JETINShI  TARAU: «ABYLAYShA  TIKKEN  AQYN»

(Maghjan Júmabaev)

1.

1928 jyly 26 qarashada, yaghni, «Alashordashylardyn» tergeu isi bastalghan kýnimen kýnbe-kýn BK(b)P Qazaq Ólkelik Komiytetining «Qazaqstannyng orta oqu oryndary men joghary oqu oryndaryndaghy shәkirtterding әleumettik qúramyn tekseru» turaly qaulysy shyqty. Búl qauly - qauly emes, alashordashylargha aldyn-ala shygharylghan ýkim bolatyn. Tergeu isining «Ayyptau qorytyndysynyn» «Mәdeniyet maydany» atty tarauynda:

JETINShI  TARAU: «ABYLAYShA  TIKKEN  AQYN»

(Maghjan Júmabaev)

1.

1928 jyly 26 qarashada, yaghni, «Alashordashylardyn» tergeu isi bastalghan kýnimen kýnbe-kýn BK(b)P Qazaq Ólkelik Komiytetining «Qazaqstannyng orta oqu oryndary men joghary oqu oryndaryndaghy shәkirtterding әleumettik qúramyn tekseru» turaly qaulysy shyqty. Búl qauly - qauly emes, alashordashylargha aldyn-ala shygharylghan ýkim bolatyn. Tergeu isining «Ayyptau qorytyndysynyn» «Mәdeniyet maydany» atty tarauynda:

«Ózderining jolyn quatyn izbasarlardy dayyndaudyng asa manyzdy mәsele ekendigin eskere kelip, úiym mýsheleri oqushy jastardy ózderining qaramaghyna iliktiru ýshin belsendi týrde qimyldady jәne olardy últtyq ruhta tәrbiyeleuge úmtyldy... Jastardyng arasyndaghy ózderining yqpalyn kýsheytu ýshin jәne últshyl ruhtaghy jastardy dayyndau arqyly ózderining iydeyalaryn búqara qauymnyng arasynda keninen taratu ýshin kontrrevolusiyalyq úiym baspasózdegi, mәdeni-aghartu mekemelerindegi jәne ghylymiy-zertteu mekemelerindegi, joghary oqu oryndaryndaghy, eng bastysy, әdebiyet salasyndaghy kontrrevolusiyalyq әreketterin órshite týsti. Astyrtyn úiymnyng búrynghy mýshelerining kómegimen basylyp shyqqan kitaptar - búqara halyqty últtyq ruhta tәrbiyeleuge, han men batyrlardyng dәuirin ansau sarynynda, kenes ókimetine narazylyq tudyru ruhyna baghyttaldy.

«Alashordashylar» kórkem әdebiyetke erekshe kónil bóldi. Olardyng kózqarasyn búqara halyqqa keninen taratuda piesalar, ólender, eski әdebiyetting núsqalary, әngimeler men felietondar, taghy da basqa janrlar taptyrmaytyn ontayly qúral boldy...»,- dep atap kórsetildi.

Bәri de qisyndy. "Astyrtyn úiym", "qaruly kóterilis", "Goloshekinge qastandyq" - qalayda iydeologiyalyq arandatumen ayaqtaluy tiyis edi. Sonda ghana tergeuding tórt qúbylasy týgeldenetin. Sonday-aq, Maghjan Júmabaev siyaqty «óte qauipti» tvorchestvo iyesi, azuly aqyndy erkindikte qaldyrudyng ózi - «mәdeniyet maydanyndaghy» qylmys bolyp tabylatyn. Marksizm-leninizm ghylymy zertteu institutynda S.Braynin men Sh.Shafironyng «Alashorda tarihynyng ocherkteri» atty kitabynyng qoljazbasyn talqylaugha arnalghan kenesti jýrgizip otyrghan  «goloshekindik iydeologtyn» biri I.Qúramysovtyn:

«Tek qana myna nәrsening ózi, Leninning qazaq tilindegi ýsh maqalasynyng da audarmasynyng Maghjan Júmabaevqa tiyesili boluy, bizding oqulyq salasyndaghy isimizding masqaralyq jaghdayda túrghanyn kórsetedi. Mysaly, orys tilin bilmeytin qazaq júmysshysy, qazaq batyraghy, kedey, kommunist, komsomol mýshesi Lenindi Júmabaevtin, eng bir shynayy әri eng kórnekti alashordashyldyn  audarmasy boyynsha oqyp jatqanyn elestetip kórindershi! Búl degeniniz baryp túrghan kommunistik jeksúryndyq ekenin tura aituymyz kerek»,- dep (Alashorda qozghalysy, 4 tom, 21-bet) «namystana» sóileui soghan dәlel.

Últtyng iygiligi ýshin atqarylghan enbegindi әdirә etken múnday «qorlyqtan» qútyludyng joly - syrtqa ketu bolatyn. Aqyndyq pen mahabbat maydanyndaghy baqtalasy, búrynghy sabaqtasy Sәken Seyfullin men bauyryna basqan bauyry, batyraq aqyn Sәbit Múqanovtyng taptyq tabasyna qalghan Maghjan qadirin biletin «qaratayaqtary» bar Týrkistan respublikasyna baryp panalaydy. Onda qazaq aghartu institutynda sabaq berdi jәne tek 1922 jyly ghana 622 kitap shygharghan Halel Dosmúhamedov pen Múhamedjan Tynyshbaev siyaqty ghúlamalar jetekshilik etken Týrkistan respublikasy oqu aghartu komissariatynyng janyndaghy Qazaq ghylym kenesining júmysyna belsene aralasty. Oghan:

«Týrkistan respublikasy oqu aghartu komissariatynyng janyndaghy Qazaq memlekettik kenesi osy kuәlik arqyly Qazaq ghylymy komissiyasynyng qyzmetkeri M.B.Júmabaev joldas mekemelermen, baspalarmen jәne jeke adamdarmen etnografiya, pedagogika jәne basqa da Týrkistannyng jergilikti halyqtaryna, sonyng ishinde qazaqtanugha qatysty mәdeni-aghartu qyzmetterimen kelisim jýrgizuge ókildik beredi. Oghan, Júmabaevqa jogharyda kórsetilgen mәseleler boyynsha maghlúmattar jinau jýkteledi jәne memlekettik ghylymy kenespen aradaghy kelisimshartqa baylanysty túraqty týrde esep berip túrugha mindetti»,- degen (M.Qúljabayúly. Tashkent: Mústafa men Maghjannyng ghúmyryna qatysty qújattar ne deydi?», «Qazaq әdebiyeti», 5 aqpan, 1999) kuәlik kepildik beredi.

Shyndyghynda da Maghjan búl jyldary ghylymiy-kórkem shygharmashylyqpen alansyz aralasty. «Aq jol» gazetine, «Sana», «Sholpan» jurnaldaryna ýzbey qatysty. Ghylymy komissiyanyng tapsyrmasymen, bizding oiymyzsha, Aqan seri turaly ghana emes, jalpy shygharmashylyq psihologiya turaly kórkem oidyng ýlgisi «Aqan seri» atty zertteu de osy Tashkentte jazyldy. Ol óz mýmkindigine jәne qoghamgha qajet ekendigine sene bastady. Oghan Instituttyng ghylymy Kenesining tóraghasy  Halel Dosmúhamedovtin:

«1923 jyly 11 shilde kýni Moskva qalasynda ótetin Býkilodaqtyq auyl sharuashylyghy kórmesinde úiymdastyrylatyn qazaqtyng túrmysy men etnografiyasyna baylanysty sharagha Tashkenttegi Qazaq aghartu institutynyng studenti Qúrmanbek Jandarbekovting әnshi retinde qatysuyn úsynys etti, soghan oray ol demalystan shaqyrtylyp alyndy. Býkilodaqtyq auylsharuashylyghy kórmesine qatysqan qazaqtardyng kórmesinde Qazaq aghartu institutynyng oqytushysy, Tashkenttegi Qazaq ghylymy komissiyasynyng mýshesi Maghjan Júmabaev erekshe ynta kórsetip, belsendilik tanytty. Kórmege әr týrli qújattar, kitaptar, materialdar jinaghy aparyldy. Olardyng úzyn sany 100-ge juyq. Solardyng ishinde Temirding Týrkistandaghy Ahmet Yassauiyding meshitin salu turaly jarlyghy, Isa Toqtybaevtyng «Týrkistannyng jaghyrapiyalyq ocherkteri», Túrar Rysqúlovtyng «Jetisu mәseleleri» atty kitaptar bar»,- degen (Tashkenttegi túnghysh qazaq instituty, Tashkent, 2005 jyl, 52-bet) minezdemesi dәlel.

Bir jylda 622 kitap, negizinen institutqa asa qat oqulyqtar shygharghan Ghylymy komissiyanyng júmysy kenestik kýrkilder ýshin «mәdeniyet maydanyndaghy qastandyq» bolyp esepteldi. Sol jyldardaghy alash ziyalylarynyng alansyz ghylymiy-mәdeniy sanatkerlikpen ainalysuynyng nәtiyjesinde barlyq ghylym salasyndaghy atausózder qalyptasty. Alayda múnyng barlyghyn tergeushiler qylmys retinde qarastyryp:

«e). Audarma әdebiyetterimen - Bókeyhanov, Dulatov, Júmabaev, Baytasov audarmalardyng maghynasyn búrmalap, kereksiz, kenes mektepteri men búqara halyqqa asa qajetti emes kitaptardy audarumen shúghyldandy.

k). Markstik qondyrghysyz, búrynghy «Alashordanyn» iydeologiyasynyng negizinde mektepke: Baytúrsynov, Aymauytov, Júmabaev, Baytasov, Jәlenov, Omarov E., Omarov A.S., Bayseyitov Áziz, Ádilev, Áuezov, H.Dosmúhamedov, M.Tynyshbaev oqulyq jazdy.

l). («Aq jol» jәne basqa da «Alashordanyn» iydeologiyalyq yqpalynda bolghan basylymdar arqyly): Baytúrsynov, Dulatov, Júmabaev, Áuezov, Espolov, Aymauytov, Omarov Uәlihan, Dosmúhamedov H., Qashqynbaev, Qojamqúlov, t. b. baspasózde últshyl pikir bildirdi»,- dep aiyptau qorytyndysyn jasady.

Múnda da tynyshtyqtyng bolmaytynyn, «tyqyrdyng tayanyp kele jatqanyn» sezip, Mәskeu saparyna attanarda Memlekettik ghylymy Kenesting tóraghasynyng (S.Qojanov - ?) atynan Ádebiyet institutynyng jetekshisi, aqyn V.Brusovqa qarata:

«Týrkistan respublikasynyng Memlekettik ghylymy Kenesi Týrkistannyng jergilikti túrghyndaryn mәdeny qarulandyru jәne olardyng mәdeniyeti men túrmysyn jaqsartugha jaghday jasau  maqsatynda qyr intelliygensiyasyn ózining ainalasyna toptastyruda. Sonyng biri osy hatty tapsyrushy, Memlekettik ghylymy Kenesting janyndaghy Qazaq ghylym komissiyasynyng qyzmetkeri, ózining bilimin jetildiru ýshin, sonyng ishinde aqyndyq shygharmashylyqty terendep oqu ýshin Mәskeuge bara jatqan M.B.Júmabaev joldas. Qazaq ghylym komissiyasynyng minezdemesine jýginsek: M.Júmabaev - talanty endi ghana ashylyp kele jatqan qazaqtyng eng belgili aqyny, egerde onyng talantynyng tolyq jetiluine mýmkindik jasalsa, keleshekte odan asa kórnekti aqyn shyghuy mýmkin. Qazaq ghylymy Komissiyasynyng tóraghasy (H.Dosmúhamedov - T.J.) ony: «Bizding bolashaq Pushkiynimiz»,- dep baghalady. M.Júmabaevting jogharyda atalghan sala boyynsha talantynyng úshtaluyna tiyisti jaghday tughyzu maqsatynda Memlekettik ghylymy Kenes Sizge - Ádebiyet institutynyng jetekshisi retinde habarlasyp: M.Júmabaevting shygharmashylyq júmystaryna nazar audaryp, onyng Siz basqaryp otyrghan institutqa qabyldanuyna kómek beruinizdi ótinedi»,- degen joldama alady.

Búl joldamanyng ebepke-sebep bolghany anyq. Sol saparda etnografiyalyq kórmeni sәtti ótkizgen Maghjan Júmabaev oqu mәselesin de ontayly sheship keledi. Soghan oray:

«Qazaq әdebiyeti pәnining oqytushysy Maghjan Júmabaev 1923 jyly 1 qazan kýni: oquyn jalghastyru ýshin Moskvagha ketuine baylanysty qyzmetinen bosatyldy».

«Qazaqtyng bolashaq Pushkiyninin» taghdyryna shynymen alandaghan, az uaqytqa bolsa da «taptyq tartystyng tabanynda taptalyp qalmasy» ýshin Súltanbek Qojanov Týratkomnyng tóralqasy men Oqu aghartu komissariatyna jazghan Bayanhatynda:

«Ortalyqtaghy joghary oqu oryndarynda oqityn týrkistandyq stiypendianttardyng tiziminde qazaqtyng kórnekti aqyny Maghjan Júmabaevting da esimi jýr. Júmabaev joldas - Revolusiyanyng talantty jyrshysy jәne qazaq әdebiyetindegi realistik jana baghyttyng basy, halyq ertegileri men anyzdaryn jyrlaudaghy tendessiz sheber sanalady. Revolusiya jyldarynda ol kóptegen tamasha әnder men ertegilerdi syigha tartty, Týrkistan memlekettik baspasynan birneshe kitaptary jaryq kórdi. Júmabaev joldas osy uaqytqa deyin Qazaq ghylym komissiyasynda qyzmet etip, halyq auyz әdebiyetin jinaugha kóp kýsh júmsady. Júmabaev joldas býgingi kýnning ruhyna say bilim alu ýshin Mәskeudegi Kórkem әdebiyet institutyna ketip barady. Onyng tuma shygharmashylyghy men enbegi Kenes ókimeti tarapynan úqypty kózqarasty jәne bizding zamanymyzdaghy qazaq kórkem әdebiyetining jalghyz jyrshysyna ýlken nazar audarudy talap etedi. Onyng ýstine Júmabaev ýili-barandy, soghan qaramastan oqu orynyna ýi-ishimen birge ketuge mәjbýr bolyp otyr. Jogharydaghy aitqandardy eskere kelip:

1) Júmabaevting stiypendiyasyn jauapty qyzmetkerlerge tólenetin jalaqymen tenestirudi, 2) Jolaqysyn óteu ýshin jәne ýi-ishimen baryp ornalasqansha bir ret jәrdemaqy tóleudi, 3) Jogharydaghy atalghan oqu orynyna auysu ýshin Petorgradqa joldanghan issaparyn Mәskeuge auystyrudy»,- úsynady.

Búl Bayanhat qanday nәtiyje berdi, ol jaghy bizge beymәlim. Tergeu isinde búl turaly M.Júmabaev:

«1923 jyly Tashkentke auystym, onda Oqu-aghartu halyq komissary Qojanovtyng joldauymen Qazaq oqu-aghartu institutyna oqytushy bolyp ornalastym, әri Qazaq ghylymy komissiyasyna mýshe bolyp saylandym. 1924 jyly Moskvagha baryp әdebiyet-kórkemóner institutyna týstim, ol oqu orynyna joldama bergender Nәzir Tóreqúlov pen professor Polivanov. Polivanov ózining dosy professor Richiyge hat jazyp berdi. Sonymen qatar Qazaq ghylym komissiyasynyng da joldamasy boldy. Oqudyng birinshi jyly Týrkistannan stiypendiya alyp túrdym. Keyin ortalyq baspada qyzmet istep jýrgendikten de ol stiypendiyany alyp tastady. Ortalyq baspagha Tóreqúlov júmysqa aldy, onda әdeby qyzmetker mindetin atqardym»,- dep jauap bergen.

«Maghjan» atty monografiyanyng avtory Sheriazdan Eleukenov: qazaq ýkimetining esebinen 20 som stiypendiya alyp túrghan, - degen maghlúmat beredi. Zady, búl osy alghashqy oqu jylynyng shәkirttik nәpaqasy bolsa kerek.

Bizge mәlimi - Mәskeude de Maghjannyng qu janyna tynyshtyq bolmady. Proletar jazushylarynyng qazaq assosiasiyasy qúrylyp, onyng qúramyna tek qana kedey tabynan shyqqandar qabyldandy. Olar Maghjan, Múhtar, Jýsipbek siyaqty «oqyp tughan bayshyl-burjuaziyalyq iydeologiyanyng qúiyrshyqtarynyng tamyryna balta shabu ýshin» shabuylgha shyqty. Tipti Sәbit Múqanovtyng aituynsha:

«Halyq aldynda Maghjannyng jәne ózge alashordashylardyng halyqqa jau ekendigin әshkereleu... maqsatymen 1924 jyldyng basynda Orynborda Maghjangha әdeby sot jasauyna tura kelipti».

Sotta basty aiyptaushy bolyp sóilegen sheshen ózining «Ómir mektepteri» atty ghúmyrnamalyq shygharmasynda:

«1. Júmabaev qazaq halqynyn, onymen qatar, qazaq halqyna qamqor bolyp otyrghan Sovet ókimetining qas jauy dep tanylsyn. 2. Onyng barlyq shygharmalary oqyludan alynu ókimetten súralsyn. 3. Búdan bylay sovettik baspasóz betinen Júmabaevting shygharmalaryna oryn berilmesin»,- dep qauly shygharghanyn jazady.

Qyza kele Sәbit Múqanovtyng baltasynyng jýzi Abaydyng ólenderin de otap tastady, sóitip, úly aqynnyng esimi «qara taqtagha jazyldy».

Múnyng barlyghyna sebepker bolyp otyrghan basty kiltipan - 1922 jyly Berniyaz Kýleevting qúrastyruymen Qazan qalasynda, 1923 jyly Súltanbek Qojanovtyng alghysózimen Tashkentte basylghan Maghjan Júmabaevting «Ólender» jinaghy edi. Berniyazdyng «syrshyl sózimen» jәne Súltanbektin:

«M. Júmabayúlynyng ólenderi qazaq әdebiyetinde ýlken oryn alghan dep sanap basyp otyrmyz. M.Júmabayúlynyng ólenderimen oqushylar búrynnan tanys. Ádebiyeti jana ayaqtanyp, әdebiyet tili endi jasalyp kele jatqan júrtta Maghjanday aqyndardyng qyzmeti zor ekeni anyq. Osy kýnge deyin Týrkistanda qoyshylar tili sanalyp kelgen, resmy qaghazdar jazugha, kitaptar jazugha jaramsyz delinip kelgen qazaq-qyrghyz tili iske asuy bylay túrsyn, ónerge asatyn bay, jatyq, taza, ótkir, әdemi til ekenin Maghjan ólenderi kórsete alady. Sondyqtan biz Maghjan ólenderining sayasy mәnisinen góri, әdeby mәnisin kóbirek kózde túttyq. Sol jaqtaryn eskerip, Maghjan ólenderining ishinde kez keletin marksizm dýnie tanuyna úiqaspaytyn jerlerin oqushylar kóre salyp ýrikpey, kórkemdik jaghyna, syrshyldyq jaghyna, suretteu jaghyna kóbirek kóz saluy kerek, tarihy mәnisine jete týsinui kerek. Búl kitapqa M.Júmabayúlynyng baspasóz maydanyna shyqqannan bergi jazghan ólenderining kóbisi kirdi. Basu jaghynan týzey almay otyrghan kemshiligimiz: qay ólenning qay jyly hәm qay sharttarda jazylghandyghyn kórsete almauymyz. Sóitse de M.Júmabayúlynyng ólenderi әdebiyet tarihyndaghy songhy 10-15 jyldaghy aghymdardy tekseruge de jaqsy qúral bola alady dep oilaymyz. Týrkistan qazaghyna arnap, Abaydan keyingi ekinshi bastyryp otyrghan әdebiyet kitabymyz osy M.Júmabayúlynyng ólenderi. M.Júmabayúly ólenderining til jaghynan, әdebiyet tanu jaghynan paydasy kóp bolady dep senemiz»,- degen  sayasy astarly pikirlerine qaramastan «qaratayaqtardyn» ókilining poeziyasyn «tapshyl qarabalaqtar» qabyldamady.

«Qara qazaqtyn» batyraq aqyndarynyng pikirimen sanaspay qazaq aqynynyng jinaghyn Qazaqstannan syrt jerde shygharu olar ýshin «sheteldik iydeologiyalyq ýstemdik, basynu» bolyp tabyldy. Búl alamannan Mәskeudegi Kýnshyghys baspasynyng bas redaktory Nәdir Tóreqúlov bastatqan qazaq qyzmetkerleri men studentteri de tys qaludy «ar sanady». Ózi «qazaqtyng Pushkiyni» dep tanyp әdebiyet institutyna joldama bergen, kәsiby baspa mamany retinde qyzmetke alyp otyrghan últshyl aqynnyng shygharmashylyghyna beynesi jat beytanystyqpen shýiligui týsiniksiz. Ol 1924 jyly 24 qarasha kýni alpysqa juyq «oqyrman» qatysqan jinalysta Súltanbek Qojanov alghysóz jazghan Maghjannyng «Ólender» jinaghy turaly bayandama jasap, talqylady, jәy talqylanghan joq, talqandady. Qol astynda isteytin aqynnyng ózin shaqyrudy ar sanady. Tek Jәken Sәrsenbin ghana qarsy shyqty.

Sonymen, «dýnie astan-kesten boldy». Ómir de, óner de tyghyryqqa tireldi. Ne isteu kerek? Últtyng ruhyn óltirmey, janyn qalay taza ústau kerek? Búl talqylau men talqandalu últ jazushysyn qatty oilantty. Jәken Sәrsenbinmen ekeuara әngimede әdeby ýiirme qúrudyng qajettigi turaly oy tuyndaydy. Últ aqyny alty alashtyng azamattaryna atoy salyp «Tabaldyryq» atty baghdarlama jazdy:

«Qazaq әdebiyeti toghyz joldyng torabynda túr. Artynda bir jol, aldynda myng jol. Myng joldyng ishinde ózen órlegeni de, shólirkegeni de, barsa - keleri de, barsa - kelmesi de bar. Qazaq әdebiyetin mynau myng joldyng tarauyna alyp kelip, anyrtyp túrghan - túrmys. Anyryp túrghan túrmys - qazaq túrmysy. Qazaq túrmysy orys túrmysymen, orys túrmysy arqyly Europa túrmysymen soqtyghuy - qazaq әdebiyetining orys әdebiyetining ekpinine, orys әdebiyeti arqyly Europa әdebiyetining ekpinine kez kelui - «taspen japalaqty úrsang da, japalaqpen tasty úrsang da, japalaq ólmektin» kebi.

Áriyne, qazaq túrmysy qiramaq, әriyne, qazaq әdebiyeti ólmek. Biraq, bizge molda bolatyn Europa әdebiyetining ózi de bir molda emes, myng molda. Alystaghy anau Europany qoyalyq, kórshimiz orys әdebiyetin alalyq. Onyng da ótken dәuirlerin býrkep, osy kýngi dәuirin alalyq.

Osy kýnde proletariat tónkerisi dәuirinde, kenes ókimetining ózinde orys әdebiyetining myng baghyty bar. Bәrining jalauy - qyzyl, úrany - tónkeris, aldy - ortaqshyldyq syqyldy... Alayda, iskusstvo ham onyng bir salasy bolghan әdebiyet turaly týrli jaqtyng týrli úghymy bar. «Iskusstvo - bar, ham bolmaq»,- degen baghyttan bastap, «IYskusstvo - joq, ham - bolmaq emes, búryn bolsa da - búdan bylay bolmaq emes, bolugha tiyisti emes»,- degen baghytqa sheyin bar.

Onyng ýstine, biz dýnie astan-kesten bolghan zamannyng adamymyz. Júmyr jerding betindegi shirik qaudy órtep, órteng shygharu ýshin qylysh, nayzany qoldan týsirmey, maydanda jýrgen әskerdeymiz. Áyelimiz de, erimiz de sayasatshylmyz, sharuashylmyz, әdebiyetshilmiz, tegis әskermiz. Ásker bolugha mindettimiz. Tónkeris isi osyny tileydi. (... bir sóz tanylmady - T.J.) túrmysy da osyny tileydi.

Biraq maydandaghy әskerding әrbir tobynyng da, әrbir taptyng da bas mindeti bolmaq. Árbir top ózining isin dúrys atqarsa ghana, jalpy әsker soghysta útyp shyqpaq. Bir top óz mindetin atqara almasa, óz mindetin úmytyp, kópting dýrmegimen, aighay-attannyng jeligimen lap qoyyp kete barsa, maydan qúr oirangha ainalmaq. Qazaqtyng jazushylary da az әskerding kishkene bir qanaty. Ýrkerdey bir toby. Biraq olardyng moynynda jalpy әskerlik mindetten basqa bas mindet bar. Jazushylyqtyn, aqyndyqtyng óz mindeti bar. Jazushylarymyz әskerlik mindetin bilip, aqyndyq mindetin bilmese, atqara almasa - aqyn emes. Aqyndyqty bilip, әskerlikti bilmese - әsker emes.

Qazaq eli - Europa mәdeniyetining kózimen qaraghanda mәdeniyet qory, әdebiyet qory joq, kedey el bolghandyqtan, bizding jazushylarymyz әskerlik, azamattyq mindetin úmytyp, qúr aqyndyqqa qadalyp qaluy mýmkin. Ásirese, aqyndyq mindetin bile almay, jalpy aighaydyng ekpinimen ketui de mýmkin. Ádebiyetti - ayghay ghana dep, aqyndyqty - ýgit-nasihat qana dep úghuy. Mysaly, әdebiyet, ne dinshildiktin bәduamy (bәduam - әlippe, yaghny oqu qúraly - T.J.), ne dinsizdikting bәduamy dep, әiteuir, bәduәm dep úghugha mýmkin... Ýlgi bolarlyq orys әdebiyetining týrli tarauynyng túraqsyz bir tarauyna, ne barsa - kelmesine, ne úzamay qúryp ketetin siyrdyng shúbyryndysyna týsip ketuge mýmkin.

Osy mýmkindikterding shet púshpaghyn kórip, әdebiyet qazanynyng bir qúlaghyna jarmasyp jýrgen biz - toghyz oilanyp, toqsan tolghanyp, tómendegi pikirlerdi ortagha saluymyzdy boryshymyz dep bildik.

Búl qúrghanymyz segiz qanat boz orda, alty qanat aq otau emes, «abylaysha». Maydan, oiran, joryq dәuirinde dagharaday orda da, alty qanat aq otau da qúryp otyrugha bolmaydy. Attan dәuirine «abylaysha» kerek. Joryq «abylayshasy» kerek (joryqta tigiletin qos - T.J.). Joryq - «abylaysha» bolady. Joryq basylar, jana túrmys ornar, «abylaysha» qalyp, bәrimiz siyatyn boz orda tigiler. Búl keleshektiki. Ázirgi baspana - «abylaysha!».

Oqushy! Jaqsy keldin. «Tabaldyryqty» attap, tórge shyq. «Alqagha» kir!»,- dep úran tastady.

Búl - «Alqa» әdeby ýiirmesining «Tabaldyryq» atty baghdarlamasynyng kirispe ýndeui. Ony jazghan - aqyn Maghjan Júmabaev bolatyn.

Aqyndyq asqaq kónilmen ekpindete jazylghan búl ýndeuding astarynda tereng mәn jatyr edi. Ol tústaghy әrbir nauqannyng ózin «maydan» dep atau rәsimge kirip ketkendikten de, әr salanyng adamdary ózin «әsker esebinde» sezinui zandy jәne múny Maghjan jarym-jartylay mysqylmen aityp otyr. Negizgi týiini:

qalayda Mәskeudegi әriptesteri siyaqty bir kórkemdik maqsatty ústanghan óner adamdarynyng basyn biriktiru. Óitkeni sol tústaghy jalang әleumetshilder men qyzyl jalauly «jasasynshyldar» mәdeniyetting týp tamyryna balta shauyp, ejelgi múranyng bәrinen bas tartty. Tek qana «jasasyndy» jeleu etti.

Búl ónerdi óltiruding eng bir otamaly sharasy edi. Ekinshi, Mәskeudegi qazaq oqyghandary men studentterinin:

«Maghjannyng shygharmalary qazaq kedeyderine qarsy ýgit-nasihat qúraly»,-degen qauly qabyldap, barlyq baspasózderge hat jazdy.

Ol hat býkil Qazaqstandy dýrliktirip, Maghjangha jәne últshyl jazushylargha qarsy nauqan bastaldy da ketti.

Aqynnyng namysyn qozdyrghan jәne ony «Alqa» atty әdeby ýiirme qúrugha mәjbýr etken de sol jaghday.

Ol maydangha «jeke әsker» retinde emes, «abylayshasy» bar әdeby top retinde attanugha qamdanghan. Sondyqtan da ol ózining oiyn aiqynday jazyp, qanattas qalamgerlerden aqyl-kenes súrady.

Tergeushilerge bergen jauabynda M.Júmabaev:

«Alqa» ýiirmesin qúrudy studentterding talqylauynan keyin oiyma aldym jәne onyng «Tabaldyryq» atty baghdarlamasyn 1924 jyly jeltoqsannyng ayaghynda bastap, 1925 jyly qantar aiynyng basynda jazyp bitirdim. Baghdarlamany sol kezdegi Mәskeu studentteri Sәrsenbin men Segizbaevqa oqyp berip, talqylattym, ózgertuler engizdim. Sodan keyin baryp jan-jaqqa tarattym», - dep jauap bergen.

Áriyne, tergeushilerge: «Alqanyn» aldyna qoyghan eshqanday sayasy maqsaty joq, tek qana әdeby mýddeden tuyndady,- degen laj aitady. Búl oryndy da, óitkeni, negizgi maqsat - ónerden tuyndap otyr.

Sóitip, tergeushilerding aituynsha - «astyrtyn úiym, al shyn maghynasynda «Alqa» atty әdeby ýiirme ómirge keldi. «Astyrtyn úiymdy», yaghni, әdeby ýiirmeni qúrghan - Maghjan Júmabaev pen rabfaktyng studenti Jәken Sәrsenbin jәne aqyn Amanghaly Segizbaev. Búghan endi tek qana qara kýie jaghyp, tonyn teris aynaldyrylghan:

«Alqa» atty astyrtyn әdeby ýiirmening ómir sýrui әdeby enbekterdi belgili bir tәrtip boyynsha bólisip dayyndaugha úiytqy boldy»,- degizetin kórsetindi ghana jetpey túrdy.

Áriyne, múnyng ar jaghy  әkki tergeushi ýshin týsinikti. Týsiniktisi sol, búl ýiirme - Sovet Odaghyndaghy jýzdegen әdebiy-tvorchestvolyq ýiirmening biri ghana bolatyn. M.Gorikiyding ózi «OPOYaZ»-gha jetekshilik etti. Solardyng ýlgisimen KazAPP-tyng jankeshti qarsylyghyna úshyraghan «bayshyl, ótkendi kóksegen últshyldar» - ózderin de, ónerdi de qorghau ýshin «Alqa» atty әdeby ýiirme ashugha úmtyldy. Sol maqsatqa oray shygharmashylyq bәsekege týsti.

Maghjannyng «Batyr Bayan», «Qoylybaydyng qobyzy», Múhtardyng «Kókserek», «Qily zaman», Jýsipbekting "Kýnikeyding jazyghy», «Aqbilek» ispetti kesek tuyndylary sol jyldary jazyldy. Ýiirme óz aldyna sayasy maqsat qoyghan joq. Taza ónerdi qoldap, taptyq mýddeden góri kórkemdik sheberlikti joghary qoydy. «Jalang úrannan arylyp, saf ónermen susyndaudy» (M. Áuezov) maqsat tútyp, «Sana» men «Sholpan» jurnalyna jariyalau arqyly sol iydeyalaryn jýzege asyrudy oilastyrdy. Kórkem әdebiyet turaly J.Aymauytovtyn, Q.Kemengerovtin, S.Sәduaqasovtyn, A.Baytasov pen D.Ysqaqovtyn, Á.Mәmetovanyn, Y.Mústambaevting oraylas pikirleri tútasa jariyalanyp, «tapshyl tabashyldardyn» betin qayyrdy. Sonyng ishinde «Tiken» atty «tiken synshy» Sәkenge:

«Tapshyl aqynbyz dep jýrgen «aqyndardyng bet juary» Sәken men Sәbit (Múqanúly) qoy. Sәkenning biraz ólenderinde suretshilik bar bolghanymen, tabandy pikir joq. Sәken qara qazaqtyng qolyna týspeytin «asau túlpar» bolyp jýrgen. Komissarlyqtan týsken kýni ýni óshken Sәkendi qalay tapshyl aqyn deymiz? Segiz jylday aiqayy tausylmaghan kempirge ýgit-nasihat aityp otyrghan, óleng jazudyng tehnikasyn bilmey, soqyr týiedey shalyp otyratyn Sәbitti qalay aqyn deymiz?»,- dep qadaldy.

Al Ydyrys Mústambaev ózine tәn tura minezben:

«Sәbit maqalasynyng ayaghyn: «Abaydyng ar jaghynda da qazaqtyng jaqsyly-jamandy әdebiyeti bolghan. Sol әdebiyetter sarqylyp kelip, Abay zamanynda bir qazyq qaghyp ótti. Osynyng kezenine Abay kez kelgen son, dayar tabaqtyng iyesi, dayar toqpaqtyng úrushysy, dayar qazyqtyng qaghushysy boldy da jýre berdi»,- dep bitiredi... Jón, jón, Sәbiyt!!! Onan da qazaqsha: «Abay - aramtamaq», - dep bir-aq aitsanshy. Kóp sóz sóilep әure bolyp jatatyn ne bar?», - dep betke aitty.

Qansha jerden «joldastyq syn» túrghysynan aitylsa da múnday pikirler jauapsyz qalmady. Onyng zardaby birge emes, myngha tiydi. Ásirese, seri de shamkós Sәken Halyq komissarlary kenesining tóraghalyghynan ketkennen keyin 1925 jyldyng 13-20 mamyr aralyghyndaghy Kenesting III qúryltayynan son:

«Qazaqstandaghy jaghdaylardan, óz jayymnan Staliyn, Kuybyshev, Molotov joldastargha aryz berdim. Stalin joldaspen auyzsha sóilestim, sóileskende barlyq mәn-jaydy aittym («ýkimet biyligining alashordashylardyng - S.Sәduaqasov pen S.Qojanovtyng qolyna kóshkendigi turaly - T.J.). Ýlken oryndardan týsirilgenderding oqugha súranatyn әdeti bar ghoy. Búl retpen men de: «Komakademiyagha oqugha kirgiziniz»,- dedim. Men osy sózderdi aitqan song Stalin joldas: «Komakademiyagha ornalastyru op-onay, biraq Qazaqstannyng hali ózing aitqanday bolsa, sizderding Qazaqstannan qashularynyz kerek emes. Qayta qatty belsenip isteuleriniz kerek, mening mәslihatym osy»,- degen kenes alady.

«Ýkimet biyligi S.Sәduaqasov pen S.Qojanov siyaqty alashordashylardyng emes», Sәken Seyfullin siyaqty tónkerisshilding qolynda túrghanda, últynyng teng jartysy asharshylyqtan qyrylyp jatqanda «Qazaq halyq komissary qyrgha shyghyp, 5-6 ay boyy demalghanyn, sol uaqyttyng ishinde halyq komissarynyng kensesine bir de bir ret bas súqpaghanyn» (G.A.Korostylev), aq boz atsyz «qargha adym jerdegi jinalysqa da attap baspaytynyn, eshqashan eshqanday mәselege aralaspaytynyn, mәsele de qoymaytynyn» (A.Jihanov), әriyne, Stalinge jetkizgen joq. Odan góri alash azamattaryn arandatu tiyimdi edi (D.A.Amanjolova, Na izlome. A.2009. str. 388).

Aragha apta salmastan T.Rysqúlov pen S.Seyfullinning bayanhatynyng negizinde Stalinning «Aq jol» jurnaly turaly haty» jariyalanady. Kýzge qaray «alashordashylardy alastatyp», qazaq qayratkerlerining ótinishi boyynsha Goloshekindi Qazaqstangha jiberdi. Basylymnyng atyn auystyryp alghan Stalinning qarapayym qatesin týzetuge Ortalyq Komiytetting de, Ólkelik Komiytetting de, eki «aryzshynyn» da dәti jetpedi. Tura sol kezde «Aq joldy» jabu turaly qauly da shyqty. Ghalym Sheriazdan Eleukenovting syny oy ózeginen búl salystyrudyng astarynda «Qu jaqtyn» Qazaqstangha keluining «jogharydaghy sebepkerlerin» menzeu bar. Olar: jaqsylyqty kýtip - jamanatqa, kósemdi kýtip - Qujaqqa tap boldy.

IYә! Qanday úqsastyq desenshi! Seksen altynshy jyly da osy jaghday qaytalanyp edi-au! Tarihtan sabaq almappyz. Aytpaqshy sol tarihtyng beti  keshigip ashyldy emes pe. Bizding myna jiyrma jyl boyy salystyra jinaqtaghan jantalasty janyghuymyzdaghy salystyrular men taldaular sol ýshin qolgha alynyp otyr ghoy. Keyde janyndy jegen jegiden: «Osynyng bәri kimge kerek, ne ýshin janymdy qinaymyn?»,- degen toryghudan sonday oilar jaryqqa alyp shyghady (Búl mәseleler turaly birinshi kitapta barynsha keng salystyryla taldanyp, «Aq jol» turaly qaulynyng mәtinin týgeldey biz qúrastyrghan «Alash aqiyqtary» (2006) atty derekter jinaghynda ghylymy týsinikterimen qosa jariyalaghandyqtan da, osy siltememen shektelemiz).

Sóitip, «Alqanyn» baghdarlamasy - qiyal, júmysy - joba kýiinde qaldy. Jogharydaghy eki jurnal da («Sana» men «Sholpan») kórkemdik-iydeyalyq jat ústanymy ýshin jabylyp tyndy. «Áyel tendigi» men «Jana mektep» jurnalynda jariyalanghan M.Júmabaevting ólenderi men J.Aymauytovtyn, M.Áuezovting әngimeleri, Á.Bókeyhanovtyng audarmalary, Y.Mústambaevtin, D.Ysqaqovtyng syny maqalalary  jalghasyn tappay, toqtatyldy. Onyng esesine, 1927 jyly shyqqan S.Seyfullin úiymdastyrghan KazAPP mýshelerining «Qús joly» atty jinaghynda «Alqa» mýshelerining «jon terisin sypyrghan» bes-alty maqala qatar basyldy. Sayasy aiyp taghugha sonyng ózi de jetip jatyr edi. Solay boldy da. Ondaghy aiyptaulardyng pәrmeni sot ýkiminen birde-bir kem soqpady. Ádeby pikir alysudyng ózi «jagha jyrtysudyn» bir týrine ainaldy. Ásirese, Maghjannyng aqyndyghy turaly jarysa jariyalanghan «tanqittar» (syn) talanttyng tanauyn tilip jatty. Oghan kóbik auyz Goloshekin de aralasyp ketti. Ol 1927 jyly Býkilqazaqstandyq ÝI konferensiyada:

«Eski intelliygensiyanyng arasynda smenovehovshylardy eske týsiretin qozghalys bar. Sender Júmabaevting «90» jónindegi әigili ólenin biletin shygharsyzdar, ol ózi 90 jaghynda bolghandyqtan, 90 turaly jazady, al kópshilik búl san shynayy eken dep aldanyp qalady. Olar 100 dep edi, jenilip qaldy, endi 90 dep kýnirenude, bizge jaqsy isterimen kelse, biz olardyng arqasynan qaghamyz, alayda 90-dy basqalardyng qoldamauy qajet ekenin anghartu ýshin biz arqasyn sipap qana qoymay, bir mezgil soqqygha da jyghyp alamyz»,- dep («Sovetskaya stepi» gazeti, 1927 jyl, 21 qarasha) oiqastady.

Sәbit Múqanovtyng Maghjan Júmabaev pen Múhtar Áuezov týrmeden qaytyp oralghanda solargha jazghan hatynda da osy «smenovehovshylar» turaly úzaq týsindiredi. Shyndyghynda da, M.Áuezov aitqanday, Goloshekin kelisimen Qazaqstandaghy dәuir de, uaqyt ólshemi de, qúndylyq ta, kózqaras ta ózgerdi. Múny «úsynys jasaushylardyn» ózderi de kesh angharyp, barmaghyn tistep ýlgere almay qaldy.

Áriyne, ziyatker qauym eriksiz qalamnan bas tartty. Soghan qaramastan kórkem óner turaly pikir talastary ushyghyp kelip, ólim jazasyna úlasty.

Qauipsizdik komiytetindegi hattamagha sýiensek, 1929 jyly 20-shilde kýni Maghjan Júmabaev tútqyndalyp, jauapqa tartylypty. Al ziyaly zertteushi Sheriyazdan Eleukenov ainalymgha týsirgen derek boyynsha Maghjan Júmabaev 1929 jyly 6-shilde kýni Qyzyljar qalasynda tútqyndalyp, tómendegi ilespe hat arqyly Almatygha jóneltiledi:

«№ 6333 2 PP OGPU-ding Shyghys bólimining KSSR boyynsha Almaty qalasyndaghy ókiline. 1929 jyl, 6-shilde.

Ýstimizdegi jyly 6-shilde kýni  tútqyngha alynghan belgili últshyl qazaq aqyny Júmabaev Maghjandy sizderge jiberip otyrmyz. Pәterindegi tintu kezinde onyng ishinara ómirbayany jazylghan qalyng dәpterden basqa eshtene tabylmady... Baytasov Abdolla Petropavlovski qalasy aumaghynda kózge týspedi. Qalyng dәpter «Qosymsha» retinde jiberilip otyr. OGPU okrugtik bólimi bastyghynyng orynbasary - V.Niykerov. Sh/B ókilining kómekshisi - Gubaydulliyn».

Kózi qaraqty, oiy sergek, jadualgha qabiletti, alghashqy tergeulerding mazmúnymen tanys oqyrman M.Júmabaevti tútqyndaugha shygharylghan qaulynyng hattamasyn mysqylmen oqityny anyq. Onda M.Júmabaevting ómirine qatysy joq, tek D.Ádilevke taghylghan aiyptau qorytyndysyn kóshire salghan. Oqynyz (D.Dosjannyng jariyalanymy boyynsha):

«Qauly: 1929 jyl, 20 shilde. Men, Birikken memlekettik sayasy basqarmanyng Shyghys bólimining Qazaq ASSR-i boyynsha ókiletti ókili bastyghynyng kómekshisi Saenko №6 tergeu isimen tanysu barysynda mynaday qylmysty isting úiymdastyrylghanyn anyqtadym:

1. Júmabaev Maghjan kenes ókimetine qarsy kýresken jәne Orta Aziyadaghy basmashylar qozghalysymen baylanysy bar astyrtyn úiymnyng júmysyna belsene qatysqan;

2. Búl astyrtyn úiym Syrdariya okrugine qarasty Sarysu audanynyng kóleminde qastandyq әreketpen ainalysyp jýrgen aghayyndy Ádilevterding bandysymen astyrtyn baylanysta bolghan.

3. Astyrtyn úiym biraz jyldan beri kenes ýkimetining nauqandyq sharalaryna túraqty týrde iritki salyp, mәdeniyet pen sharuashylyq júmystaryna kedergi jasady, sondyqtan da Maghjan Júmabaevti Qylmystyq kodeksting 58 babynyng 7, 11 tarmaqtaryna jәne 59 babynyng 3 tarmaghyna sәikes aiypty dep tauyp, soghan oray 128, 142, 147 baptardy basshylyqqa ala otyryp:

1883 jyly tughan, iri bay túqymynan shyqqan, jartylay feodal, partiyada joq, ýilengen, búryn isti bolmaghan, búrynghy alashordashy, Petropavl kenes-partiya mektebining oqytushysy M.Júmabaevti jogharyda atalghan qylmysty isterin moyyndatu ýshin tergeuge aludy, soghan oray Petropavl kenes-partiya mektebindegi qyzmetinen  29-jyldyng 15-shildesinen bastap qyzmetten bosatudy maqúl dep tauyp, Qauly qabyldadym.

Tergeu isine kedergi keltiruding aldyn alu maqsatynda Júmabaev Qazaq ASSR OGPU - ning komendaturasyna qamaqqa alynsyn.

OGPU-ding Shyghys bólimining bastyghynyng orynbasary Saenko. Tergeushiler: Logachev, Alishanskiy (qoldary)».

Tergeu isimen tanysa otyryp, aiyp qorytyndysyndaghy jalghyz ghana janama derekting rastyghyna kózimiz jetti. Ol - Maghjan Júmabaevting Omby qalasyndaghy gimnaziyada Dinshe Ádilevten bir saty joghary kursta oqyghany ghana. Tergeu barysynda ózge aighaqtar qaperge de alynbady. Demek, búl aiyptaular naqty aiyp emes, jeleu kýiinde qalghan.

Áriyne, «jappay qúrbandyq shalu» nauqanyna úshyraghandardyng negizgi «kinәsi» últyn sýigendigi, últy ýshin kýigendigi, últynyng ruhany múrasyn saqtap qalu jolyndaghy kýresi ekendigi týsinikti.

Al, osy tórtinshi «maydan - mәdeniyet maydany» salasyndaghy, «Alashordashylardyn» qylmystary mynaday edi:

1. Jauapty oryndargha kirip alyp, kenes ókimetine jat iydeyany nasihattap, ony «Alqa» arqyly jýzege asyrdy.

2. Joghary oqu oryndarynyng shәkirtterine oqulyqtar jazyp, arandatugha úmtylghan әreketterin jandandyrghan.

3. Ádebiyetting taptyq mýddesin moyyndamady.

4. Últshyl-burjuaziyalyq iydeologiyany kórkem shygharmalary arqyly nasihattaghan. Sóitip, proletariattyq mәdeniyetti mansúq etip, handar men feodaldyq erkindikti, erkin zamandaghy qazaqtyng bostandyghyn madaqtaghan.

Mine osynday «qylmystyq jeleu» olardyng tútqyndaluyna sebep bolghan. Múnyng barlyghy oqyrmangha tanys baybalamdar. Sondyqtan da mәseleni tergeu barysyndaghy qolgha týsken, tәrgige alynghan hattar men qújattargha sýienip otyryp bayandaymyz. Tergeu isindegi neshe týrli jala men aryzdardyn, qolhattardyn, jasandy «donostardyn», dәlelsiz qyzdyrmamen aityla salghan aiyptaulardyng barlyghy da qyzyl sózge, dauryqpagha qúryldy. Búl - tergeushilerding tonyn teris ainaldyrghan sózining ainagha teris týsken beynesi dep úqqan jón. Onday dóreki búrmalaulargha qosymsha týsinik berip jatpaymyz. Bettesulerding ishinde aty-jóni kezdesip qalatyn aqyn-jazushylardyng kuәlandyrghan kórsetindileri - olardyng abyroy-ataghyna kólenke týsirmese, kónildi kótermeydi.

Ókinishti. Biraq shyndyq solay. Jalanyng jalynyna qanatyn kýidirgen jalghyz Maghjan emes edi.

(Jalghasy bar)

«Abai.kz»