Tarihy shyndyqtyng sahnalyq kórinisi: «Iran konferensiyasy» spektakli

Ivan Vyrypaevtyng «Iran konferensiyasy» – óz dәuirining beynesin filosofiyalyq túrghydan suretteytin erekshe qoyylym. Kólemi jaghynan shaghyn bolghanymen, tereng oilargha jeteleydi.

Spektakli bastalghan sәtten-aq, qarapayym jinalys atmosferasy kórermendi tartyp alady: kýngirt zal, sahnanyng ortasynda aq ýstel, ainalasynda segiz spiyker jayghasqan. Olardyng әrqaysysy – әrtýrli mәdeniyet pen kózqarasty ústanatyn jandar. Alayda bәrining maqsaty – adamzattyng ortaq mәselelerin talqylau.

Piesadaghy basty qúral – sóz. Qarapayym bayandamadan bastalghan oilar birte-birte әrkimning ishki dramasyna úlasady.

Alghashqy sózdi Iranda úzaq jyldar boyy júmys istegen professor Daniyel Kristensen alady. Onyng bayandamasy naqty faktilerden alystap, jeke qalaularyna oiysa beredi. «Soghystyng toqtaghanyn, adamdardyng kýlip qaraghanyn qalaymyn», - dep bastalghan monology – shyn mәninde, barsha adamzattyng ansauy. Biraq búl jay ghana romantika emes, adamzattyng basty qayshylyghynyng kórinisi: shynayy mәselelerdi sheshuding ornyna, әrkim óz tilegine tereng batyp ketedi.

Piesadaghy әr spiyker – býkil adamzattyng jiyntyq beynesi. Biri Iran qoghamyndaghy әielder qúqyghyn sóz etip, islam dinining ústanymdaryn qorghaugha tyrysady. Ekinshisi – Batys gumanizmi men jeke túlghanyng erkindigin nasihattaydy. Ýshinshisi – teraktiden zardap shekken Siriyanyng ahualyn kóteredi. Tórtinshisi – Irannyng ruhany әlemin týsinuge tyrysyp, onyng filosofiyalyq terendigin ashugha úmtylady. Biraq bәrining sózderi aqyry sheshimsizdikke tireledi.

Kórermen retinde búl qoyylymdy kórgende, bir nәrseni anyq sezesiz: Álemdi sharpyghan qayshylyqtardyng týp tamyry – әrtýrli mәdeniyetterdin, iydeologiyalardyng jәne kózqarastardyng qaqtyghysynda. Batystyng progressivti rasionalizmi men Shyghystyng diny dәstýrshildigi arasynda kópir joq siyaqty kórinedi. Piesadaghy pikirlerding alshaqtyghy dәl osyny dәleldeydi.

Alayda Vyrypaevtyng iydeyasy osy qarama-qayshylyqty kórsetu ghana emes, odan shyghudyng jolyn úsynu. Shynayy dialogtyng qajettiligi, bir-birin týsinuge tyrysu, adamgershilikti úmytpau – piesanyng týpki oiy. Qoyylym ayaqtalghan son, kórermen retinde zaldan shyghyp bara jatyp, ishinizde auyr bir súraq qalatyny sózsiz: «Biz, adamdar, osy qiyndyqtardy qalay enseremiz? Álde mәngilik daumen ómir sýre beremiz be?»

«Iran konferensiyasy» – uaqyttan tys shygharma. Ol tek Iran qoghamyn nemese halyqaralyq shiyelenisterdi ghana emes, adamzattyng bolmysy men ruhany daghdarysyn ashyp kórsetedi. Búl piesany kórgennen keyin әlemge, óz-ózinizge, ainalanyzdaghy adamdargha jana kózqaraspen qaray bastaysyz.

Aydyn Azbergen, Jansen Amanghaliy

Ál-Faraby atyndaghy QazÚU-ding 2-kurs studentteri

Abai.kz