Jana zaman elimizdegi tәrbie beru jýiesin, últtyq qúndylyqtar negizinde jýrgiziletin tәrbiyening birtútas jýiesin jasau qajettiligin taghy da dәleldep otyr. Búl turaly Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti N.Á.Nazarbaev bylay degen bolatyn: «Bes arystarymyzgha arnalghan tarihy zerde kesheninde men qazaqstandyq otanshyldyq sezimin tәrbiyeleuge kónil bólgen edim. Qazaqstanda túratyn әrbir adam osy elding perzenti retinde sezinbeyinshe, onyng ótkenin bilip, bolashaghyna senbeyinshe bizding júmysymyz algha baspaydy...» Demek, Elbasymyzdyng anyqtaghanynday, búl ólsheuish tek qana jergilikti últqa ghana emes, qazaq jerinde túryp, ósip-óngen, enbek etip jýrgen barsha halyqtargha da qatysty ekeni dausyz. Bilim beru jýiesi әrdayym memleketting nazarynda. Ári tynghylyqty jýrgiziluge tiyis. Osy orayda, tómendegi maqalany oqyrman nazaryna úsynudy jón kórdik. Qazaqstan Respublikasy Bilim beru jýiesine «Dintanu negizi» pәni engizile bastady. Ázirge saghattyq kólem jaghynan az bolghanymen, bastamasy kónilge jyly ýmit úyalatady. Qazirgi bilim beruding baghyttary últtyq tәrbie beruge den qoyghandyqtan, bizding Tәuelsizdigimizding túghyrly boluyna birden-bir berik tayanyshqa ainalatyn altyn búlaq - osy baghyt bolar deuge ýlken negiz bar.

Jana zaman elimizdegi tәrbie beru jýiesin, últtyq qúndylyqtar negizinde jýrgiziletin tәrbiyening birtútas jýiesin jasau qajettiligin taghy da dәleldep otyr. Búl turaly Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti N.Á.Nazarbaev bylay degen bolatyn: «Bes arystarymyzgha arnalghan tarihy zerde kesheninde men qazaqstandyq otanshyldyq sezimin tәrbiyeleuge kónil bólgen edim. Qazaqstanda túratyn әrbir adam osy elding perzenti retinde sezinbeyinshe, onyng ótkenin bilip, bolashaghyna senbeyinshe bizding júmysymyz algha baspaydy...» Demek, Elbasymyzdyng anyqtaghanynday, búl ólsheuish tek qana jergilikti últqa ghana emes, qazaq jerinde túryp, ósip-óngen, enbek etip jýrgen barsha halyqtargha da qatysty ekeni dausyz. Bilim beru jýiesi әrdayym memleketting nazarynda. Ári tynghylyqty jýrgiziluge tiyis. Osy orayda, tómendegi maqalany oqyrman nazaryna úsynudy jón kórdik. Qazaqstan Respublikasy Bilim beru jýiesine «Dintanu negizi» pәni engizile bastady. Ázirge saghattyq kólem jaghynan az bolghanymen, bastamasy kónilge jyly ýmit úyalatady. Qazirgi bilim beruding baghyttary últtyq tәrbie beruge den qoyghandyqtan, bizding Tәuelsizdigimizding túghyrly boluyna birden-bir berik tayanyshqa ainalatyn altyn búlaq - osy baghyt bolar deuge ýlken negiz bar. Áytse de, búnday asyl múrattar bala jýregi, sanasy, jaratylysy dinimiz turaly - músylmandyqtyng mәieginen maghlúmaty tolyq bolmay, jan-jýregimen qabyldamayynsha, jyldamdatyp jýzege asa qoymaydy. Abay bolmasaq, dúrystap zer salmasaq, qorghasynday balqyp túrghan balang dýniyeni basqa baghytqa op-onay búryp jiberuge әbden bolady. Sol sebepti de, jer jýzin jaylaghan jahandanu ýderisi- teksizdik eline, qatygezdik eline, kisәpirlik eline múrnyn tesken taylaqtay op-onay ertip jýre beredi. Mine, osynday asa ýlken qauip-qaterding aldyn alyp, respublika mektepterinde, joghary oqu oryndarynda, basqa da osy is-sharalargha qatysty mekemeler men qoghamdyq úiymdar arnayy is-shara jasamasa bolmaydy.
Ol ýshin Qazaqstan Respublikasynyng túnghysh Preziydenti N.Á.Nazarbaevtyng din turaly aitylghan oilary ýlgi retinde úsynylsa núr ýstine núr bolar edi. Álemdik dinderding ózindik erekshelikteri, onyng ishinde eng songhy úly din - Islam turaly az-kem bala sanasyna, úghymyna say taldau jasalynuy tiyis. Sol sebepti «Qúran Kәrimde» aty atalyp, týri týsteletin Payghambarlardy mýmkindiginshe hronologiyalyq tәrtippen (Adam Atadan Múhammed payghambargha deyin) taghylymgha toly ghúmyrbayandaryn ústazdardyng jetik bilgeni jón. Diny ekstremistik aghymdar turaly da birshama maghlúmat aluy tiyis. Odan saqtanu joldaryn jaqsy bilse ústazdyq úlaghatqa jol ashylar edi. Ásirese, imandylyq iyirimderi turaly әngimege de tolyq oryn bar. Ol ýshin din dingegin bekitude jalyndy jyrlarymen halyq sanasynda ýlken iz qaldyrghan Búqar jyrau, Abay Qúnanbaev, Ybyray Altynsarin shygharmalary da shynayylyqtyng shyrayyn ashady. Islam dini turaly әlemdik әdebiyet, mәdeniyet, órkeniyetterding asa iri ókili A.S.Pushkinning «Qúrangha elikteu» siyaqty shygharmasyn tilge tiyek etu, sóz joq, bilimning qúnyn arttyrady dep bilemiz. Ásirese, dinning býgingi ómirimizge de belsene aralasyp, jastargha tәlim-tәrbie berude orasan zor yqpaly bolatyny, sol arqyly bala sanasynda býgingi qoghamda bolyp jatqan kóptegen kelensizdiktermen - sybaylas jemqorlyqpen, paydakýnemdikpen, әlsizding enbegin qanaumen, tarazydan jeumen, eshkimning aldynda jauap bermeumen, tek qara bastyng qamyn oilaumen ghana kýn keshirip jatqan tirshilik iyelerin sara jolgha sala alatyn birden-bir úly kýsh ekenin moyyndatu - imanigýl әlemning altyn tabaldyryghy desek esh qatelespeymiz.
Nesin jasyramyz, qazirgi qarbalas shaqta mektep qabyrghasynda suisid siyaqty jasóspirimderding óz-ózine qol júmsauy kóbeyip bara jatqany jasyryn emes. Al endi osy biz sóz etip otyrghan mәselelerge ústazdar qauymy abay bolsa, múny әlbette boldyrmaugha bolady. Sebebi Alla Taghalagha qaray ashylghan jol tyghyryqqa tirelgen kez-kelgen sanagha núrly sәuleni qalauynsha qúya alady. Árbir jas óskinning kókiregine ýmit otyn jaghady, tózimdilikke tәrbiyeleydi, qay nәrsege bolsyn keshirimmen qaraugha ýiretedi. Sabyrlylyqqa shaqyryp, tәubege tezirek keluge iykemdeydi. Tabighattyng tosyn minezi siyaqty adam jan dýniyesining nebir qúiyndata jónelgen kezderinde shuaqty kýnderge jol tabugha jәrdemdesedi.
Din әlemi sheksiz. Ol adamzat keruen-kóshinde ózgerip túrady. Mysaly, 20-30 jyldary meshitterdi búzu nauqany aragha bir ghasyr salmay ony qayta salu nauqanymen almasqanyn kýndelikti kórip otyrmyz. Tipti dindi nasihattaudyng joly osy eken dep, asyra siltep, halyqtyq salt-dәstýr men dindi bir-birine qarsy qoyyp jýrgen zamandastarymyz bar. Negizinde, Alla Taghala - onyng Elshisi Múhammed Payghambar jәne búqara halyqtyng birliginen, bir-birine degen iltipatynan, týsinisu dengeyinen, syilastyghynan, qúrmetinen, rizalyghynan, shýkirshiliginen tiri tirshiliktin, dýniyenin, on segiz myng ghalamnyng býtindigi bilinedi. Qanday bir din adamzat balasyna ómir sýru qaghidattarynyng taza joldaryn úsynady, olar qazirgi kezdegi ishimdik ishu men esirtki shegu, qoghamdaghy basqa da kertartpa jaghymsyz jaghdaylardan saqtandyru maqsatyn ústanady
Tәrbie men taghylym, tanym tamyrlary ejelgi týrkilik tekten taraghan halqymyzdyng inju-marjandary, qazaq halqynyng úly oishyldary Qorqyt ata, Ábu Nәsir әl Farabi, Jýsip Balasaghún, Qoja Ahmet Yassaui, Mahmút Qashqari, Óteyboydaq Tileuqabylúly, Múhammed Haydar Dulati, Qadyrghaly Jalayri, Asan Qayghy, Búqar jyrau, Jiyrenshe sheshen, bergi zamandaghy Abay, Ybyray, Shoqannan múra bop qalghan asyl sózder halqymyzdyng boyyna, jastardyng jýregine óshpes iz qaldyrumen keledi. Danqty qolbasshy, batyr Bauyrjan Momyshúlynan qalghan qazyna qanshama?! «... Teoriyada da, is jýzinde de barlyq halyqtargha ortaq tәrbie jýiesi joq. Ár halyqtyng tәrbie jýiesi ózinshe erekshe týzilgen. Sondyqtan da bir halyq ekinshi halyqtyng tәrbie jýiesin paydalana almaydy. Sonshama tartymdy da ýlgili bolghanymen, bir halyqtyng túrmys tirshiligindey ekinshi halyq ómir sýre almaytyny tәrizdi, jaqsy oilastyrylyp-úiymdastyrylghan bóten pedagogikalyq jýiede basqa halyqtyng tәrbiyelenui mýmkin emestigi anyq...», - dep jazdy orys pedagogy K.D.Ushinskiy.
Qay halyq ta ózining últtyq psiho­logiyalyq jәne halyqtyq tәlim-tәrbie qazanynda qaynap, jetilui tiyis. Qazaqstan Respublikasynyng Memlekettik últtyq tәrbie jýiesining mazmúny da qazaq etnopsihologiyasy men qazaq etnopedagogikasynyng tәlimdik ústanymdary men taghylymdyq qaghidalaryna sәikes týzilui qajet.
Memleketting bilimdi, adamgershilikti, tapqyr, kez kelgen jaghdayda derbes sheshim jasay alatyn, yntymaqtasugha jәne ózara is-qimylgha qabiletti, el taghdyry ýshin jauapkershilik sezimine ie adam tәrbiyeleu mәselesi jyl sayynghy Respublika Preziydentining Qazaqstan halqyna Joldauynan, Qazaqstan Res­publikasy azamattaryn patriottyqqa tәrbiyeleu memlekettik baghdarlamasynan jәne basqa da asa manyzdy qújattardan oryn aluda. Tәrbie ýderisine tikeley qatysty negizgi qúqyqtar Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasynda bekitilgen. Ata Zanymyzda jәne basqa da manyzdy qújattarda aiqyndalghanday, jeke túlghanyng últtyq jәne jalpy adamzattyq qúndylyqtar negizinde qalyptasuy men damuy, onyng kәsiby jetilui ýshin qajetti jaghdaylar jasau; bilim aluy jәne jan-jaqty jetilui, ana tilin, últtyq salt dәstýrlerdi saqtauy, aqparattanu, densaulyghyn nyghaytu siyaqty qúqyqtaryn iske asyru - memlekettik sayasattyng negizgi bólimi bolyp tabylady.
QR Bilim jәne ghylym ministrligining sheshimimen qabyldanghan Qazaqstan Respublikasyndaghy jalpy bilim beretin mektepterding tújyrymdamasynda: «Últtyq mektepti janartudyng asa manyzdy strategiyalyq baghyttary: ony últtyq jәne dýniyejýzilik mәdeny múranyng dialektikalyq birligi negizinde damytu, demokratiyalandyru, izgilendiru, sonday-aq, mәdeny jasampazdyq qyzmetin qalpyna keltiru arqyly ruhany jaghynan qayta týletu bolyp tabylady», - dep bilim men tәrbie beruding últtyq iydeologiyalyq baghyttary belgilengen.
Elimiz egemendik alghannan keyin, 1994 jyly Qazaqstan Respublikasy Preziydentining janyndaghy memlekettik sayasat jónindegi últtyq kenes bekitken «Qazaqstan Res­publikasyndaghy gumanitarlyq bilim beru» tújyrymdamasynyng maqsaty - jalpyadamzattyq qúndylyqtar men Qazaqstannyng últtyq erekshelikterin eskere otyryp, ótpeli kezende gumanitarlyk bilim salasyndaghy memlekettik sayasat strategiyasyn úsynu, onyng serpindi damuy men qyzmet atqaruyna jaghday jasaudaghy memleketting rólin kórsetu boldy. Tújyrymdamanyng basym baghyttary - gumanitarlyk bilim baghdarlamalaryn jýzege asyrudaghy memlekettik jәne memlekettik emes qúrylymdardyn, oqu jәne ghylym, aghartu mekemeleri men basqa da subektilerding rólin anyqtau edi.
Últtyq mәdeniyet pen bilim beru dәstýrin әdisnamalyq túrghydan jan-jaqty damytu jәne úiymdastyru maqsatynda Qazaqstan Respublikasynda etnomәdeny bilim beruding arnauly tújyrymdamasy әzirlenip, Qazaqstan Respublikasy Preziydentining 1996 jyly 15 shildedegi №3058 ókimimen maqúldandy.
Mektep ghylymiy-teoriyalyq negizdegi tәrbiyening aspektilerin obektivti týrde tanyta alatyn qoghamdyq oryn ghana. Tәrbiyelik tanym otbasynda ata-ananyng tәrbie mәdeniyeti men әleumettik jaghdayyna, ómirge degen kózqarasyna qarap tanylatyn bolsa, qoghamdyq ortada mektepke deyingi mekemelerden bastap, jogharghy oqu oryndaryna deyin әdeptilik-әdemilik, etika-estetikalyq tanymy, salauatty ómir salty, últjandylyq, otanshyldyq, qarym-qatynas mәdeniyetining tanym kózderi taghylymtanu men túlghalyq tanym ayasynda mengertiledi.
Halyqtyng ejelden kele jatqan tarihyn, dәstýrin, dili men dinin, ruhany ata-baba múrasymen tereng tanystyru - bilim salasynyng negizgi maqsaty. Qazirgi kezde bilim, tәrbie beru salasynda ata-baba múralarynyng alatyn orny zor. Jýsip Balasaghúnnyng «Qútty bilik» shygharmasynyng aty qazirgi pedagogika tilimen qarasaq, tikeley audarmasy «Qútty bilik», dәliregi «Baqytqa jetu ghylymy». Múnda halyqtyq pedagogika mәselelerin últtyq tәrbie maqsatymen úshtastyru belgili bir ústanymdylyqty, jýielilikti qajet etedi. Ústanym degenimiz - (latyn sózi) basshylyqqa alatyn iydeya, negizgi talap, qaghida. Qazirgi tәrbiyeleu jýiesi mynaday ústanymdardy (tәrbiyening qoghamdyq baghytta boluy; tәrbiyening ómirmen, enbekpen baylanysy; tәrbiyedegi dúrystyqqa arqa sýieu; tәrbie izgiligi; tәrbie túlghalyq túrghydan qarau; tәrbiyelik yqpaldardyng birligi t.b.) basshylyqqa alynady.
Alayda býgingi bilim beru jýiesi ayasynda jas úrpaqty ómirge dayarlau boyynsha qyzmet etip kele jatqan tәrbie salasy birqatar toqyraushylyqtardy bastan keshirude. Búghan әleumettik qúrylylymdar: qoghamdyq instituttar, diny úiymdar, búqaralyq aqparat qúraldary, mektep, otbasy t.b. ózindik әserin tiygizude. Sonday-aq, tәrbiyelenushiler men ústazdar arasyndaghy tәrbie qarym-qatynasyndaghy birizdilikting joqtyghyn bayqaymyz. Ziyaly qauym ókilderi arasynda bilim beru jýiesining problemalaryn tәrbie beru ýrdisining daghdarysy turaly jazyp, dabyl qaghyp jatqandary kóp. Búl әleumettik degradasiya turaly Qazaqstan Res­publikasy ýzdiksiz bilim beru jýiesindegi tәrbie tújyrymdamasynda sheshimi tabylmaghan problemalardyng negizgileri retinde tәrbiyening maqsatyn jәne basym baghyttaryn belgileuge mýmkindik beretin naqty iydeologiyalyq baghdardyng tolyq jasalmauy, últtyq qúndylyq baghdarlarynyng joghaluy, últtyq mәdeny qabattardyng búzyluy, әleumettik institut retinde otbasynyng tәrbiyelik rólining әlsireui, búqaralyq aqparattar qúraldarynyng jeke túlghany qalyptastyrudaghy teris yqpal etui tәrizdi kóptegen faktorlary atap kórsetilgen.
2004 jyldan bastap Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng tikeley basshylyghymen últtyng ruhany aghartushylyq jәne mәdeny intellektualdyq dengeyin kóteruge, óskeleng úrpaqty tughan halqymyzdyng últtyq qúndylyqtarymen, salt-dәstýrimen, qolónerimen t.b. tanystyra otyryp, asyl qazynalarymyzdyng múrageri bolugha, jalpy adamzattyq qúndylyqtar men iydeyalar ruhynda tәrbiyeleuge baghyttalghan «Mәdeny múra» memlekettik baghdarlamasy qolgha alynyp, qyruar sharalar tyndyrylyp jatqanyn jaqsy bilemiz.
«Mәdeny múra» baghdarlamasy ayasynda Bilim jәne ghylym ministrliginde 2008-2009 jyldary janadan ghylymy ainalymgha engen tarihiy-mәdeny derekterdi orta mektepter men joghary oqu oryndarynyng oqu baghdarlamalaryna engizuding ghylymiy-әdistemelik joldaryn jýieleuge arnalghan әr dengeydegi halyqaralyq, respublikalyq ghylymiy-tәjiriybelik konferensiyalar ótkizildi.
Ózge tildi mektepterge arnalghan "Qazaq tili" pәni boyynsha bilim beruding memlekettik jalpygha mindetti bilim standartynyng 5-9 synyptarynyng bazalyq bilim mazmúnyna "Eltanu" tarauy qosyldy. Qazaqstan boyynsha ekspedisiyalyq zertteuler jýrgizilip, Qoylyq, Talghar, Qaraspan, Týrkistan, Sauran, Sarayshyq, Jankent qalalary jayyndaghy mәlimetterdin, ejelgi Otyrar men Bozoq qalalarynan tabylghan qazba júmystarynyng nәtiyjeleri men tastaghy tanbalargha qatysty ghylymy derekter 6-synypqa arnalghan "Qazaqstan tarihy" pәnine engizildi. Endi, mine, «Dintanu negizderi» oqytyla bastady.
Osynyng bәri elimizdegi tәrbie beru jýiesin últtyq qúndylyqtar negizinde jýrgiziletin tәrbiyening birtútas jýiesin jasau qajettiligin taghy da dәleldep otyr. Búl turaly Qazaqstan Respublikasynyng túnghysh Preziydenti N.Á. Nazarbaev bylay degen bolatyn: «Bes arystarymyzgha arnalghan tarihy zerde kesheninde men qazaqstandyq otanshyldyq sezimin tәrbiyeleuge kónil bólgen edim. Qazaqstanda túratyn әrbir adam osy elding perzenti retinde sezinbeyinshe, onyng ótkenin bilip, bolashaghyna senbeyinshe bizding júmysymyz algha baspaydy...» Demek, Elbasymyzdyng anyqtaghanynday, búl ólsheuish tek qana jergilikti últqa ghana emes, qazaq jerinde túryp, ósip-óngen, enbek etip jýrgen barsha halyqtargha da qatysty ekeni dausyz.
Aytylghan oidy, qaghidatty odan әrmen terendete otyryp Elbasymyz: «Bolashaq úrpaghymyzdy tәrbiyelegende olargha jas­tayynan imandylyq pen salauattylyq qasiyetterdi sinire bilsek, sonda ghana biz últtyq ruhy damyghan Otanynyng gýldenuine óz ýlesin qosa alatyn azamat etip ósire alamyz», - deydi. Búl «Tәrbiyesiz berilgen bilim adamzat balasyna apat әkeledi» deytin әl-Faraby babamyzdyng ósiyetnamasymen tolyq qabysady.
Múny qarymdy qalamger Jýsipbek Aymauytov: «Adam balasynyng minezinin, aqyl, qayratynyng әrtýrli boluy tәrbiyening әrtýrli boluynan... Adam balasynyng úrlyq isteu, ótirik aituy, kisi tonau, óltiru siyaqty búiryqtardy jasauy tәrbiyening jetispegeninen»dese, biz búghan ruhany әlem kókjiyegine kiretin diny sauattylyqtyng bolmauy, bir Allanyng baryn moyyndamauy da sebepti der edik.
Qazaqstan Respublikasy zayyrly, әri kópúltty el retinde úrpaq tәrbiyesining mazmúndyq qúrylymyna bir jaqty qaray almaydy, ekinshi jaghynan memleketting iyesi retinde qazaq halqynyng atqarar qyzmetining memlekettik dәrejede moyyndaluynyng manyzy zor jәne barsha júrttyng qazaq halqynyng últtyq tәrbie ústanymdaryn basshylyqqa aluy zandy qúbylys.
Qazaq halqyndaghy tәrbiyening qay týrin alsaq ta, óskeleng úrpaqtyng últtyq sana sezimining órshil bolyp qalyptasuyna әser etedi. Mysaly:
- ruhany adamgershilik tәrbie - etika, әdeptilik, ar namys, shyndyq pen әdilettilik, yntymaq pen birlik, joldastyq, dostyq, meyirimdilik, qayyrymdylyq izettilik, qonaqjaylylyq, parasattylyq;
- estetikalyq tәrbie - óner /әn-kýy men biy/, bilim, symbattylyq, súlulyq pen әsemdikti sezinuge, qabyldaugha baulu;
- aqyl-oy men sezim tәrbiyesi - anyz ertegiler, batyrlar jyry, ghashyqtyq jyrlary, aitys-ólender, sheshendik óner ýlgileri siyaqty auyz әdebiyetining bay qazynalary;
- enbek tәrbiyesi - qolónerge ýiretu, eptilik, sheberlik, jauapkershilik, úqyptylyq, tabandylyq pen tózimdilik;
- imandylyqqa tәrbiyeleu - әdet-ghúryp, salt-dәstýr, nanym-senim, yrymdar men tyiymdar, maqal-mәtelder, naqyl-sózder t.b.qasiyetterdi bala boyyna darytady.
Árbir mektep - memleketting shaghyn jandy bólshegi, әrbir bala - qoghamnyng derbes mýshesi. Memleketting býgingi damu sayasatyndaghy basty baghdary - azamattyq qogham qúru iydeyasyn mekteptegi tәrbie jýiesining ózegine ainaldyrghan jaghdayda ghana memleket pen qoghamnyng qajettiligine say adam resurstaryn óz eli ýshin maqtanysh sezimderi qalyptasqan, óz elining mýddesin qorghau jónindegi azamattyq borysh pen konstitusiyalyq mindetterdi oryndaugha dayyn patriot túlghalardy tәrbiyeleuge qol jetkizemiz. Mekteptegi әrbir balagha elding ertengi tútqasyn ústaytyn keleshek otansýigish azamat dep qana emes, ol býgingi sәtten bastap-aq ózining jәne ainalasyndaghy ózgelerding ómirin, bilim men tәrbie aluyn, qúqyghyn, mindetin, t.b. qúndylyqtardy rettey alatyn belsendi túlgha dep qarauymyz kerek desek, ol býgingi kýnning eng basty talaby bolyp qala beretindigine esh kýmәn joq!

"Abay-aqparat"