyghan «Islamnyng altyn dәuiri» nemese «Músylman Renessansy» dep atalatyn Europagha tikeley yqpal etken Janghyru dәuiri. Ekinshisi – antroposentrizmge negizdelgen HIV ghasyrdan HVI ghasyrdyng ortasyna deyin sozylghan Batys Europadaghy Renessans. Ýshinshisi – otarlanghan halyqtardaghy aldymen últtyng jaghdayyna, sodan keyin adamnyng hәline gumanistik kózqaras tanytqan renessanstyq qúbylys. Álemdik tarihtaghy qalyptasqan osynday damu erekshelikterin eskerip, biz Qazaq Renessansyn osy qúbylystyng ýshinshi tiypine engizemiz. Sol sebepti de bizding últtyq Renessansymyz turaly aitqanda, ony HH ghasyrdyng basyndaghy Alash qozghalysymen tikeley baylanystyryp, ony sayasiy-qoghamdyq jәne mәdeny ýderisteri kontekstinde qaraymyz. Búl Últtyq Renessansty úghynu men oghan bagha beruding eng basty alghysharty dese bolghanday.

Músylman Renessansy dәuirinde arab әleminde bilim beru, ghylym, әdebiyet, óner, mәdeniyet airyqsha damydy. Baghdat, Kaiyr, Damask, Búhara, Gazna, Samarqand, Horezm, Isfahan, Nishapur, Balh, Kordova, Tebriz siyaqty qalalar әlemning iri bilim men mәdeniyet oshaqtaryna ainaldy. Álemdegi eng alghashqy uniyversiytet te Músylman elinde ashyldy. Ol 859 jyly marokkalyq hanshayym Fatima ali-Fihry Fese qalasynda ashqan alghashqy uniyversiytet. Al onyng aldynda IH ghasyrdyng 20 jyldary Baghdatta «Beyt ali-Hikma» atty Islam akademiyasynyng negizi qalandy. Halif әl-Mamún ashqan búl «Danalyq ýiine» ghalymdardyng aituynsha, Orta Aziyadan, Irannan kóptegen oqymystylar kelip júmys istegen. Bilim men ghylymnyng renessanstyq dәuirde shamshyraghy bolghan búl qalalargha Europanyn, Aziyanyn, Afrikanyng kóptegen elderinen oqymystylar jinaldy. Solardyng biri qazaq dalasynan kelgen әl-Farabi. Ensiklopediyalyq bilimi, ghylymy enbekteri ony Islamnyng Altyn Dәuirining kórnekti túlghasy etedi.

Jalpy Músylman Renessansy Batys Europadaghy Renessanstyng tuuyna, qalyptasuyna airyqsha yqpal jasady. Búl jóninde amerikan ghalymy G.Terner: «Músylman suretshileri jәne ghalymdary, júmysshylary men knyazidary biregey mәdeniyetti jasady, ol barlyq qúrlyqtargha tikeley jәne janama  әser etti» dep bagha berdi [1].

Europadaghy Renessans túsynda adamzat balasynyng halyqaralyq qatynastary erekshe damydy. Búl úly geografiyalyq ashylulardyng dәuiri boldy.  1492 jyly  Hristofor Kolumbtyng Amerikany, 1498 jyly  Vasko da Gamanyng Ýndistangha baruy, 1522 jyly  Fernan Magellannyng býkil jer sharyn aralap shyqqan ataqty ekspedisiyasy sekildi mysaldardyng ózi-aq renessanstyq dәuirding adamzatqa ne bergenin jaqsy týsindire alady dep oilaymyz. Olargha qosa, Renessans ókilderi qatarynda Dante, Galiyley, Koperniyk, Bruno, Monteni, Rotterdamskiy, Makiaveli, Kampanella,  Shekspiyr, Servantes,  Miykelandjelo, Leonardo da Vinchy siyaqty adamzattyng aqyl-oyyna, jalpy tanymyna asa zor ýles qosqan túlghalardy atasaq, búl dәuirding órkeniyet tarihyndaghy manyzy angharylatyn bolady.

Músylman Renessansynda, odan keyingi Batys Renessansynda aldynghy qatargha adam, adamnyng adamgershiligi, morali, oiy, әreketi, sezimi shyqsa, qazaq siyaqty otarlanghan halyqtyng janghyruynda últ pen adam tyghyz sabaqtastyqta kórindi. Búl otarlanghan Aziya, Europa, Amerika halyqtarynyng barlyghyna da  tәn erekshelik. Mysaly, HIH ghasyrdyng sony HH ghasyrdyng basyndaghy Ýndistandaghy Bengal Renessansyn aitugha bolady. Onyng basty túlghasy R.Tagor boldy. HVIII ghasyrdyng ayaghy men HIH ghasyrdaghy Bolgariyadaghy osynday janghyru «Bolgar Últtyq Renessansy» dep ataldy. Múnday mysaldardy kóptep keltiruge bolarlyq. Jalpy múnday halyqtardaghy Renessans dәuiri últ-azattyq qozghalyspen birge jýretinin angharu qiyn emes.

HH ghasyr basynda qalyptasqan Oyanu dәuirin «Qazaq últtyq Renessansy» degen dúrys. Sebebi ilgeride jazghanymyzday qazaq Renessansynda aldynghy qatargha tútas últ shyqty. Adam sol tútas últtyng auqymynda qarastyryldy. Alash qozghalysy ózine deyingi barlyq qozghalystardan basty aiyrmasy, qajet bolsa, tipti artyqshylyghy – onyng intellektualdyq-mәdeni  qozghalys boluynda. Álbette búl Alash qozghalysy sayasy baghyttaghy kýres degenimizben, onyng negizinde HIH ghasyrdyng ayaghy men HH ghasyrdyng basynda zamanauy bilim alghan qazaq ziyalylary túrdy. Olardyng ishinde gumanitarlyq bilim alghandardyng ýlesi ýlken boldy. Eger qozghalys jetekshisi Álihan Bókeyhandy sayasy kósem der bolsaq, Ahmet Baytúrsynúly ruhany kósemi boldy. Qazaq últtyq Renessansynyng antroposentristik, adamgershil múrattaryn Abay túlghasy jәne onyng shygharmashylyghy dayyndaghany belgili.

Qazaq últtyq Renessansy ózining tarihy missiyasyna tәn, bizding oiymyzsha, birneshe renessanstyq túlghalardy tudyrdy. Renessanstyq túlgha degenimiz kim jәne qanday sipattarymen erekshelenedi degen saualdy qoyar bolsaq, onda bylay dep jauap beretin edik. «Renessanstyq túlgha» degenimiz adamnyn, halyqtyng adamgershil bolmysyn beynelegen jәne ony keninen nasihattaghan, gumanistik iydeyalardy shygharmashylyghy men  kýresining arqauyna ainaldyrghan últtyng tarihy men mәdeniyetine, ónerine, bilimi men ghylymyna ýlken betbúrys jasaghan túlgha.

Ahmet Baytúrsynúlynyng qayratkerlik, shygharmashylyq tútas ómirbayany ony asa iri renessanstyq túlgha etedi. Eger Aqannyng Alash qozghalysy túsyndaghy zor qayratkerligin, últtyq mektepti qalyptastyrudaghy ústazdyghyn, ghylymnyng negizin salushy bolghandyghyn, dәuir úranyna ainalghan kórkem shygharmalar men publisistikalyq enbekter jazghandyghyn jikteytin bolsaq, onda onyng jan-jaqty túlghalyq qasiyetteri Renessanstyng eng negizgi baghyttaryn anyqtaghanyn angharar edik. Aqandy «Últ ústazy» deuimizding astarynda onyng osynday dәuirlik kóshbasshy bolghanyna layyqty baghamyz jatyr. «Aqang ashqan qazaq mektebi, Aqang týrlegen ana tili, Aqang salghan әdebiyettegi elshildik úran – «Qyryq mysal», «Masa», «Qazaq» gazetining 1916 jyldaghy qan jylaghan qazaq balasyna istegen enbegi, óner-bilim, sayasat jolyndaghy qajymaghan qayraty, biz úmytsaq ta, tarih úmytpaytyn ister bolatyn» degen Múhtar Áuezovting baghasy onyng renessanstyq túlghasyn tanytady dep oilaymyz [2, 69]. Jalpy Áuezovting osy maqalasynda Alash qozghalysyna baylanysty esh nәrse aitylmaghan. Kenestik kezendegi zamannyng rayy Múqana ony aitudan saqtandyrghan.

Ahmet Baytúrsynúlynyng tarihy túlghasyn qalyptastyrghan alghysharttar onyng renessanstyq túlgha boluyna tikeley qatysty. Bizding oiymyzsha, onday alghysharttar qatarynda mynalardy ataugha bolady. Birinshiden, ol bala kezinen otarshyldyqtyng zardabyn kórip ósken adam ekenin «Anama hat» óleninen jәne zertteulerdegi ómirbayandyq derekterden jaqsy bilemiz. Ekinshiden, Aqannyng at jalyn tartyp azamat bolyp qalyptasa bastaghan kezeninde últ oqyghandary shoghyrlanyp, otarshyldyqqa qarsy kýresti bastady. 1905 jylghy Reseydegi tónkeris, bostandyq iydeyalary, qazaq jerindegi alghashqy qúzyrhattar, sayasy basqosular jәne osylardyng naq ortasynda Ahmet Baytúrsynúlynyng boluy oghan belsendi qatysuy ony qayratkerlik jolgha týsirdi. Mysaly, «Qarqaraly qúzyrhaty», «Qarqaraly sherui». Osy kezende onyng Á.Bókeyhan, J.Aqbaev, M.Dulatov siyaqty últynyng taghdyry ýshin kýres bastaghan túlghalarmen  adami, ruhany jәne sayasy seriktigi ortaq mýdde ýshin qayratkerlik túlghasyn qalyptastyra bastady. Búl mәdeni, aghartushylyq kýreske úlasyp, 1913 jyly «Qazaq» gazeti betinde sayasiy-qoghamdyq kýreske, 1917 jyldyng kókteminen bastap sayasy kýreske úlasty. Nәtiyjesinde atalghan Alash kósemderining jәne taghy da basqa qayratkerlerding kýresi arqasynda sayasy mazmúndaghy oblystyq, uezdik qazaq siyezderin, I, II jalpyqazaq siyezderin ótkizuge, «Alash» últtyq partiyasynyng baghdarlamasyn jariyalaugha, partiyanyng Semeyden bastap birneshe ónirde komiytetterining ashyluyna, Alashorda ýkimetining qúryluyna, Alash avtonomiyasyna  alyp keldi. Ýshinshiden,  Renessanstyng basty belgilerinen sanalatyn bilim men ghylymnyng qazaq dalasyna keninen taraluyna, qalyptasuyna Aqang tikeley atsalysqanyn barshamyz bilemiz. Onyng ana tilinde bilim berudi nasihattauy jәne tikeley sonyng mazmúnyn jasauy, til bilimi, әdebiyettanu jәne әdisteme siyaqty últtyq ghylymnyng negizin qalauy, sonday-aq ghylymy mektep qalyptastyruy naghyz últtyq  Janghyru boldy. Tórtinshiden,  «Qyryq mysal», «Masa» poeziyalyq jinaqtary arqyly gumanistik iydeyalardy, atap aitqanda tútas halyq pen jeke adamnyng bolmysy men beynesin adamgershil múrattar negizinde kórsetti. Búl rette Abaydyng úly gumanizmin Ahmet Baytúrsynúlyna yqpal etken iydeyalyq-kórkemdik faktor ekenin ataugha tiyispiz. Besinshiden,  ol halyqtyng mәdeny dengeyi artyp, basqa halyqtarmen mәdeniyet jaghynan teneskende ghana ruhany bostandyq pen sayasy azattyq bolatyndyghyn enbekterinde jii qaytalap jazdy. Búl da Renessanstyng ýlken erekshelikterining biri.

Ári qalamger qayratker túlghalardyng ómirlik múraty olardyng jazghandarynan aiqyn kórinis tabatyny siyaqty, Aqannyng da azamattyq bolmysy onyng shygharmalarynda bayandaldy deymiz. Qayratker aqyn:

Adamdyq diqanshysy qyrgha shyqtym,

Kóli joq, kógaly joq qúrgha shyqtym.

Túqymyn adamdyqtyng shashtym, ektim... [3, 105]

deydi әigili óleni «Adamdyq diqanshysynda». Jalpy osy ólenning atauy siyaqty onyng mazmúny da Aqannyng renessanstyq túlgha retindegi avtoportreti. Sonday-aq: «Adamgha eng qymbat nәrse – júrt qamy, júrt isi», «Últyn kerek qylyp, halyqqa qyzmet qylamyn degen qazaq balalary qazaq júmysyna qolynan kelgenshe qarap túrmay kirisip istey berse – últ júmysy úlghayyp, tolyqpaqshy», «Qazaqtyng bas adamdary! Áueli sizder adaspanyzdar: adaspas ýshin aqyldasyp, oilanyp, yntymaqpen is etinder» [4, 220]. degen jәne taghy da basqa qanshama sózderi onyng zor adamgershil túlghasyn anghartady. Eger Aqang últyn sonshalyqty sýimese jәne onday perzenttik mahabbat telegey bilim, zor jiger jәne qajyrly qayratqa sýienbese, dýrbeleng kezende tughan eli men halqy ýshin ómirin qaterli tәuekelge tikpes edi. Últ múraty ýshin әldeqayda kýshti, zorlyqshyl ýkimetke qarsy kýreske shyqqandardyng barlyghy da ýlken tәuekelshil túlghalar. Osy tәuekeldin  arqasynda Aqang siyaqty reformator túlghalar halqynyng damu baghytyn tyng arnagha búryp, janasha tarih jasaghandar. Búl әlem tarihyndaghy barlyq Renessanstargha tәn qúbylys.

HH ghasyr basyndaghy  Qazaq últtyq Renessansynyng gumanizmi otarshyl Resey imperiyasynyng antigumanizmine degen qarsy reaksiya. Búl jóninde Aqannyng sayasy jәne ruhany serigi M.Dulatov: «Bizdi últshyl qylghan – kemdikte, qorlyqta jýrgenimiz kóringennen soqqy jegenimiz edi» dep jazghan edi [5, ].

Otarshyldyq antigumanizmning bastapqy kezeninde qazaq san ret kóteriliske shyghyp, halyqtyq abyroyy men namysyn qarudyng kýshimen qaytarmaq bolghanyn da tarihtan jaqsy bilemiz. Syrym Datúly, Kenesary Qasymúly, Janqoja Núrmúhamedúly jәne taghy da qanshama jýzdegen kóterilister jenilis tapty. Alash ziyalylary osynday oqighalardan qorytyndy shygharyp, HH ghasyr basynda sayasy jәne mәdeny kýresti tandady. Búl sol kezdegi tarihy mýmkindikter shegindegi eng dúrys tandau bolatyn.

Tarihy derekterden Alash qozghalysyna tyiym salynghan uaqyttan song taghy da tughan halqynyng amandyghy men taghdyry ýshin Ahmet Baytúrsynúlynyng tónkeristik komiytet qúramyna engenin bilemiz. Osy kezde ol keshegi imperialistik mazmúndaghy siyaqty taghy da antigumanizmdi kórdi. Ol qazaq siyaqty halyqtargha әli de shekesinen qaraytyn, sonymen birge taptyq platformadaghy antigumanizm edi. Biylikke janadan kelgen bolishevikterding osynday antigumanizmi Aqannyng «Tónkeris jәne qyrghyzdar», «Leninge hat», «Qazaq qalam qayratkerleri jayynan» enbekterinde jan-jaqty bayandaldy. Aytalyq, orys tilinde jazylghan «Tónkeris jәne qyrghyzdar» maqalasynda qazaqtyng jaghdayyn bayanday kele: «Olar birinshi tónkeristi qanshalyqty shattyqpen qarsy alsa, ekinshi tónkeristi  sonshalyqty ýreymen qarsy aldy...  Birinshi tónkeristing dúrys týsindirilip, quanyshpen qarsy alynuy qyrghyzdardy patsha ýkimetining ezgisi  men zorlyghynan qútqarsa, ekinshiden, olardyng mәngilik armany – ózin-ózin basqarugha degen ýmitin kýsheytti... Qazan tónkerisi ózining syrtqy әreketteri arqyly olargha qorqynysh biyletti» dep jazdy [6]. Bolisheviktik antigumanizmdi aiyptau, onyng jogharyda atalghan enbekterinde tikeley jalghasyn tapty. Mysaly «Leninge hatynda»: «...jergilikti kommunist joldastar qazaqtardy eshnәrse týsinbeydi dep oilaydy, qúityrqy sayasatqa salyp, enbekshi qazaq halqyna olardyng túrmysyn kenester negizinde qúruyna tuysqandyq kómek kórsetudi úsynbay, qayta olargha әr týrli qulyqpen óz ýstemdigin tanytyp otyr» [7,23 ]. dese, «Qazaq qalam qayratkerleri jayynan» maqalasynda: «Qúl bolghan halyqtan tuyp, qúldyqtyng qorlyq, zorlyghyn kórip otyryp, qazaq qalam qayratkerleri qalamyn últynyng auyryn jeniltu, auyryn azaytu jolyna júmsamasqa mýmkin emes; kemshilik kórgen júrttan tuyp, kemshilikten qútqarudy maqsat etip, ylghy sol jolda júmys qylghan qazaq qalam qayratkerleri júrtshyl, últshyl, yaghni, halqyna jany ashityn, halqynyng jany auyrghanda jany birge kýizeletin, bauyrmal bolmasqa taghy mýmkin emes» [4,182]. dep últ ziyalylarynyng obektivti bolmysyn dәl kórsetedi.

Qazaq últtyq Renessansyn qalyptastyrghan túlghalardyng kópshiligi әmbebap túlghalar edi. Alash kósemi Álihan Bókeyhannan bastap kelesi jas buyn ókilderi Maghjan Júmabaev, Qoshke Kemengerúly, Múhtar Áuezovke deyin últ-azattyq qozghalysyna qatysyp, әsirese, mәdeny kýreste tughan halqy ýshin tarihy ýlken dәuirlik júmystar atqarghanyn barshamyz jaqsy bilemiz.

Sol kezende jaryq kórgen әiel tendigine baylanysty ólen, poema, әngime, povesti, roman janrlarynyng payda boluy da qazaq qoghamyndaghy gumanistik iydeyanyng óristeuimen tikeley baylanysty ekenin aitugha tiyispiz.

HH  ghasyr basyndaghy Alash әdebiyetining ózine deyingi de, ózinen keyingi de әdebiyetten ýlken aiyrmashylyqtarynyng biri – ondaghy kórkemdik әdisterdin, soghan oray әdeby aghymdar men baghyttardyng aluandyghy. Múnday әdeby qúbylys qazaq oiynyng ómir shyndyghyn beyneleudegi aluan kórkemdik jәne iydeyalyq tәjiriybelerin anghartsa kerek. Adamdy, qoghamdy әr qyrynan ghana emes, әrtýrli kórkemdik әdister arqyly beyneleu últtyq sóz ónerding óskenin kórsetedi. Osy kezende tuyp qalyptasqan sentiymentalizm, simvolizm, naturalizm hәm dәuirding eng basty kórkemdik әdisteri bolghan romantizm men realizm jәne olardyng ishki aghymdary әdebiyet ókilderining ómirdi әrtýrli rakursta, әrtýrli kórkemdik sheshimder arqyly tanyghanyn pash etedi.

Últtyq Renessans túsynda alghashqy últtyq әlipbi, jazudyng orfografiyalyq normalary, jana әdebi, publisistikalyq janrlar qalyptasty. Sóz ónerining óskendigin bayqatatyn әdeby syn payda boldy. Qazaq baspasózi, qazaq teatrynyng negizi de osy kezende qalandy. Alghashqy tarihy maqalalar jazyldy. Kenes dәuirinde jaryq kórgen tarihy kitaptardyng avtorlary da Alash qozghalysyna qatysqan Múhametjan Tynyshbaevtyn, Sanjar Asfendiyarov siyaqty qayratkerler boldy. Sol siyaqty matematika, medisina, fizika, geometriya, geografiya, biologiya, himiya taghy da qanshama ghylym salalary Alash ziyalylarynyng oiy men enbegining jemisi ekeni býginderi baghalanuda.

Últtyq ghylymnyng tuyp qalyptasuy sol halyq ýshin qashanda asa erekshe qúbylys. Ol halyqtyng eseygenin, aqyl-oyynyng jana sapalyq dengeyge  kóterilgenin  aiqyn kórsetetin mysal. Bilimi men ghylymy bar halyq әlemdegi zattar men qúbylystardyng syrlary men qúpiyalaryn tany bastaydy, onyng ómiri meylinshe jenildep bilimining arqasynda jana kәsipter men mamandyqtardy iygeredi. Ony ómirine jarata bastaydy. Búl ýlken jetistik. Jýzdegen jyldar boyy taza agrarlyq últ bolyp kelgen qazaqtyn  halyqtyq sanasy últtyq Renessans kezeninde әjepteuir ósti. Alash qozghalysyn qalyptastyrghan ziyalylar Mәskeu, Peterbor, Ystambúl, Kaiyr, Varshava, Qazan taghy da basqa ondaghan qalalardyng joghary oqu oryndarynda bilim aldy. Olar tarihymyzda osynday joghary bilim alghan eng alghashqy kәsiby mamandar edi. Layyqty bilim alu, sol bilimdi halyqtyng qajetine júmsau siyaqty sanaly әreket Alash ziyalylarynyng barlyghyna tәn azamattyq, qayratkerlik kredo ispetti boldy.

Renessanstyq belgi retinde qazaq balasynyng jalpy әlemdik kenistikti tanuy da osy kezennen bastalady. Álbette, qazirgidey Qazaqstan Respublikasy siyaqty әlemdik qauymdastyqtyng tenqúqyly subektisi, yaghny derbes memleket bolmaghannan keyin Alash ziyalylary múnday ghalamdyq kenistikke memleketting atynan emes, qazaq halqynyng atynan shyqty. Búl ýderis eng aldymen qalyptasa bastaghan jazba әdebiyetinen kórindi. Atap aitqanda, publisistikalyq maqalalarda, ghylymy enbekterde, al әdebiyette audarmalar arqyly angharylady. Halqynyng azattyghy ýshin kýreske shyqqan Alash azamattarynyng Reseyding kóptegen qalalarynda, sonymen birge Varshavada, Stambulda, Mysyrda oquy Ghabdolghaziz Músaghaliyev siyaqty azamattardyng Ýndistan, Pakistan, Indoneziya, Japoniya siyaqty elderdi aralauy qazaqtyng әlemdi tanuyna keninen jol asha bastady. Últ-azattyq kóterilis qayratkerleri Japoniya, Germaniya, Amerika taghy da basqa memleketter jóninde tanymdyq enbekter jazdy. Olardyng maqsaty ónerge, bilimge, kәsipke bet qoyghan júrttardy qazaqqa ýlgi etu edi. Kórkem әdebiyetke kelsek, Alash kósemderi Á.Bókeyhan, A.Baytúrsynúlynan bastap barlyghy derlik audarmamen shúghyldandy. Osy kezende Budda, V.Shekspiyr, V.Gugo, Mopasan, A.Duma, R.Tagor, Dj.London jәne taghy da basqa shetel klassikteri qazaq tiline audaryldy.  Alash ziyalylarynyng publisistikalyq, tanymdyq, ghylymy enbekterimen tanysu barysynda olardyng dýniyejýzining tarihynan mol maghlúmaty bolghanyn jәne sol dәuirdegi sayasi, qoghamdyq, mәdeny oqighalardan jaqsy habardar ekenin anyq angharugha bolarlyq.

Paydalanylghan әdebiyetter:

1. Zolotoy vek Islama // https://ru.wikiquote.org/wiki/
2. Áuezov M. Shygharmalarynyng elu    tomdyq    tolyq    jinaghy.    –    Almaty: “Dәuir”, “Jibek joly”, 2014
3. Baytúrsynúly A. Alty tomdyq shygharmalar jinaghy. 1 t. – Almaty: «El shejire» – 2013
4. Baytúrsynúly A. Alty tomdyq shygharmalar jinaghy. 5 t.– Almaty: «El-shejire», – 2013.
5. Dulatov M.Bes tomdyq shygharmalar jinaghy.
6. Baytursynov A. Revolusiya y kirgizy. Jizni nasionalinostey. №3, 1919
7. Baytúrsynúly A. Alty tomdyq shygharmalar jinaghy. 6 t. – Almaty: «El shejire» – 2013

Erbol Tileshov,

Shaysúltan Shayahmetov atyndaghy «Til-Qazyna» últtyq ghylymiy-praktikalyq ortalyghynyng diyrektory, filologiya ghylymdarynyng kandidaty

Abai.kz