Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 3941 0 pikir 8 Qazan, 2009 saghat 05:57

Sәken SYBANBAY. Júrt tanymaytyn «júldyzdar»

«Eki júldyz» jobasynda neghyp jýr?

Birer jyl búryn Reseyde dýrildep ótken «Eki júldyz» atty dumandy jobanyng duy bizge de kelip jetti. Jalpy teriskeyde soqqan dauyldyng kýngeyge samal bop jetetini sekildi, kórshi memlekettegi qay-qay bastamanyng bolsyn, erte me, kesh pe, bizding auylgha auysatyny әdetke ainalyp barady. Áyteuir Mәskeuden kóshirilgen jobalardyng otandyq telearnalardaghy ýles salmaghynyng az emes ekeni anyq. Búl jaqsy ma, jaman ba - ol jaghy sol baghdarlamalargha degen kórermen yqylasynyng dengeyinen bayqalmaq.

Týsiniksiz kriyteriy

Eng ókinishtisi, elimizdegi qazaqtyng sany biylghy halyq sanaghynda 67 payyzgha jetkenimen, qoghamdyq ómirding qay salasyndaghy bastamany bolsyn bayaghy eski әdetpen, túrghylyqty últtyng talgham-talabyna basa nazar audarmastan qolgha aludy qoya almay jýrmiz. Zang jýzinde arnayy kórsetilip jazylmasa da, el auzynda «50 de 50» atalyp ketken jasandy shenberden shyr ainalyp shyqqysy kelmeytinder kóp-aq. Atyshuly «Superstar»-dan bastap soghan úqsas keyingi jobalargha deyin Qazaqstandaghy barlyq qauymdy qamtugha, bәrining de kónilin qaldyrmaugha tyrysushylyq, jalpaqshesheylik bayqalady.

«Eki júldyz» jobasynda neghyp jýr?

Birer jyl búryn Reseyde dýrildep ótken «Eki júldyz» atty dumandy jobanyng duy bizge de kelip jetti. Jalpy teriskeyde soqqan dauyldyng kýngeyge samal bop jetetini sekildi, kórshi memlekettegi qay-qay bastamanyng bolsyn, erte me, kesh pe, bizding auylgha auysatyny әdetke ainalyp barady. Áyteuir Mәskeuden kóshirilgen jobalardyng otandyq telearnalardaghy ýles salmaghynyng az emes ekeni anyq. Búl jaqsy ma, jaman ba - ol jaghy sol baghdarlamalargha degen kórermen yqylasynyng dengeyinen bayqalmaq.

Týsiniksiz kriyteriy

Eng ókinishtisi, elimizdegi qazaqtyng sany biylghy halyq sanaghynda 67 payyzgha jetkenimen, qoghamdyq ómirding qay salasyndaghy bastamany bolsyn bayaghy eski әdetpen, túrghylyqty últtyng talgham-talabyna basa nazar audarmastan qolgha aludy qoya almay jýrmiz. Zang jýzinde arnayy kórsetilip jazylmasa da, el auzynda «50 de 50» atalyp ketken jasandy shenberden shyr ainalyp shyqqysy kelmeytinder kóp-aq. Atyshuly «Superstar»-dan bastap soghan úqsas keyingi jobalargha deyin Qazaqstandaghy barlyq qauymdy qamtugha, bәrining de kónilin qaldyrmaugha tyrysushylyq, jalpaqshesheylik bayqalady.

«Eki júldyz» da - dәl osy sipattamagha layyq joba eken. Qatysushylardy tandau mәselesinde múny úiymdastyrushylar da elimizdegi shartty týrde «qazaqtildi» jәne «orystildi» dep atalatyn qos qauymnyng eshqaysysyn renjitpeuge baryn salyp-aq baghypty. Alayda osy maqsat olardy aqyry adastyryp tynghan-au, óitkeni, mening jeke pikirimshe, jobanyng 32 qatysushysynyng bәri birdey «júldyz» degen atqa layyq emes. Jobanyng aty «Eki júldyz» bolghan son, oghan qatysatyn adamdar da - әr salanyng әigili maytalmandary, óz isimen el-júrtqa keninen tanymal túlghalar, yaghni, naghyz júldyzdar bolugha tiyis edi. Degenmen úiymdastyrushylardy búl jaghy asa oilandyra qoymaghanday.

Ras, kәsiby әnshilerge baylanysty eshqanday dau tuyndauy mýmkin emes: Aqjol Meyirbekov, Ayjan Núrmaghambetova, Tolqyn Zabirova, Sәken Mayghaziyev, Meyrambek Besbaev, Júbanysh Jeksenúly, Aygýl Imanbaeva - әri tanymal, әri «júldyz» degen atqa sәikes ónerpazdar. Jaraydy, búl qatargha jas ta bolsa Almas Kishkenbaev pen Qayrat Týntekovti de qosayyq. Parviz Nazarovty, Dilnaz Ahmadiyevany jәne Erlan Kókeevti qazaq jastarynyng deni tyndamaytyny anyq, biraq eldegi orystildi qauymnyng da kónilin tapqysy kelgen úiymdastyrushylardyng búlardy tandauyn týsinuge bolady (alayda «Eki júldyzdy», qala berdi «Qazaqstan» arnasyn sol orystildi ortanyng qyzygha tamashalay qoyatynyna da óz basym kýmәndimin). Búl ýsheuining at-esimi júrtqa azdy-kópti belgili ekenine de keliseyik. Al Gulya Tólegenova degen kim? Kópshilik biletin jalghyz-aq әni bar («Moy tatarskiy malichiyk»), onyng nesi júldyz? Al Janna Orynbasarova she? Búl әnshini de eptep estuimiz bar, biraq, Qúday aqyna, «júldyz» dey almaytynymyz haq qoy! Jobagha búlar qanday kriyteriy boyynsha enip otyr? Týsiniksiz.

Sahnada - ...eshkim emes!

Basqa qatysushylargha keleyik. Dausy kelsin-kelmesin, kóringen jerde әn sala berip-aq júrtqa tanylyp ýlgergen Ghany Qasymovtyn tandaluyna kózdi júmyp qaraugha da bolar («bir auylgha bir tentek kerek shyghar» demekshi). Lidiya Kәdenova - sahna sanlaghy, tanymal aktrisa. Núrtileu Imanghaliyúly - naghyz telejúldyz, al Venera Nyghmatullina - naghyz kinojúldyz. Olimpiada chempiony Iliya Iliiyn men júrtqa «Shymkent-shoudaghy» «Kýlpәsh kelin» beynesimen belgili akter Berik Túrsynbekovti de bilmeytin jan joq. Áygerim Janylbaeva kórermenge «Aghayyndy» telehikayasyndaghy Ánel róli arqyly tanys. Múrat Mútúrghanov - kezinde «әlemdegi eng jas kloun» atanghan, belgili sirk әrtisi. Búlardyng qay-qaysysyn da «júldyz» degen sipattamagha layyq deuge bolady.

Al qalghan qatysushylar turaly búlay dey qoyymyz qiyn. Elimizde Sәule Rahmetovadan da tanymal balet biyshileri jetkilikti. Telejýrgizushi Lәilә Súltanqyzyn da ekining biri biledi dep aita almaymyz. Gýlbahram Saitova búl topqa «Qazaqstan» últtyq arnasy bas diyrektorynyng orynbasary bolghan song ghana qosylyp otyrsa kerek (joba iyesi sanalatyn telearna basshylyghynyng bir ókili «mindetti týrde» qatysu kerek qoy endi, әitpese ony óz qyzmetkerlerinen ózge kim tanyp jatyr?). Áliya Esenova - әigili «Tamasha» oiyn-sauyq otauynyng irgesin kótergen, úzaq jyldar bas rejisseri bolghan marqúm Lúqpan Esenovtyng qyzy, jogharyda atalghan P.Nazarovtyng zayyby. Onyng sahnagha shyghuyna osy eki anyqtamanyng qaysysy manyzdy ról oinaghanyn bilsek qoy, shirkin. «Eki júldyzdyn» esiginen syghalaugha basqa eshqanday qúqy joq edi... Kezinde «Toghysqan taghdyrlar» teleserialynda oinaghan, keyin deputat bolghan orystildi jigit -  Tәnirbergen Berdiongharovty da tanymal túlgha deuge auyz barmaydy. Al Lido, Linda Nyghmatullina, Móldir Áuelbekova, Saltanat Qaliyeva jәne Temirlan Tólegenov degen «júldyzdardyn» jobagha nendey enbegimen enip otyrghandaryn bir Qúday... sosyn úiymdastyrushylar ghana biler...

Qazylar - yrza, al kórermende - yza

Tym bolmasa, «júmbaq-júldyzdardyn» jútynyp túrghan óneri bolsa, meyli edi ghoy. Joq, olardyng ózgelerden oq boyy ozarday eshtenesin angharmadyq. Tipti aty-jóni elge mәlim qatysushylardyng ózi júrt kýtken dengeyden kórine almady. Mәselen, teatr jәne kino sheberleri әdette muzyka jaghynan da sauatty, qabiletti bolmaushy ma edi? Biraq V.Nyghmatullina men Á.Janylbaevadan eshqanday vokaldyq daryn bayqalmady da. Keremet biylegenimen, S.Rahmetova da әn jaghynan aqsap jatty. Basqany qoyyp, kәsiby әnshilerding ala-qúla óner kórsetui tan-tamasha qaldyrdy. Aytar әnining sózin jattamay shyqqan A.Núrmaghambetovanyng qaghazgha qarap «shyrqauy» kim-kimge de únay qoymasy anyq. M.Besbaev pen S.Mayghaziyev te, nege ekeni belgisiz, әnderin óz mýmkindikterinen tómen dengeyde oryndady. Búryn da tiri dauyspen aityp jýrgen jigitterge búl joly ne «kóringeni» týsiniksiz. Júrt maqtap jýrgen J.Jeksenúly da sol madaqqa layyq óner kórsetken joq... Al kórermendi eng airan-asyr etkeni - sahnanyng qyr-syryn mengergen L.Kәdenovanyng óz júptasymen birge kishigirim qoyylymgha barabar rok-n-roll nomeri men B.Túrsynbekovtyng «Jýregimdi» jýrekke jetkizip aita aluy boldy.

Qatysushylardyng bәri birdey qaryq qylmay jatsa da, dumandy keshting delbesin ústaghan jýrgizushiler olardyng әrqaysysyna kezek-kezek tamsanudan jalyqqan joq. Búl jóninen әsirese Bayan Esentaeva men Mayya Veronskaya sharshamady. Olar G.Saitovanyn, Á.Esenovanyn, T.Tólegenovting jәne taghy basqalardyng búghan deyin nege әn aitpay, ózge salada adasyp jýrgenine tanyrqap, osydan keyin qalayda mamandyq auystyru jayyn oilastyrugha shaqyrumen boldy. «Quanghan men qoryqqan birdey» ekeni ras, әlgiler de qolpash sózge qúlay senip, býginnen bastap әn ónerimen shyndap ainalysatyndaryna jappay uәde berip jatty. Múny estigen son, basqalardy qaydam, onsyz da daraqy, darynsyz әnshisymaqtardan zәrezap bop jýrgen mening qan qysymym kóterilip ketti...

Keshti jýrgizu, qatysushylar men qazylar alqasyna әrqanday súraq qoy jaghynan B.Esentaeva men M.Veronskaya jap-jaqsy-aq kózge týsti. Televiziya salasynda biraz tәjiriybelerining bary bayqalyp túrdy. Al basqa eki jýrgizushige - Bauyrjan Ibragimov pen Núrjan Tólendiyevke, sahnalyq satiramyzdyng beldi ókilderi retinde, keshting tizginin ústasumen qatar útymdy әzil, útqyr saualdarmen kórermenning hәm qatysushylardyng kónilin kóteru mindeti de qosa jýktelgen tәrizdi. Olay bolsa, ókinishke qaray, olardyng әzirge búl ýdeden shygha almay jatqanyn ashyq aitugha tiyispiz. Ekeuining sóz saptasy dýiim júrt nazaryn audarghan dumandy keshting dýldýl jýrgizushisinen góri toy-tomalaqtaghy talghamsyzdau tamadanyng tantymasyna kóbirek kelinkireydi. Olar ne teledumannyng ereksheligin eskermesten qayta-qayta bayaghy óz újymdaryndaghy әdetterine basyp ketip jatyr, ne ...bary osy.

Jaraydy, jýrgizushiler, óz qyzmetterine qaray, jaymashuaq bola qoysyn, al qazylar alqasyna ne joryq? Jaryq júldyzdarymyzdyng ózi jandy dauyspen әn aita almay qaltyrap-dirildep jatqanda, Sara Tynyshtyghúlova, Altynbek Qorazbaev, Qydyrәli Bolmanov syndy muzyka maytalmandarynyng «bәri jaqsy», «keremet», «ghajap» dep tamsanuy qalay? Dauys týgili, «sluhy» joq «jasandy júldyzdardyn» «ynqyl-synqylyn» estip, «shyraghym, ózinning de, júrttyng da jýikesin júqartpay, jayyna jýrgening maqúl!» dep eskertuding ornyna, olardy esirkep, erkeletuine jol bolsyn? Teledidar aldyndaghy qarapayym kórermen bayqap, yza bop otyrghan jayttardy olardyng angharmauy mýmkin emes qoy! Álde úiymdastyrushylardyng ynghayyna jyghylyp, yrqyna baghynyp, óz yqtiyarynan airylyp otyr ma eken? Al qatysushylardyng kiyim kiyis, jýris-túrysyna bagha berip otyrghan tórtinshi tóreshi - stilisting óz kiyimine qarap-aq... ýnsiz qalugha bolady.

* * *

Qansha jerden «bir memlekette túramyz, Otanymyz - ortaq!» dep alaqaylasaq ta, Qazaqstandaghy qazaqtildi jәne orystildi qauymnyng ara-jigi әli sonshalyqty alys ekenine osy «Eki júldyz» qosymsha dәlel bola alady. Joba bastalmas búryn ózining Meyrambek Besbaevpen júptasa óner kórsetetinin estigen balerina Sәule Rahmetovanyng «Múnday әnshini bilmeydi ekenmin» deui - sonyng aighaghy (әriyne, kýni keshege deyin Meyrambekting de Sәuleni bilgenine kýmәnim bar). Demek, biz bir-birimizdi bilmeymiz: orystildiler - qazaqtildilerdi, al qazaqtildiler - orystildilerdi. Alayda ózara tyghyz aralasu, bir-birin tanu ýshin búl ortalardyng biri ekinshisining ynghayyna jyghyluy kerek qoy. Ol ýshin memleket, qogham osy eki baghyttyng birin tandauy qajet. Qazaq jerinde qúrylghan qazaq memleketi bolghan son, әriyne, biz bәrining qazaqtildiler jaghyna oiysqanyn qalaymyz. Sondyqtan da Meyrambekting Sәuleni bilmegenine keshirimmen qarap, al Sәulening Meyrambekti bilmeuin úyat sanauymyz kerek. Mysaly, men de atalghan jobagha qazaq tanymaytyn Linda, Lido degenderding qosyluyna narazymyn. Qazaq kinosyna týspegen, qazaqsha әn aitpaghan olardy men nege tanuym kerek?..

Múnyng bәri - úiymdastyrushylar ústanghan baghyt-baghdardyng qanday ekenine baylanysty bolyp túr. Ókinishtisi, olardyng ózderi orystildi. Sondyqtan joba da sol baghytta...

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3258
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5562