Júmyr jerding betindegi barsha halyq óz últyna tәn tól meyramymen maqtanady. Mereke degenimiz – uyzday úiyp otyrghan halyqtyng berekesi. Ol halyqtyng últtyq sana-sezimin oyatady. Kónilin kóteredi, janyn jelpip jadyratady, demaldyryp, tynyqtyrady. Bir-birine barys-kelisin kýsheytedi, yntymaghyn nyghaytady. Halyqtyng ghasyrlar boyy qalyptastyrghan ata-baba salt-dәstýrlerin esine salady. Jaqsy ghúryptaryn janghyrtady, ótkenin janartady, ólgenin tiriltedi, óshkenin jandyrady, býginin toylatady. Bolashaq úrpaqtaryna qor jiyp, mol múra qaldyrady. Sol arqyly arttan ilesip, erip, ósip kele jatqan kógenkóz úrpaqtarymyzgha arly, ibaly bolatyn, últjandy, otanyn sýietin, eli men jerin qorghaytyn, últ dәstýrin sanaly týrde sapaly atqaratyn úrpaq ósiru jolynda tereng tәrbie beredi.

Qazaq halqynyng Nauryz merekesi asyl salt-dәstýrge toly. Últymyzdyn  tútas tarihyndaghy, últ bolyp qalyptasu barysyndaghy keleli oqighalar men ghasyrlar boyy basyp ótken ómir joldaryn, nanym-senimderin, salt-dәstýrlerin, әdet-ghúryptaryn, soghan oray tughan әdebiyeti men mәdeniyetin, óneri men ghylymyn, tabighat jәne jaratylystanu kózqarastaryn, birtútas bolmysyn týgeldey ashyp, aishyqtap kórsetedi. Basqa da últtarmen, úlystarmen bolghan qarym-qatynastaryn terennen týsindiredi.

Mereke-meyram últtyng ataq-danqyn kóteredi. Kórshiles eldermen etene jaqyndastyrady. Ata-babalarymyzsha aitsaq, «Mereke – týbi bereke», «Merekeli el – berekeli el».

Tarihtan beri jalghasyp qalyptasqan eki týrli uaqyt esebi bar. Biri – Grigoriyan esebi. Ekinshisi – Ghijra esebi. Dәl qazirgi 2024 jyldyng qantar aiynyng jyl basy bolyp kirui Grigoriyan esebindegi uaqyt kórsetkishi ekeni mәlim. Al bizding qazaq, yaghny tútas týrki tektes elderding jana jyly 2024 jyly Nauryz aiynyng 21 júldyzynda kiredi. Sol kýn men týn tenelgen kýni jyl basy jana jyl dep sanalady. Ony bizding ata-babalarmyz «Úlys kýn», «Úlys ai», «Uyz ai» dep ataghan. Jeti dәnen tayqazangha tileu kóje jasau, aq yrys, kók yrys, qyzyl yrys, dәn yrys syndy tórt yrystan mol aq dastarhan jayyp qonaq kýtu dәstýri, balan salu, arqan tartu, aqyndar aitysyn ótkizu, sóz jarysy, taghylym tyndau, bata alu, amandasa baru, syi-syyapat jasau, saugha beru, at mingizu, ton jabu, týie jetektetu, qazan shegeleu, úiqyashar, tenge ilu, jaby atu, bosagha maylau, diretkizer, seltetkizer, bastanghy, kәde jasau, sybagha asu, búlaq kózin ashu, aghash egu, kóne jyldy úzatu, qydyr atany , kóktem núryn kýtu, qys iyesi Aqpan-Taqpandy, Zymystandy shygharyp salu oiyndary, balalargha saughagha úsynu, óli-tirige dúgha jasau, úly ister isteu, uyzqaghanaq jasau, aua rayyn boljau, bәs jeu, qydyryp tileu kóje ishu, ýlkenge sәlem beru, aurulardyng kónilin súrau, ókpe-renishti keshirisu, kek saqtamau, eski jyldy esirkeu, jana jyldy jarylqau jәne taghy basqa tolyp jatqan dәstýrli mәdeniyetti janghyrtu, janartudyng bәri – osy úlys kýnderi úly merekede atqarylatyn is-sharalar.

Preziydent Qasym-Jomart Toqaev «Egemen Qazaqstan» gazetinde (3 qantar, 2024 jyl) jariyalanghan súhbatynda kenes kezinen qalyptasqan jana jyl merekesinen góri Nauryzdy erekshe atap ótkeni óte oryndy boldy dep oilaymyn. Onyng búl túrghyda aitqandary últtyng úly merekesine ýlken izetpen qaraghany dep qabyldauymyz qajet.

«Ózimizding tól jana jylymyz – Áz Nauryzdy esten shygharmaghan jón. Búl meyram – tirshilikti týlete keletin naghyz tabighy jyl basy. Nauryz – janaru men janghyrudyng simvoly. Sondyqtan tól merekemizding mazmúnyn bayytyp, ony barynsha erekshelep, janasha atap ótuimiz kerek. Búl qadam qoghamdy úiystyryp, últtyq biregeyligimizdi aishyqtap, el birligin nyghayta týsuge yqpal etedi dep senemin», – deydi Memleket basshysy óz súhbatynda.

Al Nauryzdy janasha atap ótu degendi qúr nauqangha ainaldyrmau kerek. Naqty ónimi, jemisi, jenisi, berekesi, qayyry bar úly isterdi babadan qalghan asyl dәstýrdi búzbay, soghan say el, halyq, úrpaq kónilinen shyghatynday naqty, zatty is sharalardy jýieli, josparly etip ornalastyrghan jón. Naqty kýn tәrtibin belgilep, memleket boyynsha birizdi merekelik tәrtipti zang boluy tiyis. Ereje jasau qajet. Árkim ózinshe, әr auyl, әr audan, әr oblys óz bilgeninshe mereke ótkizse, onda birizdilik  bolmaydy.

Jalpy Preziydentting búl oiy – ortagha dúrys qoyylghan pikir. Biz osy kózqarasty qoldap, әz-Nauryz merekesin odan ary janghyrta týsuimiz kerek. Bir jylda bir keletin dәstýrli merekening úrpaq tәrbiyesinde atqaratyn róli men beretin ýlgi-ónegesi tipten mol ekenine kәmil senuge tiyispiz. Sondyqtan jana zamangha, ghylym men mәdeniyeti ýshtasqan ortagha baghyp, әz-Nauryz merekesin últtyq iydeologiyagha say jarasymdy ótkizuimiz kerek. Búl – qazaq halqynyng jәne qazaq memleketining abyroyyn әlem elderi aldynda asqaqtata kórsetetin óte tamasha uaqyt. Osy uaqyttyng qadirin bilip, tól merekemizding qadir-qasiyetin ketirmey, qayta berekemen birige otyryp, últ mәrtebesin biyiktete týseyik.

Jazyp alghan Orazәli Baymúrat

Abai.kz