Jylan – dәulet pen baylyqtyng simvoly. Búl jyldy atam qazaq kenshilik pen molshylyq, baylyqqa keneletin jyl dep qarsy alghany belgili. Ia, rasynda jylan jylgha ókpemiz joq. Kól-kósir jetistik bolmasa da Alash júrty aman-saulyqta, bereke-birlikte shygharyp salghaly otyr. Alayda ómirding aq pen qara syzyghy qatar jýretini taghy bar. Búl búljymas ómir zandylyghy. Alashtyng mereyi ýshin jasyryp-japqanymyzben dýiim eldi dýrliktirip, kýrsintip ketken jaghdaylar da boldy. «Halyq sózi» jyldaghy әdeti boyynsha biylda gazetimizding jyljabar nómirinde 2013 jyldyng eng manyzdy degen 13 oqighasyna sholu jasap otyr. 

 SCAT әuekompaniyasynyng úshaghy qúlady
Qantar aiynda Almaty manynda CRJ-200 úshaghy apatqa úshyrady. 29 qantar kýni «SCAT» әuekompaniyasynyng Kókshetau-Almaty baghytyndaghy №760 әueareysi Almaty әuejayyna 5 shaqyrym qalghanda jerge qúlady. Úshaq bortyndaghy 5 ekipaj mýshesi men 16 jolaushynyng barlyghy qaza tapty. Kanadalyq mamandar at salysqan tekseruler qorytyndysy apattyng tehnikalyq  aqaulardan bolghanyn kórsetip berdi.
Zeynet jasyn kóteru turaly úsynys  qoldau tapty
Biyl da ótken jyldaghyday  zeynet jasy kóteriledi degen әngime eldi biraz dýrliktirip aldy. Ótken jyldyng 6 nauryzynda Últtyq Bankting búrynghy tóraghasy Grigoriy Marchenkonyng «әielder zeynetkerlikke 58 emes, 63 jasynda shyghady» degen tanghajayyp janashyldyghy qoldau tauyp osy jyldyng 23 mamyrynda Parlament Senaty әielderding zeynetke shyghu jasyn 2014 jyldyng 1 qantarynan bastap 10 jyl boyyna әr jyl sayyn 6 aigha kóterudi kózdeytin  «Zeynetaqymen qamsyzdandyru turaly» zany men ilespe týzetuler toptamasyn qabyldady. 7 mausymda halyqqa joldauynda Memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaev «QR-da zeynetaqymen qamsyzdandyru turaly» zang jobasyn pysyqtaugha jiberdi. Ol әielderding zeynetke shyghar jasyn kezen-kezenmen 2014 jyldyng 1 qantarynan emes, 2018 jyldyng 1 qantarynan bastaudy úsyndy. Artynsha 21 mausym kýni Preziydent «Qazaqstan Respublikasynda zeynetaqymen qamsyzdandyru turaly» QR zanyna qol qoydy.
 «Bayqonyr» gharysh ailaghynda «Proton» zymyrany qúlady
2 shilde kýni «Bayqonyr» gharysh ailaghynda ýsh birdey «GLONASS» sputniygi tiyelgen «Proton-M» tasyghyshy әuege kóterile bere keyin tómen qaray qúldilay qúlap, jarylyp ketti. Sapary sanauly ghana sekundqa sozylghan zәrli zymyrannyng qúlaghan jeri ýlken órtke úlasyp, onyng ziyandy týtinderi alys-alys ónirlerge (70 shaqyrym qashyqtyqqa) tarap ýlgergen. Nәtiyjesinde Qyzylorda oblysynyng aumaghyna 600 tonna uly geptil tógilgen. Apat úshudyng alghashqy minutynda birinshi saty qozghaltqyshtarynyng dúrys istemeui nәtiyjesinen bolghan. Adam shyghyny bolmaghanymen aitarlyqtay ekologiyalyq ziyan keldi. Keyin qazaq Ýkimeti Qyzylorda oblysyna qúlaghan Proton zymyranynan kelgen shyghyn mólsherin 14 mld. tengege baghalady.
Almaty bazarlaryndaghy alapat órt seriyalary
13 qyrkýiekte Almatydaghy «Olja», «Keremet», «Ayan» jәne «Alatau» bazarlarynyng sauda-qoymalyq bólmesinde birneshe iri órt boldy. Qyzyl jalyn kezinde  jalpy aumaghy 5,4 myng sharshy metrdi qúraytyn sauda nýkteleri órtke orandy. Qalalyq Tótenshe jaghdaylar departamenti basshysy Núrlan Madiyarovtyng habarlauynsha, órt kezinde 230-dan asa butik otqa oranghan. Búl oqighany teksergen Tótenshe jaghdaylar ministrligi 25 qarasha kýni «bazar әdeyi órt qoy kesirinen órtengenin»   mәlimdedi. Ministrlikting dereginshe, «órtengen zattardyng kýline saraptama jasalyp, olarda tez tútanghysh jәne janghysh súiyqtyqtyng bolghany anyqtalghan. Osy oqighadan song qala әkimdigi kýzden beri birneshe ret órt shyqqan «baraholkanyn» birneshe bazaryn búzu turaly sheshim shyghardy. Býginde bazar kýrelip jatyr.
Últtyq bank basshysynyng almasuy
1 qazanda oilamaghan  jerden Últtyq Bankting tóraghasy Grigoriy Marchenko taghynan týsti. Júrt arasynda «mәngilik» tóragha atana bastaghan múzday Marchenkonyng ornyn jyly jýzdi Qayrat Kelimbetov kelip basty. Zeynet jasyn kóteru turaly shuly mәselesinen keyin qadiri kýrt týse bastaghanyn sezgen bolu kerek otstavkagha ketu turaly ótinishti óz qolymen jazypty. Sebebin «otbasylyq jaghdayyma baylanysty» dep sholaq qayyra salghan.
Salyqty kóbeytu
Jeltoqsan aiynda Memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaev «Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine salyq salu mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» zang jobasyna qol qoydy. Biraz júrttyng qarsylyghyn tudyrghan búl qújatta jeke túlghalardyng mýligine, kólik qúraldaryna jәne belgili bir kezeng arasynda iygerilmey jatqan jerlerge salyqty arttyru boyynsha normalar, sonday-aq alkogoli jәne temeki ónimderine aksiz jarnalaryn birtindep kóteru qarastyrylghan. Sonymen qatar, 2013 jyldyng 31 jeltoqsanynan bastap el aumaghyna әkelingen qozghaltqysh kólemi 3 myng tekshe sm-den kóp jenil avtokólikterding salyghyn kóteru mәselesi taghy bar. Zang jobasyna sәikes, kelesi jyldan bastap 4 -5 l deyin - 130 AEK deyin, 5 l joghary - 200 AEK kóleminde salyq tólenedi.
Tәnirbergen Berdongharovtyng deputat bolyp saylanuy.
Búl janalyqty «jyl surpriyzi» dep atasa da bolady. Óitkeni, Mәjilis tórine Berdongharov myrza qaytadan oralady dep eshkim oilamaghan bolatyn. Osy jyldyng qarasha aiynda Tәnirbergen qaytadan Parlament Mәjilisining deputaty bolyp bekidi. Tanirbergen Maratovich Berdongarov Mәjilisting eki birdey shaqyrylymynda (III jәne IV shaqyrylym) deputat bolghanymen halyq arasynda mysqalday bolsa da sýikim jinay almaghan sayasatker bolatyn. Jaqqany bylay túrsyn, tәuelsiz elding tórinde otyryp respublika júrtshylyghyn kelmeske ketken Kenes ókimetining әri qazirgi Reseyding «Otan qorghaushylar» kýnimen qúttyqtaymyn dep úyatqa qalghan bolatyn. Deputattyng búl qylyghy әriyne jauapsyz qalghan joq. Qogham arasynda ýlken qarsylyq tuyp, últ ziyalylary Berdongharovtyng mandatyn qaytaryp alu kerek dep úran tastaghan bolatyn.  Ókinishke qaray Berdongharov búl shudan sabaq alghan joq. Kelesi jyly da 23 aqpan kýni sol qylyghyn qaytalap, әriptesterin «Otan qorghaushylar» kýnimen qúttyqtap, izinshe Mәjilis zalynan shyghyp jýre bergeni bar. «Men nebәri 28 jasymda deputat bolghanymda «jas balanyng qolynan ne keledi?» deushiler de tabyldy. Biraq, osynday pikir bildiretinder, mening kýndiz-týni enbek etetindigimdi qaydan bilsin?», – dep shirengendi únatatyn ol sonau bir jyldary (2004 jyly) Jarmahan Túyaqbay Mәjilis¬ten óz erkimen ketkende qúdayy berip bos túrghan oryntaqqa top ete qalyp deputat atanghan bolatyn.
General-mayor Talghat Esetovting júmbaq ólimi
Qantar aiynda Últtyq qauipsizdik komiytetining Shekara qyzmeti akademiyasynyng bastyghy, general-mayor Talghat Esetov júmbaq jaghdayda ózine-ózi qol júmsap qaytys boldy. General-mayor Talghat Esetovtyng jansyz denesin әriptesteri júmys ornynan tauyp alady. Basynda búl oqighagha «suisidke mәjbýrledi» degen bappen qylmystyq is qozghalghan edi. Biraq tergeushiler «mәjbýrlegenderdi» sol kýii taba almady. Aqyry Bas әskery prokuratura ilik tappay, isti jauyp tastady. Óz kabiynetinde atylyp ólgen Talghat Esetovting ólimi jayynda da qoghamda týrli qaueset taraghanymen, onyng Shymkentte qúlaghan AN-72 úshaq apatyna zәredey de qatysy joq degen qorytyndy shygharyldy. Alayda keybir BAQ betterinde «2010 jyldyng qyrkýiek aiynda general Esetov ózi basqaratyn vedomstvo balansyndaghy An-72 úshaqtarynyng birin jóndeuden ótkizu turaly «Ukrspeseksport» kompaniyasymen kelisim-shartqa otyrghan. Ol kelisim-shartta qarastyrylghan somanyng 15 payyzyn «otkat» retinde alatyn bolyp keliskeni» turaly aqparattar jariyalandy.
Jihadqa ketken qazaqtar
Ótip bara jatqan jyldyng eng shuly oqighasynyng biri dep – YouTube әleumettik jelisine jariyalanghan «Siriyagha jihad jasaugha barghan 150 qazaq» turaly beynematerialdy aitugha bolady. Keyin qolyna qaru alyp, ajal saghatyn taghatsyzdana kýtip otyrghan qazaqstandyq «jihadshylardyn» ishinde kem degende 30 bala jýrgeni anyqtalady. Artynsha olardyng arasynda ontýstikqazaqstandyq segiz jasar Dinmúhammed pen alty jastaghy Ábilqayyr jәne nebary bes jastaghy qyz bala (Almatydan barghan) bar ekeni belgili bolady. Keyin Siriyanyng mýftii Ahmad Badreddin Hassun barsha baspasózdi shulatqan jihadshylardyng sany 150 emes 250 ekenin mәlimdedi. Býginde jalghan ilimning jetegine erip elinen bezgen otandastarymyzdy qaytaru mәselesi qarastyrylyp jatyr. Mamandardyng biri olar qoghamgha qauip tóndiredi dese, ekinshileri bauyrlarymyzdy ózeginen teppeuimiz kerek dep otyr.
Qasym-Jomart Toqaevtyng elge oraluy
Kýtpegen jerden BÚÚ bas hatshysynyng orynbasary qyzmetine taghayyndalyp, ýlken missiya arqalap Jenevagha ketken Qasym-Jomart Toqaev elge qaytyp oralyp, Memleket basshysynyng ókimimen Senat tóraghasy bolyp taghayyndaldy. Taghayyndalghanyna eki aidan astam uaqyt ótse de«Toqaevtyng oraluy» turaly tóniregindegi әngime әli basylmay túr. Múragerlik jayly әngimeni órshitip jýrgender de bar. Degenmen, keybir sayasattanushylar búl ózgeristing josparly týrde jasalghan dýnie emes, ayaq astynan jasalghan qadam ekenin aituda.
Atyshuly «Rysqaliyevter isi» sotqa jetti
2012 jyly qazan aiynda Memleketting 71 mlrd tengesin qymqyrdy dep aiyptalghan Atyrau oblysynyng eks-әkimi Bergey Rysqaliyev pen onyng sybaylastaryna qatysty tergeu ayaqtalyp, is sotqa jetti. Býginge deyin Atyrau oblysyndaghy Rysqaliyevting komandasy jymqyrghan faktiler boyynsha qylmystyq isterdi tergeu barysynda jedel tergeu toby 100-ge juyq týrli saraptama jýrgizgen, mynnan astam adam súraldy, ondaghan izdeu sharalary jasalyp, 30 mynnan astam qújat tәrkilenipti. Memleketke keltirilgen zalaldyng ornyn toltyru maqsatynda aiypkerlerding jalpy qúny 39 mlrd. tenge bolatyn 560 atalym boyynsha jyljymaly jәne jyljymaytyn mýlkine tyiym salyndy.
Rysqaliyevter isi boyynsha sot tyndaulary jeltoqsan aiynyng basynda bastaldy. Qazir búl qylmystyq is 500 tomgha jetip jyghylady, sot tyndaulary bastalghan sәtte jinalghan materialdar 800 tomgha jetedi dep kýtilude. Búl isti keybir sarapshylar Qazaqstandaghy eng iri qylmystardyng biri dep baghalap jatyr. Al eks-әkim men onyng tughan inisi, Mәjilisting búrynghy deputaty Amanjan Rysqaly bar jalpy 11 adam qazir halyqaralyq izdeude jýr.
Ábilәzovting tútqyndaluy
Tamyz aiynda birneshe jyldan beri shetelde bas saughalap jýrgen qashqyn bankir Múhtar  Ábilәzov Fransiyada qolgha týsti. Ony  fransuzdyng arnayy jasaghy elding ontýstigindegi Grass qalashyghynyng manynda jýrgen jerinen ústady. Býginde Múhtar Ábilәzovke Qazaqstan, Resey, Angliya, Ukraina sekildi birneshe elde alayaqtyq jasady jәne iri kólemde aqsha jymqyrdy degen aiyp taghylyp otyr.  Al Ábilәzovting ózi  ózine qarsy qozghalghan isterding sayasy astary bar dep mәlimde jasaumen keledi.