Kólginov bilim salasyndaghy ózekti mәseleler qalay sheshiletinin aitty
Elordada «Bilimdi úrpaq – bilimdi el» konferensiyasy ótip jatyr. Jiynda QR Premier-Ministrining orynbasary Altay Kólginov bilim salasyndaghy ózekti mәselelerdi qozghady, dep habarlaydy QazAqparat tilshisi.
«Memleket basshysy Qasym-Jomart Kemelúly pedagogterdi qoldaugha erekshe kónil bólude. Kóptegen manyzdy sheshimder qabyldandy, atap aitqanda pedagog mәrtebesi turaly zang kýshine endi, pedagogter jalaqysy ýsh jylda eki esege artty, qaghazbastylyq eki esege deyin azaydy. Bilim beru jýiesinde birlesken jedel sheshimdi talap etetin әlde de birqatar manyzdy mәseleler aldymyzda túr», - dedi Altay Kólginov Kongress ortalyqta «Bilimdi úrpaq – bilimdi el» konferensiyasynda.
Spiykerding aituynsha, qazirgi eng ózekti mәselelerding biri – mektepke deyingi jәne orta bilim berudegi oryn tapshylyghy.
«Oghan qosa ónirlik bóliniste bilim beru sapasynyng alshaqtyghy bayqalady, yaghny әrtýrli ónirde bilim beru sapasy әrtýrli bolyp otyr. Sonday-aq ónirlerde pedagogtardyng jәne basqaru kadrlarynda tapshylyghy bayqalady. Shalghayda ornalasqan 3000 mektep jyldam internetke qol jetkize almauda. JOO studentterining jataqhanagha qajettilikti seziledi, qazirgi uaqytta jataqhanalarda 70 myng oryn tapshylyghy bar. Halyqaralyq zertteu nәtiyjesi boyynsha qala men auyl arasyndaghy bilim sapasynyng alshaqtyghy 38 baldy qúraydy. Ýkimet pen barlyq ortalyq jәne jergilikti organdardyng aldynda halyqaralyq standarttargha barynsha jetu mindeti túr, búl ýshin kóp júmys isteu kerek.Ýkimet bilim beruding barlyq dengeylerinde infraqúrylymdy damytu, oqu sapasyn arttyru, tәrbie júmysyn kýsheytu, pedagog mamandyghynyng tartymdylyghyn arttyru boyynsha ýlken júmys jýrgizude», - dedi Altay Kólginov.
Atalghan mәselelerdi jýieli sheshu ýshin biyl eki manyzdy tújyrymdama qabyldanghan: birinshisi – mektepke deyingi, orta, tehnikalyq jәne kәsiptik oqytudy damytu tújyrymdamasy; ekinshisi – joghary bilim men ghylymnyng damuy.
Preziydent tapsyrmasymen «Jayly mektep» últtyq jobalar, jayly mektepter әzirlengen.
«Oryn tapshylyghy problemalaryn sheshu ýshin 2026 jylgha deyin 1,5 mln oqushy ornyn ashudy josparlap otyrmyz. Olardyng bir bóligi «Jayly mektep últtyq jobasy boyynsha salynady. Basqa bóligi infraqúrylymdy damytu qory arqyly tólenedi. Nauryz aiynda býkil el boyynsha 72 mektepting qúrylysyna qoldau kórsettik. Sonday-aq qoljetimdi internet jobasy iske asyp jatyr. Ýzdik pedagogtardy tartu boyynsha arnayy baghdarlama engizildi, bilim berude myng kóshbasshy dayarlau baghdarlamasy qalyptasuda. 2025 jylgha deyin shaghyn qalalarda, audan ortalyqtarynda jәne auyldarda 5 myng mektep janghyrtylady. Robototehnika, himiya, biologiya, fizika, STEM boyynsha 7 myng zamanauy mektep kabiyneti ashylady. Búl, әriyne, bilim sapasyn jaqsartady. Jataqhanadaghy oryn tapshylyghy mәselesi 2025 jylgha deyin jyl sayyn 10 myng oryndy engizu jolymen sheshilip jatyr», - dep týsindirdi Altay Kólginov.
Ayta keteyik, elordada «Bilimdi úrpaq – bilimdi el» konferensiyasy bastaldy. Búl sharany «Qazaqstan halqyna» qory úiymdastyrghan.
Jiyn qordyng iske asyryp jatqan qayyrymdylyq baghdarlamalaryn tanystyru jәne talqylau, tiyimdi bastamalardy aiqyndau, Qazaqstannyng bilim beru jýiesin odan әri damytudy qarastyru dialog alanyna ainalmaq.
Abai.kz