Endi aitysqa shyghu, shyqpauym neghaybyl
 

Endi aitysqa shyghu, shyqpauym neghaybyl
 

– Qazir qayda jýrsiz? Búlay saual qoyyp otyrghanym, songhy aitystarda sizdi sahnadan emes, kórermenning qatarynan kórip jýrmiz... 
–  Kýzde Astanada ótken «Kil jýirikte kim jýirik?» atty aitysqa qatysatyn aityskerlerdi kórermen onlayn dauys beru arqyly tandapty. Ol tizimde men bolmadym. Al juyrdaghy «Jyryng bolyp tógilemin, elim» degen taqyryptaghy respublikalyq aitysqa da sonday irikteu boldy. Ol irikteude aqyndardyng bir jyl boyghy jýldelerining reytingi jasaldy. Reytingi myqty aqyndar osy aitysqa joldama aldy. Sózding shynyn aitu kerek, jyl boyy men eshqanday aitysqa qatysqan joqpyn. Biraq jýldeli oryndar alyp jýrip te, tizimge ilinbey qalghan aityskerler bar.  Meyirbek Súltanhan, Syrym Áuezhandar ol tizimge kirmey qaldy. Áytpese ekeui de keyingi aitystarda jaqsy kórinip jýrgen, talantty jastardyng biri. Sol jigitterding Astanadaghy aitysqa qatyspaghany azdap jangha batty.
–  Bir jyl boyy aitysqa qatyspauynyzgha ne sebep? Byltyrghy D.Qonaevtyng 100 jyldyghyna arnalghan aitysta qatty aitam dep, biraz adamgha jaqpay qalghanynyzdan emes pe?
–  «Búdan keyin aitysqa shyqpaysyn» dep, maghan eshkim shekteu qoyghan joq. Jyl boyy aitystan kórinbesem, ol ózimning sharualaryma, uaqytymnyng bolmaghanyna baylanysty. Qyzylordada ótken respublikalyq aitysqa Jýrsin agham shaqyrghan. Biraq Almatyda ózimning shygharmashylyq keshimdi ótkizetin bolghandyqtan reti kelmedi. Odan búryn da bir-eki aitysqa uaqyt tappaghanym bar. Al keyingi aitystargha shyqpaghan sebebim, aitys «Núr Otannyn» qaramaghyna ótkeli partiyanyng aitysyna mening qatyspaytynym belgili. Biraq, obaly ne kerek, Bekbolat agha: «Eger qatysamyn desen, tizimge qosayyq» dep aitqan. Ol kisige rahmetimdi aittym. Áytkenmen batystan aitysqa shyghyp jýrgen men ghana emes qoy: Manghystauda – Núrlan Músaev, Atyrauda – Saghadat Núrmanov, Aqtóbede – Ayan Seyitov, Qaynar Alagózov, Oralda Jansaya Musina bar. Batys Qazaqstannyng 4 oblysynan birde-bir aqynnyng sahnadan kórinbeui kóniline kele me, kelmey me? Ózim jankýier bolyp zalda otyrdym. Meni tanityn aitys jankýierlerining birazy: «Batystan nege eshkim shyqpaghan?», – dep menen kelip súrady. Ne derimdi bilmedim... Osynday jaylardyng oryn alghany kónilge keledi әriyne.
–  Aytystaghy, úiymdastyryluyndaghy, ótkiziluindegi songhy ózgerister sizding kónilinizge qona ma?
–  Bir saryndy aitystan góri, ara-túra janalyq bolyp túrghany jaqsy ghoy. Biraq kýni keshe Astanada ótken aitysta ózderinshe janalyq jasaghysy kelip, jarty saghat sóz qaghystyrghan aqyndargha ile-shala taqyryp berip, qayta jarystyru qanshalyqty kónilge qonymdy ekenin úgha almadym. Bir saghat boyy eki aqyndy tyndaudan qalay desek te halyq jalyghady. Sosyn osy aitystyng bel ortasyna «Qúlmambet aitysyn» engizipti. «Qúlmambet aitys» ýlken auditoriyagha alyp shyghatyn aitys emes, meninshe. Búl jiyn-toyda kýtpegen jerden ýsh-tórt aqynnyng basy qosylsa, elding kónilin kóteru maqsatynda bir-birine әzil-qaljyng aityp, sóz qaghystyratyn aitys. Al keshegindey aitysta 4-5 aqyn sahnada sayasattan basqa ne aitady? Biz «Qúlmambet aitystyn» tabighatyn búzyp alghandaymyz. Astanadaghy aitysqa bardym, ózgeristerdi kórdim. Kórdim de, ózimshe oy týiip qayttym. Týigen oiym kelesi aitysyma kerek bolady-au dep oilamaymyn, biraq. Endi aitysqa shyghu, shyqpauym neghaybyl.
–  Ne sebepti? Aytysty «Núr Otan» qolgha alghandyqtan ba?
–  «Núr Otannyn» aitysyna qatyspaytynym, qatystyrmaytyny belgili ghoy. Ózimning kónilim qalamaghan aitysqa shyqqym da kelmeydi. Áriptesterime tileules bolyp, «Sening jyryng minbege shyqqan kýni, Men ýiimde shattyqtan jylap jattym» dep Shahanov aitqan, solardyng jenisine ortaqtasyp, jenilse janyna jyly sóz aitugha jarasam da jetip jatyr men ýshin. Al Jýrsin Erman aitys úiymdastyryp, «kelip qatysyp qayt» dese, bas tartpas edim.
–  Siz búghan deyin de «Aytpayyn deseng aitqyzady» degen maqala jazyp, Tәuelsizdikting 20 jyldyghy qarsanynda Astanada ótken halyqaralyq aqyndar aitysynyng da úiymdastyryluyn, ótkiziluin synaghansyz.  Aytyskerlerding arasyndaghy birden-bir «oppozisioner» bolyp kórinesiz... 
–  Aytystyng «kuhnyasyn» bir kisidey biletindikten synaymyn. Aytqan synym aldymnan shyghyp, jolymdy kes-kestegen kezi de boldy. Qazaqqa jaghu qiyn ghoy ózi. Asqar Sýleymenov aitpaqshy, «Qazaq bolu qiyn әri qyzyq». Aytystyng úiymdastyryluyn synap maqala jazsam, ol ózimning atymdy shygharu ýshin, piar ýshin emes. Aytysty kim úiymdastyrsa da, әdil ótkizsin. Qazir «Núr Otan» partiyasy aitysty qolgha alyp, ótkizip te jatyr ghoy. Partiya qolgha aldy degen sóz – aitys biylikting qoljaulyghy boldy degen sóz. «Núr Otannyn» aitysty efirden qyspay-aq, basqa isine aralaspay-aq qoldauyna bolar edi. Biylik aitysqa tiym salmasa, qaghaju kórsetpese, aitysqa demeushi bolamyn degen adam tabylmaydy emes. Aytys jasaghysy keletin adam jetip artylady qazir. Men osynyng bәrin kýiingendikten aitamyn. Jalpy aityspen oinaghan adamnyng eshqaysysy onghan joq, onbaydy da dep oilaymyn. Ónerdin, ólenning kiyesi úrady. Aytysty ashyp-jauyp, bilgenin istegen Qanat Saudabaev qayda qazir, mysaly?.. Aytysty efirge jibermey, jolyn kesken sol edi ghoy... Osydan-aq kóp jayt týsinikti dep oilaymyn. Áytpese aitystyng úiymdastyryluyn, ótkiziluin synau maghan jaqsy ataq әpermeydi.
–  Sizding esiminiz atalsa boldy: «Aqiqatty aitamyn dep, tayaqtalyp qalghan aqyn» degen bir tirkes qosa aitylatyn boldy.  «Bauyrjan Haliolla aitysta biylikke syn aitamyn dep, soqqygha jyghylypty. Oibay, pyshaqqa týsipti» degen әngimeler bir kezderi elding auzynda jýrdi. Artynan «múnday oqigha bolmaghan eken» degen de sóz tarady. Sizge súhbatqa kelip túryp, osydan biraz uaqyt búrynghy bolsa da, osy bir daqpyrty kóp әngimening aqiqatyn bilmey ketu әbestik shyghar...
–  Men búl súraqqa jauap bermeymin... Óitkeni jauap beretin adamdargha, tiyisti qúzyrly oryndargha jauap berdim kezinde. Bir aitarym búl oqighagha, búl oiyngha men aralaspadym. Búl isti bastaghan adamdar artynan «múnday oqigha bolghan joq» degen resmy jauapty da ózderi taratty.

–  Jýrsin Ermannyng sizdi «34 jasqa deyin qaqtyghys pen soqtyghystargha, tóbeleske toly ómirbayanyn qalyptastyryp ýlgergen aqyn» deytini bar. Qanday qaqtyghys-soqtyghystar ol sonda?
–  Kóz aldynda jýrgen song aitqany ghoy. Tentekteu minezim bar. Aqylgha emes, ashugha salynyp ketetin kezderim kóp. Sonday sәtterdi aitqan shyghar...
–  «Aqyndyq qiqar minezine bola Bauyrjan Haliolla qalypty adamdarsha belgili bir mekemede júmys istemeydi. Memlekettik mekemede qyzmet etuine minezi kedergi» degen әngimeni sizge súhbatqa kelerden búryn kóp estidim. Shynymen de solay ma?
–  Búl ras endi. Meni jaqsy biletin adamdar bolmasa, kóp adammen syiysa almaymyn.  Minezimning nashar ekenin biraz adam betime de aitty. Ózimdi tәrbiyelep te kórdim. Biraq әu bastaghy bolmysynnan asa almaydy ekensin. Ýkimetting júmysynda uniyversiytet bitirgennen keyin az uaqyt istegenim bolmasa, odan keyin túraqty  bir mekemede júmys jasaghan emespin.
–  Búghan deyin sizdi aitys asyrap keldi me sonda? Álde asaba bolyp toygha shyghasyz ba?
–  Baspahana deuge kelmes, degenmen ózimning shaghyn baspam bar. Tapsyryspen kitaptar, bukletter, broshuralar jasap, qalt-qúlt etip jýrip jatqan jayymyz bar. Shynymdy aitsam, men ózimdi aitys aqyny dep sanamaymyn. Aytyskerlikten góri jazba poeziyagha kónilim kóbirek auady. Qatty qinalghan kezderde «ne alsam da» dep, aitysqa qatysqan kezim boldy. Materialdyq jaghdaygha múqtaj kezimde dombyra ústap, aitysqa shyghyp kettim. Asaba bolghym-aq, aqsha tapqym-aq keledi. Biraq qolymnan kelmeydi. Alghash jәne songhy ret asaba bolghan bir toy esime týsse, әli kýnge úyalamyn. 2005 jyly Qayrat Satybaldy bastap, Múhametjan Tazabekovterding yqpalymen biraz aqyn kishi qajylyqqa bardyq. Óz basym Mekkege iyegime saqal japsyryp, qajy bolyp qaytayyn, taqua bolyp oralayyn degen maqsatpen barghan joqpyn. Óitkeni oghan dayyn emes edim. Qajylyqqa taudan biyik, tenizden tereng kýnәlarym ýshin keshirim súraugha bardym. Sodan qajylyqtan kelgen boyda din jolyndaghy músylman bauyrymyz: «Qajylyqqa baryp, biraz adamnyng әngimesin tyndap kelding ghoy. Toyymda sening asaba bolghanyndy attay qalap otyrmyn» dep bolmady. Men shyryldap, qolymnan kelmeytin is ekenin aitsam da, kóner emes. Halal toy bolghandyqtan erler men әielder bólek otyrady eken. Muzyka, by bolghan joq. Dana, aqylgóy adamdardyng izgilikti sózderin aityp, ólenderin oqyp otyrysty basqaryp beruim kerek eken. Qolymnan kelmeydi desem de, әlgi kisi tabandap otyryp, qolyma әjeptәuir aqsha ústatty. Biraq sodan keyin asabalyqqa jolaghan emespin.  Al «kelinimning betin ashyp ber, toyymda arnau aityp ber» dep habarlasqan kisilerding betin qaytarghan emespin. Ásirese Aqtóbe, Aqtau, Atyrau ónirlerine meni jii shaqyrady. Qonaevtyng aitysynan keyin Aqtau men Atyrau jaqqa qatty «avtoriytet» bolyp kettim. Al ózimizding Oralda mening toygha shyqpaytynymdy bәri biledi, sondyqtan shaqyrtular týse qoymaydy.
–  Sizdi aitysqa ashy sudan siltep shyghady deydi. Osy ras pa?
–  Adasyp jýrgen kezimde ashy su úrttap sahnagha shyghyp ketken kezderim bolghan shyghar. Biraq ýnemi úrttap shyghady degenge kelispeymin. Sahna kiyeli nәrse, óitkeni. Eger dәl osy kemshilikti basqalardan da izdesek, aityskerlerding birazynyng arty ashylyp qalady.

«Barsyng ba, tirising be?» dep súraghan adamnan qisap joq
 

–  Osy uaqytqa deyin «Júmbaq qyzdyng janary», «Nәzik búlt kóship barady», «Júldyz jaughan jaryq týn» atty ýsh birdey jyr jinaghynyz jaryq kóripti. Biraq nege ekenin aghalar tarapynan nemese әdebiyettegi synshylardyng auzynan sizding shygharmashylyghynyz turaly pikir estimeymiz. Ýsh kitap jazghan aqynnyng esimi nege jastar poeziyasy ókilderining aty atalghanda, solardyng qatarynda aitylmaydy sizdinshe?
–  Ilikpeytin sebebi, bar jazyghym aitys aqyny bolghandyghymda dep oilaymyn. Jazba aqyndardyng aitys aqyndaryna renishi, qyzghanyshy bar. Bizding bir aitysta bir kólik minip ketetinimizdi kóbisi kóre almaydy. Búl – bir.  Ekinshiden, mýmkin ólenderim nashar shyghar. Auyzgha ilikpeytini sodan boluy mýmkin.
–  Ýsh kitabynyz óz qarjynyzgha shyqty ma, әlde memlekettik tapsyrysqa ilingen kezi boldy ma?
–  Imanghaly Tasmaghambetov premier-ministr bolyp túrghanda jýz jas aqyn-jazushynyng kitabyn memlekettik tapsyryspen shyghardy. Odan habarsyz jýr edim, Janarbek Áshimjan dosym sol tizimge qostyryp jiberdi. Sóitip alghashqy jinaghym «Júmbaq qyzdyng janary» memlekettik tapsyryspen jaryq kórdi. Songhy eki kitabymdy tapqan-tayanghanymdy jiyp, óz qarjyma shyghardym. «Júldyz jaughan jaryq týn» atty songhy jinaghym ózime asa únaghan joq. Baspahananyng sapasy da kónilime onsha qonbady, kitapta grammatikalyq qateler de ketipti. Búl kitapty shygharuyma basty sebep: eki jyl búrynghy D.Qonaevtyng jýz jyldyghyna arnalghan aitystan keyin men turaly daqpyrt әngimeler kóbeyip ketti. Ózime tikeley habarlasyp: «Barsyng ba, tirising be?» dep súraghan adamnan qisap joq. «Jazba poeziyada da ózindi bayqatyp jýrgenindi bilemiz. Kitabyndy jaryqqa shygharsanshy?» dep ótinish aitqan jandar da óte kóp boldy. Ýshinshi kitapty shygharudaghy maqsatym – «Bauyrjandy atyp ketipti, shauyp ketipti» degen әngimelerge nýkte qon. Ári bar ekenimdi, tiri ekenimdi bildirip, halyqtyng aldynda kesh ótkizip, esep te berdim.

«Esenqúldy Bauyrjan óltirdi» dep guildetip jiberui de mýmkin edi...
 

–  Ólenderinizde Almatyny ansaysyz, Alataudyng bókterin saghynasyz. Biraq aqyn-jazushylardyng ordasy Almaty men Astanadan jyraqtasyz. Siz jýrgen jaqta, Oralda әdeby orta bar ma?
Almatyda әdemi estelikterim qalghan. Almatyny qatty saghynam. Adamdaryn emes biraq, tabighatyn ghana. Saghynatyn sanauly adamdarym ghana bar. Almatyda 2-3 kýnnen artyq túra almaymyn. Al Astana maghan únamaydy. Tas qala bolyp kórinedi. Suyq. Oralda әdeby orta joq dep aita almaymyn. Aqúshtap apamyz bar, Janghaly Nabiulliyn, Ghaysa-Ghaly Seytaq, Qazybek Qúttymúratúly syndy tamasha aqyndar bar. Olardyng sonynan ergen aqyn jigitter qanshama?! Biraq, nege ekenin men olardyng eshbirine qosylmaydy ekenmin. Ózimmen ózim, sayaq jýrgendi únatamyn.
–  Almatydaghy әdeby orta men eldegi әdeby ortanyng qaysysy taza sizdinshe?
–  Áriyne, eldegi әdeby orta. Semeydegi Tynyshtyqbek Ábdikәkim, Qaraghandyda Serik Aqsúnqarúly, Shymkentte Baqytjan Aldiyar, Aqtóbede Bauyrjan Babajanúly siyaqty shayyrlar Almatydaghy aqyn-jazushylardyng yrdu-dyrduynan ada. Kýni keshe ómirden ótken ózimning ústazym Esenqúl Jaqypbek te tazalyghyn saqtap qalghan kisi. Shynayy,  ózining taza qalpynda jýrgen adam edi.
–  Ústazynyz Esenqúl Jaqypbek turaly aityp qaldynyz. Almatygha kelgeninizde izdeytin birden-bir adamynyz sol kisi edi-au...
–  IYә... Esagham qaytys bolardan búryn Saryaghashta biraz kýn emdelip, Shymkentten poyyzgha otyryp, Almatygha tarttym. Poyyzgha miner kezde Esaghama habarlasyp: «Auyldasyz ba? Men Almatygha bara jatyrmyn. Erteng jolyghysyp әngimeleseyikshi» degem. 15-qarasha kýni Qalamqas Orashevanyng shygharmashylyq keshinde ekeumiz sahnanyng eki jaghynan shyghyp, óleng oqymaqshy da bolghanbyz. Telefon soqqanymda Esagham erteng ózin «Aytylmaghan әngimege» shaqyrghanyn, kýni boyy týsirilimde bolatynyn, onyng ýstine jengemizding tughan kýni ekenin aitty. Qat-qabat sharualardan bosay almasyn bilsem de, kýni erteng ol kisini ýzilip ketedi dep kim oilaghan?! Ángimening sony men «Aytylmaghan әngimede» ol kisige arnaghan ólenimdi oqyp beretin bolyp, týsirilimnen shyqqasyn ekeumiz Almatyny aralap, qydyratyn bolyp kelistik. Biraq ertesine belgili bir sebeptermen týsirilimge bara almay qaldym. Qazir  nege sol kýni «Aytylmaghan әngimege» barmadym, Esaghammen nege aqyrghy ret kezdesip qalmadym dep ókinemin. Biraq kezdespegenimiz de dúrys boldy ma dep oilaymyn keyde. Óitkeni týsirilim bitkesin bizding bir jerge baryp, әngime aityp, kenirek otyratynymyz anyq edi. Esagham sol habardan keyin segiz saghattan keyin ýzildi. Eger ol kisi mening qasymda qaytys bolghan bolsa, bizding qazaqty bilesing ghoy... «Esenqúldy Bauyrjan Haliolla óltirdi» dep guildetip jiberui de mýmkin edi... Sonday әngimeden bir perishte qaqqan shyghar, bәlkim.
–  Prozadan Tynymbay Núrmaghambetov pen Núrghaly Orazdy jii oqidy ekensiz. Al aqyndardan kimderdi jii paraqtaysyz?
–  Jazushylardan aty atalghan aghalarymyzdan bólek, Ákim Tarazy men Roza Múqanovany, Tólen Ábdikovty sýiip oqimyn. Poeziyadan Tynyshtyqbekting «Aqsham hattaryn» jii oqimyn, biraq keyingi jazghandaryn qabylday almaymyn. Álde týsinuge mening órem jetpey me, bilmeymin. Esenghaly Raushannyng ólenderin únatamyn. Esenghaly aghamyz men mektepti ayaqtap, arman arqalap Almatygha kelgenimde toptama ólenderimdi oqyp, «Shynymen mynau óz ólening be, ýlken adamnyng jazghany siyaqty ólenderin» dep alghashqyda maghan seninkiremegen. Ózimdiki degesin, riza bolyp «Jalyn jurnalyna» toptamamdy bergizdi. Esenghaly aghamnyng ólenderin qatty syilaymyn. Aqyndardyng ólenin ghana oqyp, ózine jaqyndamau kerek. Bauyrjan Babajanúly, Baqytjan Aldiyar, Janarbek Áshimjan, Janat Áskerbekqyzy, Tanakóz Iliyasovalardyng ólenderin jii paraqtaymyn. Ózimning zamandastarymnyn, jastardyng «Tynyshtyqbekshilep» kýshenip jazghandary únamaydy.
–  Qazir nege ekenin aqyn men әkim úghymdary qosaqtalyp jýretin boldy. Jaghdayy bolmay jýrgen shygharmashylyq adamy bolsa,  eng aldymen sol ónirding atqaminer aghalaryna syn aityp jatamyz. Sizding ónirde aqyndardy, jalpy shygharmashylyq adamdaryn azamatym dep syilay ma?!
–  Syilaydy deuge bolady. Ózim saray aqyndary qúsap, olardy maqtap, arnau aitqan emespin. Qazirgi әkimimiz Núrlan Noghaev jas jigit qoy. Habarlasyp, hal-jaghday súrasyp túrady.

Adam qiyndyqtan jyndanyp ketetin bolsa, jyndanatyn jannyng biri men edim...
 

–  Jeke ómirinizge baylanysty da súraqtar qoyayyn. Jarynyz aqyndyqty, jalpy shygharmashylyqty týsine me?
–  Áyelimning mamandyghy – filolog. Shygharmashylyqty bir kisidey týsinedi. Keyde men ony ayaymyn. Menimen ómir sýrip, mening minezimdi kóterip jýrgenining ózi erlik onyn.
–  «Eger menen  ókinishiniz ne dep súrar bolsa, anamdy baqytty ete almaghanym» degen ekensiz...
– Men әjemning bauyrynda óstim. Ákem men sheshemdi moyyndamaghan balamyn. Anamnyng qadirin ol kisi dýniyeden ótip ketken song baryp bildim. 1990 jyly әjem qaytys boldy da, meni qalagha, internatqa berdi. Sodan kishkene tasbauyr, jatbauyr bolyp óstim. 1997 jyldan 2001 jylgha deyin Almatyda oqydym. Men anama erkelep te, jaqsylyq jasap ta ýlgere almaghan adammyn. Ýnemi dalada jýrdim. Ákem 1987 jyly qaytys boldy. Ol kisining beynesi emis-emis qana esimde. Adam qiyndyqtan jyndanyp ketetin bolsa, jyndanatyn jannyng biri men edim. Óitkeni әjem men әkem birining artynan biri ketti. Anam qaytys boldy. Ol kisining sonynan әkemning inisi o dýniyelik boldy. Qayghy-qasiret bizding әuletti shyr ainaldyrdy bir kezderi. Mening erte esengime osy jaghdaylar әser etti. Qu jetimek degen sózdi estigende, qanday kýide bolghanym әli kýnge kóz aldymda. Mektepte anketa toltyru ýshin әke-sheshenning qayda isteytinin súrap jatady ghoy. Sonday kezderde aqyryn súranyp, syrtqa shyghyp ketetinmin. Ákem joq dep aitu maghan óte qiyn edi. Syrtqa shyghyp jylap-jylap alyp, synypqa kiretinmin.  Sheshemning bizdi baghyp-qaghu ýshin kórmegeni joq. Qalagha kelip ýy jaldap, balyq satqan kezi de boldy. Ala dorba asynyp, bazarda paket te satty. 1995-1997 jyldary qatyqsyz qara shәy iship, nangha zar bolyp qaldyq. Joqshylyq jútatyp jiberdi. Óksip jylaytynmyn. Balamyn, qolymnan jylaudan basqa eshtene kelmeytin. Sol qiynshylyqtyng bәrin jalghyz ózi kótergen anama eskertkish qoysa da artyq emes. Anamday qaysar adamdy men kórgenim joq. Qiyndyq meni erte eseytti. Sondyqtan da aitysqa shyqqanda birinshi kezekte qarapayym halyqtyng mún-zaryn aitugha tyrystym.