Qazaq tilining sayasy salmaghy artty. Keshe, 21 mamyrda Qazaqstan Respublikasy Mәjilisi deputaty, belgili qogham qayratkeri Qazybek Isa internet jelileri arqyly osy janalyqpen qazaq halqyn sýiinshiledi. Deputattyng quanatyn da jóni bar, sebebi, osy uaqytqa deyin ol parlament minberinen qazaq tilining jәi‑kýii men statusy turaly ýnemi mәsele qozghap: «Zaman talabyna say «Memlekettik til turaly» Zang qabyldau qajet», ‑ dep ýzbey aityp keldi. Áriyne, búl jolghy zang  «sýiinshining tóresi» deytin emes, biraq, búl zang Qazaqstanda «kóp últtyng birining tili» dengeyine týsip ketken qazaq tiline kelgen kómek boldy. Ol «kómek» – Qazaqstannyng kóshi‑qony turaly Zannamasy arqyly jetti.

1. Memlekettik til men memleketting ózara baylanysy qanday?

Endi osy mәseleni tarqatyp aityp kóreyik. Jalpy, memlekette qazaq tili mәselesi tek qana «Memlekettik til turaly» zanmen sheshile salady deu qate pikir. Áriyne, til statusyn memlekettik zanmen bekitu – zannamalyq túrghyda onyng túghyryn nyghaytady. Sodan bastap «memlekettik til memlekettik damudyng ajyramas qúramdas bóligine» ainalady. Búl jaghdayda «memlekettik til» memleketting barlyq kommunikasiya jýiesin, qoghamdyq qarym‑qatynas jýiesin tolyq qamtamasyz etui tiyis bolghandyqtan ‑ soghan say ózi de qarqyndy damy bastaydy. Tilding memlekettik jauapkershiligi  eselep artady. Mәselen, búryn ózge tildermen bәsekelestikke týsken qazaq tili ózin jetildiru baghytynda óte bayau qimyldaytyn. Mysaly, terminologiya salasynda delik... Ol kezde qazaq tili «audarmanyng tili» bolghandyqtan, әrbir termindi qazaqshalaudy qoghamdyq talqygha salyp otyrdy. Oghan  mýmkindigi mol bolatyn. Al, endi, qazaq tili memleket isine tereng aralasa bastaghanda ‑ memlekettik tilding onday mýmkindigi (uaqyty) kýrt azayady. Sebebi, memleketting syrtqy jәne ishki qarym‑qatynas jýiesi bir sәtke toqtamaydy, әri, ol ýnemi jetilu ýstinde bolady. Endeshe, soghan say til de ýzdiksiz júmys jasap jatqan kombayn siyaqty ózine qajet terminderdi qarqyndy sindire bastaugha mәjbýr.

Búryn  til janashyrlary osydan seskenetin. Olar «biz qazaq tilining tabighatynan ajyrap qaluymyz mýmkin» degen qauipti algha tartatyn. Áriyne, ol da shyndyq – til óz tabighatynan ajyramau kerek. Sóitip, til janashyrlary bir jaghynan ‑ «ógizdi de óltirmey», ekinshi jaghynan ‑ «arbany da syndyrmay» tilimizdi damytsaq dedi. Alayda, tildik qoldanys jana satygha kóterilgen sәtten bastap búl ereje búzylady. Sebebi, aldynghy oryngha «memlekettik damudy qamtamasyz etu jauapkershiligi» shyghady da, til oghan ilesedi. «Ilesu» barysynda ózin jedel tildik kommunikasiya túrghydan, termindik túrghydan jәne t.t. jaghynan  tolyqtyrady.

Áriyne, búl «til tazalyghyn» joqqa shyghara almaydy. Sebebi, qazaq tili osyghan deyin‑aq әdeby til retinde әlemdegi eng bay tilderding biri bolyp qalyptasty. Ol til «materialdanghan ruhany baylyq» retinde kitaphanalarda, arhivterde, «qoldanystaghy til» retinde óner adamdarynda, aqyn‑jazushylarda jәne t.t. qala beredi.  Búl baylyq halyqqa qyzmet etuge әrqashanda dayyn. Múndaghy ózgeretini – kommunikasiyadaghy til. Sebebi, qarym‑qatynas tili ‑ naqtylyqqa, qysqa‑núsqa mәnge úmtylatyn  tildik forma. Ol solay bolghanda ghana memlekettii damuyna jedel әri naqty yqpal ete alady. Búl degenimiz – «memlekette memekettik til birneshe satydan túrady» degendi bildiredi. Sóitip, qogham damy kele ózining «memlekettik basqaru tilin», «diplomatiya tilin», «óndiris tilin», «biznes tilin» jәne «ghylymy tilin» qalyptastyrady. Onyng jalpy qoldanystaghy «әdeby tilden», ne bolmasa, «kýndelikti qarym‑qatynas tilinen» (auyzeki tilden) birshama aiyrmashylyqta bolary anyq. Sonyng ishinde, eng kýrdelisi «ghylymy tildi» jәne  «óndiristik tildi» qalyptastyru bolmaq. Óitkeni, ghylym‑bilim tilining ómirding bar salasyna qatysy bar. Qogham onsyz memleket retinde qarqyndy damy almaydy. Múnyng ishinde, ghylymy tilding ózi kóptegen salalardan túratyndyqtan, oghan aparatyn «bilim tili» ‑ «ghylymy til» men «jalpy kórkem til» arasyndaghy altyn kópir retinde qalyptasady. Yaghni, búl ‑ bilim berude tilding barlyq dengeyi qoldanysta boluy tiyis degen sóz. Ol qarapayym formadan bastap kýrdeli formagha auysyp otyrady...

2. Memlekettik tilding sayasy jaghdaylargha tәueldiligi turaly

Endi, býgingi maqalagha sebep bolghan «tilding sayasilanuy» mәselesine kósheyik. Jalpy, osyghan deyin de qazaq tili memleketting sayasy ómirinen tysqary qalghan emes. Ol – «qoghamdyq qatynas  jәne memlekettik basqaru tili» retinde óz qyzmetin atqaryp keldi jәne atqara beredi. Múndaghy mәsele ‑ osy qyzmettegi «til sapasy» tónireginde bolyp otyr. Al, ol, óz kezeginde, bizding tәuelsizdikke deyingi tarihymyzgha tikeley baylanysty bolyp shyqty. Kenestik kezde «sosialistik jalpykenestik halyq» ornyqty dep jar saldy. Búl iydeologiyalyq bu edi. Al, «kenestik halyqtyn»  tili «orys tili» bolghandyqtan ‑ orys tilin jan‑jaghyna taratyp jatqan ortalyqpen (Resey Federasiyasy) shektesetin qazaq tili «tildik assimilyasiya» zardabyn meylinshe kóp tartty. Qazaq últy tildik túrghydan ekige jaryldy: biri – qazaq tildi, ekinshisi – orys tildi bolyp. Osynday tildik jәne mәdeny bólispen qazaq últy tәuelsizdikke ayaq basty. Biraq, tәuelsizdik bizge birden, tez arada qazaq tilin ornyqtyryp bere almady. Biylik jýiesi, yaghni, memlekettik qarym‑qatynas jýiesi   tolyghymen orys tilinde qala berdi. Kenes zamanynan ósip shyqqan kadrlar qazaq tilin tek «qarapayym qoldanys» ayasynda qaldyrdy. Memlekettik dengeyde qazaq tili «óli til» sanatynda qala berdi. Sebebi, «memlekettik til statusyna say» degen dekorasiyalyq kórinisti kórsetu ýshin qújattar orys tilinen audarylyp otyrdy. Al, ol qújattardyng qazaq tilindegi núsqasy sapasyna eshqanday nazar audarylmady.

Qazaq tildi qogham óz ana tilinde kýndelikti auyzeki sóilep jýrse de, olardyng ókilderi memlekettik apparatqa, bizneske jәne t.b. salalargha kelgende orys tiline kóship ketip otyrdy. Osynyng nәtiyjesinde qoghamda «qazaq tilindegi bilim tómen» degen qoghamdyq mif payda boldy. Oghan kerisinshe, orys tili men aghylshyn tili dәripteldi. Sóitip, nazarbaevtyq atoritarizm әbden korrupsiyalanyp, qogham azyp‑tozu shaghynda jetkende – jastar shet elderge baryp júmys isteu ýshin japay shet tilderin iygeruge bet búrdy. Qazaq tili taghy da kósh sonynda qalyp qoydy...

Biraq, osy jaghdayda qazaq tiline «kómek» últtyq patriotizmenen emes, syrtqy jәne ishki jaghdaylardyng shiyelenise bastauynan tuyndady. Soltýstikte eki tuys elding ózara soghysy – Qazaqstangha Reseyden migrasiyany kýsheytti. Ol búrynnan kele jatqan «til mәselesi» qayshylyghyn arttyrdy. Odan ózge, osyghan deyin әbden korrupsiyalanghan kóshi‑qon jýiesi elimizding azamattyghyn ondy‑soldy «taratu» arqyly ‑ qazaq tilin memleket sayasatynan tysqary qaldyrdy. Búl – tilding bedelin odan әri tómendetti. Elimizdegi shet eldikterge azamattyq beru isi memlekettik baqylaudan shyghyp, jeke sheneunikterding «jeke firmasyna» ainalarlyqtay kýige jetti. (Azamattyq saudagha týskende til jayyna qalady eken). Búghan toqtau saludyng yqpaldy zandyq tetikteri bolmady. Óitkeni, zandardyng ózi dúrys júmys istemedi – Zang korrupsiyany «kórse de kórmegendey» bolugha beyimdelip alghan bolatyn.....

Mine, dәl osy jaghdayda, memleket tildi «eske alyp», әlemdegi barlyq demokratiyalyq, azamattyq, tipten, avtoritarlyq elder siyaqty ózining «azamttyq shegarasyn» «memlekettik til» arqyly qorghaugha sheshim qabyldasa kerek. Ol birden‑bir dúrys sayasy qadam. Mysaly, Qytay, Japon, Korey, Arab elderi, tútas Europa elderi, Angliya, AQSh jәne t.t. әldeqashan «azamattyq berudi» memlekettik tilmen tyghyz baylanystyryp qoyghan. Tek Qazaqstan ghana ózining qyzyn alghan kez kelgen sheteldikke jedeldetip azamattyq berumen boldy...  (Ol, әriyne, óz elinde qyryq millionnan astam boydaghy bar qytaylyqty qalay qyzyqtyrmasyn, nemese, kedeylikten әbden sharshaghan  afrikalyqty qalay qyzyqtyrmasyn!..).

Mine, endi, memlekettik til óz statusyna say osy «sayasy prosesske» aralasugha Zandy týrde mandat aldy. Búdan bylay azamattyq alu ýshin qazaq tilin belgili bir dengeyde mengeru qajet bolady ‑ búrynghyday «qazaq qyzyna ýilene salu» endi oghan jetkiliksiz.

Múnyng taghy bir jaqsy jeri – búl zang azamattyqty sheteldikke zansyz tarqatyp jýrgen korrupsioner shendige tosqauyl bolmaq. Osy zang shyqqanan keyin kez kelgen azamattyq alghan shet eldikting «tildi mengeru» dengeyi baqylauda ústap, tildi mengermegen sheteldikke  azamattyq kuәlik bergen organnyng ne adamnyng «korrupsiyalyq әreketin» adresti týrde anyqtaugha mýmkindik tuady. Endeshe, әrbir kóshi‑qon sheneunigi kez kelgen shet eldikke elimizding azamattyghyn belgileytin kuәlik ne pasport bererde «myng oilap, myng tolghanatyn» bolady. Bolmasa, bolashaqta qyzmetinen ajyraudan bólek, temir tordyng arghy jaghyna top ete qaluy da ghajap emes... Mine, «til qúdyreti» degenimiz osy!

Odan keyin, búl zang memlekettik tilding statusyn memlekettik sharamen úshtastyru arqyly, qazaq tilining bedelin kóteruge qyzmet etpek.  Zang tilge degen qúrmetti zandyq túrghyda bekitti. Al, ol qazaq tilining damuyna qarqyn beredi.  Sóz sonynda Qazaq tili ýshin talmay kýresip jýrgen barsha últjandy azamattarymyzdy osy zanmen qúttyqtap, bәrimiz birigip onyng qarqyndy iske asuyna qoldau kórsetemiz dep senim bildiremin. Ondaghan myng jyldan astam tarihy bar kóne qazaq tili – ana tilimiz mәngilik jasasyn!

Ábdirashit Bәkirúly,

filosof

Abai.kz