Qazaqstan halqy da basqa elder siyaqty óz ishinde әleumettik, etnikalyq, geneologiyalyq, diny jәne iydeologiyalyq t.b erekshelikterge baylanysty jiktelgen, bólshektengen qoghamgha jatady. Osylardyng ishinde iydeologiyalyq ústanymyna baylanysty halyqtyng qanday aghymdar men toptargha bólinetinine toqtalyp ótudi jón kórdik. Osy maqsatpen syzylghan aghash bizge taqyrypty anyghyraq anyqtaugha mýmkindik beredi.

Diny motivasiya (islam dini): búl topqa ózin jәne ózgeni tanytuda (iydentifikasiya) dindi birinshi oryngha qoyatyn adamdar jatqyzyldy. Búl toptyng óz ishinde taghy da kóptegen aghymdargha bólinetini jasyryn emes. Olardy ýsh iri topqa jinastyryp qarastyrugha bolady:

Radikaldar - maqsaty halifat qúru nemese sharighat zandaryna negizdelgen memleket ornatudy kózdeytin jәne óz jamaghatyndaghy adamdardan basqalardy «adasqandar» retinde sanaytyn aghymdardyng osy topqa kirgizilgeni aitpasa da týsinikti.

Samarqaular - búl topqa memleketpen konstruktivti júmys isteudi qalaytyn jәne «dialogqa» әrdayym әzir jamaghattar jatqyzyldy. Sonday-aq Qazaqstandaghy islam dinin ústanatyn diaspora ókilderi de osy topqa kiretin bolar.

Al búl bútaqtan bólinip shyqqan ýshinshi bútagha «islamshyl últshyldar» degen atau berip, ózin iydentifikasiyalauda dinnen keyin últyn qoyatyn adamdar engizildi.

Qazaqstan halqy da basqa elder siyaqty óz ishinde әleumettik, etnikalyq, geneologiyalyq, diny jәne iydeologiyalyq t.b erekshelikterge baylanysty jiktelgen, bólshektengen qoghamgha jatady. Osylardyng ishinde iydeologiyalyq ústanymyna baylanysty halyqtyng qanday aghymdar men toptargha bólinetinine toqtalyp ótudi jón kórdik. Osy maqsatpen syzylghan aghash bizge taqyrypty anyghyraq anyqtaugha mýmkindik beredi.

Diny motivasiya (islam dini): búl topqa ózin jәne ózgeni tanytuda (iydentifikasiya) dindi birinshi oryngha qoyatyn adamdar jatqyzyldy. Búl toptyng óz ishinde taghy da kóptegen aghymdargha bólinetini jasyryn emes. Olardy ýsh iri topqa jinastyryp qarastyrugha bolady:

Radikaldar - maqsaty halifat qúru nemese sharighat zandaryna negizdelgen memleket ornatudy kózdeytin jәne óz jamaghatyndaghy adamdardan basqalardy «adasqandar» retinde sanaytyn aghymdardyng osy topqa kirgizilgeni aitpasa da týsinikti.

Samarqaular - búl topqa memleketpen konstruktivti júmys isteudi qalaytyn jәne «dialogqa» әrdayym әzir jamaghattar jatqyzyldy. Sonday-aq Qazaqstandaghy islam dinin ústanatyn diaspora ókilderi de osy topqa kiretin bolar.

Al búl bútaqtan bólinip shyqqan ýshinshi bútagha «islamshyl últshyldar» degen atau berip, ózin iydentifikasiyalauda dinnen keyin últyn qoyatyn adamdar engizildi.

Batysshyldar - sayasi, dini, әleumettik ústanymyna qaray «batysqa» býiregi búrynqyrap túratyndar jәne búlar ýsh negizgi aghymgha aiyrylady:

Diny senimine qaray batys elderinen kelgen týrli diny jәne filosofiyalyq aghymdardyng jetegine ergender.

Ekinshi topta «adamzattyng balasy» boludy qalaytyn marginaldar men kosmopolitter.

Ýshinshi búta bolsa «sayasi» ústanymyna qaray batysty qoldaytyn jәne eng birinshi bizge «demokratiya» qajet deytin adamdardan túrady.

Últshyldar tobyna kirispes búryn myna bir mәselege toqtalyp ótken jón bolar. Qazirgi tanda Qazaqstanda qalyptasqan týsinik boyynsha últshyldar men túranshyl, týrikshilder birge sanalady. Búl bәlkim Týrkiyadan kelgen «týsinik» bolar, óitkeni onda túranshyldar últshyldardyng ishinde qarastyrylady. Týrikter ýshin búl qalypty boluy mýmkin, óitkeni «týrikshil» bolu men «últshyl» bolu bir maghynagha kelinkireydi. Alayda Qazaqstannyng jaydayynda búl ekeuining basyn ashyp alu kerek. Yaghni, Alash qalyptastyrghan últshyldyq men túranshyldyqtyng arajigin ajyratqan dúrys bolar. Óitkeni ekinshileri últtan joghary úiym qúrudy qalaydy, túran últyn qalyptastyrudy kózdeydi (Bozqúrt partiyasynyng júmysyna Qazaqstanda tiym salynuynyng da sebepterining biri osynda jatyr). Alash últshyldyghy bolsa memlekettik, qazaqtyq últty birinshi oryngha qoyady. Sondyqtan qazirgi últshyldar ne Alashtyng izin quuy kerek ya M. Shoqay men T. Rysqúlov qoldaghan túranshyldyqty tandauy tiyis...

Degenmen búl maqalada qalyptasqan týsinik boyynsha últshyldar men túranshyl, týrikshilder birge qarastyryldy. Últshyldar osylay ekige aiyrylghannan keyin eki top ta óz ishinde negizgi qos bútagha yaghni, Islamdy qoldaytyndar men tәnirshildikti jaqtaytyndar bolyp ekige aiyrylady. Búl jerde aitylyp ketui tiyis «últshyl islamshyldardyng islamshyl últshyldardan ne aiyrmashylyghy bar?» degen mәselege toqtalyp ótsek. Búl ekeuining aiyrmashylyghy asa ýlken emes, sondyqtan da bútaqtar bir-birimen sýikenisip salynghan... Basty aiyrmashylyq iydentifikasiyada, últ pen dindi birinshi kezekke shygharuynda jatyr. Birinshileri din men últ egiz dese, ekinshileri dindi últty qalyptastyrudyn, tanytudyng bir «joly» dep qana biledi.

Resey, Euraziyashyldar - Reseydi «eng qauipsiz» odaqtasymyz sanaytyn nemese Euraziya kenistiginde týrik-slavyan odaghyn qúrudy kózdeytin adamdar jәne pravoslav dinin ústanatyndar. Búl  top ta birneshe bútagha aiyrylady. Eger olardy toptastyrsaq negizgi eki aghym qalady:

Slavyanshyldar. Aty aityp túrghanday-aq Reseyding gegemonyndaghy bir odaqtyng boluyn kókseydi. Din, mәdeniyet, óner men tilde slavyandyqtyng ýstem bolghanyn qalaydy.

Týrikshil euraziyashyldar - soltýstik kórshimen yqpaldasa otyryp týbinde týrkilikti ornatudy kózdeytinder. Eger slavyan-týrik memleketter odaghy qúrylsa demografiya siyaqty manyzdy tetikter bayyrghy «Altyn ordany» qayta tiriltedi dep sanaytyndar...

Sonday-aq eshqanday «týriktik» pighyly joq, tek qana Reseymen yntymaqtastyq Qazaqstan ýshin tiyimdi, shyghystaghy kórshiden qútqara alatyn birden-bir el dep sanaytyndardyng da osy jerde bir búta bolyp túrghanyn aita ketken jón.

Ortashyldar tobyna jogharydaghy iydeologiyalardyng eshqaysysyna ere qoymaghan nemese birneshe iydeologiyany qatar qoldaytyn, bolmasa barlyghyna da syn kózben qaraytyn adamdar jatady. Búlardyng ishinde jogharydaghy aghymdardyng birine jaqyn top kóbeygende bútaq ta solay qaray iyiledi...

Qytayshyldar aghashtyng týbinen әzirge endi ghana «kóktep» kele jatqan búl bútaqtyng bolashaqta qanshalyqty ýlkeyetinin boljau qiyn... Ázirge búl toptyng ókilderine shyghystaghy kórshining týrli diniy-filosofiyalyq aghymdaryn (fen shuy, falunigun tb) «únatatyn» adamdar jatady. Ol jaqta bilim alghandardyng keyin qanday iydentifikasiyany qalaytyny da belgisiz. Eger myqty bir liyder ne iydeolog shyqsa búl bútanyng da ýlkengi yqtimal...

Mine, Qazaqstandaghy iydeologiyalyq aghymdar osylay jiktelip aiyryldy. Áriyne, aghashtyng barlyq aghymdar men toptardy qamty almaghany týsinikti. Jogharydaghy aghymdardyng óz ishinde taghy da bir aghash syzarlyq toptargha bólinetini belgili, olar ishtey taghy da aiyrylady, odan qalsa «әr kәllada bir qiyal» degendey әr adamnyng óz oiy, iydeologiyasy bar. Onyng bәrin bir aghashqa sighyzu mýmkin emes...

Abai.kz