Tarihy miniatura

Tórtbaqtau, qysynqy kózdi, shyqshytty, qazaqy óndi ataqty sot advokatyn Tavriya sarayyndaghy Dumanyng mәjilis zaly toly júrt – deputattar, senatorlar, ministrler,  saray manyndaghylar, ýkimetke týrli lauazymda qyzmet etetinder, parlamenttik jurnalister, bәri-bәri – siltidey túnyp tyndady. Ol minbege advokat emes, Memduma mýshesi retinde kóterilgen...

Ol, deputat Plevako, Ýshinshi Dumanyng ashyluyna oray imperator II Nikolay joldaghan qúttyqtaugha jauap-hat әzirleu jónindegi komissiyanyng bayandamashysy bolghan-tyn. Sosyn sol bayandamashy minberden jariya etken adres mәtining jobasy qyzu pikirtalas tughyzghan. Aqyry, mine, jaryssózge jazylghan týrli fraksiyalardyng ókilderi týgel sóilep bolghan. Memduma Tóraghasy  zalgha qarady.  Basqa sózge súranushylar joq  sekildi. Sonda Tóragha aitylghan úsynystardy qorytuy ýshin jauap-adres jobasyn әzirlegen komissiyanyng bayandamashysy, III Memlekettik duma mýshesi Plevako myrzagha sóz berdi...

Zal tym-tyrys. Kezinde útymdy da әserli dәiekter keltirui arqyly nebir kýrdeli sot ýderisterin ózi qorghauyna alghan jandardyng paydasyna búruymen kýlli Reseyding auzyn ashtyrghan, ziyaly qauymdy tәnti etken әlemge mәshhýr qorghaushy, sot shesheni endi osynda ózi jasaghan bayandamadan song búrq-sarq qaynap, kemerinen asyp tógilgen sayasy oy búlqynystaryn halyq ókili retinde qalay qorytar eken? Barshasyn bir arnagha baghyttay alar ma eken? Saray kýmbezining astyndaghy jalpy mәjilis zalynda otyrghan dumashylardyng qily ústanym tútynghan ókilderi oghan osy tektes saualdaryna jauap izdep, kóz almay  qadalghanday.

Osynau әigili adamdy ózderine jiyen retinde jaqyn tútatyn, jalpyimperiyalyq ókildik jiyngha óz ókilderin saylau qúqynan airylghan, endi osy jana tәrtippen jasaqtalghan Dumada mýddelerining qorghaluyna kómegi tiyer dep airyqsha ýmit artyp astanagha kelip jýrgen óz tuystarynyng ishki oiyn biletin Ótemis te oghan shirygha kóz tikti. Ol dostarymen birge ózge de pressa jazarmandary arasynda otyrghan. Ýmit arta qarap otyr. Onyn, osynau qazaq jiyenining qorytyndy sózinen dәmegóy kónilge dem bererlik lep seziler me eken?

III Memdumagha «17 qazan odaghy» partiyasynyng bedeldi bir mýshesi retinde saylanghan, tiyisinshe, qazanshylardyn, yaghny oktyabristerding dumalyq fraksiyasynda da ózine layyqty oryn alghan ataqty sot shesheni eki qolyn minberding eki jaqtauyna qoyyp, sózin qonyr ýnimen, asyqpay:

– Halyq ókili myrzalar, osy minbeden deputattardyng keybireuleri ózderining Dumagha amanattar alyp kelgenderin aitty, – dep, qarapayym ghana bastady.

Odan keyin, әldekimderding endi solardy súryptap taldaytyn shyghar dep oilaghan ishki boljamyn aqtamay, mәskeulik deputat Fyodor Nikiforovich Plevako:

– Al bizde, Resey Taghy alghash oryn tepken  túnghysh astananyng ókilderinde, amanat bolghan joq, – dedi. – Biraq biz amanatsyz-aq, elimizding ansaghany, tileytini, kýtetini – beybitshilik pen tynyshtyq ekenin bildik. Halyqtyng kókeyine týigen sol qalauyn ózimizding kózimizge týsken janarlardan kórdik, jiyndarda aitylghan sózder men tilekterden estidik. Osynau ansauly beybitshilik pen tynyshtyqtyng elimizge óte qajettigine senip, sol tilekke shama-sharqymyzsha qyzmet etu niyetimen, biz osynda keldik. Keldik te, sizderding aralarynyzdan oryn aldyq.

Zal tym-tyrys. Ne aitpaq búnysymen qazir ózderimen әriptes bolyp otyrghan әigili sot shesheni? Aytylghan pikirler men úsynystardy qaytip qorytpaq eken ózi? Degenmen ol әzirge pikirtalasty qorytugha asyghar emes...

– Biraq eger biz Dumagha sәl keshirek, sizderding debattarynyz qyzyp jatqan kezde kelsek, biz múnda ne bolyp jatqanyn bilmegen bolar edik, – dep bir qoydy.

Sosyn sózin jaybaraqat ýnmen jalghastyryp:

– Osynda  úzaqty kýn boyyna sonshalyqty qúshtarlyqpen buyrqanyp duyldaghan sóz sayysyn kórgende, osy adamdar shynymen-aq   beybitshilik pen tynyshtyq izdep keldi me eken degen oigha batqan bolar edik, – dedi.

Odan әri tyndarmandaryn tipti an-tang qaldyryp:

– Shyntuaytynda, mәsele ýlken kýrespen ýsh qaynasa sorpasy qosylmaytynday-tyn. Óitkeni, myrzalar, aitys-tartysqa tiyek etken  mәselemiz qarapayym ghana jәit sekildi edi, – degen sózdermen qyzyq payymyn ayan etti.

Oho! Duma komissiyasynyng bayandamashysyna pressa lojasynan dostarymen birge jiti qúlaq týrip otyrghan Ótemis shegin tartty. Kóz qiyghyn qasyndaghy pikirles dostaryna – Slava men Jasaygha tastady. Jaryssóz barysynda qily sayasy kózqarastardan buyrqana tuyndaghan pikirlerdi tynday kele, ýsheui de solardy bú kisi tәrizdi qarapayym ghana jәit dep oilamaghan-tyn. Ýilestirilui qiyn shyghar, barshasyn eskerip saraptau da, qorytu da onay bolmas dep shamalaghan...

Alayda sonday kýrdeli jýk artqan mәselening týiinin tarqatudy qazirgi arnayy komissiya bayandamashysy, keshegi ataqty zang qyzmetkeri qarabayyr iske balaytynday. Mine, ol dumalyq әriptesterine belgili jәitterdi qaytalady:

– Úly Gosudari orys jerining tandauly adamdaryn qúttyqtady, – dedi sabyrmen. – Úly Gosudari sizderding zannamalyq enbekterinizge Qúdaydyng ong shapaghaty tiiin tiledi. Osy  rette búl júmystyng zandylyqty, tәrtip pen bereketti bekemdeu ýshin qajet ekenin atap aitty.

Múnday bastau Ótemisti qanaghattandyrmady. Ol elinen Piyterge osy ýshinshi shaqyrylymnyng ashyluy qarsanynda at arytyp jetken kisilerding Dumagha artqan ýmitin bólisip jýrgen. Sol sebepti de, qorytyndy sóz aitugha tiyis sheshennen basqasha oy tosqan syqyldy-tyn. Alayda ol patsha qúttyqtauyna nendey jauap beruge bolatynyn jәne onyng ózderi әzirlegen adreste qalay kórinis tapqanyn kýittep ketti.

– Búl adreste bir partiyany ekinshisinen artyq kóru de, bir oidy ekinshisinen kóbirek baghalau da joq. – Plevako oiyn naqpa-naq sózderimen damyta týsty. – Búl jauap hatta ógey de, tútqyn da, týrli qúqyqsyzdar da joq. Múnda tek bodandar bar, orys azamattary, barsha últ bar.

Ótemis taghy tiksindi. Óz apalarynan, kәdimgi qazaq qyzynan tughan jiyen, tuys, Alla nәsip etip kýlli imperiyagha әigili bolghan auzy dualy zanger sheshen osynau jalpaq Resey ýshin ashylghan halyq ókildigi jinalysynyng mýshesi retinde bir ghana últtyng mýddesin kýittey me qalay... Múnysy nesi... Al naghashy júrty osynau ataqty  adamgha zor ýmit artuda ghoy... Kózining qiyghyn qasyndaghy dostaryna, lojada iyin tiresip, minberden shyqqan sózge ýnsiz qúlaq týrgen ózge de baspasóz ókilderine tastap qoydy...

Al ataqty jiyen-sheshen bosa Dumadaghy osynau dau-damaydyng mýldem orynsyz ekenin aityp jatty. Ne jóninde daulasudamyz? Jaryssózderdi kýrdelilendirip keregi ne? – Zalgha osynday saualdar qoydy da, olaryna ózi jauap berdi. – Shyndap kelgende, týrli top ókilderining osynda sonshama esteri kete, jan salyp aitqandaryn tiyisti partiyalardyng sayasy baghdarlamalarynda kórsetu jarasar edi dedi ol. Nemese ýkimet auzynan  estilgen qanaghattandyrarlyqsyz sózderge jauap qatqanda aitu ondy bolar edi. Sondyqtan da arnayy komissiyanyng bayandamashysy dumalyq әriptesterin aldaghy mindetke bayyppen qaraugha ýndeydi...

– Men sizderdi ózimizding adreste negizinen Gosudariding qúttyqtauynda aitylghan sózderge ghana jauap beruge shaqyramyn! – Sheshen osy sózderge erekshe ekpin qoya aitty.

Sodan keyin ol sózin patshagha «osynau azamattyq bostandyq hraminasyn» qasiyettilerding qasiyettisi retinde saqtaytyndyqtaryn aitayyq dep sabaqtady. Ózderining búl kiyeli oryndy dau-damaylar, aitys-tartystar, aiqaylar, keyde tipti qorlaular estilip jatatyn tәrtipsizdik arenasyna ainaldyrmaugha beldi bekem bughandaryn habarlau lәzim dedi. Múnda júmys isteu kýrdeli bolatynyn týsinip, búl jerdi halyq iygiligi ýshin qúrbandyqqa baratyn qasterli ghimarat sanaytyndyqtaryn imperatordyng qúlaghyna tiygizgen jón dep bildi. Osynda barshagha ortaq parasat, ortaq ar-úyat jәne ortaq ar-namys sezimi jetegimen bolashaq úrpaq ýshin ómir sýru normalaryn jasaytyndyqtaryn aitudy dúrys sanady...

Búdan әri deputat Plevako әriptesterin el moynyndaghy qaryzdy qaytarugha shaqyrdy. Ýshinshi  Dumanyng niyettenip-aq túrghanyn, biraq halyq qalaulylarynyng «shynayy orystyq alghysty» әli taq etegine әkelmegenin eske saldy. «Shynayy orystyq» degeni jalpy halyqty megzegeni shyghar degen oy keldi Ótemiske, imperiyada barsha ózge halyqtyng bәri orys atymen býrkelgen ghoy...

– Al Patsha ony tosugha qaqyly, – dep jalghap jatty sheshen, – óitkeni Patsha  asa úly jeniske Monarh retinde jetti! Ol biylik әzәzilin jendi! Sonau siqyrly әzәzildi jendi de, ózining sheksiz biyligi men quatynyng ishindegi týrli qúqtardan halyqqa ýles bólip berdi. Patsha halyqtyng bolashaq baqyty jolynda solay etti. Múny ol bolashaqta halyqpen birge júmys isteui ýshin jasady!

Zaldaghy orta tús pen ong qanat patsha tarapyna ekpindete aitylghan sózderge qúrmet kórsetip, alaqan soqty. Plevako minbeden olargha jaghalay kóz salyp, sabyr saqtaudy ótingendey, qolyn kóterdi. Sosyn ol әriptesterinen jekelegen sózderge baylanysty dau-damay tughyzbaudy súrady.  Zalgha: «Intelliygentteri tym kóp  bolyp túrghan qazirgi qoghamda belgili terminderdi qoldanu qajettigin aityp talas tudyru qajet pe?» degen saual tastady. Qoyghan súraghynyng jauabyn ózi: «Onyng ornyna әldebir zannamalyq aktide ne aitylghanyn tolyghyraq týsindiru jaghyna terendegen bolmas pa?» deytin basqa súraqpen qaytardy.

«Sheshendigine sóz joq... Oryndy tәrizdi», – dep oilady Ótemis.

– Barshamyz estidik, halyq bostandyghy partiyasynyng ókilderi osynda bizding komissiya úsynghan adreske «konstitusiya» nemese «konstitusiyalyq qúrylys» degen termindi engizuge tilek bildirdi. – Plevako jaryssózderdegi naqty úsynystargha nazar audara bastaghan sekildendi. –  IYә, adres mәtinen onday sózder tabylmaytyny ras, – dedi basyn iyzep. – Óitkeni biz olardy jazbaghanbyz. Biraq, degenmen, onda bizding qúqyqqa degen, bizderge berilgen qúqtargha degen  ózimizding kózqarasymyz aiqyn tújyrymdalghan. Al olar konstitusiya dep atalatyn keng auqymdy memlekettik is-әreketke tolyghymen sәikes keledi.   Sizderge búdan artyq taghy ne kerek edi?

Ótemisting ishi jyly bastady: «Shynynda solay-au...» Sheshen oiyn damytyp jatty.

– Sizderge mindetti týrde әzirge qúlaqqa sinisti bola qoymaghan, jappay halyqtyq úghymgha ainala qoymaghan sózder qajet siyaqty. Sizder ózderiniz halyq bostandyghy partiyasynyng ókilderi bola túra, jýz milliondaghan adamdargha olar ýshin beytanys, olar mýldem týsinbeytin sózderdi tanyp baylap bergileriniz keledi. Al olar sol sózderding mәn-jayyn týsindirudi ózderinizden talap eter edi ghoy.

Zal tym-tyrys. Minbedegi әriptesteri aralaryndaghy kadetterge arnauyn týiindep- týiindep sabaqtay týsti.

– Sizder óz attarynyzdy auystyram dep tamasha ýlgi kórsettinizder emes pe, – dedi ol salmaqpen, zaldaghy kadetter otyrghan túsqa kóz salyp. – Konstitusionalist-demokrat degen ataudyng kәdimgi orys adamy qúlaghyna jaghymsyz estiletinin, jýregine  týk jylylyq bermeytinin sezdinizder de, әiteuir ony júrtshylyqqa óte úghynyqty «halyq bostandyghy» degen tirkespen almastyrdynyzdar...

Orta tús jәne ong qanat alaqandaryn shapalaqtady. Sheshen basyn biliner-bilinbes iyzep, jýzin kadetterge qaratqan qalpy, tamaghyn kenedi. Sosyn baysaldy sarynmen:

– Shyndap kelgende, sizder halyq bostandyghy partiyasy dep atanugha tym asyqtynyzdar, – dep naqyl aita sóiledi, – osynda kelgenderding basqalary da óz partiyalarynyng atyna aluyna qúqy bar tituldy sizder ózderinizge shapshang iyemdenip aldynyzdar. Alayda olar da orys memleketi bara jatqan bolashaqqa qaltqysyz senedi, tiyisinshe, bәri de tap solay atanugha әbden qaqyly.

Ortanghy top du qol soqty. Plevako payymdauyn sabaqtay berdi.

– Sizderge kinә artugha mening batylym barmaydy, – dedi, – biraq tilime oralyp túrghan oiymdy aitpay túra almaymyn. Sizder, shynynda da, óz qúlaqtarynyzgha jaghymdy estiletin termindi halyqqa zorlap tanyp bermeksizder, al olarynyz halyq qúlaghynda basqa mәnge ie bolyp túrady. Sol jana sózderdi estiy-esty qúlaghy sarsyghan әr sharua, bәlkim, qasyndaghysyna bylay dep te qalar: «Kadet myrzalardan men kóptegen aqyldy sóz estip-bildim, biraq sonyng ne nәrse ekenin jәne ne ýshin  aitylghanyn bilu mening mandayyma jazylmaghan-au».

Qolshapalaq. Aqsaqal sarynymen sheshen:

– Búlay etpenizder, – dedi. – Orys tili quatty.  Sondyqtan da kez kelgen úghym ýshin, kez kelgen qúqyq jolyn kórsetu ýshin biz sizding oiynyzdy, sizding iydeyanyzdy tas-týiin etip ap-ayqyn tújyrymdap bere alatyn sózdi taba alamyz.

«Ghajap, – dep oilady Ótemis, – aqsaqal saryndy sheshenimiz ózin kýlli әriptesterinen joghary qoyyp túr, әri onysy mýldem tabighy shyghuda. Eshkim qarsylyq bildiretin synay tanytpaydy...»

– Onshyldargha da arnap aitarym bar, – dep jatyr Memduma mýshesi Plevako. – Sizder de, onshyl myrzalar, óz talaptarynyzdy sonshalyqty dúrys qoyyp otyrsyzdar dey almaymyn. Eger sizder adreske týzetu engizudi, bizge 17 qazan Maniyfesin syilaghan Gosudariding Samoderjaviyelik tituly Negizgi Zandarda saqtalyp qalghandyqtan, soghan sәikes súraghan bolsanyzdar, onda sizderding tilekterinizge qarsy eshtene de aitylmaghan bolar edi. Negizgi Zandardy syilaytyn adamdar, ózderining qúqtaryn solargha sýienip týsinip jýrgen adamdar ony óz payymdary jetegimen, zangha qayshylyq jasap  ózgerte salugha, әldebir zang sózin syzyp tastaugha bara almaydy ghoy.

Sheshenning senimdi ýni men keltirip túrghan qisynynda bir tylsym  bar tәrizdi, únatsyn-únatpasyn, zaldaghy barsha júrt úiy tyndap otyr.

– Tituly boyynsha Samoderjaviyelik dep atalatyn Orys Gosudari ózining samoderjaviyelik erik-jigerimen qúzyryndaghy eseygen halqyna 17 qazan Maniyfesinde belgilengen qúqtardy bar uaqytqa jәne búltaryssyz paydalanugha bólip berdi, – deydi ol Tavriya sarayynyng shartaraptan halyq ókilderin jighan kýmbezi astynda dauysy kýmbirlep.

Búl habarymen Plevako eki jyldan bergi oqighalardyng qozghaushy kýshine ainalyp ketken barshagha mәlim aktini óte úghynyqty týrde taghy eske saldy.

– Sizder  osy jayynda daulasamyn dep, bizben emes, ortalyqpen emes, ong qanattaghylarmen emes, – mening sózimdi aiyp etpenizder – sizder eleusiz týrde Memleket Basshysynyng Ózimen dau-damaygha kelip túrsyzdar!

Osy aitqanynyng joramal emes, aqiqat ekenine kóz jetkizu ýshin, ol dumalyqtardyng Negizgi Zandargha kóz saluyn ótindi. Qarasyn, kórsin ózderi, Memlekettik duma mýshelerine ne berilgen eken, bolashaq baqyttyng negizin bekemdey týsu maqsatynda halyq ókilderine jәne kýlli orys halqyna qanday qúqtar berilgen eken, jana qúqyq neni qúraydy eken, múqiyat bayqasyn.

Solay dep aldy da, olardy ózi tizbeledi: zannamalyq bastama jasau qúqy berilgen, zandy bekitu qúqy berilgen, halyq ókilderi bekitpeyinshe, zannyng odan ary jyljuy mýmkin bolmaytyny atap aitylghan...

– Osy uaqytqa deyin zang әnebir qyzyq ta oghash tәsildi eske salatyn edi, – sheshen kózin syghyraytyp, tóbege qarap aldy, – aitalyq, tabighy zandardy qúddy fizika múghalimi belgilep, tabighat solardy  múqiyat oryndap jatatynday kýidi kórsetetin.

Zal qozghalaqtap qaldy. Deputat Plevako әserli teneuin sonshalyqty jerine jetkize aitqan-dy. Sodan song ol jaybaraqat ýnmen:

– Endi jana is bastau aldy, – dedi. – Tabighat tabighy týrde óz jaratylysyn, óz zandaryn algha tartady. Al fizika múghalimi endi solardy andap, bayqap, yqtiyattap jazyp alyp, qatang saqtaugha jәne oryndap jýruge tiyis. Mine, jana qozghalystyng mәni osynda!

Sheshenning týsindiruinshe, tap әlgindegidey tabighy retpen,  belgili jaghdayda ómir sýrip jatqan halyqqa qazir de, bolashaq ghúmyryna da qajet qúqtar syilandy, tirshilikte saqtap jýruge tiyis normalar kórsetildi. Qoryqpasyn osynau halyq qalaulylary, búlardyng Samoderjavie turaly pikirleri tek qana Onyng Imperatorlyq Úlylyghynyng bekituimen ghana qoldanys tabady. Endeshe qobaljityn ne bar? Osy  júrtqa  odan artyq ne kerek? – Ol ózining basu-sózin:

– Mening oiymsha, – dep sabaqtay týsti, – eger biz halyqqa qúqyqtyng bir bóligin berip otyrghan 17 qazan zanynan bas tartudy oiymyzgha ala qalsaq, onda sol qúqtardy bizge syigha tartqan adam an-tang qalar edi.  Sóiter edi de, ol, tipti, bizge qúlaq ta salmas edi. Myrzalar, ol adam bizderge bylay degen bolar edi: «Men sizderdi kәmeletke jetti dep, jas toqtatty dep sanaghan edim, sóitsem, sizder bala ekensizder. Men sizderdi eseydi dep sanap, sizderge er-azamat kiyimin – eseygendikti bildiretin saltanatty kiyim kiygizgen edim, al sizder qaytadan sәby jeydesin súrap túrsyzdar». Mine, Ol sizderge osylay degen bolar edi!

Qolshapalaq. Beyneli jәne әserli sóz boldy. Nebir prisyajnyilar sotyn óz uәjimen auzyna qaratyp alyp jýrgen búl adam sheshendik ónerding qyr-syryn әbden mengergenin osynau halyq ókildigi jinalysynda da is jýzinde kórsetip túr...

– Monarhqa degen biyik te asa zor qúrmet sezimin, myrzalar, men de sizdermen birge bólisemin, – dedi deputat Plevako, – búl orayda men barsha Dumamen bir oidamyn. Sonymen qatar, tap osy qúrmet túrghysynan, men sizderge mynany aitamyn: Jaratqan Qúdaydyng Ózi tandaghan, Jaratqannyng qasiyetti mayy jaghylyp patshalyq tәj kiygen Bojiy Pomazannik túlghasyna tym júghyspanyzdar! Ol – bir ózi bi. Biylikti, ókimetti bóluding uaqyty keldi me, joq pa, bilmeymin, әiteuir, imanday shynym, onyng Patshalyq Erik-jigerine qarsy narazylyq bildiruge mening esh qúlqym joq. Qúdaydyng biyikten ayan berui nәtiyjesinde, Patshalar payghambarlar sekildi әreket etetin minuttar bolady. Ol bizding aqylymyzgha syimaydy, ony biz sóz ete almaymyz.

Qol soghyldy. Ótemis dostarymen baspasóz lojasyndaghy barlyq gazet tilshileri qatarynda Dumadaghy kónil-kýidi jiti baqylap otyr. Sottarda tanytqan sheshendigi bayaghyda-aq anyzgha ainalyp ketken advokattyn  halyq ókildigi jinalysynda ózining dәiekti sózimen kýlli zal yqylasyna bólengeni kózge úrady.  Kýlli zal yqylasyna bólene túryp, ol ózining siqyrly ónerimen arbalghan tyndaushylaryna fәlsafalyq әm qúqyqtyq payymdar toqylghan oilaryn odan әri jayyp sala berdi.

Deputat myrzalar ony tynday kele, barshagha berilgen ómir formalary ishinde ózderine arnalghan úlan-ghayyr jazira baryn jadtarynda janghyrtty. Ghúmyr da, aqyl da, baqyt ta, iygilik te, eger ózderinen solardy qúrbandyqqa shaludy talap etetindey  bir tarihy sәt tua qalsa,  basqagha emes, tap sol talap etkenge arnap shalynatynyn sheshen  ekpin qoya  eskertti. Azamattyq izgi isterde tabysqa jetu jolynda orys adamdaryn («taghy da sol tirkes... nege imperiya adamdaryn demeske» dep qynjyla oilap qoydy Ótemis) jana zang bógemeydi degendi aitty. Jana zan, sheshenning oiynsha, tipti, konstitusiyalyq jәne  konstitusiyalyq emes jolmen jýrip kele jatqan kóptegen elderdi artqa tastap, erekshe qarqynmen órkendeuge de kedergi keltirmeydi.

Duma mýshesi myrzalar ózderining otanshyldyq sezimderine әldebir shek qoyylar-au dep esh qoryqpasyn: olardyng patriotizmderining tolyq mәninde shalquyna kenistik aiqara ashylyp, ghalamat mýmkindik beriledi.  Sonda Rossiyada Monarhqa degen sýiispenshilik sarqylyp barady-au jәne patsha men otandy jaqsy kóru nәtiyjesindegi asyl úmtylystardy jýzege asyru joly tausylyp keledi-au  dep eshkim de aita almaydy, búl haq. – Oiyn osylay bir týiip tastap, Memduma mýshesi Fedor Plevako:

– Sondyqtan, myrzalar, fakt pen aqiqat jayynda bekerge daulaspanyzdar, – dedi. – Patshanyng Erik-jigerine baghynynyzdar. Ol  1905 jylghy 17 qazanda: «Mening halqym ósti. Men ózime tiyesili qúqtardyng bir bóligin endi sol halqyma onyng baqyty ýshin syilaymyn. Al  ol búl qúqtardy teris paydalanugha jol bermeydi. Kerisinshe, óz elin baqytqa alyp keletin bolady. Men  búghan senemin», – degen bolatyn.

Patshanyng atyshuly maniyfesining mәnin osylay týsindirip, dumalyq әriptesterine bajaylay qarady. Úzaqty kýngi oy sayysyn qoldamaytynyn dәiektep bolghannan keyin:

– Odan da, bir ayaghymen ghúmyrynyng aqyrynda túrghan, jasy úlghayghan adamnyng sizderge aitatyn kenesine qúlaq asynyzdar da, sony oryndanyzdar, – dedi.

«...bir ayaghymen ghúmyrynyng aqyrynda túrghan...» – Ótemis dir ete týsti. Bir qaraghangha sonday bir qartayyp ketken kisi emes, iyә, tasyghan quaty kózge úrady, jigerli tәrizdi, biraq sózi shynymen ómirining biter shegin kórip túrghan aqsaqal syry sekildi estildi...

– Osy uaqytqa deyin sizderding jýrekterinizdi ókimet biyligin ústaghandargha degen qorqynysh alyp kelgen bolsa, búdan bylay ol joyylady. Sonau ýreyding ornynda birshama bos kenistik payda bolady. Sony әrqaysynyz Monarhqa degen mahabbatynyzben toltyrynyz. Halqyna senetin, halqyna bostandyq syilaghan Patshanyng orys jerine bergen úly tartuyn sizder osylay ótey alasyzdar!

Du qolshapalaq úzaqqa sozylghan kýii, әsirese, zaldyng ortalyq bóliginde, kópke deyin tolastamady. Barshanyng jýregin jaulaghan sózge Ótemis te  sýisindi, biraq kókeyindegi kýdikten aryla almady: ol úlan-ghayyr qazaq dalasyn da orys jeri degen ataugha syighyzyp jibergen be? Nelikten búlay?!

***

Baspasóz lojasynyng tereninen әldekim sýisingen sarynmen:

– Uh, netken siqyrly da tartymdy qisyn! – dedi. – Qalay ghana ilanta, moyyndata sóiley biledi!

– Onyng ýnining ózinde tyndaushysyn bildirmey mataytyn, esin alyp arbaytyn qasiyet bar, – dep, taghy bir dauys ony qostay til qatty.

Ataghy jer jarghan әigili advokatty parlament shesheni retinde tyndaudyng reti kelgenine bizding dostarymyz da airyqsha razy. Astanagha keyinnen kelgen Jasay men Ótemis týgil, osynda tuyp-ósken, pervoprestolinyida, yaghny Moskvada da jii bolyp túratyn Slavanyng ózi eshqashan Plevakony sot zalynda tyndap kórmegen edi. Biraq ol mәskulikterding danqty jerles advokatty qalay qadir tútatynynan jaqsy habardar-tyn. Birde, Duma dәmhanasynda ýzilis kezinde shәy iship otyrghandarynda:

– Bilemisinder, dostar, Belokamennyida moskvalyqtar airyqsha maqtanysh tútatyn bes eng basty kórikti nysan bar, – dedi ol. – Bilesinder me? – dep, bәrine qulana kóz jýgirtti.

– Sen, Preobrajenskiy, bizdi býitip synap әurege týspe, – dedi Jasay nemqúraydy sarynmen, – odan da biletinindi birden aita ber.

Preobrajenskiy kýlip jiberdi.

– Qúp, Djasay Kuvatovich, tynda, endeshe: dumashylardy auzyna qaratyp otyrghan deputat Plevako mәskeu júrtshylyghy kókke kótere maqtanatyn sol bes ghajayyptyng biri.

Djasay Kuvatovich qarshygha qabaghyn kerdi. Ýndemedi. Esesine Ótemis shydamsyzdana súraq qoyyp qaldy.

– Basqa tórteui kimder, Slava?

Slava yqylastana jauap berdi. Aldymen ol tórteuding kimder emes, neler ekenin eskertti. Sosyn olardy: «zenbirek-patsha, qonyrau-patsha, Vasiliy Blajennyy sobory, Tretiyakov galereyasy» dep  sanamalap shyqty da, әrqaysysyna qysqasha sipattama berdi. Sipattamasyn:

– Mine osy keremetter qatarynda asa kórnekti sot shesheni Fyodor Nikiforovich Plevako atalady! – dep týiindedi. – Ol mәskeulikterding airyqsha qúrmet tútatyn maqtanyshy!..

Ýshinshi Memduma deputattary alghashqy sessiyasyna jinala bastaghan shaqta Peterburgke Erkindikpen birge kelgen kisilerding biri, ana jyly Troiskide «Qazaq gazetin» eki tilde shygharushylardyng bel ortasynda bolghan Jetpisbay myrza:

– Shodyrdyng qyzyl tildi erkin tolghauynyng týp-tamyry naghashy júrtyna tartqanynda jatyr, – degen-di. – Bizding atamyz Aldar bay sheshen bolghan kisi eken. Al mәiekti sózding týbin týsiretin, әdil biyligine dýiim júrt tәnti bolghan týpki atamyz Shegen biydi bilmeytin iysi qazaq joq. Shodyrgha ghalamat qasiyet sol aruaqtardan auysqan...

Solay ma, joq pa, qalay bolghanda da, deputat Plevakonyng asqan sheshendigi jappay moyyndalghan qasiyet-tin. Eger ony qan jaghynan jaqyn tútyp, jiyenimiz dep maqtan etetin tuystary әlsin-әlsin Mәskeuge arnayy izdep baryp, tipti apalary Ólmes Aldarqyzy dýniyeden ótkennen keyin de onymen tuystyq baylanysyn ýzbeuge tyrysyp jýrgen bolsa, onda túrghan da oghash dәnene joq. Eng bastysy, osynau ataqty adamnyng ózi de olardy keri iytermeytin.

At arytyp, qysta shanamen, jazda arbamen kelip túratyn qazaq tuystarynyng aldarynan enseli, orta túsyndaghy әsem qondyrmasy ekinshi qabat bop túrghan әsem ýii aulasynyng qaqpasyn jaydary kónilmen aiqara ashatyn. Daladaghy tynys-tirshilikti súrastyratyn, qazaqtardyng  balalaryn oqytugha arnalghan mektepter ashylyp, aghartu salasynyng damyp kele  jatqanyn estigende quanatyn, olardyng ómirin bilim alumen úshtastyrugha qúshtarlyghyn qatty qúptaytyn. Ózi de  siyrek bolghanmen, tughan ólkesine baryp túratyn. Onyng osydan birer jyl búryn Troiskige kelgen sapary jayynda Jetpisbay myrza qyzyq әngime aitqan edi.

– Bizding jaqta ertede әldeqalay, mýldem kezdeysoq jaghdayda mol olja tauyp, ýlken baylyqqa kenelgen Jamanshal degen kisi ótipti, – degen-di ol. –  Onyng balalarynyng ishinen ekeui osy kýnderi naghyz shynjyr balaq, shúbar tós ozbyr baylar retinde  qara halyqqa keninen mәlim...

Osylay bastap, Jamanshal balalarynyng jayyna kóshken.  Symayyl deytin biri alpauyt kópeske ainalypty, Troisk týbinde astyq saqtaytyn qambalary bar eken. Osydan bes-alty jyl búryn solary órtenip ketipti. Órt apatyna baylanysty saqtandyru kompaniyalary   Symayylgha mol qarjy tólese kerek. Sony kóre almaghandyqtan ba eken, әlde ishterinde naqty derek biletinderi bolghan ba, әiteuir baqtalastary tiyisti oryndargha: «Symayyl Jamanshalov ózining aldyn ala saqtandyrylghan astyq qambalaryn tiyisti kompaniyalardan kóp aqsha alu ýshin ózi әdeyi órtedi» degen shaghym týsiripti. Qoghamdyq pikir de belgili dәrejede solardyng jaghynda bolsa kerek. Soghan baylanysty osydan ýsh-tórt jyl búryn Troisk qalasynda ýlken sot ýderisi ótedi.

Ayyptalushyny qorghaugha Mәskeuden patshalyqtaghy eng ataqty jәne eng qymbat advokat keletin bolypty. Ol Troiskide tuyp-ósken, danq shynyna shyqqaly beri kópten tughan qalasyna soqpay jýrgen úly advokat Fyodor Plevako edi. Sonyng tilin tauyp, shalghaydaghy búratana aiypkerdi sotta qorghaugha kóndirgen Jamanshal balalarynyng ózderi desetin. Jetpisbay myrzanyng aituyna qaraghanda, әuelde Symayyl kelissóz jýrgizu ýshin inisi Jýsippen birge oghan baryp qaytqan siyaqty. Jýsip Jamanshalov Qostanay ýiezinde bolys basqarushysy bolyp isteytin. Qorghaushynyng kelisimin alghannan keyingi sharualardy – kólik qamdau, jol jýrudi ynghayly etu, Troiskidegi qonaqýidi bar jaghynan qolayly, jayly etip dayarlau, taghysyn taghy  mәselelerdi   inisi jayghastyrady.

Okrugtik sot mýshesi Jansúltan Seydalin jýrgizgen úzaq prosesting tórt kýnine qatysyp, advokat Plevako astyq qambalarynyng órtenuine Jamanshalovtyng qatysy joqtyghyn dәleldep shyghypty. Búl jayynda Jetpisbay myrza sýisine әngimelegen-di. Úly qorghaushynyng basty ústanymy bir adamnyng ómiri barsha zang men tәrtip bitkennen artyghyraq degen oida jatqanyna kózimiz jetti dedi ol, – advokat Plevakonyng sheshendigi, týigen oiyna keltirgen dәlelderi prisyajnyy zasedateliderding barshasyn úiytty...

***

Ýshinshi Memduma mýshesi Fyodor Plevako ózining sýiikti anasy, әueli ýlken úlynan, odan kýieuinen airylyp, talay taghdyr tauqymetin kórse de, moyymay, nebir qiyndyqty shydammen jenip, ekinshi úly Fyodordy – myna ózin oqytugha ólsheusiz kóp enbek sinirgen qymbatty sheshesi  Ekaterina Stepanovnanyn, yaghny shoqyndyrylghangha deyingi qazaqy nyspysy boyynsha Ólmes Aldarqyzynyng alys tuystarymen, alys ta bolsa etjaqyn bauyrlarynday kóringen qazaqtarmen Duma oryn tepken saray qabyrghasynda jylyúshyray qauyshty.  Shýiirkelese sóilesti.

Olardy ózi erterekten tanityn naghashysy, ana jyly Troiskige qorghaushy retinde barghanynda sot zalynda túraqty janashyr bop tapjylmay otyrghan, qazaq ishinde by bolyp jýrip songhy jyldary gazet shygharu sharuasyna auysqan Jetpisbay Andreev bastap kelgen edi. Ol sózin әueli Plevako qorghaushy bolghan proseste sudiya bolghan Jansúltan Seydalinning ózine sәlem aitqanynan bastap, sosyn onyng studenttik joldasy, oraldyq zanger Baqytjan súltan Qarataevpen jәne syrdariyalyq zanger Serәli Lapinmen tanystyrghan. Qazirgi sәtte Piyterde jýrgen maqsattaryn qysqasha aitqan. Sonda, әngimelese kele, osy azamattardyng Ýshinshi Dumadaghy qarasy az, mýshesi sausaqpen sanarlyq qana músylman fraksiyasy janynda kenesshilik, kómekshilik qyzmet atqaru ýshin, biri qazaq elining Jayyq, ekinshisi Syrdariya ispetti úly sulary aimaghynan әdeyilep kelgenderin estip, týsinistikpen maqúldaghan-dy.

Odan keyin de olar qany jartylay qazaq, әdiletsýigish ataqty zanger, bedeldi  oktyabrist Plevakomen әldeneshe mәrte kezdesti. Qazaq ýshin asa ózekti bop túrghan jer-su mәselesi haqynda qanday zannamalyq bastama kóteruge bolaryn aqyldasu orayynda bas qosty. Solardyng súhbattasulary barysynda jaqsy oy qorytylsa kerek. Úly advokatpen pikirleri jarasa súhbattasulary qiyaldaryna qanat bitirgeni sonday, ile-shala últ mýddesin kózdeytin qújat jasaugha  bekigen ghoy.

Aqyry, Ekinshi Dumanyng deputaty Baqytjan Qarataev pen onyng demokratiyalyq qozghalystaghy ýzengilesi Serәli Lapin ekeui bas bolyp, bir top ziyaly Dala erejesinin  120-shy babyndaghy qazaqqa sor bop jabysqan eskertpesin qoldanudyng jón-jobasyn retteytin  zang jobasynyng alghashqy núsqasyn jasaugha kirisken. Kópke sozbay, qújat nobayyn músylmandar fraksiyasyna әkeldi.

Sony  jetildirip Dumada qaratu, tiyisti zang qabyldatu olardyng armany edi. Ekinshi Dumany taratyp, qazaqtardy saylau jәne saylanu qúqynan aiyrghan Ýshinshi mausym maniyfesining qaharyna únjyrghalaryn týsirmey, jana shaqyrylymgha qazaqtan ókil saylanbasa da, saylanghandar qolymen jer-suy toqtausyz otarlanyp jatqan halyqqa kerek zang shyghartudy qiyaldaghandarynyng jemisi.

Ótemis búl әreketting bәrine quanyp jýrgenmen, ishtey kýdigi bar bolatyn. Sony tipti  de seyilte almaytyn. Al kýdigi, әriyne, eng aldymen, әigili deputattyng ústanymyna qatysty edi.

Ras, onyng Dumadaghy bedeli zor ekenine shәk joq. Adres boyynsha jaryssózder ayaqtalghan shaq әli kóz aldynda. Bayandamashynyng qorytyndy sózi jaqsy qarsy alynghany belgili bolsa da, adres mәtini deputattar tarapynan tolyghymen qabyldandy ma, joq pa, anyqtay týsu qajet bolatyn. Sondyqtan ony Duma tóraghasy tolyq oqyp shyghudy úsyndy.

Minbege Memlekettik duma hatshysy kóterilip, talqylaudan songhy mәtindi mәnerlep oqyp shyqty. Júrt dýrkirey qol soqty: Plevako jariya etken joba sol qalpy qabyldanghan-edi. Qúddy Birinshi Dumada kadet Nabokov oqyghan adres sekildi boldy. Ýshinshi Dumada oktyabrist Plevako ayan etip, talqylaulardan keyin qorghap sóilegen adres te esh ózgerissiz, bir auyzdan qabyldandy.

Alayda, Ótemisting kóniline kelgen, miynyng bir qatparynda bekem úyalap, qayta-qayta shýbәli súraq tuyndatqan mәsele – ataqty, bedeldi deputattyng polyak kolosy atynan aitylghan músylmandargha da qajet sózderding adresten oryn tabuyna qoldau kórsetpegeni bolatyn. Ári, Ótemis qansha mәrte anghardy – deputat Plevako ýnemi orys memleketi men orys júrtynyng mýddesi túrghysynan sóiledi. Al Ekinshi Dumada osynday mәselemen sóilegen deputat Milukov búl túrghyda qanday әdil edi!..

Biraq kópshilik kókeyinen shyqqan jәit – tarihy túrghyda әdiletti bolugha tiyis atau emes... Sondaghy  shabyttana ótkizilgen ballotirovka Ótemisting kóz aldynda, ózgertusiz qaldyrylghan adreske halyq ókilderining barshasy oryndarynan túryp dauys berdi. Jinalys tóraghasy adresting bir auyzdan qabyldanghanyn Memlekettik dumagha habarlaugha rúqsat súraghan bette, Bessarabiya deputaty Krupenskiy ornynan úshyp túryp, bar dausymen:

– Gosudari Imperator jasasyn! – dep aiqay saldy.

Deputattardyng bәri týregep ketti.

– Ura! Ura! Ura! – desti Memlekettik duma mýsheleri.

Osynday ahualda ózge tektiler mýddesin jany patshashyl bop ketken jiyenning qorghauy yqtimal bola qoyar ma... Qaydam...

Alayda, Erkindik kókesi bastaghan el adamdary yqtimal dep qana emes, solay bolaryna esh kýdik keltirmeydi.   Onymen ózderining músylman fraksiyasy janynda istemek zanger ókilderi arasynda jandy bekem baylanys ornatu qamynda jýr. Biraq...

Áy, qaydam, Ótemisting shәgi bar...

***

Alayda  Jasaghan Jalghyz taghdyr syndy ghalamat shytyrman ishine ýilestire syzyp qoyghan joldardy tiri jangha aldyn ala bilip bolmaydy...

Alda Ótemisti nebir tandanystar tosyp túrghan...

Ol elden kelgen kókesi men aghasyn – Erkindik pen Shәimәrdendi Boraghanly mәhkamasyna ertip apardy.  Onda olar baspahana men gazet bastyqtaryna jolyghyp, súhbattasty.

Búlardyng bәri de byltyrghy tamyzda, shartaraptan jinalghan myng qaraly jan qatarynda, Birinshi Memlekettik duma tarqatylghannan keyin shaqyrylghan ýshinshi músylman sezine qatysqan edi. Sondaghy basty túlghalardyng biri bolghan, sonau jyldardaghy qazaq ólkesinde atqarghan diny qyzmetine say, qúrmetpen  Rashid qazy atalatyn sayasatker, qayratker, kósemsózshi Ábdirәshit Ibrahiym  myrzany Erkindik aqsaqaldyng sodan beri kórip otyrghany osy bolatyn. Búl oqymystydan onyng kóp nәrseni súrap bilgisi kelgen-di.

Eger Reseydegi revolusiyanyng bastapqy kýnderi jәne sonau tamasha kýnder әkelgen bostandyq sezimi byltyrgha sheyin barshany jaqsy ýmitke bólep kelgen bolsa, sol ýmitti ýstemeleushilerding biri osy Rashid qazy ekendigi anyq-tyn. Oghan da, basqalargha da byltyrghy jazda shetin pikirleri ýshin quyp jiberilgen Birinshi Dumamen birge revolusiya syndy jasampaz bastau aqyryna jetkendey әser etti.

Biraq ýmit ýzilmegen-di. Óitkeni, degenmen, Ekinshi Duma shaqyrylghan, al onda, bәribir, halyq múny barsha zәruligimen, ózekti týrde ótkir qoyyla bastaghan. Alayda ony da quyp taratqan aq patshanyng toghyz jýz jetinshi jylghy ýshinshi mausym maniyfesi revolusiyanyng tolyq jeniliske úshyraghanyna  naqty kóz jetkizgen edi.

Dala halqynyng deputat saylaugha qúqy bolmay qaluy bayyrghy kóterilisshi Erkindikting oiyn san saqqa jýgirtken. Kókeyine kóp saual oralghan edi. Sonyng sheshimin tabu maqsatymen osynda kelgen jayy bar. Dumada qazaq sózin sóileytinderding qataryn kóbeytemiz be degen tilekpen әlgi әigili advokatqa jaqyn adamdardy jyly oryndarynan kóterip ertip әkelgen. Solardyng qatarynda qasyndaghy jas serigin – halqy ýshin qarumen emes, ruhany jolmen kýresem dep, sonysy ýshin Erkindikshe itjekken dәmin tatugha mәjbýr bolyp, jazyqsyz jazasyn ótep oralghan, odan halyq senimine ie bolyp, alghashqy eki Dumagha da deputattyqqa saylanghan Shahmardandy, kәdimgi Kókshetau medresesinde Ótemis te dәrisin tyndap, sabaq alghan Shәimәrden moldany erte kelgen. Osynda kelgeli qily dәrejedegi kisilermen týrli paydaly әngime-dýken qúryp jýrgenderi anyq. Degenmen, Rashid qaziymen arnayy súhbattasu bir ghaniybet te...

Byltyr, músylmandardyng Tómengi Novgorodta ótken ýshinshi qúryltayynda shartarapqa tanymal «Tәrjimandy» shygharyp kele jatqan úly aghartushy, qyrymdyq  Ismayyl Gaspraly qashanghysynsha liyberal kózqarasynan ainymaghan. Sóitip ol barshany   zu etip ótip bara jatqan revolusiya men ótkinshi sayasatqa nazar audarmaugha, aghartu isin jandandyra beruge shaqyrghan-dy. Kýlli týrki kósemining pikirine tәnti bola túra, sonda,  sezde birinshi bolyp sóilegen jәne oiynyng keng auqymymen kópshilik kókeyine kirer sóz aitqan Rashid Ibrahim syndy ghúlamagha Erkindik aqsaqal riyasyz qúlaghanday-tyn.

Odan beri bir jyldan astam uaqyt ótti. Ekinshi Duma quyldy. Jana, Ýshinshi  Duma jinaldy. Osynau ýlken sayasatkerding oiynda ne janalyq bar? Ana jyly katorgadan qashyp kelgeli sanasy ýlken ózgeriske úshyraghan, kýresting órkeniyetti týrining bolashaghyna qúlay sengen qart sony biluge qúshtarlyq tanytty.

Óitkeni onyng kónilin qúlazytqan taghy bir jәit bar-tyn. Byltyrdan beri qyrda qara shekpender qaptap ketti. El ishindegi  shúrayly jer bitkendi ýkimet solargha bólip berip jatyr. Ataqonys, atameken degen úghymmen sanaspaydy. Qazaq qu dalagha yghysyp barady. Búl osylay jalghasa bermek pe? Qazaqtyng óz ókili joq Dumadan qazaqqa qayran bola ma? Ne isteu kerek?

Osynday saualdar tónireginde olar úzaq pikirlesti.

Barlyq  músylman  birlikke úmtylu kerek, barshasy birin biri bauyr tútu kerek. Rashid qazidyng ústanymy osy sózdermen tújyrymdalady. Oghan Múhammed payghambar zamanyndaghy alghashqy músylmandar ónegesi ýlgi. Birliksiz tirlik bolmaydy. Bizding dinimizding negizgi sayasaty osy bolugha tiyis. Resey músylmandary kýlli әlem músylmandarymen sayasy birlesu jolyna týssin. Din islam júrty bir millәt – últ, solardyng ittihady – odaghy ghana naghyz bauyrlastyqqa, is jýzindegi umma islamiyagha – músylmandyq birlikke jol ashady.

– Bizge týrki júrtyn músylman dininen aiyru ýshin týrli qúityrqylyq jolmen әrekettenip jatqan missionerlikke qarsy kýresu lәzim. Búl bir, – dedi Rashid qazi, bas barmaghyn býgip. – Mektep, medrese  jelisin kóbeytip, damytu jón, eki. – Súq sausaq býgildi. – Ony reformalau basty mindet bolugha kerek. Búl jerde Gaspraly әpendi pәlen jyldan beri uaghyzdap kele jatqan jәdidshildikting meylinshe damytyluy kerektigi týsinikti.  Imamdar men ulemderge, olardyng jaghdayyna nazar audaru qajet. Búlardy ýsh deyik. – Ortan qol da basbarmaq ýstine týsti. – Tórtinshiden, – ol aty joq sausaghyn býkti, – osy baghdarlar qarjylandyrylu kerek. Qarjy-qarajatpen qamtamasyz etilmeyinshe, eshbir jaqsy oiyng jýzege aspaydy. Sondyqtan  sony sheshu jón.

«Bin bir hadisy sharif sharhi» («Myn  bir qasiyetti hadisting týsindirmesi») degen kitabyn baspahana boyauy anqyp túrghan qalypta Erkindik men Shәimәrdenge  syilady.

– Bizge óz ereksheligimizdi joghaltpau kerek, – dep shegeledi ol, – al bas ministr Stolypin osynda músylman meshitin salugha ong kózimen qarap, qamqor bolghanday týr kórsetkenimen, onyng reformasy iysi týrki ýshin túmyldyryq ispetti. Jaqsylyqqa aparmaydy. Ásirese, ózderiniz shamalap otyrghanday, qazaqty qara shekpenmen bir qazanda qaynattyp, týbi tili men dininen aiyrugha aparady. Sonday jútylulardan aman bolu ýshin, bizge  qauip tóndirip kele jatqan solardyng ózinen ýirenu kerek. Olardan músylman ómirine qajetting bәrin alu qajet. Barsha jamaghat bolyp sayasi  tirshilikke beyimdelu jón. Óz ar-namysyng men abyroyyndy, tiyisinshe, islamdy qorghau ýshin – әr músylman óner-bilimning bәrinen, tipti qazirgi әskery ghylymynan da habardar bolu lәzim.

Ábdirәshit әpendi músylman әlemining sosialiysi edi. Qazirgi tandaghy aghartu isining mindetterin qyrdan ózinen aqyl súray kelgen aghayyndargha erinbey-jalyqpay úghyndyrdy...

Ótemis olardy elge shygharyp salghannan keyin, kóp úzamay, arttarynan bardy. Iliyas Boraghanly men Ábdirәshit Ibragimning tapsyrmasymen, qazaq eli jaghyndaghy gazet pen ózge de baspahana ónimderin taratatyn ókilderdi aralap qaytty.

Ol oralghansha, músylman fraksiyasy janyndaghy tirshilik qyz-qaynap, sharyqtau shegine jetip qalghan. Bórikti  aspangha atqyzghan 1905 jylghy 17 qazan maniyfesimen ruhtanuly mereyli bostandyqty túnshyqtyryp bara jatqan  1907 jylghy 3 mausym pәrmenining túmyldyryghynan qútyludyng bir parasy tiyanaqtalghan edi. Osynda  parlamenttik kýres jolyn dúrys kóretin aghalary deputattarmen, әsirese ózderine airyqsha jaqyn tartqan Plevakomen jәne «17 qazan» fraksiyasynyng ózge de mýshesimen, kadettermen de  aqyldasa otyryp, qazaq ýshin jana zang jasau jolynda kóp ter tókken.

Yntaly topty Baqytjan Qarataev pen Serәli Lapin bastaghany belgili. Sol yntaly topqa Erkindik pen Shәimәrden de, qazaqtyng ózge iygi jaqsylary da kýizelisi jan auyrtatyn ózgeriske úshyraghan kóshpendi tirshilik jayynda kóp әngimelegen.  Auyldaryna qaytqangha deyin talay pikirlesken. Qajetti derekterdi tauyp, saraptap, qorytu jәne olardy bolashaq zang tiline ainaldyru kerektigin qay-qaysysy da zayyr úqqan.

Sonday júmystar kezinde úiysqan zangerler tobynda Birinshi Dumanyng mýshesi, uaqytyn bashqúrt elindegi iyeliginen góri sayasat oty laulap túrghan Piyterde kóbirek ótkizetin Sәlimgerey Jantórin men músylman qozghalysynyng beldi qayratkeri, dumalyq alghashqy músfraksiyanyng qúryluyna jәne onyng janynan úiymdastyru burosyn ashu arqyly fraksiyanyng elmen tyghyz baylanysta boluyna erekshe mәn bergen, sodan beri tughan әzirbayjan elinde óristetip jýrgen sayasy kýresin negizinen osy qúrylymmen  sabaqtastyryp kele jatqan Álimardanbek Topchibashev qazaq zang jobasyna qatysty salmaqty oilar aityp kóp kózge týsti.

***

Ótemis namysqoy, bilimdi aghalarynyng ýkimetting qazaq elindegi jer-sugha jayghastyru komissiyalaryn taghayyndau jóninde zang jobasyn jasaghanyna quandy. Zang jobasynyng sharualardy qazaq jerine esepsiz qonys audartuyna toqtau salugha baghyttalghanyn músfraksiyadaghy talqylauda deputattar atap aityp jatty, úiymdastyru burosynda az uaqytqa qolyna tiygen joba danasynan ózi de kórdi.

Dumanyng ekinshi shaqyrylymy quylu aldynda bolghan jalpy mәjilisinde qazaq jer-suynyng zorlyqpen otarlanyp jatqanyna qarsy ataqty sózin biyik minberden bar dauyspen jariya etken Baqytjan Qarataev súltannyng sol sózining endi zanmen tiyanaqtalatynyna senim artyp, eline, Oralgha qaytar aldynda jigerli ýnmen:

– Bizding búl zannamalyq qújatymyz sәtimen Ýshinshi Dumada qabyldana qalsa, onda, ýkimet tarapynan sonshalyqty ozbyrlyq pen qorlyq kórgen qazaqtardyng ózderi ata-babasynan múragha qalghan jer-suyna qojayyn bolady, – degenin estidi.

Úzamay Ótemisti bir jәit qayran qaldyrdy.  Zang jobasyn músylman fraksiyasy saraptama jasatu ýshin agrarlyq mәselelerding ýkimet moyyndaytyn bilgirlerining birine jiberipti. Biraq búghan tanyrqaudyng reti joq-ty, búl – júmys tәrtibi. Saraptamashy barsha júrtqa tanys, Birinshi Duma mýshesi Álihan Bókeyhanov súltan bop shyghypty. Ol jaqsylyq habar edi, biraq onda da tang qalarlyq eshtene joq dese bolghanday-tyn.  Shyn an-tang etken, mýldem qayran qaldyrghan mәsele – onyng qazaq múnyn jyrtugha tiyis zannyng jobasyn iske alghysyz qylyp qorytyndy bergeni boldy.

– Múnda túrghan týsiniksiz týk joq, – dedi Slava. – Vyborg ýndeuine baylanysty ótken sot ýderisinen keyin Bókeyhanov bizding liyberaldardyng nazaryna shyndap ilikken. Jadtarynda saqtandar: ol týrme paryzyn elinde ótep oralghannan keyin, jaqynda ghana masondar lojasyna qabyldandy. Al múnyn, sóz joq, oghan  artatyn ózindik jýgi bar...

Jasay qabaghyn kirjiytip:

– Búl burjualardan esh ýmit kýtuge bolmaydy, – dedi. – Meyli qúpiya әreketi mol mason bolsyn, meyli patsha aldynda bedeldi sanovnik bolsyn, bәribir – olar qaraqan bastarynyng mýddesinen aspaydy, qarapayym halyq mýddesin olar oilay almaydy!

Jasay ýshin sosial-demokrattardan artyq sanalarlyq kýsh joq, ony Ótemis biledi. Bilgenmen, onyng oiyn bólisuden aulaq. Óitkeni,  Jasay qalay ózeurese de, sosial-demokrattar qazaqty qorghap jatyr eken degen sóz estilgen emes. Tap qazir qazaqty qorghaytyn zandy jasaushylar da, ony dattaushy da – músylmandardyng ózderi...

Ghajap, Ótemis shýbәlanghan, kýdikpen qaraghan mәskeulik deputat – әigili Fyodor Nikiforovich Plevako, degenmen, elden kelip ótinish aitqan tuystarynyng senimin aqtap shyqty!   Saraptamashynyng teris pikirine qaramastan, ol tiyisti dәleldermen tiyanaqtap, zang jobasyn Dumanyng qarauyna úsynugha bolady dep tapty. Ony fraksiyalas serikteri sózge kelmesten qoldady. Ataqty oktyabristing uәjimen kadetterding de birqatary kelisti. Aqyry, alpys shaqty Memduma mýshesi qol qoyghan zang jobasy parlamentke úsynyldy.

Alayda múnday zandy qabyldaugha ýkimet ýzildi-kesildi qarsy boldy. Biylikting oiynsha, músfraksiya sarapshysy da dúrys qorytqan deydi biylik – qazaq halqy patsha ýkimetining jerine qojayyn bola almaydy. Masqara, sarapshy pikiri ýkimet algha tartqan kózqaraspen bir ynghayda bolyp shyqqan eken! Kim oilaghan...

Qazaq kóshpendi qalpymen, jahandy kezip jýre berui kerek... Ýkimet, auyzsha basqa oy aitqanymen, is jýzinde  qazaqty otyryqshy etuge mýddeli bolmay shyqty. Ókinishtisi, búl jaghynan onymen Álihan myrzanyng saraptamalyq qorytyndysy  shynymen de keremet ýndes edi. Ótemisti osy jәit kónilsizdendirdi.

Alystaghy Erkindik kókesi múny estigende qayter eken? Sóz joq, qaharyna minedi. Átten, dәureni ótti, quaty qaytty, әitpese, ana jylghyday, qol bastap atqa qonar edi...

Ótemis kýrsindi. Qazaq ishinen deputat saylanbaghanmen, jolyn tauyp, qazaq mýddesin Ýshinshi Dumada da kýitteudi toqtatpay, qily әreketpen bir jyl boyy ózge halyq qalaulylary ýnimen qorghaugha tyrysyp kele jatqan azamattardyng jigerine qúm qúiyldy-au...

Degenmen kýder ýzu erte tәrizdi, tәube...

– Qazaqtyng jer-sudy paydalanuyn retteytin zang jobasy Dumanyng qarauyna qayta úsynylyp qalar degen ýmit bar әli de... – Sәlimgerey súltan osylay dep qaldy.

Iliyas Boraghanlynyng mahkamasynda әngime-dýken qúryp otyrghandar oghan qyzygha qúlaq týrdi. Ol búl ýmit artarlyq quanyshty habardy:

– Qúlúqaydan estidim, – dedi de, músfraksiya tóraghasy Qútlymúhamed Tevkelevten bilgenin aityp berdi: – Oktyabrist Plevako músylman deputattardyng pikirin múqiyat súrastyrypty. Mәseleni qayta kóteru retin aqyldasypty... Tútas bir halyqtyng taghdyry onyng mýddesine kereghar jýrgizip jatqan ýkimetting sayasatynan әldeqayda manyzdy degen oiyn shegeley aitypty, biz múny Úly Gosudari aldynda dәleldeymiz әli depti...

Búl bir jaqsy habar edi. Ótemis quanyp qaldy.  Álimardanbek te, Iliyas ta súltannyng әngimesin riza bola tyndady. Tayauda Duma ekinshi sessiyasyn ýzip, qysqy demalysyna shyghatyn kórinedi. Qayta jinalghan bette  Plevako mәseleni tótesinen qoymaqshy bopty...

Alayda múny taghdyr nәsip etpedi... Memduma mýsheleri kanikulgha shyqqandaryna bir apta ghana uaqyt etkende, Mәskeuden qaraly habar jetti. Ýiine baryp, otbasymen saghyna qauyshqan Fyodor Nikiforovich jýrek talmasynan oqys dýnie salypty...

Ótemisting esine byltyr Dumanyng plenarlyq otyrysynda patshanyng qúttyqtauyna arnalghan jauap-hat mәtinining jobasyn qorghap sóilegen Plevakonyng ózi jayynda «...bir ayaghymen ghúmyrynyng aqyrynda túrghan, jasy úlghayghan adamnyn...» degen tirkesti qoldanghany týsti. Titirkenip ketti. Jaryqtyq-ay... Nege asyqtyng eken baqigha...

Dýmdi deputat qazaqtyng ýzilip bara jatqan ýmitin qayta tútatqan edi-au...

Endi qalay bolmaq? Parlamenttik kýresting shynymen toqyraghany ma? Azattyq ýshin shayqas aldaghy uaqyttarda qanday baghytpen jýrer eken?..

Beybit Qoyshybaev

Abai.kz