Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 3119 0 pikir 7 Qazan, 2009 saghat 05:19

Qabylsayat ÁBIShEV. Qazaqstangha eseptesu ýshin emes, abyroyyn eseleu ýshin keleyik

Qabylsayat ÁBIShEV, Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligi Kóshi-qon komiytetining tóraghasy:

- Kóshi-qon komiytetine óziniz kelgeli júmys bir jýiege týse bastady. Qazir Otanyna kelip jatqan qandastarymyzdyng arasynda kvota ala almay, sol ýshin esik tozdyryp jýrgen jaghdaylar azayghan sekildi?

- Shynyn aitqanda, kvota mәselesi ýlken qiyndyqqa, daugha, saudagha ainalyp ketken eken. Biz kelgennen keyin osyny retteu baghytynda júmys jýrgizudemiz. Osy salagha qatysy bar basqa da memlekettik organdarmen birlese otyryp, kvota alu jýiesin jónge keltirdik. Arnayy búiryqtar shygharyp, kvotany alu tәrtibin ózgerttik. Sonday jana tetikterdi kirgizuding arqasynda, kóship kelgen qandastarymyzdyng barlyghy kvota alatyn mýmkindikke qol jetkizdi. Biylghy ghana emes, 2004 jyldan bastap, azamattyghy shyqpay, kvotasyn ala almay jýrgenderding bәri memleket bólgen qarjylaryn aldy. Qazirgi kýni Almaty men Astana qalasynan basqa barlyq oblystarda kvotany kidirissiz alu mýmkinshiligi bar. Elge kelgen oralman búrynghyday, tanys izdep, para berip, kvota aludyng jolyn qarastyrmaydy. Qújaty dúrys, adam sany anyq ekeni dәleldense, alatyn nesibesine qinalmay jetedi. Endi aghayyndargha tek «kelinizder» degendi ghana aitamyz. Qúdaygha shýkir, aqshamyz bar. Biylghy jylgha bizge әli on mynday otbasy kerek. On myng kvota iyesiz túr.

Qabylsayat ÁBIShEV, Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligi Kóshi-qon komiytetining tóraghasy:

- Kóshi-qon komiytetine óziniz kelgeli júmys bir jýiege týse bastady. Qazir Otanyna kelip jatqan qandastarymyzdyng arasynda kvota ala almay, sol ýshin esik tozdyryp jýrgen jaghdaylar azayghan sekildi?

- Shynyn aitqanda, kvota mәselesi ýlken qiyndyqqa, daugha, saudagha ainalyp ketken eken. Biz kelgennen keyin osyny retteu baghytynda júmys jýrgizudemiz. Osy salagha qatysy bar basqa da memlekettik organdarmen birlese otyryp, kvota alu jýiesin jónge keltirdik. Arnayy búiryqtar shygharyp, kvotany alu tәrtibin ózgerttik. Sonday jana tetikterdi kirgizuding arqasynda, kóship kelgen qandastarymyzdyng barlyghy kvota alatyn mýmkindikke qol jetkizdi. Biylghy ghana emes, 2004 jyldan bastap, azamattyghy shyqpay, kvotasyn ala almay jýrgenderding bәri memleket bólgen qarjylaryn aldy. Qazirgi kýni Almaty men Astana qalasynan basqa barlyq oblystarda kvotany kidirissiz alu mýmkinshiligi bar. Elge kelgen oralman búrynghyday, tanys izdep, para berip, kvota aludyng jolyn qarastyrmaydy. Qújaty dúrys, adam sany anyq ekeni dәleldense, alatyn nesibesine qinalmay jetedi. Endi aghayyndargha tek «kelinizder» degendi ghana aitamyz. Qúdaygha shýkir, aqshamyz bar. Biylghy jylgha bizge әli on mynday otbasy kerek. On myng kvota iyesiz túr.

- Ózinizdi el bilikti zanger retinde biledi. Kóshi-qon salasynda jana zannamalyq ózgerister bola ma?

- Biz býkil kóshi-qon ýrdisine baylanysty zannamalardy tәrtipke keltire bastadyq. Kóshi-qon turaly ýlken zang jobasyn dayyndadyq. Búl tek etnikalyq qazaqtargha ghana tәn zang emes. Onda enbek migrasiyasy, turistik jәne diny migrasiya t.b. bәri qamtylghan. Búl býkil Qazaqstangha kelushilerdi retteytin, olardyng qúqyqtyq mәrtebelerin qamtamasyz etetin ýlken qújat dayyndaldy. Búl zandy Ýkimet tolyq qarap, jeltoqsanda Parlamentke engizbekshi. Osyghan  baylanysty jýzdegen zannamalar da ózgeredi.

- Zang jobasynda oralmandargha qatysty qanday ózgerister bolady?

- Oralmandargha qatysty aitar bolsaq, kvota beru, oralman mәrtebesi men azamattyqty beru, olardy tirkeu men yqtiyar hatqa qoldaryn jetkizu sekildi kýrdeli salalardy osy zang arqyly rettemekpiz. Búl әriyne, bizding ghana isimiz emes. Osyghan qatysty barlyq ministrlikter atsalysty. Biz oralmandardyng kóshi-qon mәselesine degen kózqarasyn ózgerttik. Senim qalyptastyrdyq. Alatyn jәrdemaqylary men kvotalarynyng naqty qoldaryna tiyetinine kózderi jetti. Jogharyda aitqanymday, ótken jyldarda jalghan oralman qaptap ketkeni mәlim. Qújaty keledi, biraq oralman joq. Bolmasa kelgen oralman balasynyng sanyn artyq kórsetedi. Búl jaghdaydyng bәrine qazir shekteu qoyyldy. Jemqorlyqqa qarsy Elbasynyng tapsyrmasyna oray, biz kóptegen sharalardy jýrgizdik. Nәtiyje de joq emes.

- «Núrly kósh» baghdarlamasy jayynda aqparat bere ketseniz? Oghan qyzyghushylyq tanytyp jatqan aghayyn bar ma?

- «Núrly kósh» baghdarlamasy ayasynda ýsh pilottyq joba júmys istep jatyr. Onyng bireui Kókshetau qalasynyng janyndaghy Qyzyljar eldi mekeninde. Onda 276 ýy salynyp jatyr. Búiyrtsa, qúrylysy osy qazan aiynda bitedi. Soghan 276 otbasy kerek.

- Ýiding baghasy qanday, onyng qarjysyn qaytaru qalay jolgha qoyylghan?

- Mysaly, Kókshetaudan altyn bayytu ken orny salynyp jatyr. Onda eki jarym myng adamgha júmys dayyn. Kelgen oralman ken ornyna jәne Kókshetau men Qyzyljarda júmystargha ornalasady. Janaghy ýige kirgen song bes jyl boyy bir tiyn tólemeydi. Biraq tabystarynyng belgili bóligin bes jyl boyy «Túrghyn ýy qúrylys jinaq bankindegi» esepshotyna jinaydy. Bes jyldan keyin sol aqshany tóleydi. Al ýilerining qalghan aqshasyn bank bergen tórt payyzdyq nesie arqyly on jyl boyy tólep qútylady. Múnday jaghday esh jerde joq. Sonymen qatar Shyghys Qazaqstan oblysy Kurchatov qalasynda kópqabatty ýidegi 200 pәter jóndeuden ótkizilude. Qúrylysy bastalyp ketti. Kurchatovta júmys oryndary bar. Oghan da 200 oralman otbasyn ornalastyramyz jәne Shymkent qalasynyng irgesinde 1725 ýy salynbaqshy. Onyng biyl 500-i paydalanugha beriledi. Biraq ondaghy jer iyesi azamattyghyn alghan oralmandardyng ózderi.

- Baghdarlama kelesi jyly da jalghasatyn shyghar?

«Núrly kósh» baghdarlamasy kelesi jyly jeti ónirde jalghasady. Qúrylystyng infraqúrylymdaryna jergilikti budjetten, ýy salugha memleketten aqsha bólinedi. Biylghy bastama jaman emes. Búl júmysty әleumettik korporasiyalar jýrgizip jatyr. Basqa da qolgha alghan sharualar kóp. Aytyp otyrghanym tek istep jatqan júmystyng bastylary ghana.

- Baghdarlama ayasynda salynghan ýilerge qandastardy tartu jayy qalay? Sheteldegi qazaqtarmen baylanys jolgha qoyyldy ma?

Jer sharynyng týkpir-týkpiri, Argentina, Kanada, Koreyadaghy qazaqtargha deyin sóilesip otyrmyz. Mysalgha, Mekkede jýrgen qazaqtardy Saud Arabiyasyndaghy elshimiz Qayrat Lama Sharip arqyly tizimge alyp, elge jetkizbekpiz. Ondaghy aghayyndarmen kelistik. Kóship keluge dayyn. Biraq qarajattary joq. Qazir osy mәselege baylanysty aldaghy uaqytta qajylardy Mekkege aparatyn әue kompaniyalarynyng basshylaryna Sport jәne turizm ministrligi arqyly hatpen shyqtyq. Áli jauap ala qoyghan joqpyz. Qajylardy aparghan song ol úshaqtar әuejayda túrmaydy ghoy. Artqa bos qaytady. «Soghan salyp ala kelinder, sauap bolady» dep jalynyp jatyrmyz. Óitpesek olardy tikeley úshaqpen baryp әkeluge memleketten qarjy qarastyrylmaghan. Olar kóp te emes, 140 adam. Elge keletin bolsa, qoldaryna qújattaryn berip, beyimdeu ortalyghynda bilmegenin ýiretip, qoghamgha sinirip jiberer edik qoy. Sondyqtan әue kompaniyasy basshylary men turistik firmalardyng jetekshilerining qúlaghyna búl sózimiz jetedi dep oilaymyn.

- Biylgha bólingen 20 myng kvotanyng bәrine ie tabyla ma? Óitkeni songhy kezderi elge keletin aghayyn sәl siyrep qaldy ghoy?

- Biz kvota mólsherin jýz payyzgha bolmasa da 80-90 payyz oryndasaq deymiz. 20 myng otbasyn әkele almasaq ta shamamyz jetkenshe tyrysamyz. Sebebi búghan mynau ekonomikalyq daghdarys әser etedi. Mysalgha, Qytay qazaqtaryna pasport jasatu - ýlken әngime. Bizdegidey onay ala salmaydy. Ol ýshin Qazaqstannan shaqyrtu aldyrady. Onyng syrtynda eki ret hat kelu kerek. Sodan song baryp Qytay jaghy pasport isteydi. Oghan jarty jylday ketedi. Pasport qolgha tiygen song baryp Ýrimshidegi bizding elshilikten viza ashtyru kerek. Sosyn onyng jolyna qarajat qajet degendey. Osy aralyqta 7-8 ay uaqyt ketedi eken. Al shaqyrtu alugha, pasport jasatugha bәrining shamasy kele bermeydi. Ol ýshin sәl de bolsa jaghdayy boluy tiyis. Biylghy toghyz aida Qazaqstangha Qytaydan 5 myng 900-dey ghana qazaq ótipti. Sonda jyl sonyna deyin tek 10 myng adam óter. Ony 3 adamnan bólsen, 3 myng otbasy.

- Múnday qiyndyq basqa elderde de bar shyghar?

Mongholiyany aitsaq, onda qújat jasau onsha qiyn emes. Biraq olar Resey shekarasynan ótkeni ýshin viza ashtyrugha 12 myng tengeden aqsha tóleydi. Otbasynda bes adam bolsa, 60 myng tenge tóleui kerek. Ol - 400 dollar. Mongholiyada onday aqshany tabu onay emes. Onyng syrtynda jolgha jәne basqa da qajettilikterge qarjy kerek. Jalpy, jiyny 1000 dollarday aqsha kerek. Onday aqsha olarda joq bolghandyqtan, Qazaqstangha óte almay otyr. Kýnde kelip-ketip jýrgen baylar bar. Olar óz sharuasymen jýredi. Al taudyng ishindegi, egin basyndaghy qarapayym malshy men diqan aqshasynyng azdyghynan jete almay otyr. Ózbekstanda da solay. Ýiin satyp keteyin dese ótpeydi. Maly da arzan. Enbekaqy joq. Bir aida tabatyny bizding aqshamen 3 myng tengedey ghana. Biz baryp kóshirip әkelgenmen memleketting arasynda onday kelisim joq. Bas salyp baryp kóshire almaymyz. Ótken joly Orynborgha barghanda Elbasymyz Reseyding preziydentimen kelisip, erkin kelu mәselesin sheshti. Degenmen olar da ýi-jayyn satyp, zeynetaqysyn tastap ketuge tәuekeldik ete almaydy. Ombydaghy, Orynbor men Volgogradtaghy, Samara men Astrahandaghy qazaqtar tarihy atamekeninde otyr. Olar qashyp barghan qazaqtar emes, noghayly zamanynan, Altyn orda handyghynan beri otyrghan atamekeni. Qytay men Ózbekstan jәne Mongholiyadaghy qazaqtar da solay. Tarihy atamekenderinde otyr. Elge keleyin dese, әkelerining beyitin qimaydy. Aynalsoqtap jýrgenining bir sebebi - sol. Kórdiniz be, osy jylghy 20 myng kvotany toltyru qiyn. Biz biylsha búl jospardy birneshe jyldan beri kvotasyn ala almay jýrgen qandastardyng esebinen oryndaymyz.

- Jana әr eldegi Otanyna jete almay otyrghan qazaqtardyng qiynshylyghyn egjey-tegjeyli aityp óttiniz. Solardy memleket arasyndaghy mәmile, bolmasa zandyq kýshke ie qújatty kelisim arqyly auqymdy joba ayasynda kóshirip aludyng joldary joq pa?

- Kelisim bolsyn, bolmasyn, pasport pen viza kerek qoy. Onyng bәrin tegin әkelu - qiyn sharua. Qytayda zang hanzu men qazaqqa birdey. Ózbekterge de «nege qazaqtardyng ýiin satyp alyp, beri qaray jiberinder» dep aitpaymyz ghoy. Bizding bir ghana aitarymyz: «Kóshinder aghayyn, biz әlemdegi qandastaryn jinap jatqan tórt memleketting birimiz. Izraili, Polisha, Germaniya jәne Qazaqstan». Basqa kim bar osylay kelinder dep shaqyryp jatqan? Mynaday qiyn zamanda qayta soghan raqmet aituymyz kerek. Búl memleketting mindeti emes, jasap otyrghan jaqsylyghy. Memleket erteng «almaymyz, qabyldamaymyz, ózimizde jaghday bolmay jatyr» dese, ózining qúqy. Osyny sezinu kerek. «Oybay kóshirmey jatyr» deydi. Memleket qalay kóshiredi? Qanday shart boluy mýmkin? Tek «osynday bizding elge kóship ketuine, soghan ýgit-nasihat jasauyna rúqsat berinizder» degen bir ghana shart jasasugha bolady. Mashinany aparyp qoyyp, jelkesinen sýirep, kólikke kýshtep tiey almaymyz ghoy. Qay jerde túrghysy keledi, ol adamnyng erki. Ony tipti konstitusiya shektey almaydy. Sondyqtan kelisimshartpen degen jay aitylghan sóz. IYә, bayaghyda enbek sharty degen bolghan. Mongholiyadan baryp, bәlenbay myng adamdy bir jolda alyp keldik. Búl tarihta bir-aq ret kezdesken oqigha. Qazir ony eshkim istey almaydy. Eshbir memleket ózderining azamattaryn bergisi kelmeydi. Óitkeni adamdaryn jiberu olargha paydaly emes.

- Qazaqtardy jiberuge qytaylar da qúlyqsyz ba?

- Áriyne, qúlyqty emes. Ózbekter qazir segiz milliongha azayyp ketti. Azamattary ketip jatyr. Demografiyalyq ósim degen altyn baylyq qoy. Nege biz qazaqty shaqyryp jatyrmyz? Nege biz qazaqtardy yntalandyryp, bala sanyn kóbeytinder dep jatyrmyz. Sebebi memleketke adam kerek. Jan sany neghúrlym kóp bolsa, memleketimiz soghúrlym quatty bolmaqshy. Bayaghyda daladan tauyp alghan balagha ata-babalarymyz Oljabay dep at qoyyp, mәz bolghan ghoy. Syrttan adam qosylsa, ortagha tartyp, sindiruge tyrysqan. Adamnyng kóp bolghanyn qalaghan. «Ótemisten tughan on edik, Onymyz atqa mingende, Jer qayysqan qol edik» dep Mahambet tegin aitpaghan ghoy. Mәsele etnikalyq sipatynda emes. Azamatyn jiberuge eshkim jol bere qoymaydy. Europany qaranyz, qanshama halyqty qabyldap jatyr. Arabyn da, týrigi men qazaqty da bәrin boyyna sinirip jiberip jatyr. Biz de kelgen adamnyng bәrin qazaqqa ainaldyryp, sinirip jiberuimiz kerek. Qytay da, orys ta, ózbek te osynday sayasatty ústanyp otyr. Búl bizge de qajet sayasat. Keybir qandastarymyz búl jerge kelgende qazaqty kóbeytu ýshin solardy ortagha sinirip, úrpaqtary demografiyalyq resursqa ainalu ýshin kelui kerek.

- Kelgen  aghayyndy josparly týrde Soltýstik jәne shekara ónirlerge ornalastyru júmystary jýrgizile me?

- «Núrly kóshtin» maqsaty da sol. Kóshting bәrin «Núrly kóshke» jatqyzbau kerek. Júrt osyny týsinbey jýr. Tipti bir ýlken qújatta da solay jazypty. Kvotagha bólingen aqshanyng bәrin «Núrly kóshtin» qarjysy depti. Baghdarlama biyl ýsh jerde ghana jýzege asady. Kelesi jyly jeti jerde. Ol boyynsha aghayyndy shekara ónirleri men soltýstik oblystargha ornalastyru josparlanyp otyr. Qalghandary kvotasyn alady, óz erkimen ornalasady. Soltýstikte әkimder oralmandargha ýy salyp berip jatyr. Manghystau oblysynda tipti kelgen qandastargha, 80 myng oralmangha Múnayly degen audan qúryp berdi. Ýidi ózderi salghanymen, jer berip, kommunikasiya jaghyna, bәrine kómektesti. Búl mysal basqa ónirlerde de bar. Shyghys Qazaqstan oblysynyng әkimi Berdibek Saparbaev Ayagóz, Kókpekti audandarynyng manynan jer berip, ornalasularyna jaghday jasap jatyr. Óz betimmen ýy salamyn, mal baghyp, enbek etemin degen adamdargha әkimder kómegin ayap jatqan joq. Tekke aiqaylay beruding keregi joq. Memleket shamasy kelgenshe jaghdayyn jasap baghuda. Tek kelse boldy. Elbasymyz bólip bergen 20 myng kvotany ýlestireyik, kelinder degenge kelmey, jigerimiz sodan qúm bolyp otyr ghoy.

- Qazaqtar kóp shoghyrlanghan elderge baryp, zangha qayshy kelmeytindey ýgit-nasihat júmystaryn jýrgizu qalay qolgha alynyp jatyr? Sol elde túratyn yqpaldy adamdar arqyly aghayynnyng betin elge búrsa, keletinder kóbeyetin bolar?

- Búl baghytta da júmystar qyzu jýrude. «Núrly kósh» baghdarlamasyn jarnamalau retinde tóte jazu, parsy әlipbii jәne latynsha tilderde shaghyn kitapshalar jasap taratudamyz. Radiodan sóilep jatyrmyz. Dýniyejýzilik qazaqtar qauymdastyghynyng basshysy Mamashev jәne onyng adamdary barlyq elderdi aralap jýr. Elshilikter júmys jasauda. Mening ózim ýsh memleketke baryp, aralap keldim. Qyzmetkerlerimiz kósh júmystaryn úiymdastyryp, Ózbekstan men Mongholiyada otyr.

- Bәri bir auyzdan kelu ýshin de últtyq tútastyqty kózdegen ýlken sana, tereng tanym kerek qoy? Sony bir iydeologiya dengeyinde qarau qajet deysiz ghoy?

- «Otandaryna ie bolyp, osynday zamannyng jaqsy kezinde kelip alyndar» degenge quanu kerek qoy. Memleket qúshaghyn jayda. Erteng naryqtyq ekonomika tolyq ornaghan song últaraqtay jerding bәrin adamdar menshiktep alady. Aua men sudyng ózin satyp alasyn. Sol kezde kóship kelip, «әi, maghan jer ber, mal baghamyn, ýy salamyn» degenmen ol qiyndau bolady. Qazir adamdardyng menshikti psihologiyasy óte terendep bara jatyr. Endi on-on bes jylda Qazaq- standa bos jer de qalmaydy. Betpaqtyng shólin de bólip alamyz. Naryq tolyq kýshine engende aghayynshylyq jýrmeydi. Europa elderinde tipti adamdy jerleytin beyitting ornyn satyp alady. Qazir bos qalghan auyldardaghy ýilerdi jóndeuden ótkizip berip jatqan әkimder bar. Mynaday jaghday ýnemi bola bermeydi. Sondyqtan aghayyngha taghy da sәlem aitamyn: «Mynaday zamannyng onynda kelip alyndar!» Keyin sol qazaqtar otyrghan elde ne jaghday bolaryn qúday bilsin?! Kóshui ýshin adam basyna salyq tóletui mýmkin. Sondyqtan ainalayyn aghayyn, Jonghar qaqpasy ashyq túrghanda bәring ótip alyndar.

- Kóshken oralmandar shekaradan ótkende jýkterine salyq tóleytin jaghdaylar kezigedi. Mysaly, sharuashylyghyna paydalanatyn traktoryna bajy tóleui kerek degendey. Búl qalay rettelui kerek?

- Zang boyynsha oralmannyng dýniye-mýlkine tiyispeui kerek. Ol kóshting jýgi bolyp esepteledi. Al ýlkenirek traktor sekildi tehnikalar, sauda maqsatynda alyp ótpek bolghan basqa da zattar bolatyn bolsa, oghan kedenning belgili salyq mólsherlemeleri bar. Sol boyynsha aqsha alady. Shyndyghynda, búnyng bәri Parlament deputattarynyng qolynda. «Anau bir tyrtyldaghan jalghyz traktoryna tispey-aq qoyyndar, sharuasyn isteytin kóligi» ghoy dese jetip jatyr. Ony endi deputattar sheshetin mәsele. Aldaghy zang jobasynda búnyng bәri qaralatyn bolar.

- Jalpy, kóshi-qon jayyna toqtala ketsek. Basqa elden kelip, qazaq qyzdaryna ýilenip, osy elge sinip ketip jatqan jaghdaylar kóp pe?

- Onday jaghdaylar kóp. Jәne eshkimge qoy dep aita almaysyn. Ótkende radiodan estidim, qazaqtar Niygeriyadan dey me, bir jerden kelin aldyq  dep, mәz bolyp, shapalaq úryp jatyr. Adam bolghannan keyin, sezim bar jerde adam balasy aralas nekege jol beredi. Basqa últtyng ókilderi, mysalgha, orystar, qytaylar bizding qazaqtyng qyzdaryn alyp jatyr. «Qazaqtyng qyzy basqagha shyqpasyn» degen zang shyghara almaysyng ghoy. Oghan zang jazugha tipti, Konstitusiya rúqsat bermeydi. Ol adam balasynyng sheksiz qúqyghy. Kimdi sýiip, kimmen túrmys qúramyn deydi, ol ózining mәselesi. Basqa últtyng ókilderi Qazaqstannyng azamattyghyn tezirek alu ýshin, Qazaqstanda qalyp qong ýshin, qazaq qyzdaryna ýilenip jatqan faktilerding bar ekenin men jasyrmaymyn. Biyldyng ózinde 28 qytay, 28 qazaqtyng әdemi qarakóz qyzdaryn alyp, nekege túrghan. Bizding jigitter de basqa últtan alyp jatyr. Ásirese, qyrghyzdarmen nekelesu qatty jýrude. Osynda jýrgen qyrghyz jigitteri de qazaqtyng qyzdaryna ýilenip, azamattyq alyp, qalyp qoigha ynta bildirip jatyr.

- Búl bolashaqta últtyq qauipsizdigimizge әser etpey me, әsirese, Qytay syndy alyp elding azamattarynyng súghyna kirui, azamattyq aluy qaterli emes pe?

- Zanda kórsetilgendey, azamattyq aludyng da ózindik sharttary bar. Onyng bәrin taldap otyrsaq uaqyt jetpes. Al Qytay bolashaqta ne oilaydy degen sekildi geosayasy jaghday mening qúzyryma kirmeydi. Oghan taldau jasamay-aq qoyayyq. Enbek migrasiyasy boyynsha aitsam, qazir elimizde 46 mynday adam júmys jasap jatyr. Tek elimizde joq mamandyq iyelerin shaqyramyz. Ony da memleket shektep jatyr. Óz erkimen kelip jatqan ózbekter men qyrghyzdar da bar. Olar jóninde Preziydentimiz «Bizding elden pana súrap, nәpaqa izdep kelse, qalay kirme deymiz. Býgingi kórshi әri bauyrlarymyz» dep óz pikirin aitqan bolatyn. Olardy enbek kýshi retinde tartyp, esepke alghan emespiz.

- Olardy zansyz emigranttar deuge kele me?

- Joq. Olardyng pasporttaryna shekaradan tanba basylghannan keyin, tәrtipke say qújattary rәsimdelgesin zansyz dep aita almaymyz. Biz búl sózdi tek basqa balama tappaghannan keyin ghana aityp jýrmiz. Óitkeni olar enbek migrasiyasy kvotasyna kiretinderdey arnauly mamandyqqa bólinip, júmysqa ornalaspaydy. Bylaysha aitqanda, beymaral jýrgen adamdar.

Datym:
Otandy sýy, qazaqty sýy, halyqty sýy degen jeke bastyng paydasyna, qaltadaghy aqshagha baylanbauy tiyis. Keshegi Qabanbay men Bógenbaylardyn, Abylay men qaz dauysty Qazybekterdin, Alash qayratkerlerining otanym degen sezimi, otan ýshin janyn pida qylu degen senimge baghyttalghan. Býgingi aghayyn, biz de úsaqtalmayyq, otan degen sezimdi bir qalash nangha, bir myng dollargha aiyrbastamayyq. Qazaqtyng jeri dep, ata-babamyzdyng qany tógilgen, sýiegi jatqan atajúrtym dep keleyik. Otanymyzgha eseptesu ýshin kelmeyik, abyroyyn eseleu ýshin keleyik!


Múrat ALMASBEKÚLY, Astana

"Alash ainasy" gazeti 6 qazan 2009 jyl

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5555