Beysenbi, 29 Qyrkýiek 2022
46 - sóz 1879 17 pikir 21 Shilde, 2022 saghat 15:27

«Bolat Ábilov», «Butya» dep jatyr ekensizder ghoy...

«Bolat Ábilov», «Bolat Ábilov», «Butya» dep jatyr ekensizder ghoy. Men aitayyn, sol Butyalarynyz da «sau siyrdyng boghy emes». Ol da keshegi jabayy jekeshelendiruding túsynda qazaqtyng baylyghyn saughandardyng biri. Ol da bankten qaytarymsyz nesie alyp esirgenderding eng aldynda túr. Ónirine qatarlap tizgen týimesi kóp kәshimir kәstóm-shalbar kiyip, kommersiyalyq arnalardan týspey bazar ekonomikasyn bar dauysymen jarnamalaghandardyng jәmighatynan tabylyp jýrgen búl jigit kosmopolittik burjuaziyanyng kóshin bastap bergenimen, tughan halqynyng jaghdayyna asa kóp alandaghan emes. Butyanyng qolynan «dәm tatqandar», «keremetke kenelgender» azyn-shoghyn bar shyghar, biraq ol tútas el qamqory bola alghan joq. Eski jýiening túsynda sayasatpen azdy-kem ainalysyp, birde kórinip, birde kórinbey qalyp, jalpy júrtpen jasyrynbaq oinaugha mashyqtanghan sol Býteken, yaghny Bolat Ábilov ayaq astynan belsendi bolyp, osy kýnderi biylikti qaralap jazbalar jazyp, «Jana Qazaqstandy» jerlep, janúshyra әreketke kóship jatqan kórinedi. Meninshe, onyng artynda «Jana Qazaqstangha» júdyryghyn týiip otyrghan bireuler bar. Bir kýshti әleuet iyesi – kuklovod bar. Mynau – solardyng tapsyrysyn oryndaushy.

Butyashylardyng birining sózin biri ilip alyp, qazirgi biylikti jarysa, dәlelsiz aiyptaugha kóshui tapsyrys oryndaushylardy elestedi. Olar "aylamyzdy asyryp, qulyqpenen qatyrdyq" dep oilamasyn. «Sudyng da súrauy bar» ekenin úmytpasyn! Ótirikshining qúiryghy bir-aq tútam degen. Ári-beriden son, Bolat Ábilovting de qazyna mýlkin «jekeshelendiruge» qalay qatysqany júrttyng kóz aldynda ghoy. Onyng qazirgi kýrt belsendiligi «qoryqqan búryn júdyryqtaydy» degenning kerin keltirip túrghanday.

Ábilov pen Ábilovtyng izine ergenderding sózine baqsaq, Qantar oqighasy kezinde qarapayym halyqtyng beybit sheruin óz maqsatyna paydalanyp, býlik bastap, el ishin ala tayday býldiruge kirisken basbúzarlardyng әreketine resmy biylik qol qusyryp qarap túra beru kerek eken... Sonda resmy biylik ghimarattardy qiratyp, dýniye-mýlikti tonap, jazyqsyz jandargha oq jaudyrghan sodyrlargha tosqauyl qoymauy kerek pe edi?! Joq! Memleket basshysy batyl erik-jiger tanytyp, basbúzarlardyng betin qaytaryp, memleketting irgesin shayqaltpay saqtap qaldy. Ol – naghyz eldik is. Memleketting tәuelsizdigin, el bolashaghyn, halyq qamyn oilaghan túlghanyng isi – búl!

Qasym-Jomart Toqaev az uaqyt ishinde elde sayasy reformalardy qarqyndy jýrgizdi, jemqorlyqqa qarsy kýres ashty. Memleket mýlki men qarajatyn kezinde zansyz iyelenip alghandardan úrlanghan, tonalghan dýniyeni qaytaryp ala bastady. Onyng alghashqy tolqyny memleket qazynasyna qúiylghanyna bәrimiz kuәmiz. Búl is ary qaray da jalghasa bermek. Sondyqtan qazirgidey qauipti, almaghayyp kezde qalyng júrttyng qamyn oilaghan Qasym - Jomart Kemelúlynday azamatqa bir kisidey qoldau bildirgen de ghana bereke tabatynymyzdy bilgenimiz abzal. Óitkeni, qazaq – bereke men birlikti qasterleytin halyq. Atadan balagha miras bolghan sol qúndylyghylymyzdy «ústaghannyng – qolyna, tistegenning – auzyna» berip qoymauymyz kerek.

Dәuren Quat

Abai.kz

17 pikir