Sanauly kýnderden keyin qayghyly da, múndy da Janaózen tragediyasyna bir jyl tolady. Osy bir jyl bizdi birdenege ýiretti me? Sol oqighany dúrys týsinip, týisinip, tiyisti qorytyndy, nәtiyje shyghara bildik pe? Qogham retinde bolsyn, jekelegen azamattar retinde bolsyn, sodan sabaq ala aldyq pa? Osynyng tónireginde birer mezet oy órbitip kóreyikshi.

Kózdi ashyp-júmghansha ótpestey úzaq bolyp kóringen bir jyl zymyrap óte shyqty. Respublikamyzdyng Tәuelsizdik kýni - 16 jeltoqsanda atylghan oqtyng shuy әli de qúlaghymyzdan keter emes. Janaózenning Yntymaq alanynda tógilgen qandy artynan juyp-shayghan bolar, biraq sol qan kóz aldymyzdan keter emes. Órtengenning kýlimsi iyisi múrnymyzgha әlsin-әlsin keledi de túrady. Búny ne dep atay alamyz? Janaózendi ghana emes, býkil eldi kezip ketken bir alapat jamandyqtyn, qasirettin, qiyanattyng elesi me? Janaózen fantomy deuge bola ma búny?

Qalay bolsa da qazaqtyng jýregine tereng jara týsti. Ol әli de qansyrap túr. Osy jaramyz jazyla ma? Jazylatyn bolsa, oghan qanday em, qanday dәri qajet? Qansyraghan qazaq jýregin, janyn ne júbata alady?

Sanauly kýnderden keyin qayghyly da, múndy da Janaózen tragediyasyna bir jyl tolady. Osy bir jyl bizdi birdenege ýiretti me? Sol oqighany dúrys týsinip, týisinip, tiyisti qorytyndy, nәtiyje shyghara bildik pe? Qogham retinde bolsyn, jekelegen azamattar retinde bolsyn, sodan sabaq ala aldyq pa? Osynyng tónireginde birer mezet oy órbitip kóreyikshi.

Kózdi ashyp-júmghansha ótpestey úzaq bolyp kóringen bir jyl zymyrap óte shyqty. Respublikamyzdyng Tәuelsizdik kýni - 16 jeltoqsanda atylghan oqtyng shuy әli de qúlaghymyzdan keter emes. Janaózenning Yntymaq alanynda tógilgen qandy artynan juyp-shayghan bolar, biraq sol qan kóz aldymyzdan keter emes. Órtengenning kýlimsi iyisi múrnymyzgha әlsin-әlsin keledi de túrady. Búny ne dep atay alamyz? Janaózendi ghana emes, býkil eldi kezip ketken bir alapat jamandyqtyn, qasirettin, qiyanattyng elesi me? Janaózen fantomy deuge bola ma búny?

Qalay bolsa da qazaqtyng jýregine tereng jara týsti. Ol әli de qansyrap túr. Osy jaramyz jazyla ma? Jazylatyn bolsa, oghan qanday em, qanday dәri qajet? Qansyraghan qazaq jýregin, janyn ne júbata alady?

Qazaqtyng arasyna taghy bir jik týsti. Óte auyr, salmaghy qyryq batpan jik. Sebebi týsinikti - qan jýrgen jerde bitisu de, bitistiru de eshqashan onaygha týspegen. Adam ómiri qúnsyzdanghan zamanda, qoghamda onyng qúnyn daulaudyng ózi oksumoron, orynsyz әlek. Joqtyng qúnyn daular biylerimiz kim? Turasyn aitar tura biyimiz bar ma? Tura bisymaqtardyng tuysy, tamyr-tanysy, solardyng jasaghan qatesi men qylmysy da kóp bolsa she? Taghy bir tyghyryq.

Uaqyt emshi deytin be edi shaldar. Bir jyl óte shyqty. Minuttardyn, saghattardyn, kýnderdin, aptalardyn, ailardyng emi bizge dәru boldy ma? Alghashqyda qoghamdy jaylaghan janayqaydyn, ýreydin, qorqynyshtyn, qarghystyn, laghynettin, aldau men aldanyshtyng birazy artta qaldy. Áleumettik әdilet izdegen edik, endi sonymen qatar shyrqyraghan shyndyqty da izdeuge mәjbýrmiz. Janaózen tragediyasynyng bar shyndyghy ashylmay, tolyq әdiletting ornamaytyny da býgin barshagha týsinikti bolghan siyaqty. Jarty shyndyghyn halyqtyng ózi de biledi, ishi sezedi. Al, bar shyndyqtyng ashylar uaqyty qashan?

Janaózen tragediyasy neden tuyndady ózi? Qatelik pe? Qasaqana qylmys pa? Qylmysqa ainalghan qatelik pe? Qatelikti japqan qylmys pa? Birneshe sot ótti. Sottyng bergen jauaptary eshkimdi de qanaghattandyrmady. Mardymsyz, shiyki, ospadar jauaptar. Soty da, prokurory da, kuәgeri de kýlki boldy demesek. Kýlemiz-au...

Taghy bir ókinish bar. «Janaózen tragediyasyna kinәli oralmandar» degen bósteki sóz tarap ketti. Sonyng kesirinen Qazaq kóshi túralap qaldy. «Taz ashuyn tyrnalap alady» deytin be edi danagóy atalarymyz?! Biylikting qate sayasatyna shettegi qandasymyzdyng qanday qatysy bar edi? Ózine kinә tagha almaydy - jan tәtti. Múnayshylardy aiyptay almaydy - erteng júmys jasau kerek. Syrttan kelgen jau shamaly. Al tapqan jauynyng ústalar týri joq. Onayy osy oralmandar dep tapqan boluy kerek sheneunikter men olardyng jaldamaly sarapshy-nókerleri. Halyqty atudan keyingi qiyanat osy emes pe, aghayyn? Týptin-týbinde osynday jalan, jalghan sózderdi aitqan, sonday qaghazdardy dayyndaghan sarapshysymaqtar tarih aldynda jauap beretin bolady. Úmytpaspyz múny da.

Aruaqty aralastyrghannan útarymyz ne?

Barlyghyn qoyshy, kýni keshe sasqan biylik iske aruaqtardy da aralastyrugha kóshti. Ótken jyldan keyin qadir-qasiyeti shamaly shaldargha «Janaózen qalasyn Beket-ata dep ózgertu kerek» dep sayratyp-sarnatyp jatyr. Búl - taza Djordj Oruelldyng sujeti. Tap-taza antiutopiya! Tipti, Oruellden asyp týstik. Ózining «1984» atty utopiyasyn jazghan kezde Oruell aruaqtardy da kәdege jaratudy bolatynyn bilmegen bolar.
Janaózen onomastikalyq problema emes, aghayyn. Onyng atyn jýz ózgertsek te jinalghan, qordalanghan mәselelerdi sheshe almaymyz. Halyq bәribir bolghan qiyanatty úmyta almaydy. Eshkimge úmytqyzbaydy da! Qazaq jadynyng qúrylymy o bastan solay qúrylghan, qalyptasqan. Olay bolatyn bolsa, qazaqqa ortaq Beket babanyng atyn sayasy saudagha salu - sandyraq. Jarymestik. Ezdik. Býitip aruaqty riza qylghanymyz qúrysyn...
Aruaqty riza qylamyz desek, tirining jayyn oilayyq. Tirining jayyn jasayyq. Tirilerding әdiletin aitayyq. Qazaq tiri bolsa, aruaqtaryn jetimsiretpes, úmytpas. Qúryghanda qazaqtyng eng qara, eng taz kedeyi jeti shelpegin pisirip, o dýniyelikterge bir dúgha baghyshtaugha jaraydy. Býgingining basty mәselesi bú dýniyelikterde bolyp túr emes pe?

Al, bú dýniyelikter biylikten ne kýtedi?

Halyq biylikting әdil jәne jauapty bolghanyn qalaydy. Halyqty qansha jerden naryq pen qiyndyq ezip jatsa da ez bolghan joq. Barlyghyn biledi, barlyghyn týsinedi. Biylik óz kinәsin moyynday bilgeni dúrys. Qatesin moyynday alatyn biylik - myqty, ózine-ózi jәne halqyna sene bilgen biylik. Keshirim súraudyng da san joly bar. Sózben de, ispen de keshirim súrap jatady aqyldy biylik. Olay bolsa ashyq, emen-jarqyn әngime kerek. Sol arqyly arasyna jik týsken qazaq pen qazaq biyligi tabysuy qajet. Ýkimet basshylary, oblys jetekshileri 16 jeltoqsan kýni Janaózende qaraly jiyn ótkizip, birge bolsa!

Ispen keshirim súraudyng joldary da aiqyn. Eng aldymen sheyit bolghandargha Janaózen qalasynyng Yntymaq alanynda arnayy belgi-eskertkish qoyyluy kerek. Sol eskertkish-belgining janynda qalyng qazaq pen onyng biyligi tabysyp, birigip dúgha jasaghanyn júrt kýtip otyr. Jer-jerde qoldan kelgenshe qúran oqytylyp, sadaqa berilui tiyis. Búl - tek bir qalanyn, ne aimaqtyng mәselesi emes, barsha qazaqtyng mәselesi. Elin-jerin oilaghan azamattar osynday tirlikti jer-jerde iske asyra berse. Búl tabysu bireudi túqyrtu, aiyptau, kinә taghu ýshin emes, eldi, elding birligin, tәuelsizdigin saqtau ýshin auaday qajet siyaqty. Ásirese, býgingidey egemendigimiz shatqalaqtap otyrghan kezde últ birligi, el birligi kekten de, ashudan da, yzadan da qymbat. Endigi kezde Yntymaq alany óz atyna say boluy erek.

Eger 16 jeltoqsan kýni halyq pen biylik tabyssa, bolashaqta jana «janaózender» qaytalanbaydy dep senuge mýmkindik alamyz. Al, eger biylik óz aldyna toy toylap, halyq óz aldyna qaraly jiyn ótkizip jatsa, onda Janaózen fantomy eldi kezip jýre beredi. Búl fantomnyng eshkimdi jaqsylyqqa aparmasy anyq. Oilanayyq, 16-jeltoqsangha deyin әli uaqyt bar...

«Últ Times» gazeti