Endi qazaq tilinin, yaghni, memlekettik tilding kóteretin  jauapkershiligin keneytip, atqaratyn rólin kýsheytpese jәne osy baghytta týrli sharalardy úiymdastyryp, arnayy baghdarlamalar qabyldamasa  tym  kesh bolady. Tәuelsizdik jyldary últymyzdyng ýshinshi úrpaghy jelkildep ósip keledi. Olardyng bolashaqta memleketimizding shanyraghyn ústap túratyn naghyz otanshyl bolyp ósu ýshin, ana tilimizding respublikada jan-jaqty damuy, sonday-aq, onyng eldi, qoghamdy biriktirushi kýshke ainaluy asa qajet-aq. Mysaly: Reseyding patriotiyzimi - (otanshyldyghy) onyng tilinde ghana. Al endi, Amerikanyng әsire maqtanyshy -  demokratiyasy men ekonomikasynyng sharyqtap damuy, әspettep aitqanda, «Álem qojasy» atanuy.

Elimizding bir uysqa jinalmay túrghany, bizdegi eki tildi qoghamnyng qalyptasuy. Qazirgi kýnderi respublikamyzda qazaqtardyng sany jetpis payyzgha jetti (shyndyghynda odan da kóp boluy mýmkin). Kezinde, eldegi tól últtyng payyzy eluge jetpey túrghanda, eks-preziydent N.Nazarbaev bizdegi telearnalardyng bireuin ghana, orys tildilerdi aldarqata jýrip, әitip-býitip, tolyqtay qazaq tiline kóshirip edi. Sonda, qazaq tildi kórermender bir quanyp edi. Al endi, qazirgi kýnderi, sol bir arnanyng qazaqshasy, bizding ontýstik jәne batys ólkelerine, sonymen qatar, ózge de qazaq tildi ónirlerge azdyq etude. Elu de elu degenning kýni bayaghyda ótken (búl teoriya sonau G.V.Kolbinning túsyndaghy dәuirde payda bolghan, sodan beri әli keledi). Elimizde últymyzdyng payyzy býgingi kýni jetpisten asqan song jәne búl qazaq memleketi bolghandyqtan, enkeygen qartynan bastap, enbektegen balasyna deyin teledidargha әr uaqyt telmiretindikten, bizge qazaq tilinde sóileytin arnalardyng sanyn kóbeytu, býgingi kýnning basty talaby. «Qazaqstan» telearnasy sekildi, «Habar» arnasyn da, tolyqtay qazaq tiline kóshiru kerek. Uaqyty keldi.  Soltýstiktegi kishigirim orys tilidi qoghamgha jón-josyqsyz jaltaqtay beruding keregi joq. Olargha elimizdegi kommersiyalyq jәne Reseyding bizdegi (atys-shabysqa toly) telearnalary da jetkilikti. Últtyq tilimizdi, dәstýrimizdi, sonday-aq, senimimizdi (dinimizdi) ózge tilding yqpalyna týspey jәne úiyghan ortamyzdy iritpey,  ústap túruymyz kerek.

Taghy bir aitarymyz, aralas mektepterding sanyn qysqartu, Oqu-aghartu ministirligining kýn tәrtibinde túruy tiyis. Ol ýshin, respublikamyzdyng týkpir-týkpirindegi  balabaqshalardyng tek qana memlekettik tilde boluyn qamtamasyz etu qajet. Sonda, ózge tildegi mektepke baratyn jetkinshekterding sany, kýrt kemiydi.

Osydan biraz jyldar búryn Imanghaly Tasmaghambetov aghamyz Astana qalasynyng әkimi bolyp júmys istep jýrgende, qala túrghyndarymen kezdesuinde: «Biyl Elordada elu balabaqsha ashyldy, eluide ana tilimizdegi balabaqshalar», - dep aitqanyn tyndap edim. Mine, osylay janadan ashylatyn bóbekjaylardy qazaq tilinde iske qosu, sonymen qatar, búrynnan kele jatqan eki tildi toby (qazaq, orys tilindegi) júmys isteytin balabaqshalardy mýmkindiginshe  memlekettik tilge ainaldyru, qajet. Búl ana tilimizding elimizde keninen qanat jayuyna ýlken kómek bolary edi.

Sonday-aq, tilimizding kýsheyuine, Ata Zanymyzda memlekettik til - qazaq tili bolghan son, memlekettik qyzmetke janadan qabyldanatyn jastardyn, osy tilde emtihan tapsyruyn zandastyru kerek-aq. Keyingi kezde, elimizding azamattyghyn alu ýshin, qazaq tilinen emtihan tapsyrudy Ýkimet iske asyryp jatyr emes pe?! Sonda, biylik dәlizinde memlekettik tildin  jaghdayy jaqsaryp jәne respublika aumaghynda qaptaghan qara orystardyng sany qysqarar  edi.

Tariyhqa ýnilip qarasaq, bizding últymyz bir emes, birneshe imperiyalar qúrghan el-júrt bolyp tabylady. Degenmen, biz túrmys keship jatqan tól memleketimizde kókiregimizdi kerip  maqtanatyn, óz uaqytynda ata-babalarymyz qúrghan,  Úly tarihymyzgha arnalghan eshbir daqpyrtty ataular joq. Mysaly: Keyingi jyldary Saryarqanyng tósinde, kezindegi Joshy qaghanaty qúrghan  Altyn Orda imperiyasyna baylanysty aitarlyqtay júmystar jasalynyp jatqanyn kórip jýrmiz. Biraq, soltýstiktegi esuas kórshimizden qorqyp, óte qúpiya atqaryluda. Tipti, osy júmys jayynda jәne onyng tarihy mәn-maghynasy jóninde jastarymyzdyng kóbi bilmeydi de. Sondyqtan, elimizdegi bir qalanyn, nemese elordamyz Astananyng atyn Altyn Orda qalasy dep atasaq, artyq bolmas! Shyndyghynda, búl últymyz ýshin jәne aldymyzdaghy keler jas úrpaq ýshin, ýlken otanshyldyqty (patriotizm) tughyzar edi. Sonymen qatar, ainaladaghy ýlkendi-kishili memleketterge, әsirese eki jaghymyzdaghy  aidahar men aigha keremettey ses bolary edi. El bolu ýshin, últqa  kerekti isterdi atqaru , biylikting negizgi mindetining biri dep úghuymyz qajet -aq. Elding úly  bola almaghan biylik, eshuaqytta aghasy da bola almaydy.

Beysenghazy Úlyqbek,

Qazaqstan Jurnalister Odaghynyng mýshesi

Abai.kz