Biz әdette qogham ómirindegi bir manyzdy mәselelerdi taldap, talqylaghanda, ol mәselelerding býgingi jaghdayyn ótken kezendermen, kóbinese Kenes Odaghy kezenimen salystyryp jatamyz.

Áriyne ol kezende jalpy alghanda adam qyzygharlyq kóp nәrse joq. Qyzyl kommunisterding qalghan-qútqan ókilderi nemese soltýstiktegi kórshilerimizding búqaralyq-aqparat qúraldarynyng agressivti ýgit-nasihatynyng qúrbany bolyp jýrgen otandastarymyz bolmasa, qoghamymyzdyng negizgi bólegi ol uaqytqa qayta oralugha eshqanday zauqy joghy sózsiz. Degenmen, ol kezenning de biz ýlgi alatyn kóp tәjiriybeleri bar ekenin aita ketken jón. Sonday mәselelerding biri – ol Kenes Odaghy kezindegi qala qúrylysyn josparlau jәne onyng barysyn qadaghalau mәselesi. Bireu biler, bireu bilmes ol kezde әrbir qala mәrtebesi bar ýlkendi-kishili eldi mekender sol qalanyng sәulet jәne qala qúrylysy bólimi dayyndaghan, qala qúrylysy kenesinde maqúldanghan jәne jergilikti atqarushy organynyng (ol kezde qalalyq atqaru komiyteti nemese halyq tilimen aitqanda gorispolkom) qújatymen bekitilgen «Qalany saludyng bas josparyn» («Generalinyy plan zastroyky goroda») qabyldaytyn. Búl jerde men eshqanday Amerika ashayyn dep otyrghan joqpyn. Óitkeni qalalardyng onday bas josparlary býgingi kýni de jasalady, maqúldanady jәne bekitiledi. Ayyrmashylyq basqada, ol sol josparlardyng oryndaluy men oryndaluyn baqylauda.

Endi osy mәselening ainalasynda, sol eki jýienin: Kenes odaghy jәne býgingi tәuelsiz Qazaqstannyng kezindegi qala qúrylysy bas josparynyng jasaluy men oryndaluy tónireginde kenirek sóz qozghasaq. Men ózim qyzmet jasap, kuә bolghan jetpisinshi jyldardyng ayaghy men sekseninshi jyldardaghy osy qala qúrylysyn josparlau men ony qadaghalau mәselesindegi Torghay oblysynyng ortalyghy bolghan Arqalyq qalasynyng tәjiriybesine toqtaghym kelip otyr. Ol jyldary Arqalyq qalasy 70-80 myng túrghyny bar shaghyn qala bolatyn. Qalanyng kelbeti men sәuleti, onyng býgini men erteni tek qana qala basshylarynyng ghana emes, sol kezdegi oblystyng birinshi basshylarynyng da qatang baqylauynda bolatyn. Áli esimde, Torghay oblystyq partiya komiytetining birinshi hatshysy Erkin Núrjanúly Áuelbekovting qala qúrylysyna baylanysty arnayy ótkizgen bir jinalysynda qala basshylary men qalanyng bas sәuletshisin qalada salynyp jatqan keybir súryqsyz ghimarattar ýshin jerden alyp, jerge salghany esimde. Qalalardyng bas jospary býgingi kýni qanday týrde jasalatyny maghan beymәlim, al sol sekseninshi jyldardaghy qalanyng bas josparynda  aldaghy bes-on jyldary qalada qanday qúrylys salynuy tiyis, qay jerde túrghyn ýiler, qay jerde әkimshilik ghimaraty, sauda oryndary nemese mektep, auruhana jәne bala-baqsha siyaqty әleumettik sipattaghy nysandar naqty kórsetiletin. Tipti josparlanyp jatqan shaghyn audandardaghy túrghyn ýiler men basqa maqsattaghy ghimarattardyng qabattar sany men biyiktigi de rettelip kórsetiletin. Bas josparda janadan salynatyn audandarda tek qana taza qúrylystyq normalardyng (SNiyP) saqtaluyn ghana emes, onyng ózindik, basqalardan ózgeshe beynesi boluyn jәne qalanyng tútastyq ansambline ýilesimdi boluyna airyqsha kónil bólinetin. Jәne osy talaptardyng bәrining dәl jәne naqty oryndaluy qatty qadaghalanatyn. Sol kezderi ózimmen kórshi túrghan qalanyng arhiytektura bólimining qyzmetkerining aituy boyynsha, qalanyng әrbir aumaghy sol ókiletti organnyng qyzmetkerlerine bekitilip beriletin. Ol qyzmetkerler ózderine bekitilgen aumaqtardy aptasyna eki ret aralap, nәtiyjesi boyynsha bas arhiytektor ótkizetin aptalyq arnayy jinalysta esep beretin. Anyqtalghan kemshilikter, bas jospargha sәikessizdikter men ony búrmalaushylyqtar, salynghan qúrylystan keyingi tónirekti uaqytyly qalpyna keltirmeu siyaqty faktilerge óte qatang týrde búltartpau sharalary qoldanylatyn.

Taghy bir sol kezdegi, býgingi kýnge ýlgi bolatyn, tәjiriybe – ol jana shaghyn audannyng qúrylysy bastalmay túryp ol jerge barlyq qajetti injenerlik infraqúrylym (su, jylu, elektr quaty, gaz jelileri) tartyluy. Sonymen qatar, jana shaghyn audanda túrghyn ýilermen qatar barlyq әleumettik infraqúrylym da (mektepter, bala-baqshalar, emhanalar, t.b.) salynyp bastaytyn. Túrghyndar jana qonystaryna kóshkende sol әleumettik nysandar dayyn bolyp, túrghyndargha óz qyzmetterin kórsete bastaytyn.

Al endi býgingi kýnge kelsek, osy mәsele túrghysynda jaghday qalay? Birinshiden, birden aita keteyik, men jogharyda eskertkendey, býgingi kýni de Qazaqstannyng barlyq qalalary, tiyisti organdarmen bekitilgen, qala qúrylysyn saludyng bas josparlary bar. Qazir de búrynghyday әr oblysta, qalada ózderining arhiytektura jәne qala qúrylysy basqarmalary men bólimderi qyzmet atqarady. Onyng syrtynda әr oblysta sәulet-qúrylys salasyna memlekettik baqylau jasaytyn, osy sala boyynsha attestattau, liysenziyalau, akkreditteu mәselelerimen ainalysatyn memlekettik sәulet-qúrylys baqylauy basqarmalary júmys isteydi. Búryn da osylay bolatyn. Asa kóp ózgeris joq. Býgingi kýni de osy qyzmetterdi atqaratyn, olardyng júmystaryn zandastyratyn, olargha baqylau jasaytyn qyzmetkerler de, memlekettik organdar da jetkilikti. Biraq, biraq týpki nәtiyje aspan men jerdey. Taghy da bir qalanyng tәjiriybesine sýiensek. Býgingi kýni ózim túratyn Aqtau qalasyn alayyq. Aqtauda da qala qúrylysynyng bas jospary bar.Ol tiyisti qalalyq organdarda qaralghan, qala qúrylysy kenesinde (gradsovet) tyndalyp, maqúldanghan. Biraq ózderiniz týsinip otyrghan shygharsyzdar, bas jospar bir basqa, al qalanyng naqty beynesi tipti basqa. Qazirgi kýni qala qúrylysy tolyghymen kommersiyalyq negizge kóshken siyaqty. Óitkeni kez-kelgen qarjylyq mýmkindigi mol kәsipker qalanyng ózi tandaghan jerinen alaqanday bos jer tapsa, esh qiyndyqsyz rúqsat qújattaryn alyp jatqanynyng kuәsi bolyp jýrmiz. Ol jer balalardyng oiyn alany ma nemese avtokólik túraghy ma, әlde túrghyndardyng demalatyn shaghyn sayabaghy ma, oghan qaraytyn eshkim joq. Áriyne, búl tek qana Aqtaugha ghana tәn emes, býgingi kýni barlyq qalalardyng auruy. Búl «tochechnaya zastroyka» degen bәlege toqtau salatyn eshkim bolmay túr. Sonymen qatar, men tek osy Aqtau qalasynda ghana, jana shaghyn audandardy әleumettik infraqúrylymsyz salu tәjiriybesin, kórdim. Osydan alty-jeti jyl búryn basqa bir sharuamen qalanyng әkimining qabyldauynda bolyp, jol-jónekey nege qalanyng songhy kezde salynghan jeti-segiz shaghyn audandarynda mektep joq degen súraqqa әkim myrza sharasyzdyqpen, ol audandardaghy jerding bәri maghan deyin kәsipkerlerge satylyp ketken dep jauap berdi. Al menin, qalanyng bas josparynda ol shaghyn audarynda mektep, bala-baqsha, emhanalar qarastylmaghan ba, degen súraghyma jauap ala almadym. Nәtiyjesinde, býgingi kýni men ózim túratyn 17-shaghyn audanda (qaladaghy eng halyq kóp túratyn audan) mening esebim boyynsha kem degende 4-5 myng mektep jasyndaghy balalar túratyn bolsa, ózderiniz shamalap otyrghan shygharsyzdar audan túrghyndarynyng qanday qiyn jaghdayda túryp jatqanyn. Tanertengi saghat segizderde osy jerden shyghyp basqa  audandardaghy mektepterge baratyn osynshama bala avtobusty shturmmen alatynyn kóz aldarynyzgha elestetip kóriniz. Oghan jәne qoghamdyq kólikterding júmysynyng syn kótermeytinin qossanyz tolyq kartinany elestete alasyz.

Qala qúrylysynyng bey-bereket, josparsyz jýruining taghy bir dәlelin keltire keteyin. Aqtauda songhy ýsh-tórt jyldyng kóleminde túrghyndardy quat kózderining negizgi týrlerimen qamtamasyz etu jyldan-jylgha nasharlauda. Óitkeni qaladaghy býgingi kýni júmys istep túrghan quat kózderining mýmkindikteri jyl sayyn qarqyny tasyp kele jatqan kommersiyalyq negizdegi salynyp jatqan túrghyn ýy nemese basqa maqsattaghy nysandardyng qajettilikterine ilese almay otyr. Eger jylumen qamtamasyz etu mәselesin barlyq jana nysandargha avtonomdy qazandyq salu jolymen sheshse, sudyng jәne elektr quatynyng qajettiligin tolyq óteu mýmkin bolmay otyr. Ásirese qalany sumen qamtamasyz etu mәselesi tótenshe jaghday dengeyinde dep aitugha bolady. Nәtiyjesinde qala túrghyndary jaz ailarynda eki kýnning birinde susyz qalyp otyrady. Osynyng bәri qala basshylyghynyn, qalanyng tiyisti qúrylymdarynyng qaladaghy qúrylys nysandaryn, onyng ishinde eng aldymen túrghyn ýy qúrylysyn saludy eshqanday josparsyz, betine jibergeninen dep aitugha bolady. Al qaladaghy quat kózderining mýmkindigin kóbeytu mәselesi oblys jәne qala basshylarynyng esine, әlgi orys aghayyndar aitatyn «quyrghan әtesh bir jerin shúqyghan» kezde ghana eske týsetin synayly.

Qazir songhy uaqytta qala qúrylysy salasynda taghy bir modagha ainalghan mәsele, ol qúrylys salushy kompaniyalardyng qaladaghy ókiletti organdardyn, birinshi kezekte arhiytektura bólimi men sәulet-qúrylys salasyna memlekettik baqylau jasau departamentining bergen eskertpelerin, núsqaularyn, talaptaryn eskermeu. Nәtiyjesinde qalada songhy jyldary rúqsatsyz salynyp jatqan nemese qúrylys normalary men erejeleri (SNiyP) óreskel búzylyp jatqan qúrylys nysandarynyng sany kóbengde. Búl mәselede qalanyng ókiletti baqylaushy organdarynyng ózderine zang shenberinde berilgen qúqyqtardy dúrys paydalana almay, jogharyda aitylghan zang talaptarynyng búzyluyna nemqúraydy qarauy týsiniksiz. Taghy da ótken kenes zamanynyng tәjiriybesine sýiensek zandy búzghan qúrylys kompaniyasynyng basshysy birinshi ret eskertu, ekinshi ret sógis alatyn, al ýshinshi ret júmystan bosaytyn nemese sotqa jiberiletin. Áriyne, qazir uaqyt ta zang da basqa, qabyldanatyn sharalar da basqa. Eger sol ókiletti organdardyng ókilderi jalpaq shesheylik prinsipti ústanbay, zang shenberindegi ózderining qúqyqtaryn dúrys paydalansa, kóp jaghdaylar basqasha sheshiler edi. Tek qana prokurorlyq baqylaudyng nәtiyjesinde qaladaghy salynyp jatqan 107 nysan zansyz qúrylys dep tanylghan. Onyng on ekisin búzu turaly sotqa talap-aryz týsirilgen. Bir ghana mysal: Toghyz qabatynyng qúrylysy salynghan «Álem Tauers» túrghyn ýy kesheni   osynday sebepterge baylanysty búzugha sheshim shygharylghan. Osy mәselede oblystyq Sәulet-qúrylys salasyna memlekettik baqylau departamenti qyzmetkerlerining sharasyzdyghy kim-kimde de bolsa narazylyq sezimin tudyrady. Nege sol nysandy eki jyl boyy toghyz qabatty salghangha deyin kýtip jýredi. Atalghan memlekettik organnyng qúzyrynda eskertpeden de basqa zandy da tiyimdi qúqyqtar bar ghoy. Nege nysannyng qúrylysyn bastaghan kezinde toqtatpady degen súraq әrkimning de kókeyinde túrady. Nәtiyjesinde qazir sol nysangha qarajat salghan qanshama ýleskerler zardap shegip otyr. Onyng ýstine nysandy búzu qala ekologiyasyna qanshama ziyan әkeletini de belgili.

Men búl maqalamda qala qúrylysynyng josparlanuy men oghan baqylau jasau tóniregindegi problemalardyng tuyndauyna әkelip soghatyn birneshe basty sebepterge ghana toqtaldym. Áriyne búl mәsele tek qana Aqtau qalasyna ghana tәn emes. Kýndelikti búqaralyq aqparat qúraldarynda, ghalamtordyng internet-portaldaryndaghy aqparattargha sýiensek atalghan mәseleler barlyq oblys ortalyqtaryna, tipti Astana men Almatygha tәn problemalar. Sondyqtan, búl problema respublika dengeyinde: Berisi Industriya jәne infraqúrylymdyq damu ministrligi, al әrisi QR Ýkimeti men Parlamenti dengeylerinde qaralyp, qajet bolghan jaghdayda tiyisti zannamalargha ózgeris engizilui arqyly óz sheshimin tabu kerek dep oilaymyz. Olay bolmaghan jaghdayda, bizding qalalarymyz jaqyn keleshekte, biz armandap jýrgen aqyldy qalalardyng ornyna, ekologiyasy búzylghan, túrmysqa beyimdelmegen, bir-birine japsyra salynghan standartty qoraptardan túratyn, súryqsyz qalalargha ainalatyny sózsiz.

Sәmet Yqlasúly

Abai.kz