Qazaqstan halqy 1 jeltoqsan kýni elimiz ýshin eleuli oqigha - alghash ret Túnghysh Preziydent kýnin atap ótedi. Alayda keybireulerdi búl merekening shyghu tarihy oilandyrary anyq. Aytalyq, byltyr el Parlamenti 1991 jylghy 1 jeltoqsanda ótken Túnghysh Preziydent saylauyna qatysty osynday sheshim qabyldaghan bolatyn. Múnyng sebebi nede? Sebebi tәuelsiz Qazaqstannyng irgetasyn qalap, shekarasyn shegelep, bolashaqqa baghyt-baghdar bergen Túnghysh Preziydentting halyq aldyndaghy enbegi úshan-teniz.

Qazaqstan halqy 1 jeltoqsan kýni elimiz ýshin eleuli oqigha - alghash ret Túnghysh Preziydent kýnin atap ótedi. Alayda keybireulerdi búl merekening shyghu tarihy oilandyrary anyq. Aytalyq, byltyr el Parlamenti 1991 jylghy 1 jeltoqsanda ótken Túnghysh Preziydent saylauyna qatysty osynday sheshim qabyldaghan bolatyn. Múnyng sebebi nede? Sebebi tәuelsiz Qazaqstannyng irgetasyn qalap, shekarasyn shegelep, bolashaqqa baghyt-baghdar bergen Túnghysh Preziydentting halyq aldyndaghy enbegi úshan-teniz.

Sәl tariyhqa sheginis jasar bolsaq, 1991 jylghy 1 jeltoqsanda, alghash ret jalpyhalyqtyq saylau ótip, egemen Qazaqstannyng negizin salushy - Núrsúltan Nazarbaev túnghysh ret Preziydent bolyp saylandy. Saylaugha qatysqandardyng 98,78%-y jaqtap dauys berdi. Búl jana memleket qalyptasuynyng ótpeli kezeninde senimdi basshygha óz taghdyryn tapsyrghan Qazaqstan halqynyng jauapty tandauy edi. Shyn mәninde, Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng saliqaly sayasatynyng arqasynda tәuelsiz Qazaq eli qalyptasyp, tarihymyz týgendelip, tilimiz, dinimiz jәne dilimiz qayta oralyp, memleketimizding últtyq rәmizderi qabyldandy. Qazaqstannyng shynayy egemendigin qamtamasyz etken manyzdy memlekettik aktilerge qol qoyyldy. Mәselen, 1991 jyldyng 29 tamyzynda Núrsúltan Nazarbaevtyng Semey yadrolyq poligonyn jabu turaly Jarlyghy shyqty. Sonday-aq 1991 jyldyng 25 qazanynda Preziydentting Jarlyqtarymen Qauipsizdik kenesi jәne memlekettik qorghanys komiyteti qúryldy. Oghan deyin Preziydent «Odaqqa baghynghan memlekettik kәsiporyndar men úiymdardy QKSR iyeligine auystyru turaly» jәne «QKSR-nyng almas jәne altyn qoryn qúru turaly» Jarlyq shyghardy. Qysqasy, Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tәuelsizdigining irgetasy osylay qalandy.

10 jeltoqsan kýni Almatydaghy Respublika sarayynda Preziydentti úlyqtau rәsimi ótti. Núrsúltan Na­zarbaev respublikanyng kópetnosty halqyna adal qyzmet etuge, Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasyn qatang saqtaugha, azamattardyng erkindigi men qúqyqtaryn kepildendiruge, Qazaqstan Respublikasynyng Pre­ziydentine jýktelgen mindetterdi adal oryndaugha ant berdi. Odan keyingi memleket qúrylysynyng tabysty jyldary Memleket basshysynyng 1991 jylghy 10 jeltoqsanda Qazaqstan halqyna bergen antyn tútastay jәne tolyq oryndaghanyn kórsetti.
Qazaq KSR-nyng Jogharghy Kenesi sol kýni-aq Qazaq Kenestik Sosialistik Respublikasyn Qazaqstan Res­pub­likasy dep ózgertti. Elimiz býginde býkil әlemge tanymal jana atqa ie boldy. «Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tәuelsizdigi turaly» Qazaqstan Respublikasynyng Kons­titusiyalyq zany 1991 jylghy 16 jeltoqsan kýni qabyldandy. Osy zang negizinde elimiz ózining Tәuelsizdigin jariya etti.
Osy zannyng 1-tarauynda: «Qa­zaqstan Respublikasy - tәuelsiz, demokratiyalyq jәne qúqyqtyq memleket. Qazaqstan Respublikasy barlyq memlekettermen ózara qatynasyn halyqaralyq qúqyq prinsipteri boyynsha qúrady. Ózining memlekettik tәuelsizdigin basqa memleketterding tanuy ýshin Qazaqstan Respublikasy ashyq. Qazaqstan Respublikasynyng býkil ter­ritoriyasynda Qazaqstan Respub­likasynyng Konstitusiyasy men zandary, sonday-aq ol tanyghan halyqaralyq qúqyq normalary qoldanylady. Qazaqstan Respub­likasynyng territoriyasy qazirgi shekaralarynda birtútas, bólinbeytin jәne qol súghugha bolmaytyn territo­riya bolyp tabylady», - delingen.
Ras, sodan berigi 21 jylda elding irgesi sógilgen joq. Últaralyq ta­tulyqqa selkeu týspedi. Yaghny Kons­titusiyalyq zannyng der kezinde qa­byldanuy Qytay, Resey, Qyrghyzstan, Týrikmenstan jәne Ózbekstanmen shekarany retteuge yqpal etti. zang Euraziyalyq kenistikte túraqtylyq pen seriktestik, senim sayasaty ne­gizderin qalyptastyrdy.
Shyndyghy sol, «Qazaqstan Res­pub­likasynyng memlekettik tәuelsizdigi turaly» Konstitusiyalyq zandy qabyldau jana tәuelsiz memleke­ti­mizding shynayy egemendigining bastauy boldy. Tynnan týren salghan Qazaqstan halqy, onyng Kóshbasshysy tәuelsiz memleketting basym baghyttaryn nyghaytty. Eng aldymen shynayy egemendikti jariya etip, syrtqy әlemge tanylugha qol jetkizildi.

Sayyn BORBASOV, sayasattanushy:

Nazarbaev - keremet sәuletshi

- Tәuelsiz Qazaqstannyng qa­lyptasuy Preziydentting qyzmetimen tikeley baylanysty. Yaghny Últ Kóshbasshysynyng ghylymi, sayasy izdenisterimen baylanysty desek - qatelespeymiz. Búl - aqiqat. Ony eshkim joqqa shyghara almaydy. Mysaly, 1993 jyly «Qazaqstannyng egemendi memleket retinde qalyptasuy men damu strategiyasy» degen enbek jazdy. Sonda «Qazaqstan qúqyqtyq demokratiyalyq memleketke ainaluy ýshin qanday qadamdargha baru kerek, ekonomikany damytu ýshin qanday mindetterdi atqaru kerek, naryqtyq qatynastardy qalay qalyptastyru qajet, Qazaqstannyng memlekettik mýddesi degenimiz ne?» degen saualdargha jauap beredi. Sonday-aq osy atalghan mindettemelerdi qalay atqaryluy kerektigi kórsetilgen. Mine, sol tәuelsizdikting alghashqy jyldary-aq, yaghny 1993 jyly Preziydent Qa­zaq­stan damuynyng basty baghdaryn anyqtap berdi. Odan keyin 1997 jyly «Qazaqstan - 2030» strategiyalyq baghdarlamasy jasaldy. Onda elimizding tútastyghy, qauipsizdigi, halyqtyng әl-auqaty, bәri-bәri qamtylghan.
Baghdarlamada «biz aldaghy otyz jyldyng ishinde orta damyghan mem­leketterding qataryna kiremiz» degen maqsat qoyylghan bolatyn. Qazir biz otyz jyldyng ishinde emes, bar-joghy on bes jyldyng ishinde әlemdegi da­myghan, órkeniyetti memleketterding qataryna endik. Búl tabys pa - tabys! Pre­ziydentting enbegi me - enbegi! Múny qarapayym enbek adamynan bastap, lauazym iyelerine deyin bir- auyzdan moyyndaydy.
Ras, alghashynda 2030 baghdarlamasy utopiya sekildi kóringen. Biraq uaqyt óte kele baghdarlamada qamtylghan salalardyng bәri jemisin berdi, nә­tiyjesin kórsetti. «Qazaqstan iyn­dustriyalyq-inovasiyalyq elge ainalu kerek» degen bolatyn Elbasy. Qa­zaqstan tek shiykizat otany bolyp qalmauy tiyis, óndirip, óndep shygharatyn irgeli elge ainaluy qajettigi de aitylghan. Sonyng bәri býgin oryndalyp jatyr. Búdan tys, syrtqy sayasatqa keletin bolsaq, Elbasynyng búl salada da ýlesi sýbeli. Enbegi eren. TMD-nyng negizn salugha, osy ayada ómir sýrip jatqan tәuelsiz memleketterding bostandyghy bayandy boluyna, elder arasynda dostyq peyildegi jaqsy qarym-qatynas ornauyna erekshe ter tókti. Sayasi, ekonomikalyq, mәdeny integrasiya qúrugha arnalghan kóptegen bastama-jobalardyng avtory boldy. Mәselen, Euraziyalyq ekonomikalyq qo­ghamdastyq, Birynghay ekonomikalyq kenistik, Keden odaghy, Újymdyq qauipsizdik sharty úiymy, Shanhay Yntymaqtastyq úiymy, t.b. ataugha ie bolady.
Búdan tys, qazirgi kezde týrkitildes memleketter odaghyn qúru jónindegi bastamasy da ýlken qoldau tabuda. Sóz joq, ýlken sayasatker, әlemdik dengeydegi biregey túlgha. Europanyng qauipsizdigi jәne yntymaqtastyghy úiymyna, Islam yntymaqtastyghy úiymyna Qazaqstannyng tóraghalyq etuining bәri Núrsúltan Nazarbaevtyng bedelining arqasy. Álem Qazaqstandy Elbasynyng arqasynda tanydy, moyyndady. Elbasy «Birlik bar jerde tirlik bar» degen. Aytqany keldi. Qazaqstan tәuelsiz el atandy. Núr­súltan Nazarbaev tәuelsiz elimizding keremet sәuletshisi.

Uәlihan QALIJANOV, M.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner ­ins­titutynyng diyrektory, filologiya ghylymdarynyng doktory:

Eli erine, eri eline sengen úly túlgha!

- Ghasyrlar toghysyp, zaman almasyp jatty. Ózgermegen bir-aq nәrse! Ol -egemen el bolam degen qazaqtyng armany edi. «Elim-aylap» zarlady, qyzyl qyrghyn kezinde 4 million qazaqty ashtyq jalmady. 48 myng últyn sýigen Alash oghlandary men qyzdary atyldy, jer audaryldy, elinen, ana tilinen aiyryldy. Biraq sanadaghy sәule óshpedi. 1986 jyldyng jel­toq­sanynda Almatynyng qaq tórinde, Alataudyng eteginde qazaqtyng úl-qyzy taghy da qyrghyngha úshyrady. Endi qazaq qyzy kýng bola almaydy, endi qazaq úly qúl bola almaydy! Qylbúrau bostandyq ruhyn túnshyqtyra almaydy. Appaq qar qyp-qyzyl týske boyaldy! Qazaqtyng ghasyrlar boyy búghyp jatqan ar-namysy oyandy. Búl osylay kelgen egemendik edi.
Syn saghaty soqty. Osy joyqyn halyq qaharynan qaymyqpaugha bola ma? Qoly ot kósegen, enbekpen kósegesi kógergen, halyqtyng óz ishinen jaryp shyghyp, Abylay babasynyng armanyn arqalap, Tәuelsizdikting kók jebesi bolyp Núrsúltan Nazarbaev tarih sahnasyna shyqty. Álem nazary Qazaqstangha audy. Jeke memleket bolyp kórmegen, jeke sayasatyn jýrgizbegen keshegi Reseyding koloniyasy, Kenester Odaghynyng «soqyr ishegi» bolghan qazaq eli egemendikting tizginin ústay alar ma eken dep syrttan synap qaraghandar da bolghany jasyryn emes-ti. Biraq dos sýisindi, dúshpan kýiindi. Qazaq el bola alady eken! Qazaq bir kók Tudyng astyna jinala alady eken. «Qazaqtyng býkil tarihy - birigu tarihy» dep N.Nazarbaev qadap aitqanday, Egemendik, Tәuelsizdik, Ana tili últty biriktirushi kýshke, últtyq iydeo­lo­giyanyng ruhany tiregine ainaldy.
N.Nazarbaev memlekettilikting ór­keniyet jolyn úsyndy. Preziydenttik sayasy institut engizildi. Osylay qazaqtyng Túnghysh Preziydenti Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev Ata zangha sýienip, halyq aldynda Ant berdi. Tәuelsiz Qazaqstannyng kók Bayraghyn tizerlep otyryp sýigeni tarihy sәt edi. Búl birinshi ret ótki­zilgen inaugurasiya bolatyn. Bәri tolqyghan. Osynday kezende tu túghyrgha berik ornatylmaghany bay­qaldy. Shayqalyp qaldy. Qas-qaghym sәtte Preziydent tudy túghyryna berik qadap, yrghap-yrghap qataytyp bekitti.
Mine, sodan beri tәuelsizdik tuyn shayqaltpay, berik ústap, kók Bay­raghymyz әlemdik tulardyng qasynda qatar jelbirep túr. 21 jylgha jeter-jetpes uaqytta Qazaqstan әlemning azuly memleketterining qatarynan óz ornyn oiyp aldy. Qazaqstan Pre­ziydentining úsynystary jana әlemdik tәrtipti ornyqtyrudyng kózine ainaldy. Osylay qazaq halqynyng etektegi basy tórge shyqty. N.Na­zarbaev jahandyq sayasattyng min­berinen sóz aldy. Dauysy Alataudan asyp, Saryarqadan shyghyp, kәri Kaspiyden ótip, Altaydy ainalyp, Birikken Últtar Úiymynyng minberinen bir-aq shyqty. Ghasyrgha bergisiz jiyrma jyldyng ishinde qazaq degen últty, Qazaqstan atty memleketti kәri Europa da, múhittyng arghy jaghyndaghy AQSh ta, kórshi Resey men Qytay da moyyndap, strategiyalyq әriptestikke qol qoydy.
Qazaqtyng shekarasy aiqyndalyp, ol Resey, Qytay, Ózbek eli Par­lamentinde tiyisti ratifikasiyadan ótti, zandy qújatqa ainaldy. Shekara delimatasiya, demarkasiya jasalyp, eshkim qol súgha almaytynday zanmen bekitildi. Álem jana Qazaq mem­leketin, onyng Preziydentin osylay moyyn­dady.
Qazaqstannyng jahandyq sayasy dodada sheshushi dauysy bar. Álem liyderleri Qazaqstan Preziydenti N.Nazarbaevtyng uәli sózin de tosatyn, kesimdi pikirimen sanasatyn, aighaq oiyna kelisetin boldy. Búl - N.Nazar­baevtyng ghana taqqa otyruy emes, qazaqtyng taqqa otyrghany emes pe?!
Qazaqstandyq damu joly, kópqyr­ly syrtqy sayasat, yadrolyq qarudan bas tartu, últaralyq kelisim men diny toleranttylyq, ShYÚ, EurAzEQ, SVMDA siyaqty úiymdardyng boyyna qan jýgirtu, EQYÚ, OIYS, ÚQShÚ syndy irgeli úiymdargha tóraghalyq etu, Dәstýrli әlem dinderi liyderlerining tórt sezining Qazaqstan jýregi - Astanada ótui Qazaqstannyng qysqa merzimde alghan belesi men tolayym tabysy.
N.Nazarbaev ekonomikanyng damu ýrdisterin tany biletin jәne ondaghy Qazaqstannyng ornyn aighaqtaghan sayasatker ghana emes, ghalym ekendigin moyyndatty. Naryqtyq qatynastargha beyimdelgen «Nazarbaev modelin» jýzege asyrdy. Osylay qysqa merzim ishinde Qazaqstan dý­niyejýzindegi qarqyndy damyp kele jatqan ýsh elding qataryna endi. Búl kýni keshe to­talitarlyq jýienin, ekonomikasy taza shiykizat kózine tәueldi memleket ýshin ekonomikalyq búghaudy ýzip shyqqanmen birdey edi. Sondyqtan da Elbasy «Áueli - ekonomika, sonan song sayasat» dedi. Búl óz jemisin berdi. Qazaqstan әlem órkeniyetining ozyq tәjiriybesin iyger­di. Ony Qazaqstan jaghdayyna layyq jýiege týsirdi. Osylay Qazaqstanda industriya­landyru sayasaty qolgha alyndy. Oghan innovasiyalyq ýrdis qosyldy. Múnyng bәri el ekonomikasyn mýldem basqa arnagha búrdy. Jana tehnologiyalardy alyp jýretin jana úrpaq, jas kadrlar qajettigi tudy. Múny da N.Nazarbaev ontayly sheshti. «Bolashaq» bagh­dar­lamasymen segiz myngha juyq qyz-jigit shetelding ozyq uniyversiytetterine jiberildi. Olar Qazaqstangha jana oilau jýiesin alyp keldi, jana tehnologiyalar iygerile bastady. Sayyp kelgende, uaqyty kel­gende onday kadrlardy Qazaqstanda dayarlau isi qolgha alyndy. Nazarbaev iyn­tel­lektualdyq mektepteri, «Na­zarbaev Uniyversiyteti» talantty balalargha esigin aiqara ashty.
Egemendik, tәuelsizdikti nyghaytu ýshin biylik apparattarynyng ýilesimdi júmys isteui ghana emes, olardyng tengermeshiligin saqtau qajet boldy. Sondyqtan da N.Nazarbaev qa­zaqstandyq basqaru jýiesin qúrdy. Qazaqstanda kóppartiyalyq qa­lyptasty. Ýsh partiyanyng ókili Qa­zaqstan Respublikasy Parlamenti Mәjilisinde deputat bolyp otyr. Oghan N.Nazarbaevtyng ózi qúrghan, mәrtebesin zanmen bekitken Qazaqstan halqy assambleyasy bar. Onyng 9 ókili Parlament mәjilisining deputaty.
Qazaqstanda shynayy sóz bos­tandyghyna qol jetkizildi. Búl dek­la­rativti sóz bostandyghy emes. Shyn mәninde solay. Respublikada 2700-den astam búqaralyq aqparat qúraldary tirkelgen. Olardyng 70 payyzgha juyghy sayasy partiyalardyn, qoghamdyq úiym­dardyn, jekelegen azamattardyng qolynda.
Qazaqstan óz tәuelsizdigining 20 jyly ishinde әlem moyyndaghan memleketterding qataryna qosyldy. Elimizding Túnghysh Preziydenti, Elbasy N.Nazarbaev az ghana jyldyng ishinde búryn-sondy bolmaghan memleket qúrdy. Myndaghan jyldar boyy babalarymyz ansaghan tәuelsizdikting tuyn kóterdi. Álemning 150-den astam elderimen diplomatiyalyq qatynas ornatty. Qazaqstan ózge mem­leketterding damu joldaryn saralady, ózining kópqyrly sayasatyn qa­lyp­tastyrdy, últtyq sana men últtyq tanymgha ýlken ózgerister engizdi. Últtyq iydeologiyanyn, memlekettik sayasattyng basym baghyttary belgilen­di. Qazaqstannyng Ata zanyna sәikes qazaq tili - Memlekettik til dep aighaqtaldy. Qazaqstan - jas memleket. Respublika halqynyng orta jasy da 35-ti qúraydy. Demek, Qazaqstannyng bolashaghy jastardyng qolynda. Olar atalary men babalary qúrghan mem­leketting tizginin berik ústap, әlem moyyndaghan Qa­zaqstandy odan әri asqaqtata bermek. Oghan qajetti qamqorlyq memleket tarapynan jasalghan. Endi sóz jastarda, endigi mәsele ornyqty jastar saya­satynda.
IYә, Elbasy qadap aitqanday, Qazaqstan halqy - bilimge, ghylymgha qúmar halyq. Oghan sauattylyq ja­ghy­nan Qazaqstannyng әlemdik kórsetkish boyynsha 4-orynda túrghanyn aitsaq ta jetkilikti.
N.Nazarbaev armandaghan bolashaq Qazaqstan qanday?
Ol - ana tilinde erkin sóileytin, orys tilin iygergen, aghylshyn tilin mengergen úrpaqtyng Qazaqstany.
- Últy tatu, etnikalyq tolerantty - Qazaqstan!
- Kez kelgen Qazaqstan azamaty kez kelgen әlem eline baryp júmys istey alatyn, talasqa jaraytyn úrpaq tәrbiyelegen - Qazaqstan!
- Industriyalyq-innovasiyasy órkendegen - Qazaqstan!
- Terezesi ten, keregesi keng - órkeniyetti Qazaqstan!
Auyly men qalasy qatar ósken - quatty Qazaqstan! Býginde Qazaqstan kemel el, yntymaghy jarasqan memleketke ainaldy. Tarihta jeke adamnyng rólin eshkim joqqa shyghara almaydy. N.Nazarbaev uaqytyn bezbendep, zamanyn tanyghan, bo­la­shaqty boljaghan iri sayasatker.
Elding basshysy qanday bolsa, halqy sonday.
N.Nazarbaev - eli erine, eri eline sengen úly túlgha!

Dj.BUSh (AQSh-tyng eks-preziydenti): «Ol bolashaqty boljay alady».
Margaret TETChER (Angliyanyng eks-premier-ministri): «Nazarbaev - qalypqa syimaytyn túlgha».
Dj.AYTKEN (N.Nazarbaevtyng ómirbayanshysy, aghylshyn jazushysy): «Ómiri... halqynyng taghdyrymen qabysyp jatqan... keyipker retinde de zaman jýgin kóterip túratyn sayasy qayratkerlerding ómiri qyzyqtyrady».
V.F.YaNUKOVICh (Ukraina preziydenti): Siz salmaqty, progresshil Qazaqstan Preziydentisiz.
Namyq Kemel ZEYBEK (Týrkiyanyng eks-mәdeniyet ministri, sayasatker): «Qazaqstan eng alghash tәuelsizdigin alghanda biz Qazaqstan ýshin Týrkiya ýlgi bolarlyq memleket bolady dedik, al 17 jyl ótken song biz Týrkiya ýshin Qazaqstan ýlgi bolarlyq memleketke ainaldy dep moyyndaugha mәjbýrmiz».
yriy SOLOZOBOV, sayasatker, Resey últtyq strategiyalyq zertteuler institutynyng halyqaralyq jobalar jónindegi diyrektory: «Qazaqstannyng syrtqy sayasattaghy bedeli kýnnen-kýnge nyghayyp keledi. Búl Qazaqstan Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng dana, dara sayasaty men serpindi jobalar jónindegi bastamalarynan bastau alyp otyr».
Vladimir JIRIHIYN, sayasatker, Reseyding TMD elderi jónindegi instituty diyrektorynyng orynbasary: «Núrsúltan Nazarbaevtyng jiyrma jyldyq Preziydenttik qyzmetin әlbette joghary baghalau kerek. Ol Kenester Odaghynyng shytynaghan halyq sharuashylyghynyng qaldyghyna ainalghan qanyraghan Qazaqstandy óz qolyna aldy. Sóitip, Kenester Odaghynyng qúldyraghan elin derbes damu-traektoriyasyna shyghardy. Múnday tereng sayasy jәne ekonomikalyq mindetti Preziydent N.Á.Nazarbaev tiyimdi sheshti».

"Abay-aqparat"