Jami, Emir Hosrov, t.b. Aleksandr obrazyn qalay jasap, qalay sheshulerine toqtalmaghannyng ózinde de, shyghystyng atyshuly ýsh aqynynyng kózqarastary, olardyng Aleksandr taqyrybyn qalay sheshkendikterin bayqau ýshin Abay «Eskendirin» salystyryp zerttesek jetkilikti jәne kóp mәselelerding beti de ashylady.

            Shyghys klassikterining barlyghy da Aleksandrdyng batys, shyghys әlemine jasaghan joryqtaryn mol qamtyp, keng suretteulermen qatar, onyng soghysy men is-amaldaryn shenemey, qúptau baghytynda kórsetedi. Keybireuleri ony ezilushilerding qorghany, әdildik ýshin kýresushi únamdy obraz, әri danyshpan-filosof, әri memleket qayratkeri etip beyneleydi. Áriyne, búl kezdeysoq nәrse emes.

            Ol poemalardyng avtorlarynyng bәri de dana, úly adamdar. Demek olar Aleksandr joryqtary men onyng óz basyna sol óz zamandarynyng túrghysy, óz kezining aldaryna qoyghan tilek-talaptary túrghylarynan kelgen.

            Firdousy «Shahnamany» irandardy arabtar jaulap alghannan birneshe ghasyr keyin jazdy. Onyng ýstine Túran handyghynyng kýshti kezderinen qalghan qandy joryq joldary әli sayrap jatqan-dy.

Jami, Emir Hosrov, t.b. Aleksandr obrazyn qalay jasap, qalay sheshulerine toqtalmaghannyng ózinde de, shyghystyng atyshuly ýsh aqynynyng kózqarastary, olardyng Aleksandr taqyrybyn qalay sheshkendikterin bayqau ýshin Abay «Eskendirin» salystyryp zerttesek jetkilikti jәne kóp mәselelerding beti de ashylady.

            Shyghys klassikterining barlyghy da Aleksandrdyng batys, shyghys әlemine jasaghan joryqtaryn mol qamtyp, keng suretteulermen qatar, onyng soghysy men is-amaldaryn shenemey, qúptau baghytynda kórsetedi. Keybireuleri ony ezilushilerding qorghany, әdildik ýshin kýresushi únamdy obraz, әri danyshpan-filosof, әri memleket qayratkeri etip beyneleydi. Áriyne, búl kezdeysoq nәrse emes.

            Ol poemalardyng avtorlarynyng bәri de dana, úly adamdar. Demek olar Aleksandr joryqtary men onyng óz basyna sol óz zamandarynyng túrghysy, óz kezining aldaryna qoyghan tilek-talaptary túrghylarynan kelgen.

            Firdousy «Shahnamany» irandardy arabtar jaulap alghannan birneshe ghasyr keyin jazdy. Onyng ýstine Túran handyghynyng kýshti kezderinen qalghan qandy joryq joldary әli sayrap jatqan-dy.

            Bir kezde myqty, mәdeniyetti memleket sanalghan iran elin arabtar jaulap alyp, adamdaryn qúl, qalasyn kýl etip, tiline tyiym salyp, dinin qughyngha úshyratqandary mәngilik esterinen ketpes oqighalar edi. Sondyqtan óz halqyn terennen sýigen Firdousi, Iran elining anyz, ertegi, tarihy derekterge sýienip, óz halqynyng shahtarynyng eski zamannan bergi tarihy men erlikterin sóz etip, batyrlardyng erlikterin jyrlap, obrazdaryn jasau, kóptegen shahtardyng el basqarudaghy kóregendigi men әdildikterin kórsetu, óz elining ótkendegi eshkim jene almas býtindigi men qaharmandyqtaryn eske týsiru, irandyqtardy kýshti memleket etu iydeyasyn ansaghandyq bolatyn. Aleksandr Dariyanyng balasy-mys degen anyzdy Firdousy týgel qabyldap, ony eski zamandardaghy Iran shahtarynyng biri etip jәne әri әdil patsha, әri batyr, әri danyshpan memleket qayratkeri etip suretteui de sondyqtan.

            Nizamy de Aleksandrgha tarihy jaghynan emes, әdeby obraz jaghynan kelgen de, onyng jer jýzin tebirentken aty men erlik joryqtaryn poemasyna negiz etip, ózi ansaghan әdil hakimnin, halyq múnyn joqtarlyq qogham qayratkerining beynesin jasaydy. Nizamy Aleksandrdy әri әdil, әri filosof, әri payghambar etip kórsetuding ýstine, jahan kezdirip, poemasynyng sonynda ony erekshe bir elge úshyratady: ol elde bay da, kedey de joq. Biyleushi, baghynushy degenderdi bilmeydi. Barlyghynyng pravosy ten. «Boztorghay qoy ýstine júmyrtqalap», bar halyq baqytqa bólengen el bolyp shyghady. Aleksandr ózin qanshama әdil el basqarushymyn dep bilse de, adam balasyn tegis baqytty etetin qoghamdyq qúrylys osy eken degen qorytyndygha keledi dep, aqyn poemasyn osylay ayaqtaydy.

            Eger Firdousy ózining úly tuyndysy «Shahnama» arqyly óz halqynyng patriottyq oi-sezimderin oyatpaq bolsa, talay handardyng Ázirbayjan halqyna kórsetken әdiletsizdikterin kózimen kórgen, jaugha aibar, elge qorghan bolarlyq qasiyeti de, qabileti de joq, aqyldylyq, kóregendilikten júrday el basqarushylardyng talayyn óz qolynan attandyrghan qart aqyn: «Áttegen-ay, ózi danyshpan, ózi әdil, ózi halyq qamyn oilaytyn qogham qayratkeri bolsa» degen jaqsy niyet, úly armanyn Aleksandrdyng basyna jiystyrady. Ol osy maqsatty kózdedi.

            Navoy HÝ ghasyrda súltan Huseynning handyghy kezinde ómir sýrdi. 1469 jyldan bastap, muhradarlyq (hraniyteli pechati) qyzmetin atqarsa, 1472 jyly emir ataghy berilip, súltan Huseynning bas uәzirligine taghayyndalyp, sol qyzmette ol ómirining songhy kezderine (1501j.) deyin boldy.

            Navoidyng ómiri men tvorchestvosyn zertteushilerding qaysysy bolsa da, onyng danalyghyn, el basqaru isterinde halyqtyng sharuashylyghyn jaqsartu, mәdeniyetin órkendetu ýshin kóptegen júmystar atqarghandyghyn, Gerat halqyn talay ret qandy soghystardan aman alyp qalghandyghyn bayandaydy. Ósek-ótirikke erip, súltan Huseynning Navoidy bas uәzirlikten taydyrghan kezderinde súltannyng ýlken apatqa úshyraugha shaq qalghandyghyn, Navoidy qayta shaqyrugha súltannyng mәjbýr bolghandyghyn tarihshylar faktiler arqyly dәleldeydi. Qysqasy, ol úly aqyn ghana emes, iri memleket basqarushysy da edi degen qorytyndygha tireledi.

            1449 jyly ýkimet tizginine talasyp, Úlyqbekti óz balasy Abdallatift óltiruden bastap, Temir úrpaqtarynyng birmen-biri jaulasyp, birin-biri óltiru tәrizdi joyqyn joryq, qandy soghystary ýzilmeydi. Úlyqbek ólgende, Navoy 8-aq jastaghy bala bolsa, onyng jigittik, eseygen kezderi Temir túqymdarynyng ózara jaulasularynyng juan ortasynda ótedi. Búl irushilikting eng sharyqtau shegi - súltan Huseynning kezi. 1497 jyly súltan Huseynning eng ýlken úly Badiazzemenning әkesine qarsy soghys ashuy, Huseynning ekinshi úly Muzzaffar Huseyn myrzanyng ózining tughan aghasy Muhammed Mýminmen soghysyp, Astrabadty qangha bólep, ony tútqyngha aluy, súltan Huseyn ózining nemeresi Muhammed Mýmindi ólim jazasyna búiyruy Temir úrpaqtarynyng qay dәrejede azghandyghyn tolyq dәleldey alady.

            Ózderining jeke bastarynyng dәrejelerining biyik bolulary ýshin ghana kýresushi, bir elding óz ishinde otyryp, ózara jaulasushylardyng halyqtyng sanyn azaytu, sharuasyn kýizeltu, kýshin әlsiretuge qanshama ziyan keltirip, apattargha úshyratatyndyghy mәlim. Endeshe, osylardyng bәrin óz kózimen kórip, ózi tiri aighaghy bolyp otyrghan әdil hakim, úly aqyn Navoy óz eline tynyshtyq izdep, elin basqarushylardyng halyq qamyn oilarlyq adam boluyn arman etti. Ári әleumet qayratkeri, әri danyshpan filosof adam bolsa, myna syqyldy azghyndyq soghystar, qantógister bolmas edi, maghynasyz soghystardan halyqtyng moyny bosap, sharuasyn órkendetu, túrmystaryn jaqsartu arqyly baqytqa qoly jeter edi degen ýlken iydeyany aldyna qoyady da, úly aqyn ózining «Hamse» («Pyatrisa») dep atalatyn úzaq poemasynyng bir bólimin Aleksandr Makedonskiyge arnap, oghan «Saady Iskandari» dep at qoyady. El basqarushysynyng әdil, danyshpan, filosof boluyn negizgi nysanasy etken poema Aleksandrdy bas qaharman etip, Temir úrpaqtaryna ýlgi etpek bolady.

            Sóitip, kezindegi el qamyn, júrt tilegin oilau Navoidyng Aleksandrdy únamdy obraz etip kórsetuine әkep tireydi. Ol Aleksandr joryqtarynyng tek kerekti dep tapqan epizodtaryn alady da, sony әdeby obraz etip shygharady.

            Búl keltirgen mysal, faktiler shyghys әdebiyetining klassikteri Aleksandr taqyrybyna әrqaysysy óz kezi, óz halqynyng qajet etken tilep, talaptary túrghysynan kelgendigi jәne ony әdeby obraz etip alyp, basqalargha ýlgi etudi maqsat etkendigin kórsetedi.

            Qazaq әdebiyetining klassiygi Abay búl taqyrypqa shyghys klassikterinen basqasha keledi. Eng aldymen, Abay Aleksandr Makedonskiyge kinәsiz elderdi kýshpen jaulap alushy, qanqúmar patsha dep qarady da, poemasynda ony osy óz týsinigine say etip surettedi. Ekinshiden, Abay Aleksandr taqyrybyna tarihy jaqtan qarady. Poemanyng basynda Eskendirding әkesi - Filipp, tughan qalasy - Makedoniya. Filipp ólgesin, 21 jasynda patsha boldy, «hannyng hany, patshanyng patshasy» atandy, Aristoteli onyng ústazy degen sózderding tarihy derektermen dәlme-dәl keluleri óz aldyna, basqa elderdi jaulap alu iydeyasy Aleksandrdyng jas kezinen-aq ansaghan armany dep tanydy. «Óz júrty az kórinip, kórshilerge kóz alartyp qarady, ondy-soldy» degen joldarymen Filipting bir jenistiginen habar alghanda, óz zamandas-joldastaryna jas kezinde aitqan Aleksandrdyn: «Otes vse delaet do nas, y mne s vamy ne ostanetsya sovershiti ny odnogo slavnogo podviga», - deytin sózderining mazmúny bir. Demek búl jayttar Aleksandr turaly Abaydyng tek әdeby múralardy ghana emes, kóptegen tarihy materialdardy da zerttegendigin jәne olardan qazaq aqyny ózinshe qorytyndy shygharyp, Aleksandrdyng obrazyn ózinshe jasaghandyghyn kórsetedi.

            Abay poemasynda da әdildik, danyshpandyq, jauyzdyqtar sóz bolady. Biraq múndaghy әdil de, danyshpan da, filosof ta Eskendir emes, Aristoteli. Poemada eki obraz bar. Biri - Eskendir, ekinshisi - Aristoteli. Kólemining shaghyndyghyna qaramastan, poemanyng iydeyasyna sәikes, ekeui de kórkem jasalghan obrazdar.

            Bizding jyl sanauymyzdan 4 ghasyr búryn ómir sýrgen tarihy eki adamdy aqyn alady da, bireuin qantókkish jauyz adamdardyng ókili etip, ekinshisin ómirding búrang joldaryn kóp kórgen, әr aluan qúbylystar men aghymdargha zerdelene qarap, әrqaysysyna ózinshe bagha berip, odan ózinshe qorytyndy shygharushy aqyl iyesi, dana adamdardyng ókili etip kórsetedi.

            Kýnshildik, qyzghanshaqtyq, qarajýrektik, qanishkishtik, qanaghatsyzdyqtardy Eskendirding basyna jinaqtaydy. Abaysha, Eskendirde jaulaghyshtyqtan basqa qasiyet az. Basqa aqyndarda surettelinetin әdildik, danalyq Abay Eskendirinde joq. Minezi shәlkes, ashulansa, júrttyng bәrin qyryp jiberuge әzir. Shat auzyndaghy qaqpagha kezdesken jerde de Eskendir aqyldy adamnyng minezin kórsetpeydi. Júmbaq qaqpanyng ar jaghynan sóilegen júmbaq adamnyng sózi arqyly aqyn Eskendirge óz ýkimin shygharady:

 Myqtymyn dep maqtanba, aqyl bilsen,

Myqty bolsan, ózinning nәpsindi jen.

Ishi tar kóre almastyng bireui sen,

Onday kisi búl jerge kelmeydi ten.

             Eskendirge Abay aqyldy, dana ghalym Aristotelidi qarama-qarsy qoyady.

 Sol kýnde Aristoteli jeke-dara,

Aqyl sózin tyndamas bar ma shara?..  dep, oqyrmandaryna ony bir erekshe izetpen tanystyrady. Aristoteliding qanday adam ekendigin poemada Eskendir men qaqapadan laqtyrylghan qu sýiek oqighasy arqyly kórsetedi. Girding ekinshi basyna ne salsa da basyp kete beretin kishkene qu sýiekting syryn da, mәnin de Eskendirge Aristoteli sózben týsindirip jәne bir uys topyraqtyng kýshimen dәleldep te beredi:

 Hakim jerden topyraq alyp bardy,

Bir uystap sýiekke shasha saldy.

Ana basy sylq etip jerge týsip,

Sýiek basy joghary shyghyp qaldy.

             Osy júmbaqty sheshu arqyly jauyzdyq pen әdildikti týiistiredi. Aqynsha, jauyzdyqqa sýireytin kýnshildik, qyzghanshaqtyq, toymaytyn jebir, ashkózdilik ekendigin bayanday kelip, oghan әdildik, danalyqty qarsy qoyady. Ádildikke bastaytyn joldy izdeydi. Júmbaq qaqpa men adamnyng kóz sýiegin әdildikke bastaytyn simvol retinde alady da, ol júmbaqtardy Aristotelige sheshkizip, danalyqqa bas iygizedi.

 Búl - adam kóz sýiegi, - dedi hangha, -

Toya ma adam kózi myng men sangha?

Jemit kóz jer jýzine toymasa da,

Ólse toyar, kózge qúm qúiylghanda.

Kәpir kózding dýniyege arany ýlken,

Alghan sayyn dýniyege toyar ma eken?

Qansha tiri jýrse de, ólgen kýni,

Ózge kózben birdey-aq bolady eken, -  deydi. Aristoteliding búl sheshui óz nәpsisine tyiym sala almay jýrgen Eskendirge oy týsiredi.

 Oylap-oylap patshanyng moyny týsti,

«Qúdayym kórsetti, - dep, - búl bir isti.

Bekerlik eken mening búl isim», - dep,

Qolyn alyp júrtyna qayta kóshti.

 Sóitip, Abay әri ghalym, әri adamgershilikting iyesi Aristotelige Eskendirdi baghyndyryp, bas iygizdi, qandy joryq soghysyn toqtatady, ekinshi sózben aitsaq, әdildikke jauyzdyqty jengizedi.

            Poemanyng negizgi iydeyalyq mazmúny - Eskendir obrazynda han men patshalardy kórsetip, halyqty olar syqyldy el jaulaghyshtardan jiyrendiru, әdildikke ýndeu. Ádildik pen danalyqtyng aiqyn kórinisin Aristoteli arqyly kórsetu, ony basqalargha ýlgi etu.

            Abay Aleksandr taqyrybyna tarihy shyndyq jaghynan keldi dep, biz jogharyda keybir faktiler keltirdik.

            Poemadaghy Aleksandr men Aristoteliding aqyl, parasat, minez-qúlyqtaryn oqighany bayandaularynan da, oqighanyng sheshiluinen de angharugha bolady.

            Aleksandr - sóz joq, iri túlgha. Ol - Aristoteliden oqyp, tәlim-tәrbie alghan, óz kezindegi barlyq pәnderden habardar, qolbasshylyq ýstine kerekti jerinde útymdy sóz tauyp aitatyn sheshen adam. Aleksandr aitypty-mys deytin Plutarh arqyly keyingi úrpaqtargha jetken aforizmderding ózi-aq onyng oishyl adam ekendigin moyyndatady.

            Filipp ólip, patshalyq tizginin óz qolyna alghanda, Aleksandr 20-aq jasta eken. Ol Kraniya qalasynda túratyn oghash minezdi filosof Diogendi kóruge, tildesuge keledi. Diogenning ózining ýii bolyp esepteletin ýlken bóshkesining aldynda kýnge arqasyn qyzdyryp jatqanynyng ýstinen shyghady. Jas patsha filosoftyng qayyrshylyq halin kórip: «Ne múqtajynyz bar, aitynyz, tileginizding bәri de oryndalady», - degende, Diogen: «Mening jalghyz-aq tilegim, kýndi kólenkelemey, tayyp túruynyz ghana», - dep patshagha syrtyn beredi. Filosoftyng múnysyn әdepsizdik, jas patshany qorlau dep bilgen qasyndaghylar oghan shara qoldanbaq bolyp qyzyna bastaghanda, Aleksandr: «Esly by ya ne byl Aleksandrom, ya hotel by byti Diogenom»1, - dep ózin úyattan, filosofty azaptan qútqarypty desedi.

            Persiya armiyasynyng kóptiginen qoryqqan iri qolbasynyng biri Parmenion shabuyldy qaranghylyqty jamylyp, týnde jasauyn súraghanda, Aleksandr: «Ya ne kradu pobed», - depti-mis degen tәrizdi aforizmge ainalghan sózderi az emes. Áytse de ol Aristoteli emes. Aristotelige jazghan hattarynda oqytushysynyng danalyghyn ózi de moyyndaydy. Onyng osy aforizmdik sóz tapqyshtyghynyng da bir tamyry sol Aristoteliding tәlim-tәrbiyesinde jatqandyghy dausyz. Sondyqtan danalyq, әdildikterdi sóz etkende, birinshi oryndy Abaydyng Aristotelige berui - tarihy shyndyqqa dәl. «Eskendir» poemasyn Abay tarihy derekter negizinde jazghandyghyna poemanyng keybir joldaryndaghy bas qaharmanyna berilgen minezdemeler men tarihshylar jazghan faktilerdi salystyrsaq, bizding topshylauymyzdy rastaydy. Poemada:

Jazyqsyz jaqyn jerding bәrin shapty,

Dariyanyng suynday qandar aqty.

Shapqan elding bәrin de bodan qylyp,

Ókimdikpen qolyna tartyp apty...

Qanisher, qaharly han ashuy kóp,

Ataghynan qorqady júrt qayghy jep.

Sol kýnde qoshemetshi aitady eken:

«Hannyng hany, patshanyng patshasy», - dep.

Qyzmetkerding bәrin de óltirmekshi,

Bolypty shóldegenge shyday almay... -  degen joldardyng tarihy shyndyghyn izdesek, Abay olardy óz basynan shyghara salmaghandyghyn, óte bir qúndy derekterge sýiengendigin kóru qiyn emes.

 1M.N.Botvinniyk, G.A.Stratanovskiy. «Zamechatelinye grekiy», 1961, str.207.

 Patshalyq tizginin qolyna alysymen-aq (ortalyq Gresiya) Fivy qalasyn talqandap, fivansylardy jaulap alyp, bir soghysta 6 myng adamyn keskilep óltirip, 30 myng adamyn qúldyqqa satuy, makedoniyalyqtargha kónuden bas tartyp, óz erkindikterin qorghau ýshin kóterilis jasaghan frakiysterdi ayausyz joyqyndaulary óz aldyna, bir minezi únamay qalsa, ózining eng jaqyn adamdaryn ólim jazasyna búiyruy, kisi ólimin tiyngha sanamaushylyqtary jayly tarihshylar talay faktiler keltiredi. Grek pen Rim qolbasylarynyng tarihtaryn salystyra otyryp jazghan «Sravniytelinoe jizneopisaniye» atty kitabynda, eski zamandardyng ataqty tarihshysy Plutarh Aleksandrdyng taktiyk-strateg, diplomat, sayasatshyldyq jaqtaryn maqtasa da, onyng qanisherlik, meyirimsiz, qataldyqtaryn sheney kórsetedi. Plutarh kitabynan birneshe faktilerding mazmúnyn keltirelik.

            Aleksandrdyng ayaghyna bas úru Dariyany jaulap alghannan keyin saltqa, onyng aldynda saqtanbay sóileu qauipke ainalghan. Áytse de onyng eng jaqyn, eng jaqsy kóretin eki-ýsh adamy bolghan. Biri - ózining emshektesi Klit («chernyi», jasynda Aleksandrdy Klitting anasy emizip ósirgen), ekinshisi - Aristoteli, ýshinshisi - Aristoteliding nemere inisi Kallisfen (ózining tarihshy filosofy). Tek solar ghana Aleksandrdyng aldynda óz pikirlerin jasqanbay, ashyq aita alady eken. Biraq Klit te, Kallisfen de aqyry Aleksandrdyng óz qolynan óledi.

            Klit emshektes boluymen birge, Aleksandrgha shyn berilgen jәne ony 331 jylghy Graniykedegi úrysta ólimnen aman alyp qalghan bolatyn. Osynday adamdy bir ashuy kelgende nayzamen shanshyp óltirse, Kallisfendi persidterding bekteri tәrizdi ayaghyna bas iyip, qolyn sýimegendigi ýshin tútqyngha aldyryp, it qorlyghynda óltiredi. Aleksandr ýiine jazghan hatynda Kallisfendi júmysqa alugha úsynghandyghy ýshin joryqtan qaytqasyn, ózining múghalimi Aristotelidi de jazalamaq bolghandyghyn jasyrmaydy. Tek búlar ghana emes, ózine jaqyn jýrgen adamdardyng talaylaryna istegen qanypezer, qara jýrektik isteri kóp bolghan.

            Qoryta aitqanda, Eskendir obrazyn únamsyz etip kórsetkende, Abay tarihy shyndyqtardy tirek etken. Búl - bir. Ekinshi, Abay da búl taqyrypqa óz halqy, óz kezining talap-tilekterining túrghysynan kelgen: HIH ghasyrdyng ekinshi jarymynda qazaq halqy ýshin qajetti mәsele soghys emes, oqu, óner, mәdeniyet bolatyn. Sondyqtan sonau eski zamandaghy әlemdi auzyna qaratqan ghúlama Aristotelidi júrtshylyqqa ýlgi etui - aqynnyng aghartushylyq, gumanistik iydeyalarymen ýndes.

            Poema - qúrylysy jaghynan da kónil audararlyq shygharma. Poemanyng qysqalyghynyng ózi - sheberlik. Poemagha qoyylatyn sharttar - oqyrmandaryna aitpaq iydeyasyn tújyrymdy, qysqa, oqighasyn qyzyqty etip bere bilu. Búl jayttar shygharmada tolyq saqtalghan. Poema negizinde bayandau, dialog, suretteu, filosofiyalyq sheginis elementterinen qúralady jәne әrqaysysy belgili mólshermen shekteledi, әri sol bólshekterding ishki simmetriyasy mýltiksiz. Kompozisiyasynyng basqa elementteri de zandy týrde sheber keletindigi әdeby sauaty bar oqyrmandargha biz aitpay-aq týsinikti.

            «Eskendir» - sujetti, kólemi shaghyn poemada da tereng mazmúndy jyrlap beruge bolatyndyqtyng kórnekti ýlgisi derlik shygharma.

            Abaydyng «Ázim әngimesi» men «Vadiymi» - ayaqtalmaghan shygharmalar. Sondyqtan da olardy taldau da, belgili bir qorytyndygha da kelu qiyn.

«Myng bir týn» әngimesinen alynghan «Ázim» poemasy ertegige negizdelip, sol kezderdegi «Myng bir týndi» ólenge audarushy orta aqyndardyng stiylin saqtaushylyqtan ba, әlde hat bilmeytinderge týsinikti boluyn kózdegendikten be, әiteuir búl poema qarapayymdau. Abaydyng basqa ólen, poemalaryna ne terendigi, ne kórkemdigi jaghynan kelinkiremeydi. Negizinde bayandaumen jazylghan. Ázimning teniz tolqyny, aspanmen astasqan Qap tauy, jer astyndaghy altyn saray, aiday arulargha kezdesken jerleri Abay syqyldy ýlken suretshining qiyalyn sharyqtatyp, әdemi kartinalar jasauyna tolyq mýmkinshilikter tughyzarlyq jaghdaylar bolsa da, ne sebepten ekeni belgisiz, aqyn tek jay bayandaularmen ghana qanaghattanady.

«Myng bir týnde» múnday ghajayyp oqighalar san ret kezdese beredi ghoy. Áytse de, «Ázimnin» olardan bir aiyrmasy - alhimiya mәselesining sóz boluy.

            Alhimiya ghylymynyng tuuy ÝIII-IH ghasyrlar bolsa da, óris alghan kezi - orta ghasyr. Týbi arabtan (alghashqy alhimik Djabir Ibn-Hayyan (Djafar) shyqsa da, Evropagha tez tarap, Angliya, t.b. elderde ózining qoldaushylaryn tauyp, qanatyn keng jayghan-dy. Alhimiya jay metaldardy erekshe qasiyeti bar «filosofiyalyq tas» arqyly altyn, kýmiske ainaldyrugha bolady degen teoriya úsyndy. Áytse de alhimikter «filosofiyalyq tas» izdeu jolynda keyde baghaly ghylymy janalyqtar da ashqan. Túzdardyng әr týrin, túz qyshqyly, fosfor, t.b. himiyalyq zattardy birinshi ret tapqan sol alhimikter edi.

            Abay orta ghasyr ghylymy salasyndaghy osy bir jaylardyng sәulesi derlik «Myng bir týn» әngimesining bir tarauyn ólenge ainaldyrady.

            Djafar Bekon tәrizdi ghalymdar aldaryna ghylymy ýlken maqsattar qoysa, Ázimge kezdesken jәdigóy shal tәrizdi súm-súrqiyalar ghalymdardyng ashqyn ghylymy janalyqtaryn ózderining bang mýddesine paydalanuy, ol ýshin neshe týrli zymiyandyqqa barulary mýmkin. Jәdigóy shal - solardyng biri. Baylyqtyng ózinshe auruy bar. Ómirining eng qyzyghy, eng negizgi maqsaty tek bang ghana dep úghynushylar qanday zúlymdyq, is-әreketterden de tayynbaydy. Ezdik te, qanypezer qarajýrektik te olargha búiym emes. Poemadaghy alhimik jәdigóy shal ózining zymiyandyq maqsatyn oryndau ýshin Ázimdi qolyna aldap týsiredi de, tau basyna, ysyldaghan apjylan, aidaharlardyng ishinde qaldyrady. Shalda eshbir ayaushylyq sezim joq, óz isterin zandy dep úghady. Ekijýzdilik, qayarlyq, qarajýrektik - bәri de shaldyng basynan tabylady. Poemanyng negizgi iydeyasy da baiydy nysana etken adamdargha tәn minez-qúlyqtardy beyneleu. Ázim ózining jastyghy, anqaulyghy, tәjiriybesizdigi arqasynda qúlqynnyng qúly bolghan qu shaldyng bang jolyndaghy qúrbandyghy bolady. Poemanyng ayaghynda ol qanday adam bolatynyn kim bilsin, әzirge Ázimning dinine berik, jýrektiliginen basqa qasiyeti bayqalmaydy.

            Jay bayandau ýlgisinde poema birkelki tәuir de. Biraq tym qúrghaq, birynghay úiqas, yrghaqtary da oidaghyday emes. Poema әli de zerttey týsudi kerek etedi.

            «Vadiym» - M.iy.Lermontovtyng jas shaghynda qara sózben jazghan «Vadiym» atty romanynyng I, II, III tarauynyng audarmasy. Abay qara sózdi óleng etken. I, II taraularynyng negizgi mazmúny, epizod, kartinalary, kisi attary - bәri de dәl keledi. Taraulary qysqa, kópshiligi eki bet, ýsh betten qúralady. Ýshinshi tarauy - ýsh bet. Sonyng eki betindegi oqighasy ghana Abay óleninde beriledi jәne epizodtarynyng oryndary auystyrylady.

            Lermontovty zertteushilerding aituyna qaraghanda, ol yunkerler mektebinde oqyp jýrgen kezinde 1833-1834 jyldarda jazghan.

            Shygharma taqyryby ekinshi Ekaterinanyng patshalyq qúrghan kezindegi orys ómirine arnalady. 1774 jyldar Penze gubernasy, әsirese Nijne-Lomovsk jәne Kerensk uyezderi, pomeshikterge qarsy kýreske shyqqan sharualar kóterilisining tuyn tikken jeri bolady. Sol jyldardaghy orys ómirinen alynghan tarihy oqighalardyng negizinde «Vadiym» әngimesi tuady. Zertteushiler Lermontovqa qayyrshy Vadimning tarihyn әngimeleushi ózining qart sheshesi de, pugachevshiler jayly aityp bergen jogharghy uyezderding oqighany óz kózimen kórgen shaldary bolugha tiyis dep topshylaydy. Sonymen qatar, 1830 jyldarda sharualar qozghalysy taghy kýsheyip, jana Pugachev shyghu mýmkinshiligining tóbesi kórinedi.

            Lermontovtyng «Vadiymi» - nedәuir kólemdi shygharma, HHIÝ taraudan qúralady. Al Abaydyng audarghany - ýsh-aq tarau. Ekinshi sózben aitsaq, Abay qara sózben jazylghan romandy ólenmen audarmaq bolyp bastaghan, biraq bitire almaghan, ne basqa bólimderi saqtalmaghan.

            Abaydy qyzyqtyrghan, eng aldymen romannyng kórkemdigi jәne mazmúnynyng teren, oqighalarynyng tartymdylyghy, әsirese әri qayyrshy, әri býkil Vadimning minezi men is-amaldarynyng sheber qiystyrylghany tәrizdi. Abay ózining meylinshe sýietin orys aqyny Lermontov romanynyng kórkemdik qasiyetin, qyzyqty oqighasyn, tamasha sheber jasalynghan adam obrazdaryn týpnúsqasyna say etip, mol dayarlyqpen, bar kýshin salyp audarmaq bolghany basqy joldarynan-aq bayqalady.

            «Vadimdegi» «Deni ugasal; lilovye oblaka, protyagivayasi po zapadu, edva propuskaly krasnye luchi, kotorye otrazilisi na cherepisah bashen y yarkih glavah monastyrya», - dep bastalatyn tamasha suretteudi Abay týpnúsqadan kem shygharmaydy.

            Qazaqsha:

Batar kýnge shymyldyq, kók búlt ken,

Tolqyndy qyzyl torghyn órtpenen ten.

Ótken dәuren sekildi núry jaynap,

Arttaghy múnaragha beredi ren, -  dep audarghan.

            Lermontovtyng basqa da әngimeleri az emes. Biraq solardyng ishinen «Vadimdi» tandauy eng aldymen kórkemdigi dey túrsaq ta, tek sonymen shektelsek, qatelesken bolar edik. Óitkeni kórkemdigi jaghynan «Geroy nashego vremeniy», «Knyaginya Ligovskaya», t.b. әldeqayda artyq ta boluy mýmkin. Biraq Abay «Vadimdi» audarudy josparlaghan. «Nege olay?» degen súraq ózinen-ózi tuady. Bizshe, Lermontov pen Abaydyng ózara jalpy tvorchestvolyq, iydeyalyq kózqarastarynyng baylanystary әuelden berik edi desek, «Vadiym» әngimesi eki aqyndy búrynghydan da góri jaqyndata týskenge úqsaydy.

            «Vadiym» - Pushkinning «Pugachev tarihy» atty enbegimen qatar jazyla bastaghan әngime. Ekeuinde de sharualar kóterilisi sóz bolady. Ghasyrlar boyy pomeshikterding ezuinde kelgen sharualar әri ekonomikalyq, әri moralidyq azap-qorlyqtargha shyday almay, 30 jyldarda Pugachev tarihyn qayta tiriltpek bolyp, ereuilge shyqsa, orystyng progressiv baghytyndaghy aqyn-jazushy, әleumet qayratkerlerining ishinen de olargha jany ashushylar az bolmaghan. Solardyng eng bastylary úly aqyn Pushkiyn, Lermontov, taghy basqalar edi. Osylar tәrizdi tarihy jaghdaylardyng negizinde Pugachev pen Vadim әngimesi tusa, onday oqighalar sol kezderde qazaq dalasynda da boldy. Demek, búl tarihtardyng bәrimen de jaqsy tanys jәne demokrattyq-progressivtik baghytty qoldaushy qazaq aqyny Abaydyng «Vadiym» әngimesin audaruynyng jәne bir sebebi - onyng óz iydeyasymen ýndes kelui. Qysqasha aitqanda, Abay poemalarynyng tarihi, iydeyalyq, kórkemdik jaqtary osylargha baylanysty.

Podpisi: Abaydyng qara sózderiKórkem qara sóz qazaqtyng jazba әdebiyetining tarihynda Altynsarinnan bastalady. Publisistikanyng alghashqy negizin qalaushy Shoqan bolsa, ony odan әri damytushy - Abay. Abaydyng qara sózderi - kórkem әngime emes, danalyq sózder, maqala, ghylymdyq, filosofiyalyq sholular. Sóitip ol ózining kózqarasyn, dýniyetanuyn qara sózben de keyingilerge qaldyryp ketti.

            Biraq Abaydyng qara sózderining ózinshe ereksheligi bar. Onyng sóilem qúrylysy da basqashalau bolyp keledi. Sózderining kólemi az bolsa da, maghynasy teren. Kópshiligi-aq súrau-jauap, ne oqushylarmen, ne ózimen-ózi kenesu bolyp qúrylady. Búl - batys, orys elderining úly adamdarynyng kóp qoldanghan әdisi. Ghylym, kórkemóner, taghy basqa mәseleler turaly óz kózqarastaryn aitqanda, olar osy әdisti paydalanghan. Týbi sonau eski grekterding filosoftarynda jatyr.

            Abaydyng qara sózderi men ólenderindegi iydeyalar bir-birine qabysyp otyrady. Áytse de onyng keybir qara sózderinde ólenderinde joq taqyryp, tipti keybir qayshylyqtar da kezdesedi. Búl enbekterining kópshiliginde búryn qozghalmaghan, tyn, sony pikirlerdi qozghaydy. Óz kezindegi aqyndardyng eshqaysysynyng basyna kelmegen әleumettik zor mәni bar mәselelerdi sóz qylady.

            Abaydyng qara sózdi, ólendi qatar qoldanuy tanghalarlyq nәrse emes. Óitkeni ol óz zamanynyng mәdeniyetti adamy boldy. Sondyqtan dýniyege óz kózqarasyn keyingilerge jazyp qaldyryp ketudi azamattyq boryshym dep bilgen. Óz elin ózgelerding qataryna jetkizuge, dúrys jolgha salugha kónil bólgen Abay ózining búl mәselege ne ýshin kiriskendigi jayly: «Aqyry oiladym, osy oiyma kelgen nәrselerdi qaghazgha jaza bereyin, aq qaghaz ben qara siyany ermek qylayyn, kimde-kim ishinen kerekti sóz tapsa, jazyp alsyn, ya oqysyn, keregi joq dese, óz sózim, basqada eshbir júmysym joq», - dep, óz oiyn, ózining ómirge kózqarasyn keyingilerge jazyp qaldyrugha bel buady.

            Abay - dana aqyn. Árbir dana adam qay kezde bolsyn, ómirdi, óz ainalasyn baqylay otyryp, odan ózinshe qorytyndy shygharady, ómir turaly az sózge kóp maghyna syighyzyp, óz kózqarastaryn keyinge qaldyrady.

            Abaydyng qara sózderining jalpy sany - qyryq ýsh. Biraq óte qysqa, keybir qara sózderi bir bet, jarty betten qúralady. Solay bola túrsa da, әrqaysysy óz kezindegi әleumet ómirining eng kerek etken kýrdeli mәselelerine arnalghan. Kóp әngimelerining ózinshe taqyryby, ózinshe iydeyalyq mazmúny bolghandyqtan, bólek әngime bolyp sanalady. Biraq búl aitylghandardan onyng qara sózderining ishinde mazmúny jaqtarynan ózara jaqyndyq joq degen úghym tumauy kerek. Onyng keybir әngimeleri keyde taqyryby, keyde mazmúny jaghynan birin-biri tolyqtyra týsedi.

            Abay qara sózderining jalpy sarynyn úghynu ýshin onyng birneshe sózderine toqtalamyz. Mysaly, «Jetinshi», «Otyz birinshi», «On toghyzynshy» sózderi ilim-bilimdi, ony qalay iygeru jónindegi aqynyng oi-pikirin anghartady.

            Ózining «Jetinshi sózinde»: «Jas bala da anadan tughanda eki týrli minezben tuady: biri - ishsem, jesem, úiyqtasam dep tuady, búlar - tәnning qúmary, búlar bolmasa, tәn jangha qonaq ýy bola almaydy hәm ózi óspeydi, quat tappaydy. Bireui - bilsem eken demektik, ne kórse, soghan talpynyp, jaltyr-júltyr etken bolsa, oghan qyzygha auzyna salyp, dәmin tatyp qarap, tamaghyna, betine basyp qarap, syrnay-kerney bolsa, dausyna úmtylyp, onan erjetinkiregende it ýrse de, mal shulasa da, bireu kelse de, bireu jylasa da túra jýgirip, «ol nemene», «búl nemene» dep, «ol nege ýitedi», «búl nege býitedi» dep, kózi kórgen, qúlaghy estigenning bәrin súrap, tynyshtyq kórmeydi. Múnyng bәri - jan qúmary. Bilsem eken, kórsem eken, ýirensem eken degen.

            Dýniyening kóringen hәm kórinbegen syryn týgendep, eng bolmasa dendep bilmese, adamdyqtyng orny bolmaydy. Ony bilmegen son, ol jan adam jany bolmay, hayuan jany bolady», - deydi. 

            Qazirgi týsinik boyynsha, jan dep Abay adamnyng ruhany kýshin aitady. Osyny bilsem, ýirensem eken degen oi, sezim, tilek, mýddelerdi ósiru, óristetu, sol jolda arymay, talmay enbek etuding kerek ekendigin aqyn týsindire kelip, adamnyng jas kezindegi tabighy talap, tilekterining keybireulerde óse kele, әldebir sebeptermen daghdarysqa úshyraytyndyghyn, keyde kertartpa, boykýiezdikterge soghatynyn sheneydi, jastardyng onday minezderden aulaq boluyn arman etedi.

            «Jetinshi sózinde» adam balasynyng sol «bilsem» degen tabighy tilegin Abay baqylay kelip, ózining ómir tәjiriybesinen týigenderin ghylymiy-filosofiyalyq túrghydan qoryta, oghan kóldeneng túratyn bógetterdi synaydy, al adam qaytkende bilimdi bolatyndyghynyng jolyn kórsetuge «On toghyzynshy sózin» arnaghan.

            «Adam, - deydi úly aqynymyz Abay, - ata-anadan tughanda, esti bolmaydy, estip, kórip, ústap, tatyp, eskerse, dýniyedegi jaqsy, jamandy tanidydaghy, sondaydan bilgeni, kórgeni kóp bolghan adam bilimdi bolady. Estilerding aitqan sózderin eskerip jýrgen kisi ózi de esti bolady. Árbir estilik jeke ózi iske jaramaydy. Sol estilerden estip bilgen jaqsy nәrselerdi eskerse, jaman degenderinen saqtansa, sonda iske jaraydy, sonda adam dese bolady».

            Biraq danyshpan Abay tek osy aitqandarymen ghana qanaghattanyp qoymaydy. Sol estigen, bilgen nәrselerdi adam qaytkende esinde saqtap, qalay úmytpay, olardy ózining ómir serigi etuding әdisterin de kórsetedi. Búl mәselege onyng «Otyz birinshi» sózi arnalghan. Ángime qysqa, tújyrymdy jәne oqushy jastar ýshin óte manyzdy, kerekti.

(Jalghasy bar)

Abai.kz