Spiyker: Núrbek Ábikenúly. Ghalym, audarmashy.

– Núrbek Ábikenúly, әngimeni oqyrmandargha ózinizdi tanystyrudan bastasanyz...

– Men 1942 jyldyng 10-mamyrynda Shynjannyng Tarbaghatay aimaghy, Toly audanynyng Jiyek degen jerinde qarapayym otbasynda dýniyege keldim. Orta mektepti Shәueshekte ayaqtadym. 1960 jyly Shynjang institutynyng (qazirgi Shynjang uniyversiyteti) qytay til-әdebiyet fakulitetining hanzu tili mamandyghyna oqugha týstim. Onda tórt jyl oqyp oqu bitirgenen keyin 1964 jyldyng qazanynda joldamamen Beyjindegi Qytay memlekettik Qoghamdyq  ghylymy akademiyasynyng Últtar zertteu institutyna baryp júmysqa túrdym.

Qyzmetke túra salyp 20 kýnnen keyin (ol kezde Qytayda jastardy bir jyl tómenge týsirip shynyqtyru degen sayasat bolghan edi) bizdi Qytaydyng Shyghys ontýstigindegi Guyju ólkesining bir qystaghyna týsirip jiberdi. Ol jerde hanzudan basqa izu, mauzu, dumyzu, shiyzu degen sekildi az sandy últtar ómir sýretin. Búl últtardyng kóbi óz tilinde әngimeleskisi keledi, biraq tilderi óte bay emes. Sol sebepti boluy kerek, kóbisi qosymsha hanzu tilinde sóileydi.

– Guyjuda bir jyl túrghannan keyin Beyjinge qayttynyzdar ma?

– Joq. 1965 jyldyng kýzinde Ishki mongholdyng bir qystaghyna auysyp, shynyghudy jalghastyrdyq. Toghyz aidan keyin Beyjinge oraldym. Sol uaqytta «Mәdeniyet tónkerisi» búrq ete týsti. «Anau kapitalizm jolymen jýrgen, mynau – burjuaziyanyng qúiyrshyghy» degen úrandatu men arandatu órship, sayasy kýresting kórigi qyzghan sayyn ghylymy júmyspen ainalysu mýmkin bolmay qaldy.

– Búl negizinen tónkerisshilder men burjuaziyashyldardyng kýresi ghoy, siz qay jaghynda boldynyz?

– Áriyne, Tónkerisshilder jaghynda bolamyz da. Biraq men alghashynda eshqanday topqa qatysqan joqpyn. Óitkeni úryp-soghyp, kýreske tartylyp jatqandardyng barlyghy sol kezdegi elge belgili qogham qayratkerleri men shendiler edi. Olardy dúrys tanymasam, bilmesem, onyng ýstine eki jylday syrtta bolyp kelgen men ýshin olardyng qanday kýnәsi bar ekenin de qaydan bileyik. Sondyqtan tynysh jýreyin dep bir mezgil bey tarap qalyp qoydym. Mening otbasylyq jaghdayym «tónkerisshilderdin» shartyna keledi. Alayda әperbaqandyq jasau qoldan kelmegendikten men birden «qyp-qyzyl» bolyp kete almadym. Sonymen búl tónkeris aqyr ayaghynda bizdi auylgha qonys audarugha mәjbýr etti. Ghylymy oryndardy kýzetuge 2-3 adam qaldy da, qalghandarymyz Hynan ólkesine kóshtik. Onda birneshe jyl túrghanan keyin, 1972 jyldyng sonynda Beyjinge qayta oraldyq. Azdap ghylymmen ainalysamyz ba dep oiladyq, biraq әli ayaqtalmaghan «Mәdeny tónkerisi» bizge taghy da kedergi jasady. On jyldan asa uaqytym bosqa ótkendey boldy. Jalpy, búl tónkeristing maghan moralidyq jaqtan pәlendey paydasy bolghan joq.

– Sizding kirpishting qalyndynynday «Qazaqsha-hanzusha» degen sózdiginiz bar. Osy sózdikti qúrastyruynyzgha ne sebep boldy?

– Nesin jasyrayyn, mektepti qazaqsha bitirgen song ba, bilmeymin, mening institutta alghan hanzu tilim әlsizdeu boldy. Degenmen, ózimshe izdenip, gazet-jurnal, kitaptardy kóp oqyp, birshama jaqsy týsinetin dәrejege jettim. Qyzmetim tildi terendep ýirenuge septigin tiygizdi. Óitkeni qyzmettesterimning arasynda jýrgen jalghyz qazaq men edim. 1974 jyly «Mәdeniyet tónkerisi» ayaqtalyp, ghylymgha den qoydym. Qytaydyng «Syhay» degen sózdigi bar, biz múny «Sóz tenizi» dep audaryp jýrmiz. Osy sózdikti qúrastyru kezinde az sandy últtardyng til-jazuyn tanystyrugha tura keldi, sonda qazaqtyng til-jazuyna, tarihyna qatysty dýniyelerding bәrin men dayyndadym. Ol kezde «ataq-abyroy – burjuaziyaniki» degen kózqaraspen kitapqa avtorlardyng aty-jónin jazugha rúqsat etpeytin. Ýrimjidegi halyq baspasy úiymdastyrghan «Hanzusha-qazaqsha» sózdikting alghashqy qúrastyru júmystaryna aralastym. Audarmashylyqpen de ainalystym. Óstip jýrgende maghan bir oy keldi. Bizding qazaq tili dýniyejýzinde erekshe orny bar, sóz baylyghy mol, beyneleu qúdyreti kýshti, qúlaq qúryshyn qandyrar әn sekildi әuezdi til ekeni belgili. Búlay dep men emes, hanzu ghalymdarynyng ózi aitqan. Sol sebepti qazaq tili arqyly hanzu tilin nemese qazaq tilin ýirenetin hanzulargha qolayly sózdik jasaugha bel budym. Eng bastysy, qazaq tilining qoghamda belgili orny bar ekenin dәleldeu kerek boldy. Búl manyzdy júmysty 1979 jyldyng sonyna qaray qolgha aldym. Alghashynda meni qoldap birneshe adam kirisip edi, biraq jolortagha kelgende tastap ketti. Alghan betten qaytpay, jalghyz tarttym. Sol qajyrly enbekting arqasynda «Qazaqsha-hanzusha» sózdikti qúrastyryp bittim. Onyng alghashqy núsqasy 1989 jyly baspadan shyqty.

– Atalmysh sózdikti qúrastyru barysynda qanday qiyndyqtargha kez boldynyz?

– Sózdik qúrastyru – jalpy, óte qiyn sharua. Ásirese, qazaqtyng tilining hanzusha balamasyn tabu onay emes. Mәselen, «orbandap», «qorbandap», «domalang qaghyp», «tonqalang asyp» degen etistikter hanzu tilinde joq. Sondyqtan aldyna anyqtauysh qosyp týsindiru arqyly maghanasyn beruge tyrystym. Búl sózikting ózi eki týrli mindet óteydi. Birinshi, qabileti, bilimi bar adamdar paydalana alady. Biraq, bir eskertetin nәrse, hanzu әripin tany almaytyndar búl sózdik arqyly til ýirene almaydy. Esesine, búl sózdik arqyly keybir tildi zertteuge bolady. Mәselen, múnda kirgen sózderden zertteushiler jalpy til jayynan habar tabady.

– Al osy «Qazaqsha-hanzusha» sózdikti kirillisagha audaryp shygharugha ne týrtki boldy?

– Kezinde Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy tóraghasynyng birinshi orynbasary Qaldarbek Naymanbaev: «Núreke, osy kitabynyzdy bizge dayyndap beriniz, biz basyp shygharayyq», – degen song kirillisagha audaryp jasaudy qolgha alghan edim. Ókinishke qaray, ol kisi qaytys bolyp ketti de, búl sharua ayaqsyz qalyp qoydy. Keyin Qaynar uniyversittetining rektory Erenghayyp Omarov Shynjangha saparmen kelgende kezdesip әngimelestik. Sonda ol kisi de: «Búl kitabynyzdy bizge beriniz, biz ie bolyp shygharayyq», – dep qolqa saldy. Korrektorlyq júmysty óz moynyna alghan Uniyersiytet basshylyghy sózdikke engen anayy sózder men Marksizm, sosializm sekildi Kenes dәuirinen qalghan terminderdi alyp tastaugha úsynys aitty.

– Oghan siz kelisim berdiniz be?

– Oghan ruqsat bermedim. Degenmen anayy sózerdi sózdikten alyp tastady, biraq basqa terminderge tiyispedi. Meninshe, anayy sózderdi de qaldyru kerek edi, óitkeni olar adamnyng jynys mýshelerining aty ghoy. Olardyng birin mәdeniyetti, birin mәdeniyetsiz deuge kelmeydi ghoy. Olar medisinamen ainalysatyndar ýshin qajet dýnie edi. Sózik bolghan son, barlyq sózdi qamtu kerek qoy.

– Bәrimiz bir atadan tarasaq ta, shettegi qazaq pen eldegi qazaqtyng tilinde bir-birine kelinkiremeytin erekshelikter bar. Ol jaghy eskerildi me?

– Dúrys aitasyz. Búl mәsele qaperimizde bolyp, tildik erekshelikterdi saqtay otyryp, eki el qazaqtary birdey paydalana alatynday sózdik jasadyq dep oilaymyn.

– Sizge eki el qazaghynyng tildik ereksheligin ýilestiru barysynda búl jaqtan kómektesken mamandar boldy ma?

– Joq. Óitkeni men búrynnan Qazaqstannyng gazet-jurnaldaryn, kitaptaryn ýzbey oqyp kele jatqan adammyn. Onyng ýstine bastauyshtan tartyp, orta mektep bitirgenge deyin Qazaqstanan shyqqan oqulyqtardan bilim aldyq. 1959 jyly Qytayda hanzu tilinen audarylghan oqulyqtar shygha bastady. Beyjinde júmys jasap jýrgende Qazaqstannyng gazet-jurnaldaryn jazdyryp alu mýmkindigi bolghan. Ol dәstýr әli de jalghasuda. Qazaqstannyng týsindirme sózdikterining maghan orasan kómegi tiydi.

– «Qazaqsha-hanzusha» sózdikting qúrlysy turaly aita ketseniz...

– Qazaq tili leksikasyndaghy jalpy qazaq últyna ortaq, halyqtyng mәni kýshti, maghanasy týsinikti sózder men túraqty tirkester, ghylymy ataular, maqal-mәtelder engizildi. Qazaq halqynyng tarihyna baylanysty әdeby tilimizde kezdesip otyratyn kónergen sózder de qamtyldy. Balamalardyng dúrys, tolyq, yqshamdy boluyna erekshe kónil bólindi. Paydalanugha qolayly bolu ýshin sózderding balamasynan keyin layyqty mysaldar da berilip otyrdy. Sóz balamalary etistikting týbirinde berildi de, ishnara bolmasa, hanzusha maghanasy qaytalanbady, tek etistik týrleri kórsetildi. Jalpy, sózdikke 70 myng sóz engizildi. 3000 danamen Ýrimjide basyldy. Al baspa shyghynyn Qaynar uinversiyteti óz moynyna aldy.

– Osy jolghy Almatygha kelgen is-saparynyzdyng maqsaty tek sózdikti tanystyrumen tynbaghan shyghar?

– Jana jyldyng aldynda sózdikting myng danasyn Qaynar uinversiyteti alyp ketken bolatyn. Sol kitaptyng túsauyn kesip әri studenterge hanzu tilinen dәris oqysanyz dep qolqa salghan son, bir aptagha kelgenmin. Sonymen, kitaptyng túsauyn Últtyq kitaphanada 14 aqpan kýni kestik. Endi demeushilerim tiyisti oryndarmen sóilesip, kitapty satugha kirisip ketti.

– Qalamaqynyzdy baspa tóledi me, joq bastyrugha tapsyrys beregen oryn tóledi me?

– Qalamaqy turaly sóz bolghan joq.

– Sonda siz tegin enbek etken boldynyz ghoy?

– Ol jaghyn aldaghy uaqytta qarastyra jatar.

– «Kitap ótpey qaldy, anau boldy, mynau boldy» degendi syltauratyp, qalamaqymdy bermey ketetpey me dep oilamaysyz ba?

– Oghan barmaytyn shyghar...

– «Qazaqsha-hanzusha» sózdikten basqa qanday enbekteriniz bar?

– Men «Qytay ensiklopediyasynyn» «Últtar men últtar til-jazuy» tomdaryna qazaqtyng til-jazuyna, mәdeniyetine, tarihyna shamamnyng kelgeninshe ýles qostym. BÚÚ-nyng tapsyrmasymen qazaq tilin tanystyratyn, qoldanu kólemi men qazaq tilinde sóileytin últtardyng sanyn anyqtau júmysyn jýrgizip, ony Qytaydaghy últtardyng til atlasyna engizdim. Al «Qytay týrki tilderi sózdigi» – birneshe týrki tilderin salystyryp, hanzusha balamasyn beru negizinde jasalghan kólemdi enbek. Enbekterim eleusiz de emes, «Qytaydyng tilder atlasy» memlekettik birinshi dәrejeli syilyqqa ie bolsa, «Qytay týrki tilder sózdigi» ekinshi dәrejeli syilyq aldy. Mening búdan basqa «Qazaqsha túraqty sóz tirkesterining týsindirme sózdigi» (1982 j.), Qazaq dәstýrli mәdeniyetining qazaqsha-hanzusha sózdigi» (1983 j.), «Qazaqsha-hanzusha sózdiktin» tolyqtyrylghan núsqasy 2005 jyly tóte jazumen basylyp shyqty. Sonymen birge sózdik, til ghylymy turaly kóptegen ghylymy maqalalarym baspasóz betinde jaryq kórdi. Búdan syrt «Grek-Rim anyzdary», «Balyqshynyng kegi» (roman), «Mauzydúng men Synonyng әngimesi», «Lushýn әngimeleri», «Ghylymy sosializmnen sholu», «Qaytarma soqqy» (kinossenariy) qatarly әr janrdaghy shygharmalardy qazaqshaladym.

– Qytaydaghy qazaq tilining býgingi hal-ahualy qanday?

– Qazir Qytaydaghy qazaqtardyng tili qoghamdyq ortanyng yqpalyna qatty úshyrap otyr. Ol bir jaghynan úighyr tilinin, bir jaghynan hanzu tilining yqpalynan shygha almay jatyr. Osynyng saldarynan úighyrsha men hanzushany aralastyryp sóileytinder men jazatyndar payda boldy. Hanzu tilinen sózbe sóz tәrjimalaghan kezde jasandy sózder tilimizge enip ketti. Osy kemshilikterdi týzetu turaly «Tilimizdi qadirley bileyik, til qadiri – óz qadirimiz» aty eki maqala jazyp, baspasózde jariyalattym.

– Estuimishe, Shynjandaghy qazaq mektepteri jabylyp jatyr eken. Sizdi qazaqtyng ertengi kýni alandatpay ma?

– Eki-ýsh jyl búryn «qos tildi oqu-aghartu» degendi ortagha qoyyp, balalardy balabaqshadan hanzu tiline ýiretudi shyghardy. Osy mәselede kónil bólinbey otyrghan basty mәsele ne? Eng aldymen, «óz ana tilin úmytpau» degendi basa dәripteu kerek edi. Sodan keyin baryp ózge últtyng tilin ýirenuge bolady. Oghan ana tilin tastap, hanzu tilin ýiretse, qalay qos tildilik bolsyn, ol «aralas til» bolmay ma?! Búl alghashynda dúrys oryndalghan joq. Sondyqtan búl mәsele turaly qazaq basshylary men ziyalylary biylikke hat jazu arqyly biraz ózgeristerge qol jetti. Oghan alandaudyng qajeti joq.

– Qytay qazaqtary latyn әlipbiyine kóshuge qalay qaraydy? Búghan olar dayyn dep te estidik. Sol ras pa?

– Biz latyn jazuyna 1958 jyldan bastap kóship, 1983 jylgha deyin qoldanghan bolatynbyz. Alghashynda «Qazaqsha-hanzusha sózdikti» de latynsha jasadym. 1983 jyly tóte jazugha qayta kóshkennen keyin sózdikti audardym. Búl ekeuining әlipby tәrtibi bir-birine qarama-qarysy, bireui onnan solgha qaray, ekinshisi soldan ongha qaray jazylady. Tóte jazu qazigi tehnologiyagha sәikespeydi degen sebeppen latyn jazuyna kóshu turaly әngime bolghany ras. Tipti, Qytay qazaqtary latyn әlipbiyining jobasyn da jasap qoyyp, qayta kóshuge dayyn otyr. Biraq, olar Qazaq elining latyn әlipbiyine kóshuin kýtip otyr. Qazaqstan kóshken kýnde biz de dayynbyz. Búlay bola qalsa, núr ýstine núr jauyp, jer betindegi barlyq qazaq bir әlipbiymen jazyp, oqy alar edi.

– Biyl Qazaq elining tәuelsizdik alghanyna 20 jyl toldy. Sizding Qazaqstannyng býgingi bet alysyna kóniliniz tola ma?

– Men Qazaqstangha 1989 jyldan beri kelip jýrmin. Ol kezde Ortalyq últtar baspasy bas redaktorynyng orynbasary, oghan qosa qazaq redaksiyasyna bas redaktor bolyp qyzmet atqaryp jýrdim. Mәskeudegi halyqaralyq kitap kórmesine qatysyp qaytarymda «Jazushy» men «Ensiklopediya» baspasy qonaqqa shaqyryp, Almatyda 10 kýn ayaldadym. Qazirgi jaghdaymen salystyrghanda jer men kóktey. Sondyqtan Qazaqstannyng bolashaghynan ýlken ýmit kýtuge bolady. Til-kózen aman bolsyn dep tileyik!

– Ángimenizge rahmet!

Súhbatty jýrgizgen Álimjan Áshimúly

Súhbat 2011 jyly nauryz aiynda alynghan.

Abai.kz