Qazaqstan Respublikasy Preziydentining Qazaqstan halqy assambleyasynyng HII (2006j., qazan) sessiyasyndaghy tildik sayasat pen memlekettik tildi damytudy jaqsartugha baylanys­ty úsynystarynyng birinde latyn әlipbiyine kóshuding tiyimdi-tiyimsiz tústaryn baghdarlau jónindegi berilgen tapsyrmasyn oryndau ýshin Bilim jәne ghylym ministrligining janynan qúrylghan memlekettik komissiya óz josparyna sәikes latyn qarpine kóshken Týrkiya, Ázirbayjan jәne Ózbekstan - ýsh týrkitildes respublikalardyng tәjiriybesin zerttep, qarastyru ýshin 2007 jyldyng kókteminde ghylymy issapar úiymdastyrghan bolatyn. Issapar barysynda qazaq ghalymdary osy elderde әlipby reformasyn jasaugha belsene qatysqan memlekettik, ýkimettik, lingvistikalyq komissiyalar qúramyna mýshe bolghan bedeldi ghalymdarymen, qogham qayratkerlerimen jәne osy mәseleni egjey-tegjeyli zerttegen túlghalarmen súhbat, kezdesuler ótkizdi.Osy ekspedisiyanyng tiltanushy mýshesi retinde mәseleni jan-jaqty qarastyru ýshin mynaday maqsat-mindetterdi algha tartqan edik. Eng aldymen Týrkiya, Ázirbayjan, Ózbekstan elderindegi latyn әlipbiyine kóshu tәjiriybesin zertteu, onyng lingvistikalyq, aspektidegi tiyimdi-tiyimsiz tústaryn, qolayly-qolaysyz jaghdaylary men on-teris әserlerin anyqtau. Ol ýshin:
- Týrkiya, Ázirbayjan, Ózbekstan elderining latyn grafikasy negizdi jazugha kóshuine sebep bolghan negizgi faktorlaryn anyqtau;

Qazaqstan Respublikasy Preziydentining Qazaqstan halqy assambleyasynyng HII (2006j., qazan) sessiyasyndaghy tildik sayasat pen memlekettik tildi damytudy jaqsartugha baylanys­ty úsynystarynyng birinde latyn әlipbiyine kóshuding tiyimdi-tiyimsiz tústaryn baghdarlau jónindegi berilgen tapsyrmasyn oryndau ýshin Bilim jәne ghylym ministrligining janynan qúrylghan memlekettik komissiya óz josparyna sәikes latyn qarpine kóshken Týrkiya, Ázirbayjan jәne Ózbekstan - ýsh týrkitildes respublikalardyng tәjiriybesin zerttep, qarastyru ýshin 2007 jyldyng kókteminde ghylymy issapar úiymdastyrghan bolatyn. Issapar barysynda qazaq ghalymdary osy elderde әlipby reformasyn jasaugha belsene qatysqan memlekettik, ýkimettik, lingvistikalyq komissiyalar qúramyna mýshe bolghan bedeldi ghalymdarymen, qogham qayratkerlerimen jәne osy mәseleni egjey-tegjeyli zerttegen túlghalarmen súhbat, kezdesuler ótkizdi.Osy ekspedisiyanyng tiltanushy mýshesi retinde mәseleni jan-jaqty qarastyru ýshin mynaday maqsat-mindetterdi algha tartqan edik. Eng aldymen Týrkiya, Ázirbayjan, Ózbekstan elderindegi latyn әlipbiyine kóshu tәjiriybesin zertteu, onyng lingvistikalyq, aspektidegi tiyimdi-tiyimsiz tústaryn, qolayly-qolaysyz jaghdaylary men on-teris әserlerin anyqtau. Ol ýshin:
- Týrkiya, Ázirbayjan, Ózbekstan elderining latyn grafikasy negizdi jazugha kóshuine sebep bolghan negizgi faktorlaryn anyqtau;
- osy faktorlardyng ishindegi basymdaryn aiqyndau;
- atalmysh elderding latyn qarpine ótkenge deyingi tildik jaghdayatynan aqparat alu;
- osy elderde latyn әrpine ótu kezeni jәne odan keyingi tildik jaghdayatty aiqyndau;
- ótkenge deyingi jәne ótkennen keyingi tildik jaghdayatty salystyru;
- Týrkiya, Ázirbayjan, Ózbekstan elde­rindegi latyn әlipbii negizindegi jazudyng aldynghy jazugha qaraghanda artyqshylyqtary men kemshilikteri turaly aqparat alu;
- latyn әlipbii jobalaryn talqylaudyng barysy turaly aqparat alu;
- jana әlipby jobalarynyng lingvistikalyq negizderi jaghynan artyqshylyqtary men kemshilikterin aiqyndau;
- jana әlipby jobalaryndaghy grafemalar qúramy men onyng atalghan últtar tilining dybystyq jýiesine sәikestigin aiqyndau;
- jana әlipby jobalarynyng qazirgi qoldanysy turaly aqparat alu;
- jana әlipbiydegi diakritikalyq tanbalar jayyn bilu;
- tól dybystargha alynghan tanbalar turaly aqparat alu;
- jana әlipby jobasyn úsynyp, engizudegi jetistikteri men kemshilikteri;
- jana jobany tandaudyng negizgi kriyteriyleri qanday boldy;
- atalghan elderding tәjiriybesindegi grafika syndy jetistikterdin, jana әlipbiydi qoldanudaghy ontaylylyqtyng jәne ony oqyp-ýirenudegi jenildik­terding nemese bilim beru salasyndaghy bolghan algha basulardyng sebebin anyqtau;
- atalghan elderding tәjiriybesindegi grafika syndy kemshilikterdin, jana әlipbiydi qolda­nu­daghy qolaysyz­dyq­tar­dyng jәne ony oqyp-ýi­re­nudegi qate­likterding nemese bilim beru sa­la­­syndaghy bolghan daghdarystardyng sebebin anyqtau;
- latyn grafikasy týrkitildes halyqtardyng últtyq tilderining damuyna qalay әser etkenin anyqtau;
- til ghalymdarynyng kózqarasy men osy isti jýzege asyrugha qanshalyqty qatystyrylghanyn anyqtau;
- atalmysh elderding tәjiriybesin qorytu boyynsha Qazaqstan tәjiriybesi ýshin qajetti úsynystar jasau mindetteri qoyyldy.
Týrkiya. Stambul, Ankara qalalaryn­daghy ghalymdarmen kezdesu barysynda anyqtalghan aqparattar boyynsha Týrkiyada latyn grafikasyna kóshuge sayasi, ekonomikalyq, mәdeni, lingvistikalyq, qoghamdyq-әleumettik týrtki­jayttar sebep boldy. Týrikting arab grafikasyna negizdelgen jazuyna reformalar jasau mәselesi, onyng qolaysyzdyghy turaly pikirtalastar Týrik Respublikasy jariyalanbay túrghandaghy Osman imperiyasynyng kezinen bastap kóterilgen. Keyinnen osy iydeyany ústanghan basqa ghalymdar da týrik tilining arab grafikasyn reformalaudan góri odan mýlde bastartyp jana jazu latyn jazuyna kóshudi ontayly dep tabady.
Týrkiyanyng ministrler kenesi 1928 jyldyng 28 mausymynda «Alfavit jónindegi komissiya» qúryp, ol 8 jәne12-shildedegi ózining otyrysynda latyn grafikasyna negizdelgen jana týrik әlipbiyin qabyldaydy. Búl «Árip revolusiyasy» dep atalatyn qazirgi Týrkiya Respublikasynyng negizin qalaushy M.K.Atatýrikting jýzege asyrghan manyzdy reformalarynyng biri boldy deuge bolady. Onyng basty sebebi Týrkiya Respublikasynyng óz damu baghytynda batys­ty baghdargha ústaghanynan, yaghny batystyng memlekettik modelin negizge alghanynan jәne kórshiles Europa memleketterimen tyghyz qarym-qatynasty ornatudy kózdeuinen shyghady.
Dәstýrli jazu grafikasyn jana әlipbiyge auystyrugha sayasy faktorlar basym sebep boldy. Múnyng dәleli retinde professor Ertem Reykin «Biz tek әlipbiyde ghana arab dәstýrinen batys dәstýrine ótken joqpyz, biz búl baghytty jýieli ústandyq, kýntizbemizdi de, uaqytty ólsheudi de (saghatty), ólshem birlikterdi de, tipti keybir ataulardy da arab ýlgisinen batys ýlgisine auystyrdyq» deydi (mysaly, týrik tilinde «mәdeniyet» edi, qazir «kültür»).
Týrki dýniyesinen alshaqta Europanyng orta­synda otyrghan jana respublikanyng ekonomiy­kasynyng qarqyndap damuy ýshin kórshiles batys elderimen tyghyz qarym-qatynas ornatu ýshin latyn negizdi jazugha kóshuding manyzy zor boldy. Búl jana әlipbiyge kóshuding ekonomikalyq jaghyn anyqtaydy.

<!--pagebreak--><!--pagebreak-->

Tildik faktor. Áriyne, qazirgi aqparattar zamanynda jazu-syzu tilding eng bir kýrdeli mәselesi bolyp sanalady. Osyny sezingen týrik ghalymdary semiyt-hamit tobyndaghy arab tilining erekshelikterin tolyq kórsete alatyn arab grafikaly jazudyng týrik tili dybystyq jýiesine iykemsiz ekenin, onyng ýstine osy jazu túrghanda, olar eshqashan Osman imperiyasynyng reaksiyalyq әserli qúbylystarynan qútyla almaytynyn sezindi. Eldegi sayasi, ekonomikalyq jaghdaylardyng qyspaghymen atalghan tildik problemalardyng sheshimi radikaldy týrde jýzege asyrylyp, tipten jana әlipbiyge kóshu turaly kózqarastar jenip shyqty.
Latyn әrpine dayyndyq, ótu kezeni jәne odan keyingi tildik jaghdayat. Dayyndyq kezeninde Atatýrikting basshylyghymen 1928 jyldyng 28 mausymynda «Alfavit jónindegi komissiya» qúrylyp, ol:
latyn grafikasyna negizdelgen jana týrik әlipbiyin qabyldaydy;
jana grammatikanyng jobasyn jasaydy;
osy jobalardy qoldanysqa engizu joldaryn kórsetedi.
Týrkiyada latyn әlipbiyine ótu kezeni bar-joghy 1 jylgha ghana sozyldy. 1928 jyldyng 1 qa­rashasynda M.K.Atatýrik «Jana týrik әrip­te­ri­ning qabyldanuy men qoldanuy turaly» Zang shy­ghardy. Búl zang boyynsha 1929 jyldan bas­tap memlekettik mekemelerding latyn әlip­biyi­ne ótip, arab grafikasyn qoldanuyna rúqsat be­ril­medi. 1929 jyldyng 1-mausymyna deyin ghana qatar qoldanylyp kelgen arab grafikasyna isqaghazdar jýrgizude mýldem tyiym salyndy. Latyn әlipbiyine ótu kezeninde negizgi kýsh әkimshilik jýiege salynghany anyqtaldy. Osynyng nәtiy­je­sinde jana әlipbiyge ótu kezeni qysqa boldy. Sonday-aq Ankara qalasy munisipaliy­tet bas­shy­synyng aituynsha, 1928 jyly Onomas­tika jó­ninde birynghay memlekettik ereje qa­byl­da­nyp, Stambul, Ankara qalalaryndaghy man­day­­sha­lar, sodan keyin basqa audandar men orta­lyq­­tardaghy kóshe, qala, alan, auyl attary sol bo­yyn­sha latyn qaripterine auystyryldy. Ol ereje bý­gingi kýnge deyin mýltiksiz oryndalyp keledi.
Jogharyda atalghan komissiya týrik tilin arab-parsy sózderinen tazartu, sonymen birge europa sózderin óz tiline iykemdep iygeru isimen de ainalysty. Olar: a) arab-parsy sózderine týrik tilinen balama tauyp, bekitti;
ә) Europa elderining tilinen kelgen sózderding ózgerissiz qoldanuyna tosqauyl boldy, ol ýshin engen sózderge týrik tilinen balama tauyp bekitti ne shet tildi sózderdi óz tilderining dybystyq zandylyqtaryna qaray iykemdep, túrpatyn týrkilendirip, ózgertip otyrdy;
b) osy sózderding barlyghyn jәne olardy iygeruge qatysty erejeler dayyndap, sózdikter jasady.
«Týrik tili qúramynyn» qazirgi tóraghasy Shýkru Halyq Akalinning saralauynsha, «arab grafikasyn paydalanghan Osman imperiyasy túsynda týrik halqynyng sauattylyghy 10 payyz­dy ghana qúraytyn, al latyn әlipbiyine ótu kezeni ayaqtalghannan keyingi sauattylyq dengey 60 payyzgha ósti. Sebebi jana әlipbiyge ýiretudi kózdegen eng alghashqy últtyq mektepter men kurs­tar ashyldy. Ol kezde Týrkiya halqynyng sany 15 mln. boldy, 1 jylda osy kurstardan 3 mln. adam diplom alyp shyghatyn, kurstar 3-4 jyl boyy júmys jasady, sonda osy merzimning ishinde 10-12 mln. adam sauat ashyp shyqty. Qazirgi kezde Týrkiya halqynyng 90 payyzy sauatty. Al qalghan 10 payyzynyng kóp bóligin auyldy jerlerde diny nanym-senimderimen oqymay qalghan qyz balalar qúraydy».
Qazirgi týrik tilining latyn әlipbiyine ne­gizdelgen jazuynyng artyqshylyghyn týrik ghalymdary bylay dep kórsetedi:
1) әrbir әrip bólek-bólek tanbalanady, al arab jazuynda birge jazylady;
2) әlemning kóp bóligindegi dәstýrge sәikes latyn jazuy soldan ongha qaray jazylady, al arab jazuynda onnan solgha jazylatyn;
3) latyn grafikasy týrik tilining dybystyq qoryndaghy negizgi dybystardy belgileydi, al arab grafikaly jazu týrik tilinde joq, biraq arab-parsy sózderindegi bóten dybystardy da tanbalaytyn;
4) latyn grafikasyna kóshken kezde týrki tildes basqa halyqtar da latyn әlipbiyin qabyldaghan bolatyn, sondyqtan týrki әlemine ortaq jazu ortaq aqparat almasugha qolayly boldy;
5) ekonomikasynyng batystyq damu baghyty­na latyn grafikaly jazu tiyimdi boldy;
6) latyn grafikaly jazu-syzu sauat ashushylar ýshin әrip sany az boluyna baylanysty ynghayly keldi.
Týrik jazu-syzuy ýshin qazirgi týrik tilining latyn әlipbiyining kemshilikterin týrik ghalymdary bylay dep kórsetti:
1. Jana әlipby jasalghan tústa týrik әdeby tilining jalpyhalyqtyq negizde qalyptas­paghandyghy men týrik tilining negizgi dybystyq qorynyng tolyqtay aiqyndalmaghandyghy saldarynan qazirgi grafikada jalpyhalyqtyq tilding dybystyq qoryndaghy ýsh negizgi dybys­ty tanbalaytyn әripter әlipby jýiesine enbey qalghandyghy. Olar: Q [Q], W [dauyssyzU], Ŋ [N];
2. Arab grafikasyna negizdelgen san ghasyr­lyq múralardyng barlyghyn tolyqtay halyq paydalana almaydy.
Týrkiyada jana әlipby jobasyn engizuding jetistikteri retinde әkimshilik jýiening belsendi júmysyn aitugha bolady. Sebebi M.K.Atatýrikting sayasatymen negizgi kýsh osy әleumettik topqa týsti. 1928 jyldyng orta sheninde qabyldanghan zang boyynsha barlyq isqaghazdar men әkimshilik mekemeler 5 aidyng ishinde latyn grafikaly jazugha kóshti. Kemshilikteri retinde, ghalymdardyng pikiri boyynsha halyqtyng talqysyna salynbay, psihologiyalyq dayyndyqqa az uaqyt berip, birden jana jazudy engizip jibergeninde dep esepteydi. Degenmen, búny ózderi zaman ótkennen keyin kemshilikten góri kóregen sayasat jetistigi dep baghalaydy. Sonymen birge dәstýrli dini islamnyng kanondarynyng biri retindegi arab jazuynan latyngha auysu kóp halyqtyng narazylyghyn tudyrdy.
Jana jobany tandaudyng negizgi kriyteriylerine týrik ghalymdary, eng aldymen, onyn
- týrik tilining Stambul dialektisining dybystyq jýiesine negizdeluin;
- arab-parsy tilderining dybystaryn belgileytin әripterding bolmauyn;
- әrbir bólek dybysqa bir tanba boluyn;
- latyn әlipbii jýiesindegi negizgi tanbalardan tys әrip bolmauyn;
- til jýiesindegi erekshe dybysqa latyn qorynyng grafemalary jetkiliksiz bolghanda, negizgi latyn grafemalaryna qosymsha belgi qong arqyly týrik grafemasyn jasaudy;
- jazugha ontaylylyq prinsiypine jauap beruin algha tartty.

<!--pagebreak--><!--pagebreak-->

Týrik jazuynyng latyn grafikasyna kóshu tәjiriybesin qorytu.
1 fakt. Negizgi kýshti әkimshilik jýiege salu arqyly memlekettik basqaru salasy men isqaghazdar jýrgizu jana әlipbiyge qysqa merzimde kóshirildi (1928 jyldyng mausymy - qarashasy).
Týiin. Qazirgi Qazaqstannyng mulitiymәdeny qoghamynyng әrbir әleumettik, konfessiyalyq, últtyq jәne t.b. erekshe top ókilderining arasynan osy proseske qatysty pikir qayshylyghy shyghyp, talas-tartys, talqynyng sony qaytymsyz prosesterge әkelu qaupining aldyn alu ýshin, týrikterding úzaqqa sozbay, jana jazugha birden kóshiru taktikasy tiyimdi.
2 fakt. M.K.Atatýrikting tabandylyghy men ózining belsene kirisui halyqtyng jana jazudyng bolashaghyna degen senimin kýsheytip, ruhtanuyna týrtki boldy (M.K.Atatýrik Stambuldaghy Halyq parkine ýlken qara taqta qoydyryp, halyqty latyn qarpimen jazugha ýiretti).
Týiin. Qazaqstan ýshin últtyq sananyng kóterilui, patriottyq sezimning artuyn jana jazu jýiesine ótu prosesimen baylanystyru jazu reformasynyng jenil ótuine sep bolady.
3 fakt. Jana әlipby negizindegi týrik jazuy kirme sózderdi iygeruding kýshti mehanizmining negizine ainaldy. Últtyq tilge qyzmet etetin jazu jýiesi qalyptasty (shet tilinen engen sózder týrik aitylymy boyyn­sha jazylady).
Týiin. Qazirgi qazaq tilining qosamjar orfografiyasy men orfoepiyasynyng prob­lemasyn sheship, últtyq sipattaghy jazu jýiesin qalyptastyruda qajetti tәjiriybe.
4 fakt. Jana әlipbiyge ýiretu arqyly halyqty jalpy sauattandyru problemasy sheshildi (týrikterding sauattylyghy Osman imperiyasy kezeninde jana jazugha ótkenge deyin 10 payyzdy, latyngha ótkennen keyin 63 payyzdy qúrady).
Týiin. Latyn grafikasy negizdi jazugha oqytudy mindetteu arqyly Qazaqstandaghy orystildi halyqty, sonyng ishinde memlekettik tildi bilmeytin ózge últ ókilderi men qazaqtardyng ózderin de qazaq tilinde jazu-syzumen qatar sóileuge birshama ýiretip alugha bolady.
Ázirbayjan. Baku qalasyndaghy ghalymdarmen kezdesu barysynda anyqtalghan aqparattar boyynsha Ázirbayjanda latyn grafikasyna kóshuge sayasi, ekonomikalyq, mәdeni, lingvistikalyq, qoghamdyq-әleumettik týrtkijayttar sebep boldy. Osy atalghandardyng ishinde alghashqysy sayasi, odan keyingi kezektegisi ekonomikalyq, tildik týrtkijayttar bolghan.
1991 jyly 25 jeltoqsanda Ázirbayjan Respublikasynyng Preziydenti A.Mutalibov «Latyn grafikasy negizindegi әzirbayjan әlipbiyin qalpyna keltiru turaly» zangha qol qoyady. Búl zang boyynsha Ázirbayjanda 1940 jylgha deyin qoldanylghan 32 әripten túratyn latyn grafikasyndaghy әlipby azyn-aulaq ózgeristermen qalpyna keltirilu úigharyldy. Búl sharalar Kenes ýkimeti qúlaghannan keyingi kenistiktegi týrki memleketterining egemendik aluymen baylanysty últtyq sananyng kóteriluimen, óz rәmizderin, últtyq naqyshyn belgileu prosesining jemisi boldy. Onyng ýstine Ázirbayjan eli shekaralas jatqan bauyrlas Týrkiya memleketimen tyghyz mәdeny qarym-qatynasy da osy prosesting Ázirbayjanda birinshi bolyp bas­taluyna sebepshi boldy. Ázirbayjan ziyalylary elde HH ghasyrdyng 90 jyldary ýlken otanshyldyq serpilis, últtyq sananyng asqaqtap kóterilgen kezeni boldy deydi. Osy atalghandar grafika reformasyna sebep bolghan sayasy týrtkijayttargha jatady.
«Ázirbayjan tilining kirill әlipbii negizindegi jazudyng ekijaqty bolghany jazudaghy daghdarysqa әkeldi» deydi әzirbayjan ghalymdary. Sebebi orys tilinen engen sózderdi ózgerissiz jazugha arnayy jasalghan kirill grafikasy olardyng túrpatyn ózgertuge mýmkindik bergen joq. Sonymen birge monokonfessiyalyq (músylman dini) әzirbayjan ýshin kirill jazuy әr uaqytta da diny jattyghymen kórinip túrdy. Osy atalghandar lingvistikalyq faktordy bildiredi.
Odan keyingi kezekte mәdeniy-әleumettik týrtkijayttar oryn aldy:
1) birinshi kezekte últtyq sananyng kóteriluimen bolghan eldegi últtyq otanshyldyqtyng serpilisine jauap beretin naqty sharalar kerek boldy, últtyq jazugha negizdelgen grafika talap etildi;
2) kórshiles memleket Týrkiyamen teledidar, sauda, BAQ qúraldary arqyly da keninen tarap, ornyqqan mәdeny qarym-qatynas nәtiyjesinde osy ayada qolayly bolatyn jazudy talap etti.
Latyn qarpine ótkenge deyingi jaghdayat: 1) postkenestik daghdarys kezeninde elde kóptegen sayasy aghymdar men diny sektalar kóbeyip, últtyq otanshyldyq sezimining kóterilu prosesimen qatar ýlken sayasy pikirtalas, tartys kezeni qatar jýrdi. Osynday jaghdayda últtyng basyn biriktiretin sharalar qolgha alynu kerek boldy. Onyng birden-bir amaly memlekettik tildi barlyq memleket túrghyndarynyng mýddesine qyzmet etkizu boldy. Al orys jazuyna negizdelgen kirill grafikasy tilding osynday qyzmetine jauap bere almady;
2) halyq arasynda latyn jazuymen órkendep ósip jatqan Týrik memleketining mәdeniyetine, ekonomikasynyng damuyna bet búru kerek degen siyaqty kózqarastar kýsheydi;
3) orys grafikasyna negizdelgen kirill jazuy diny jaghynan birtekti músylman bolyp keletin әzirbayjan halqy ýshin pravoslavie dinine qyzmet etetin jazu degen sipatynan ajyramady;
4) Ázirbayjan tilining óz ishinde de dialektilik tarmaqtar men aiyrmashylyghy bir-birinen alshaq sóilenisterding boluy jalpygha ortaq basym әdeby tilding qalyptasuyna kedergi jasady. Al búl óz kezeginde jazudy reformalau ýshin qajetti alghysharttyng biri edi;
5) Europa elderining damu qarqynyna ilesudi kózdegen memlekettik sayasat ýshin totalitarlyq jýiening bodan eli psihologiya­synan qútyludyng birden bir joly óz atributikasy men rәmizderin belgileu bolyp tabyldy;
6) Ázirbayjan tilining 1940 jyldargha deyin qoldanghan әlipbiyine qayta oralu prob­lemasy kóterildi;
7) elde orys tilining bedeli kýrt tómende­di, múnyng sebebi Ázirbayjan halqynyng eng kóp payyzyn әzirbayjantildiler qúrady. Memleketting qúramynda tituldyq últtyng payyzy ýstem bolghandyqtan, basqa últ ókilderining arasynda da memlekettik tildi bilmeytinder az boldy;
8) últtyq mýddeni kózdeytin «Narodnyy front» («Halyq maydany») atty sayasy basym kýshterding úiymy belsendilik tanytyp, qoghamdyq ómirding ózgeristerine qatysyp otyrdy.
Latyn әrpine dayyndyq, ótu kezeni jәne odan keyingi jaghdayat. Latyn grafikasyndaghy әlipby azyn-aulaq ózgeristermen qalpyna keltirilgen (1991) kezennen bastap latyn qarpine ótuge dayyndyq jýrgizildi. Birtindep elding bilim beru jәne basqaru jýieleri qatar ótti.
Ázirbayjan ghalymdarynyng aituynsha, 1991 jyly Ázirbayjanda týrik tilining núsqasyndaghy әlipby qabyldandy; alghashqy zang qabyldanghannan keyin el ishinde osy mәselege qatysty әrtýrli kózqarastar boldy; osyny úzaqqa sozyp, ayaghyn ushyqtyryp jibermes ýshin Ýkimet qatang qadaghalau sayasatyn ústandy; artyq-auys pikir bildiruge teris qarady, tipti agressiyalyq qatandyqpen barlyq qarsylyqtardy ­tyiyp otyrudy ústandy, osynyng nәtiyjesinde negativti jayttar kóp oryn alghan joq; elding beti birden beri qarady; birjaqtylyqty ústanghan sayasat óz jemisin berdi; qazirgi kezde Ázirbayjanda latyn grafikasyna ótu prosesi ayaqtaldy, osy kezenge deyin atalghan mәsele boyynsha aitarlyqtay narazylyq bolghan joq.
1991-2001 jyldar aralyghynda mynaday sharalar jýzege asyryldy:
- eng birinshi orta bilim beretin mektepting birinshi synyby men basqa synyptary latyn grafikasynda bilim aldy;
- 5-6 jyldyng ishinde barlyq isqaghazdary kezenimen jana qaripke kóshirildi;
- osy aralyqta barlyq memlekettik mekemeler latyn jazuyna kóshirildi;
- sonynda barlyq BAQ latyn әlipbiyine kóshirildi.
Sóitip, ótu kezenining sonynda ÁR Preziydenti G.Áliyev 2001 jyldyng 18 mausymynda «Memlekettik әzirbayjan tilin qoldanudy jetildiru turaly» Jarlyq shygharady. Prosesting ayaqtalghanynyng belgisi retinde Respublika Preziydentining 2001 jyldyng 9 tamyzyndaghy «Ázirbayjan tili men әzirbayjan әlipbiyining kýnin ótkizu turaly» Jarlyq qabyldady.
Latyn әlipbii negizindegi jazudyng aldynghy jazugha qaraghanda artyqshylyqtary men kemshilikteri mәselesinde artyqshy­lyqtaryna aldymen toltalayyq. Ázirbay­jan jazu-syzuy ýshin qazirgi әzirbayjan tilining latyn әlipbii men oghan kóshu kezeni­ning artyqshylyghyn ghalymdary bylay dep kórsetti:
1) latyn grafikasy әzirbayjan tilining dybystyq qoryndaghy fonemalardy bel­gileydi, al orys grafikaly jazu әzirbay­jan tilinde joq, biraq orys tilinen kelgen sózderindegi bóten fonemalardy da tanbalaytyn;
2) latyn grafikasyna kóshken kezde týrkitildes basqa halyqtar da latyn әlipbiyin qabyldaghan bolatyn, sondyqtan týrki әlemine ortaq jazu ortaq aqparat almasugha qolayly boldy;
3) grafemalyq jýiesi yqsham әri qolayly bolghandyqtan, әzirbayjan tilinen sauat ashu prosesi jenildedi.
4) jastar men sauda adamdary latyn qaripin tez ýirenip alyp, onyng taraluyn qoldap otyrdy;
5) kórshiles memleket Týrkiyanyng resmy әri kommersiyalyq telearnalary Ázirbay­janda erkin kórsetiletindikten, latyn gra­fiy­kasy negizindegi beyneaqparat legi әlip­biyding iygerilip, qoldanyluyna ong әserin tiygizdi;
Ázirbayjan jazu-syzuy ýshin latyn әlipbiyine kóshuding kemshilikterin әzirbayjan ghalymdary bylay dep kórsetti:
1) mektepter latyn qarpine kóshirilgen alghashqy jyldary olardy oqytatyn bas­tauysh synyp múghalimderin dayyndau isi birden algha basa almady, múghalim tapshy boldy. Kirill grafikasynda bilim alghan múghalimder ýshin latyn әlipbiyin oqyp-ýirenu qiyngha soqty;
2) balalargha arnalghan latyn qarpindegi әdebiyetter tapshy boldy;
3) eresekterge arnalghan latyn jazuyn oqytatyn kurstardyng azdyghynan úrpaq arasyndaghy týsinistik qiyndap qaldy;
4) kirill grafikasyna negizdelgen bir ghasyrlyq múralardyng barlyghyn tolyqtay halyq paydalana almady.
Ázirbayjan tilining latyn grafikasyndaghy jana әlipbiyinde 32 grafema, bir apostrof tanbasy bar, ol últ tilining dybystyq jýiesine sәikes dep anyqtalady. Grafemalar túrpatyna kelgende, kózshalymdyq jaghynan jaghymdy bolu prinsiypi basym týsip, jinishke A dauystysyn beyneleytin latyn jýiesinen tys Á grafemasy qabyldandy. Búl - A grafemasynyng ýstinen diakriy­tiy­kalyq belgilerdi qoiydan bastartudyng saldary. Búny әzirbayjan ghalymdary Á fonemasynyng sózding barlyq buyn­darynda qoldanylyp, jiyiligining kóptigimen týsindiredi, eger atalmysh әrip diakritikalyq tanbamen berilse, sózding grafikalyq túrpatynda kózshalymgha qolaysyz qosalqy tanbalar kóbeyip, jazu jyldamdyghyna núqsan keledi dep týsindirdi tiltanushy әzirbayjandyq ghalymdar.
Ázirbayjanda jana әlipby jobasyn engizuding jetistikteri:
- ýkimet tarapynan eldegi osy mәselege qatysty reaksiyalyq toptardyng әreketterin qatang tyiyp otyruy;
- mektepti kóshirgende aldymen mektep múghalimderin dayyndaugha den qoyylghan, ol ýshin múghalimderding biliktiligin arttyru mekemeleri latyn qarpin oqytumen ainalysqan;
- eresekterge bilim beretin kurstar ashylyp, olardy tәmamdaghan azamattargha latyn grafikasy negizinde memlekettik tilding kursyn bitirgeni turaly sertifikat tapsyryldy;
- kirill grafikasyndaghy әzirbayjan mәdeny múrasynyng latyn grafikasyna kóshiriletin enbekterding alghashqy tizimi jasalyp, olar alghashqyda tegin taratyldy;
- joghary oqu oryndary filologiya fakulitetterine «әzirbayjan grafikasy tarihy» pәni engizildi.
Kemshilikteri: - eresekterdi oqytatyn kurstardyng jetkiliksizdiginen jasy alpys­tan asqandar men zeynettegi azamattar latyn qaripimen jazudy mengermey qaldy;
- әsirese tehnika salasyndaghy oqulyqtar men ghylymy әdebiyet latyngha birden kóshirilmegendikten, osy sala mamandaryna qiyngha soqty;
- qabyldanghan әlipbiyding jetildirilmegen tústary bolghandyqtan, qate kóp boldy, әzirbayjan jazba til mәdeniyetinde biraz daghdarys boldy.
Jana jobany tandaudyng negizgi kriyteriylerine әzirbayjan ghalymdary eng aldymen onyn:
- әzirbayjan tilining dybystyq qoryna negizdeluin;
- әzirbayjan tilining Baku dialektisining dybystyq jýiesine negizdeluin;
- kózshalymgha ontayly boluyn (mәselen jinishke [ә] fonemasyn (negizgi dybysyn) A әrpining ýstinen eki noqat qoyyp jazudan qashyp, latyn jýiesinen tys Á grafemasy, yaghny kirill әlipbiyining әrpi osy ýshin alynghan). Eger óitpegende әzirbayjan tilinde qoldanylu jiyiligi joghary [ә] dybysyn A-nyng ýstine eki noqat qoyyp jazylghan mәtinde úsaq әripýsti tanbalary jypyrlap, mәtin oqu (kózshalym) ýshin de, jazu (qoltanym) ýshin de qiyndap keter edi dep kórsetti tiltanushy mamandar);
- әrbir bólek fonemagha bir tanba, onyng ishinde orys tilinen engen sózderding qúramyndaghy keybir fonemalargha jeke tanba alynuyn (mәselen, K fonemasy - komsomol);
- tilding barlyq dybystyq qoryn beyneley almay jatqan jaghdayda latyn әlipbii jýiesindegi negizgi tanbalardan tys ta tanba alynuyn;
- tilding jýiesindegi spesifikalyq dybysqa latyn qorynyng grafemalary jetkiliksiz bolghanda, negizgi latyn grafemalaryna qosymsha belgi qong arqyly әzirbayjan grafemasyn jasaudy;
- jazugha ontaylylyq prinsiypine jauap beruin algha tartty.

<!--pagebreak--><!--pagebreak-->

Latyn grafikasy әzirbayjan últtyq tilining damuyna qalay әser etti. Eng aldymen latyn grafikaly әzirbayjan jazuy, ghalymdardyng pikirinshe, orys, europa tilderinen engen kirme sózderding aitylu naqyshynyng әzirbayjanshalanuyna, sonymen birge halyqtyq tilding jazba әdeby til mәdeniyetining damuyna zor sebep bolyp, jazudyng últtyq til mýddesine qyzmet etuine jol ashty.
Ázirbayjan jazuynyng latyn grafikasyna kóshu tәjiriybesin qorytatyn bolsa, myna faktiler aiqyndalady:
1 fakt. Ázirbayjan tilining dybystyq jýiesine negizdelgen latyn grafikasyndaghy jazu kirill әlipbiyinde qalyptasqan qosamjar orfografiyadan aryludyng jolyna ainaldy.
Týiin. Qazirgi qazaq orfografiyasyndaghy dәl osy problemany týbegeyli reforma jasau, yaghny әlipby almastyru arqyly ghana sheshuge bolatyny aiqyn.
2 fakt. Týrki dýniyesine ortaq jana әlipby negizinde bauyrlas eldermen, әsirese kórshiles Týrkiyamen mәdeny qatynastardy jaqsartu kózdeldi;
Týiin. Qazaq halqynda bauyrlas eldermen ortaq týrkilik biregeylik (iydentichnosti) tómendep ketti, týrki dýniyesine ortaqtanyp kele jatqan latyn grafikasy negizindegi jana jazu ony janghyrtugha septigin tiygizeri sózsiz.
3 fakt. Jana grafika totalitarlyq jýiening bodanynan bosaghan jana memlekette últtyq sananyng kóterilu, óz rәmizderin, últtyq naqyshyn belgileu prosesining jemisi retinde qaralyp, әrtýrli sayasy qarsy toptar tarapynan bolghan qarsylyqtar memleketting qatang sayasaty arqyly toytarylyp otyrdy.
Týiin. Qazaqstanda jana әlipby otanshyldyqtyng bir belgisi retinde tanylyp, onyng bekuine qarsylardyng barlyghyna toytarys beretin myqty qoghamdyq-әleumettik kýsh qalyptastyru kerek.
4 fakt. Últtyq tilding ereksheligine negizdelgen jana jazu respublikada әzirbayjan tilindegi monotildik jaghdayattyng (situasiya) qalyptasu prosesin ýdete týsti. Qazirgi kezde elde memlekettik til elitarlyq til sanalady.
Týiin. Jana әlipbiymen sauattandyru prosesi memleket qúrushy últtyng tilin elitarlyq tilge ainaldyrugha júmys isteu kerek.
Ózbekstan. Ózbek tilining latyn grafikasy negizindegi jazugha kóshuining sebepteri:
1. Birinshi kezekte últtyq sananyng kóteriluimen bolghan eldegi últtyq otanshyldyqtyng serpilisine jauap beretin naqty sharalar kerek boldy, últtyq jazugha negizdelgen grafika talap etildi.
2. Álemdik sauda, ekonomikalyq qatynastar ýshin latyn grafikaly jazudyng tiyimdi bolghany algha tartyldy.
3. Dýniyejýzi boyynsha aqparat almasudyng negizgi qúraly latyn qaripteri negizinde últtyq jazu әlipbiyin jasau qazirgi aqparat zamanynyng talaby boldy. Sóitip, Ózbekstan ýshin latyn grafikaly jazugha kóshuding eng basty sebebi sayasy jәne ekonomikalyq týrkijayttardan kelip tuyndady.
Áriyne, til problemasy da ózekti boldy. Ózbek tilining últtyq sipatyn beyneleytin jazu kerek boldy, óitkeni o basta kirill jazuy kenestik ókimet tarapynan kýshtep engizilgen grafika bolghandyqtan, ózbek tilining dybystyq jýiesining últtyq arnada damuyna mýmkindik tudyrmady.
Latyn әrpine dayyndyq, ótu kezeni jәne odan keyingi tildik jaghdayat. Dayyndyq kezeni. 1989 jyly 21 qazanda «Ózbekstan Respublikasynyng memlekettik til turaly» zang qabyldanyp, ózbek tiline memlekettik mәrtebe berildi.
1993 jyly 2 qyrkýiekte Ózbekstan Res­pubikasy «Latyn grafikasy negizindegi ózbek әlipbiyin engizu turaly» zang qabyldady. Búl zangha sәikes 26 әrip, ýsh әriptik tirkesten túratyn grafemalar jýiesi qabyldandy. 1994 jyldyng 16 mausymynda osy zandy jýzege asyrushy memlekettik baghdarlama bekitildi. Osy baghdarlama boyyn­sha orta jәne joghary bilim beretin mekemelerde ózbek tili men әdebiyetining oqulyqtaryn, ózbek tilining sózdikterin jasau josparlandy.
Ózbekstan Respublikasy mәjilisining 1995 jyly 21 jeltoqsanda qabyldaghan «Memlekettik til turaly Ózbekstan Respublikasynyng zanyn jýzege asyru tәrtibine qatysty» jarlyghy boyynsha Ózbekstan respublikasynyng latyn jazuyna kóshuining songhy kezeni bolyp 2005 jyldyng 1 qyrkýiegi qabyldandy.
Atalghan 1993 jyldan bastap latyn qarpine ótu jýrgizildi. Birtindep elding bilim beru jәne basqaru jýieleri qatar ótti.
1993-2007 jyldar aralyghynda mynaday sharalar jýzege asyryldy:
- orta bilim beretin mektepting birinshi synyby men basqa synyptary latyn grafikasynda bilim aldy;
- osy jyldar ishinde memlekettik isqaghazdarynyng bir bóligi jana qaripke kóshirildi;
- barlyq memlekettik mekemeler atau­lary men mandayshalardaghy jazu latyn әrpine kóshirildi;
- resmy BAQ latyn әlipbiyine kóshirildi;
- jekemenshik mekemelerdegi isqaghazdar tolyq kóshken joq;
- orys jәne qazaq mektepterinde kirill jazuymen bilim beriledi.
- osy kezende ózbek tilining 4 tomdyq akademiyalyq sipattaghy týsindirme sózdigi de qúrylyp ayaqtalyp qaldy.
-Ministrler kabiynetining «Memlekettik til turaly» zandy jýzege asyrushy memlekettik baghdarlamagha ózgerister men tolyqtyrular turaly 1996 jyldyng 10 qyrkýiektegi jarlyghy boyynsha «O'zbegim dasturlari» elektrondyq baspalar redaksiyasymen til mamandary birige otyryp, 120 myng sózdi qamtityn «Ibora» atty ózbekshe-oryssha-aghylshynsha elektrondyq sózdik qúrastyryldy. Búl sózdik kópshilikqoldylyghymen, tolyqtyghymen erekshelenedi, múnda sózder tek kirill emes, sonday-aq latyn әlipbiyimen de berilgen.
Degenmen, Ózbekstanda latyn grafikasyna ótu kezeni әli de tolyq ayaqtalmaghan son, kóshuding kezenin memleket 2010 jylgha deyin sozudy bekitti.
Ózbek jazu-syzuy ýshin qazirgi ózbek tilining latyn әlipbii men oghan kóshu kezenining artyqshylyghyn ghalymdar bylay dep kórsetti:
1) latyn grafikasy ózbek tilining dybystyq qoryndaghy fonemalardy belgileuge negizdelgen, al orys grafikaly kirill jazuy orys tili sózderindegi bóten fonemalardy da tanbalaytyn;
2) latyn grafikasyna kóshken kezde týrkitildes basqa halyqtar da latyn әlipbiyin qabyldaghan bolatyn, sondyqtan týrki әlemine ortaq jazu aqparat almasugha qolayly boldy;
3) ekonomikasynyng batystyq damu baghytyna latyn grafikaly jazu tolyq jauap berdi;
4) jastar men sauda adamdary latyn qaripin tez ýirenip alyp, onyng taraluyn qoldap otyrdy.
Ózbek jazu-syzuy ýshin latyn әlipbiyine kóshuding kemshilikterin ózbek ghalymdary bylay dep kórsetti:
1) eng aldymen mektepter latyn әrpine kóshirilgendikten, olardy oqytatyn múghalimderdi dayyndau isi jolgha qoyylmady; kirill grafikasynda bilim alghan múghalimder ýshin latyn әlipbiyin oqyp-ýirenu qiyngha soghyp otyr;
2) balalargha arnalghan latyn qarpindegi әdebiyetter tapshy bolyp otyr.
3) ózbek әdeby tili geterogendik (kópnegizdi) sipatta boluy sebepti onda jalpyhalyqtyq tildegi dybystar men jazba tildegi eski týrki tilinin, sonday-aq jazba til arqyly qalyptasqan arab-parsy sózderindegi fonemalary aralasyp jazuda tanbalanyp keldi. Jana әlipbiyge kóshu kezeninde ghylymda olardyng araqatynasy jetkilikti anyqtalmaghandyqtan, qazirgi grafikasynda bir tanbamen әrtýrli fonemalyq statustaghy dybystar belgilenip jýr; búl jana jazuda kórinis berip, onyng halyq arasynda birden týsinikti bolyp ketuine kedergi keltirdi;
4) ózbek tilining jana әlipby jobasyn jasauda tilshi ghalymdar pikirleri tyndalyp, ony qabyldau kezinde internetke iykemdeudi jón kórgen kompiuterlik tehnika salasy mamandarynyng úsynystary basymdyq alyp ketken; qazirgi kezde ózbek әlipbii internet jelisine iykemdi bolghanymen, últtyq tilding mýddesinen shyqpay otyr degen kózqarastar basym aitylyp jýr;
5) jana latyn grafikasynda alynghan 3 әriptik tirkes bir sózder qúramynda bir dybys retinde oqylsa, kelesi bir sózderde eki dybys týrinde oqylyp, jazuda erejelermen de rettele almaytyn kelensizdikter, ekiúshty oqylular payda bolghan; búnyng bәri ózbek jazuynyng maghynany dúrys jetkizu sipatyna núqsan keltirip, jazba til bedelin tómendetken.
Jana әlipby jobasynyng lingvistikalyq negizderine internet jýiesindegi aqparattar tasushy tanba talaptaryna sәikestik prinsiypi alyndy. Búl prinsippen qatar ózbek tilining dybystyq qoryn tolyqtay belgileu jaghy da alyndy, yaghny jana latyn әlipbii últtyq tilding mýddesin kózdeytin jazudy qamtamasyz etu kerek bolatyn. Degenmen, ózbek әdeby tilining geterogendik ­sipatyna baylanysty jalpyhalyqtyq tilding dybystyq qoryndaghy barlyq fonemalar, sonymen birge orys tilining әserimen engen sózder qúramyndaghy orys fonemalarynyng sózindegi <o>, eski jazba tilden engen sózderding qúramynda saqtalyp qalghan arab-parsy fonemalarynyng qaysysyn grafemalyq jýiede kórsetu kerek degen problema әli kýnge deyin talas tudyryp keledi.
Sonymen birge bir dybysqa bir grafema prinsiypi tolyq saqtalmady. Árip tirkesteri alynyp, bir dybysqa eki әrip prinsiypi qosa jýrdi. Áytse de múnday tirkester qúramyndaghy әripter jeke túrghanda da tolyq maghynasy, yaghny belgileytin jeke dybysy bolghandyqtan, eki týrli oqyldy. Mysaly, Ishak - 1) Ishak; 2) Ishak. Múnday әriptik tirkesterdi alugha internet jýiesinde tanbagha qoyylatyn talaptargha iykemdi bolu prinsiypi negiz boldy.
Ózbek tilining latyn grafikasyndaghy jana әlipbinde 26 grafema 3 әriptik tirkes, bir apostrof tanbasy bar.
Ózbek tilining latyn grafikasyna kóshu tәjiriybesin qorytu.
1 fakt. Ózbek tilining dybystyq jýiesine negizdelgen latyn grafikasyndaghy jazu kirill әlipbiyinde qalyptasqan qosamjar orfografiyadan aryludyng jolyna ainaldy;
Týiin. Qazirgi qazaq orfografiyasyndaghy dәl osy problemany reformany týbegeyli jasau, yaghny әlipby almastyru arqyly ghana sheshuge bolatyny aiqyn.
2 fakt. Jana әlipby ózbek jazba tilining jýielenuine, onyng mәdeniyetining damuyna әserin tiygizdi.
Týiin. Jana jazu jýiesin qabyldau ýshin ghylymy zertteuler jýrgizu qajettiligi tuyndap, qazaq til bilimining fonetika, fonologiya, grammotologiya salalary boyynsha bilimning jýielenuine әkeledi.
3 fakt. Jazu reformasyn jýzege asyrushy qúzyrly oryndar qúramyna ózbek til bilimining fonetika, fonologiya, grammotologiya salasyndaghy lingvist mamandardyng az tartylyp, olardyng pikiri negizge alynbady.
Týiin. Tilge qatysty mәselede sheshushi sózdi osy salada biliktiligi joghary mamandar aitu kerektigin Ózbekstannyng osy tәjiriybesi dәleldep otyr.
4 fakt. Jana әlipby jobasy Internet jelisine qolayly bolu kerek degen prinsip basym týsip ketken. Keybir dybystardy qosalqy tanbalarmen birge qoldanylatyn bir әrippen belgileuden qashyp (internet ýshin qolaysyz bolghandyqtan), bir dybysty eki әripting tirkesimen tanbalaghan.
Týiin. Qanday jazu bolmasyn eng aldymen sol tilding últtyq sipatyn saqtaugha qyzmet etip, onyng erkin damuyna, syrtqy әserdi ózinshe iygerip alu qabiletine qyzmet etu kerektigi eskerilmegen jaghdayda, ol jazudyng qolayly boluy ekitalay.
5 fakt. Ózbek tilining jana әlipbiyindegi grafemalar jýiesi geterogendik sipat­taghy әdeby tilding dybystyq qoryna negizdelgendikten, bir әrip birneshe fonemanyng reprezentanty bolyp qabyl­danghan. Jalpyhalyqtyq til elementteri ózbek fonetikasynda basym emes, sondyqtan halyqtyng sauat ashu isin jana әlipby biraz qiyndyqqa soqtyrdy.
Týiin. A.Baytúrsynúly tóte jazugha kóshiru reformasy kezinde qazaq jazuyn jalpyhalyqtyq tilge negizdep bergendikten, qazirgi qazaq tilining әdeby tilinde eski kitaby elementter basym emes, fonetikalyq jýiesi birtekti jalpyhalyqtyq elementter negizine qúrylghan, sondyqtan grafika almastyru mәselesinde ózbek tilindegidey qiyndyqtar bolmaydy.
Qorytyndy. Grafika auystyru, jazu reformasyn jýrgizu isinde әr elding osyghan sebep bolghan týrtkijayttary, tilderining damu dengeyi, sharalardy jýzege asyru kezenderi, әrip tandau prinsiypi әrtýrli. Sondyqtan basqa elding ong tәjiriybesin ózgerissiz qabylday salugha nemese teris tәjiriybesin taldausyz joqqa shygharugha bolmaydy. Eng basty maqsat óz elimizdegi jaghdaydy taldap, tilding múqtajyn, halyqtyng qalauyn, qazaq tilining últtyq til retindegi, sonday-aq adamzat mәdeniyetindegi erekshe fenomen retindegi saqtaluy men bolashaqtaghy damuyna mýmkindik tughyzudy birinshi kezekte oilau kerek.

Anar Fazyljanova,
A.Baytúrsynúly atyndaghy
Til bilimi instituty diyrektorynyng
orynbasary, filologiya
ghylymdarynyng kandidaty

"Ana tili" gazeti