Jastar sayasy avangardqa ainaldy
Ótken júmada Astanada «Arman! Enbek! Senim!» úranymen «Núr Otan» halyqtyq-demokratiyalyq partiyasy «Jas Otan» jastar qanatynyng II sezi ótti. Elding barlyq ónirinen kelgen 1100-den asa jas delegattyng Saryarqa velotregindegi osynau jiyny jasotandyqtardyng ghana emes, barsha Qazaqstan jastary ýshin erekshe manyzdy oqiygha boldy. Olay bolatyn sebebi - alqaly jiynda jastar sayasatyn damytu, keleshekter isine janasha qarqyn beru men sony baghyttargha jol ashu jayy sóz boldy. Nәtiyjede «Jastar - Otangha!» atalatyn 2020 jylgha deyingi strategiya qabyldandy. Eng bastysy, elimizding keleshegi sanalatyn jastar sayasatyn damytudy údayy nazarda ústaytyn Elbasy Núrsúltan Ábishúly da osy jiyngha qatysyp, kýni erteng el tútqasyna ainalar jas órenderge arnau aitty.
Qabyldanghan strategiya - «Jastar - Otangha!» qújatynyng aty «jas otandiki» bolghanymen, zaty - barsha qazaqstandyq jastardiki. Sondyqtan da búghan deyin strategiya jobasy elding týgel aimaqtarynda jan-jaqty talqylanyp, kez kelgen yqylasty jas oghan óz úsynysyn jasaugha mýmkindik aldy. Osynday ilki úsynystardy iriktegen sarapshylar sapaly bilim, jastardyng әleumettik enbekke beyimdelui, mәdeny damu jәne birlik, jastar kәsipkerligi men ghylymdy damytu, eriktiler qozghalysyn órkendetu sekildi keleli mәselelerdi qamtyp, aqyry «Jas Otan» strategiyasynyng 11 basty baghytyn aiqyndapty. Onday baghyttar turaly sezd barysynda jastardyng ózi de aitqan bolatyn.
Degenmen strategiya qabyldanbas búryn Memleket basshysy jastar aldyndaghy keleli mәselelerding birshamasynyng basyn qayyrdy. Memlekettik jastar sayasatyn odan әri janghyrta, jandandyra týsu ýshin Ýkimet pen «Núr Otan» partiyasyna da qadau‑qadau tapsyrmalar jýkteldi. Eng bastysy, Elbasy jastar tarapynan tartylatyn tyng bastamalargha qashanda qoldau bolatynyna sendirdi. Jastar da Elbasynyng ertenge degen senim ýdesinen shyghugha uәde berdi.
«Qazaqstan - qay jaghynan da jas memleket. El azamattarynyng 5 mln‑gha juyghy - 14 pen 29-dyng aralyghyndaghy jastar. Tәuelsizdikting alghashqy kýninen bastap jastar mәselesi mening de, memleketting de basty nazarynda boldy. Búl salada «Bolashaq», «Jasyl el», «Jastar - Otangha!», «Diyplommen - auylgha!», «Jastar tәjiriybesi», «Jas mamandar qory» siyaqty kóptegen baghdarlamanyng jýzege asuy sonyng aighaghy», - dedi Elbasy jastar aldyndaghy sózinde. Búl rette Núrsúltan Ábishúly jastar sayasaty salasyndaghy jobalardy qarjylandyru songhy 7 jylda 10 esege artqanyn, tek biyldyng ózinde jas mamandardyng baspanaly boluyna 12 mlrd tenge júmsalghanyn, sosyn 2020 jylgha deyin jas otbasylargha arnap 1,2 million sharshy metr túrghyn ýy saludy tapsyrghanyn jetkizdi. Áriyne, búnyng bәri qúrghaq sifr ghana emes, әrbir kórsetkishting artynda orasan enbek pen jastargha degen sheksiz qamqorlyq jatyr. Sondyqtan da Memleket basshysy «osynau enbekting jemisi men qamqorlyqtyng jyluyn jastardyng jaqsy biletinine kәmil senemin», - dep mәlimdedi.
Jastar qanaty sayasy avangardqa ainaldy
Búdan bólek, Elbasy óz sózin osydan tórt jyl búryn qúrylghan «Jas Otan» atty jas partiyashylargha arnady. Este bolsa, sol kezde Memleket basshysy «Núr Otannyn» jas mýshelerine ózderining bolashaqtaghy strategiyasyn aiqyndaugha mýmkindik beru turaly sheshim qabyldaghan bolatyn. Búl dúrys sheshim bolghanyn býgingi jan‑jaqty jetistikter pash etedi. «Birinshiden, bizde ózimizding sayasy avangardymyz payda boldy. Ekinshiden, «Jas Otan» jastardyng neghúrlym belsendi әri jauapkershilikti bóligin biriktirdi. Ýshinshiden, «Jas Otannyn» tóniregine studentterdin, jas fermerler men júmysshylardyn, ghalymdar men shygharmashylyq qyzmetkerlerding keng auqymdy koaliysiyasy qalyptasty. «Jas Otan», «Jas Qyran» jәne «Jas Úlan» sekildi jana balalar úiymdarynyng tәlimgerine ainaldy. Tórtinshiden, sizderding bizding partiyanyng Mәjilisting songhy saylauynda, sonyng ishinde kezekti preziydenttik saylaulardaghy jenisine qosqan ýlesteriniz zor. Besinshiden, býgin sezde «Jas Otannyn» 2020 jylgha deyingi strategiyasyn qabyldaysyzdar. Búl jobany óz tәjiriybelerinizding negizinde әzirledinizder. Strategiyanyng barlyq mindetteri jastardy industriyalyq-innovasiyalyq damu, elimizding qauipsizdigi men túraqtylyghyn nyghaytu mindetterine tartugha baghyttalghan», - dep atap ótti Núrsúltan Ábishúly. Preziydentting payymynsha, jastar qanatynda jastar ómir sýruge, sóilese biluge, bir-birimen aralasugha ýirenedi. Is jýzinde ózderin týrli jaghdaylardaghy ómirge dayynday alady. Sondyqtan jastar úiymdaryndaghy belsendi júmys jastardyng óz ómirinde paydagha asatyn bolady.
Biz kim edik? Tynymsyz enbekting arqasynda qazir kim boldyq?
Sonymen qatar sóz arasynda Memleket basshysy ótkendi saralap, el bolyp baghyndyrghan býgingi biyikti de baghamdady. «Osydan 21 jyl búryn biz Qazaqstannyng Tәuelsizdigin jariyaladyq. Al 15 jyl búryn elimizding damu kógindegi temirqazyghy bolghan «Qazaqstan - 2030» strategiyalyq baghdarlamasyn qabyldadyq. Qazaq elining jana dәuirdegi bolashaghyn aiqyndap bergen taghdyrly qújat bizdi biyik múrattargha bastady. «Qazaqstan - 2030» strategiyasyn dayyndasqan mening serikterimning kópshiligi 30-gha da tolmaghan jas azamattar edi. Sodan beri elimiz aituly strategiyadan ainymay, qaryshtap damyp keledi», - dey kele, Elbasy últ bolyp úiysyp ótken eldikting danghylyna da kóz jýgirtti. «Biz keshe kim edik? Tәuelsizdik alghan tústa búrynghy Kenes Odaghynyng sonynda qalghan respublika bolatynbyz. Ekonomikamyz әlsiz, qolda bar óndirister, zauyttar әbden eskirgen. Múghalimder men dәrigerlerge jalaqy, zeynetkerlerge zeynetaqy tauyp beruding ózi qiyametting qiyny bolatyn. Qazaqstannyng ózi týgil, aty әlem elderining kópshiligine beytanys edi. Biraq biz esh uaqytta moyyghan joqpyz. Jerimiz bay, halqymyz sauatty, jastarymyz otansýigish boldy. Armanym oryndaldy. Qazirgi kýnderge jetu ýshin bizding buyn, senderding әkelerin, atalaryng kóp ter tókti. Elding syrtyn jaudan, ishin daudan aman alyp qalu ýshin dep kýndiz-týni tynbay júmys istedik. Qarandarshy, sol tynymsyz enbekting arqasynda biz qazir kim boldyq?» - dedi Memleket basshysy. Qazir kim bolghanymyzdy әlem moyyndaytyn kórsetkishterding ózi aiqyndaydy. Mәselen, jan basyna shaqqandaghy ishki jalpy ónim 16 esege ósip, 12 myng dollargha jetti. Búl - Qazaqstannyng Týrkiyamen, Malayziyamen, Shyghys Europa memleketterimen terezesi teng boldy degen sóz. Al industriyalandyru kartasy ayasynda jalpy qúny 9,6 triyllion tenge bolatyn 600-den astam joba jýzege asuda. Búl әsirese jastar ýshin 370 myng jana júmys ornyn beredi. Búdan bólek, Qazaqstandy bәsekege barynsha qabiletti 50 elding qataryna qosu turaly Preziydent tapsyrmasy merziminen búryn oryndalyp keledi. Dýniyejýzilik ekonomikalyq forum mәlimetteri boyynsha songhy bir jylda Qazaqstan ózining ústanymyn 21 satygha kóterip, 51-shi oryngha shyqty. Endeshe, bәsekege qabiletti 50-ding tabaldyryghynda túrmyz. «Qazaqstan - halqy tatulyqqa úiyghan, jastary jasampazdyqqa úmtylghan elge ainaldy. Bir buyn auyspay-aq, mýldem basqa siypattaghy jana últ, jana el boldyq. Kýlli әlem tanyghan, qúrmettep tórine ozdyrghan bedeldi memleketpiz. Múnyng bәri bir kýnde, bir sәtte bola salghan joq. Jiyrma jylda eki ghasyrgha tatityn enbek sinirgendikten ghana qos ghasyrgha bergisiz tabysqa jettik. Búl tabysqa kýlli qazaqstandyqtardyn, onyng ishinde jastardyng qosqan ýlesi orasan zor», - dedi Núrsúltan Ábishúly.
Preziydent payymdarynan:
Arabtyng kiyimin ýstimizge japsyryp, qyzdarymyzdy orta ghasyrgha qaray tarta almaymyz!
Bәrimiz de jas boldyq. Bizding jas kezimizde kónilde týrli tolqular boldy. Al qazirgi ómirde de neshe týrli teris nәrseler bar. Bizding dinimiz - músylman, biz odan ketkenimiz joq. Degenmen onyng ishinde de qanshama aghymdar bar. Sonday aghymdardyng jetegindegi jastardy jasotandyqtar tәrbiyeleuleri kerek. Músylman ekenbiz dep halqymyzdy orta ghasyrgha tartpaymyz. Biz músylman órkeniyetining ósip-órkendeuin qoldaymyz. Ata-babamyzdan ústanyp kele jatqan sýnniyttik jolymyz bar, sol baghytty ústanamyz. Músylmandyqtyng da, bizding de óz jolymyz bar. Áriyne, basqalaryn da syilaymyz, oi-pikirlerin qúrmetteymiz. Biraq arabtardyng kiyimin ýstimizge japsyryp, qyzdarymyz ben әielderimizdi orta ghasyrlargha keyinge tartsaq ne bolady? Biz - qazaqpyz, kóshpeliler úrpaghymyz. Attyng ýstinde erlermen birge qazaq әielderi de, qyzdary da jýretin. Biz sonday halyqtyng ókilimiz. Erjýrek elding úl-qyzdarysyzdar.
11 mln qazaq ýsh jýzge bólinsek, el bola almaymyz!
Qazaqty eshkim de jaulap alghan joq, tek qana elding ishine iritki jasap, jaulady. Reseyding otarynda bolghanda qazaqty jýzge bólu, solaysha biyleu jýzege asatyn. Biz - qazaqpyz. Keshe de aittym, 11 mln qazaq boldyq. Endi sony ýshke, ýsh jýzge bóletin bolsaq, onda el bola almaymyz. Reseydegi Ekaterina II-ning búiryghy bolghan «әr súltandardy, taypalardy, baylardy bir-birine qarsy qoyyp, baylardy soghystyryp, bir-birine ata jau qylyp, qan shygharyp jaulap alyndar» degen. Barlyq jaghymyzdan, Qoqannan, jonghardan kelgen jau da solay istemek bolghan. Osynday qulyqpen halqymyzgha qarsy әreket jasaghan. Sondyqtan Tәuelsizdigimiz qolymyzda túrghanda biz bir halyq, bir últtyng balasy ekenimizdi eshqashan oiymyzdan shygharmauymyz kerek. Bizding qanymyz bir, syrtta jýrsek te, ishte jýrsek te osyny úmytpayyq. Tәuelsizdikting kýshi men myghymdyghy - birlikte.
Kórdinizder me, jana Tatiyana qazaqsha qalay sóiledi!? Teledidardan habarlar jýrgizip otyrghan ózge etnos ókilderi keybir qazaqtardan artyq sóiledi. Til mәselesin sóz etkende keybireuler alyp qashyp, «oybay, onbay jatyr, nege Preziydent qazaqsha sóilemeydi» deydi. Mening qalay sóileytinimdi kórip otyrsyzdar. Men Preziydent bolghandyqtan, sózimdi barlyq qazaqstandyqtar týsinui tiyis. Óitpese men qalay Preziydent bolamyn, sondyqtan sizder de osyghan ýirenuleriniz kerek. Ózimiz otyrghanda ózimiz qazaqsha sóileyikshi aldymen. Sonda basqalar da qazaqsha sóileytin bolady. Ýirenemin degendi bauyryna tart, qatelesip jatsa - týze.
Jastar sayasatynyng jana mindetteri belgilendi
Jiyn barysynda Memleket basshysy jastar sayasatynyng jana mindetterin de aiqyndap berdi. Atap aitqanda, Elbasy Ýkimet pen «Núr Otan» partiyasyna jastar sayasaty jónindegi jana zang jobasyn birlesip sapaly tolyqtyrudy jәne Parlamentke mýmkindiginshe jedel engizudi tapsyrdy. Sonymen qatar Núrsúltan Ábishúly jastar sayasatynyng jýzege asuy әrbir qalagha, әrbir auylgha deyin jetui kerektigin, iri óndiristik újymdardaghy jastar isteri jónindegi komiytetterding rólin kýsheytu qajettigin, sonday‑aq dәl osynday júmystar barlyq últtyq kompaniyalarda jýrgizilui tiyistigin aitty. Jas kәsipkerge erekshe kózqaras, tótenshe qoldau bolatynyn tapsyrdy. «Ýkimet jana bastaghan kәsipkerlerge nesiyelik jәne konsaltingtik kómek turaly maqsatty segmentti qamtu ýshin «Biyznesting jol kartasy - 2020» baghdarlamasyna ózgerister engizui kerek. Jas adam óz biznesining bolashaghyn shynayy tanytatyn bolsa, onda oghan eleuli kómek qajet. «Júmyspen qamtu - 2020» baghdarlamasy da tolyqtyru engizudi qajet etedi. Men «Jastardyng enbek birjasy» biregey veb-portalyn qúrudy úsynamyn», - dey kele, Elbasy jastardy tolghandyratyn enbekpen qamtu mәselesine keninen toqtaldy. Ásirese mynaday derekterge basa nazar audaryldy: 2012 jyly 161 myng jas qazaqstandyq orta mektepti bitirgen. Olardyng 43 myny kәsiptik kolledjderge týsse, 93 myny joghary oqu oryndaryna qabyldanypty. Al qalghan 28 myng adam tehnikalyq jәne kәsiby bilimsiz enbek narqyna enuge úmtylghan, yaghny ne kolledjge, ne uniyversiytetke olar týsken joq. Áriyne, barlyq jasty tútastay joghary bilimmen qamtu esh bola qoymaytyn shara. Degenmen Memleket basshysy basty mәsele mamandyq aluda, kәsip iyesi boluda ekenin algha tartady. Óitkeni mamandyqsyz jaqsy júmys pen enbekaqygha iyek artu esh mýmkin emes. Osy jaghyna terenirek toqtaghan Elbasy orta mektep bitirgen әrbir jastyng mamandyq alugha mýmkindigin qamtudy Ýkimetke mindet etip jýktedi. «Men Ýkimet aldyna orta mektepti bitirgen әrbir qazaqstandyqtyng mamandyq alu mýmkindigi bolsyn dep mindet qoydym. Biraq barlyghyna birdey joghary bilim sonynan jýru qajet emes. Ekonomikagha dәnekerleushi, elektriyk, mehaniyka jәne basqa da orta buyndaghy tehnikalyq júmysshylar da kerek. Sondyqtan mektepte oqu ayaqtalysymen birden memleket moniytoring jýrgizuge tiyis. Basqasha aitqanda, joghary oqu oryndaryna týse almaghandar kolledjderge týsuding barlyq mýmkindikterin iyelenuleri kerek», - dedi Elbasy. Al júmyspen qamtylugha kelsek, Qazaqstanda jastar arasyndaghy júmyssyzdyq joghary emes. Ekonomiykalyq belsendi halyqtyng shamamen 3,8%-yn qúraydy. Alayda aghymdaghy jyly joghary oqu ornyn bitirgen 161 myng týlekting 38 myny, 131 myng kolledj bitirushining 19 myny әli kýnge júmysqa ornalaspaghan. Osy jaghyn ondy sheshu ýshin Preziydent Ýkimetke arnauly naqty baghdarlamany әzirlep, qabyldaudy tapsyrdy.
«Kelesi bir manyzdy mәsele - jastardy uaqytsha baspanamen qamtamasyz etu. Jastardyng mobilidi bóligi alghashqy kezderde túra alatyn studenttik jәne jastar jataqhanalaryn kóbirek salu qajet. Osy baghyttardyng barlyghy Ýkimetting júmyspen qamtu baghdarlamasynda qarastyryluy kerek», - dedi N.Nazarbaev. Búdan bólek, Elbasy Ýkimetke jastar bastamalarynyng qoryn qúru mәselesimen ainalysudy da jýktep, barlyq ministrlikter men әkimdikterding strategiyalyq josparlaryna jastarmen júmys jónindegi indikatorlardy engizu qajettigin basa aitty.
Elbasynyng bir armany - jana Jastar sarayyn salu
«Býgin men «Jas Otan» sezi delegattaryn mening kópten bergi taghy bir armanymdy jýzege asyrugha qoldau kórsetuge shaqyrghym keledi. Men Astanada Jastar sarayyn saludy úsynamyn! Eger sizder qoldasanyzdar, jana saray Astananyng eng ýzdik arhiytekturalyq shedevrlerining biri boluy tiyis. Besinshiden, «Jas Otan» jastar qanaty - eldi janghyrtu ýderisindegi qazaqstandyq jastardyng basty sayasy ýilestirushisi. Jastar qanatyn qalalar men audandar dengeyinde kýsheytudi qamtamasyz etu qajet. «Jas Otan» - bolashaq sayasatkerler ýshin mektep. Sondyqtan jasotandyq deputattar sanyn ókiletti organdarda, jergilikti mәslihattarda, Parlamentte kóbeytu mәselesin sheshu manyzdy. «Núr Otan» HDP basshylyghyna osynday júmysty jýrgizudi tapsyramyn», - dedi Núrsúltan Ábishúly.
Sonymen qatar Núrsúltan Nazarbaev jastargha arnap adal enbekting tez bang men ústamsyz tútynugha úmtylumen auysqany jayynda әngime órbitti. Sosyn búl baghytta birneshe mysaldardy nazargha saldy. Mәselen, býgingi tanda «ýlken jiyrmalyq» elderinde júmyssyzdar sany 20 mln-gha juyqtaghan. Al Italiyada, Ispaniyada, Ontýstik Afrika Respublikasynda - әrbir ekinshi jas, AQSh-ta, Úlybritaniyada, Fransiyada, Kanadada, Braziliyada, Týrkiyada - shamamen әrbir besinshi jasta júmys joq. «Jahandyq ekonomikanyng damu boljamy kónil kónshiterliktey emes. Sarapshylardyng kópshiligi jahandyq daghdarystyng jana tolqynynan qashyp qútylu mýmkin emes degendi aitady. Qazaqstan - osy kýrdeli әlemning bir bólshegi. Áriyne, biz preventivti sharalar qabyldap, daghdarysqa qarsy baghdarlamalar týzdik. Sondyqtan bolashaqqa «jenil sayahat jasau» degen bizde de bolmaydy. Men sizderdin, jas qazaqstandyqtar, osyny bilgenderinizdi qalaymyn! Osy sebepti kóp nәrse sizderding enbeksýigishtikterinizge, tózimdilikterinizge, belsendilikterinizge, tabandylyqtarynyzgha jәne jauapkershilikterinizge tәueldi bolady! Men búlar sizderding eng jaqsy qasiyetterinizge ainalady dep senemin!» - dedi N.Nazarbaev.
Elbasy sózining sonyn: «Endi tura bir aidan song el Tәuelsizdigining 21 jyldyghyn atap ótkeli otyrmyz. Asylyn ardaqtay biletin halqymyz Tәuelsizdikting qadirin bir sәt te týsirgen joq. Túghyryn nyghaytyp, týtinin týzu úshyrugha baryn salyp keledi. Algha, Qazaqstan! Algha, «Jas Otan!» - dep týiindedi.
Núrlan SYDYQOV, «Núr Otan» HDP «Jas Otan» jastar qanaty atqarushy hatshysy:
- Sezde ótkendi tarazylap, bolashaqqa baghdar jasau arqyly jastar sayasatynyng jana paraghyn ashyp, jana syndargha qadam basugha negiz boldy. Osylaysha «Jas Otannyn» bir kýndik búl jiyny kópkýndik keleshekti aiqyndaytyn bolady. Al «Núr Otan» HDP janyndaghy «Jas Otan» jastar qanatynyng 2020 jylgha deyingi strategiyasynyng negizgi maqsaty jastardy elimizding quat-kýshin arttyru jolynda naqty isterge júmyldyru bolyp tabylady.
Tatiyana KUShTAEVA, qyzylordalyq delegat:
- Qazaq halqy qashanda parasattylyq pen dostyqty qadir tútyp, shydamdylyq pen tózimdilik sekildi asyl qasiyetterdi erekshe qadirleydi. Sonyng arqasynda biz qazaq jerinde barlyghymyz tatu-tәtti ómir sýrudemiz. Sol ýshin men ózimning ana tilimmen qosa, memlekettik tildi ýirenudi paryz sanadym. Últym orys bolghanymen, men qazaq jerining erke qyzy bolyp óstim, tughan jerimning tarihyn, mәdeniyetin, salt-dәstýrin jәne tilin biluge barynsha talpyndym. Endi Elbasy aitqanday, aghylshyn tilin ýirenudi maqsat etip otyrmyn. Al bizding aldymyzda «Jastar - Otangha!» atty 2020 jylgha deyingi strategiyany qabyldap, ony jýzege asyru mindeti túr. Sol ýshin Elbasynyng «Qazaqstannyng bolashaghy - qazaq tilinde» degen qanatty sózin basshylyqqa ala otyryp, memlekettik tilimizding qoldanu ayasyn keneytip, qazaq halqynyng salt-dәstýrin, әdet-ghúrpyn, tilin mengerudi joghary dәrejege kóterip, últtar arasyndaghy dostyqty nyghaytu maqsatynda júmys isteuge barsha qazaqstandyq jastardy shaqyramyn.
Núrlan ÓTEShEV, Bilim jәne ghylym ministrligi Jastar isi komiytetining tóragha mindetin atqarushy:
- Qazaqstan jastary Qazaqstannyng keleshekte qanday jolmen jýretindigin ózderi anyqtaydy. Sondyqtan jastardyng jaghdayyna, olardyng bilimine, ómir saltyna memleketting kónil bólui údayy nazarda. Áriyne, qay kezde de jastardyng basynda problemalar az bolmaghan. Býgin de olar barshylyq. Alayda bizding elimizding jastarynda basqa elderge qaraghanda jaghdayy tәuir deuge әbden bolady. Mәselen, Qazaqstanda Europa elderimen salystyrghannyng ózinde júmyssyzdyq dengeyi tómenirek. Ekinshiden, bilimning qoljetimdiligine qatysty elimizde biraz sharua jasaluda. Ýshinshiden, endi jastardyng әleumettik liftilerin jasau joldaryn anyqtap, onyng bәri memlekettik jastar sayasaty tújyrymdamasynda kórinis tabatyn bolady. Al býgingi strategiyagha kelsek, ol barsha qazaqstandyqtardyng túrmysyn jogharylatyp, jastar iygiligine qyzmet etetin bolady. Osynyng ózi «Jas Otannyn» shynymen de damudyng jana biyigine kóterilgendigin kórsetedi.
Avtor: Qanat QAZY
«Alash ainasy» gazeti
