Núrtileu Imanghaliyevti qarjy polisiyasy shaqyrdy

Ótken dýisenbi kýni «Qazaqstan» teleradiokorporasiyasynyng búrynghy basqarma tóraghasy Núrtileu Imanghaliyevqa qarjy polisiyasynan zvondap, onyng Astanagha kelui kerek ekenin habarlady. Múny biz N. Imanghaliyevting ózinen bildik. Ol kisi ózi tóragha bolyp kelgennen keyingi jyly korporasiya budjetining eki ese óskenin aitady. Biraq sol aqshanyng biyligi birinshi basshynyng qolynda bolmaghan siyaqty. Al «Vremya» gazeti arqyly belgili bolghan million dollarlyq kelisim-shartty «Qazaqstan» tarapynan bekitken kim? Amerikandyqtarmen birlesip filim týsiru turaly iydeya kimdiki? Korporasiyanyng sol kezdegi basshysyn joghalghan filim men milliongha baylanysty tergeuge shaqyrdy ma? Biz osy súraqtargha jauap alu ýshin Núrtileu Imanghaliyevke telefon shalghan bolatynbyz.

Ol kisi әzirge shaqyrtu almaghanyn jәne «Vremyada» jazylghan shataqqa ózining eshqanday qatysy joq ekenin aitty. Jәne búl súraqtargha telefon arqyly jauap bergisi kelmeytinin bildirdi. Alayda, bir jarym saghattan keyin kezdesip, súhbat beruge kelisti.

Osy arada biz «Qazaqstangha» qatysty dau turaly qysqasha aita keteyik.

Núrtileu Imanghaliyevti qarjy polisiyasy shaqyrdy

Ótken dýisenbi kýni «Qazaqstan» teleradiokorporasiyasynyng búrynghy basqarma tóraghasy Núrtileu Imanghaliyevqa qarjy polisiyasynan zvondap, onyng Astanagha kelui kerek ekenin habarlady. Múny biz N. Imanghaliyevting ózinen bildik. Ol kisi ózi tóragha bolyp kelgennen keyingi jyly korporasiya budjetining eki ese óskenin aitady. Biraq sol aqshanyng biyligi birinshi basshynyng qolynda bolmaghan siyaqty. Al «Vremya» gazeti arqyly belgili bolghan million dollarlyq kelisim-shartty «Qazaqstan» tarapynan bekitken kim? Amerikandyqtarmen birlesip filim týsiru turaly iydeya kimdiki? Korporasiyanyng sol kezdegi basshysyn joghalghan filim men milliongha baylanysty tergeuge shaqyrdy ma? Biz osy súraqtargha jauap alu ýshin Núrtileu Imanghaliyevke telefon shalghan bolatynbyz.

Ol kisi әzirge shaqyrtu almaghanyn jәne «Vremyada» jazylghan shataqqa ózining eshqanday qatysy joq ekenin aitty. Jәne búl súraqtargha telefon arqyly jauap bergisi kelmeytinin bildirdi. Alayda, bir jarym saghattan keyin kezdesip, súhbat beruge kelisti.

Osy arada biz «Qazaqstangha» qatysty dau turaly qysqasha aita keteyik.

Tayauda «Qazaqstan» teleradiokorporasiyasy arqyly milliondaghan budjet qarjysynyng joghalyp ketkeni anyqtalghan bolatyn. «Vremya» gazeti búl jóninde qatarynan eki maqala jariyalady. Sonyng birinshisinde 2007 jyldyng qazanynda «Qazaqstannyn» amerikandyq "Left Behind Inc." atty kompaniyamen birlesip filim týsiru turaly kelisim-shart jasasqany, kelisimge sәikes teleradikorporasiyanyng atalghan amerikandyq kompaniyagha 1 million 111 myng 111 dollar audarghany, biraq aqyr sonynda filimning de, aqshanyng da joq bolghany jazylady. Ayta ketetin nәrse, qújatta Shynghys Ermúhametúly Qabidin degen kisining osy júmys boyynsha «Qazaqstannyn» AQSh-taghy túraqty ókili bolatyny kórsetiledi. «Kelisim-shartty «Qazaqstan» TRK-ning tarapynan búrynghy basqarma tóraghasy Núrtileu Imanghaliyev qol qoyyp, bekitken» deydi «Vremya» gazeti. Bir aptadan keyin qarjy polisiyasy búl isti tekserip jatqanyn habarlady.

«Kelisim-sharttaghy qol meniki emes!»

Belgilengen uaqytta kezdesuge barghanymyzda Núrtileu Imanghaliyev bizdi mynaday janalyqpen qarsy aldy. «Sendermen sóilesken song qarjy polisiyasynyng bir qyzmetkeri zvondap, «Vremya» gazeti jariyalaghan faktilerge qatysty súraqtargha jauap beru ýshin Astanagha baruym kerek ekenin aitty. Biraq qashan baratynym belgisiz. Janaghy adam bastyghymen sóileskesin taghy habarlasatyn boldy» dedi ol kisi.

Bizdi tandandyrghan alghashqy nәrse, amerikandyqtarmen birlesip týsiriletin filim, olarmen jasalghan kelisim-shart jәne tólengen million dollar turaly Núrtileu Imanghaliyevting biletini bizding estigenimizden kóp bolmay shyqty. Kelisim-sharttyng jasalyp, aqshasy tólenip ketkenin ol kisi ózge júrt siyaqty «Vremya» gazetinen oqyp-bilgen.

- Onda amerikandyq kompaniyamen jasalghan kelisim-shartqa qalay qol qoydynyz?

- Men ol qújatqa qol qoygham joq! Kelisim-sharttaghy qol meniki emes! - dep ol kisi ýstelinde jatqan «Vremya» gazetindegi materialdy alyp, onda jariyalanghan kelisim-sharttaghy qoldy kórsetti. Jәne gazetting bir búryshyna «Núrtileu» dep ózining qolyn qoydy. -  Mening qolym mine mynanday.

- Al kelisim-sharttaghy qol kimdiki?

- Ol - mening sol kezdegi birinshi orynbasarym Dәuren Ábdihamitovting qoly.

- Kelisim-shart ózi qaydan keldi, kim әkeldi?

- Ony maghan janaghy Ábdihamitov әkeldi. Áriyne, basynda qatty tandandym, tipti búl meni basynu siyaqty kórindi. Ádette múnday sharua qalay jasalady? Bastama aldymen birinshi basshygha úsynylady, sosyn ózge jetekshilermen birge kózdegen maqsaty, beretin nәtiyjesi, ketetin shyghyny talqylanyp, sosyn bekitiledi. Múnyng eshqaysysy joq, birinshi orynbasarym maghan dayyn kelisim-shartty qol qoygha әkelip túr. Mensiz kesip-pishilgen búl neghylghan joba ekenin súraghanymda ol «Tak nado» dep jauap berdi. «Basshylyq aitty, oryndau kerek» degenge keltirdi.

- Basshylyq dep otyrghany kim?

- Anyq bilmeymin. Qazbalamadym. Biraq mening jobalauym boyynsha, ol - ministr. Sosyn men әriptes bolyp otyrghan adamnyng kim ekenin súradym. Qazir esimde joq, әiteuir bir nәrselerdi aitty. Men týsinbedim, tipti týsingim de kelmedi. Biraq qújatty qaytaryp jiberdim.

Núrtileu Imanghaliyev filim turaly әngime sonymen bitti dep oilaghan, tipti ol mәseleni mýldem esinen shygharghan. Óitkeni, ol kisimen búl taqyrypta qaytadan sóz bolmaghan. Kóp uaqyt ótpey, jeltoqsannyng 25-si kýni onyng ózi qyzmetten bosatylady. «Sol kezde ózim ishki audit jasatudy josparlap jýrgem. Qazir oilap otyrsam, soghan ýlgertpey meni tezirek qyzmetten bosatyp jibergen siyaqty. Óitkeni, júmysyma baylanysty syn aitylghan joq. Meni qyzmetten ketiruding joldary jasalyp jatqanyn ózim sezip jýrgem. Óitkeni, manyzdy mәseleler orynbasarym arqyly sheshile bastady. Biraq qyzmetten osylay bosauym men ýshin kýtpegen nәrse boldy» deydi N. Imanghaliyev. Múnyng mәnisin súramaq bolyp ol Ertisbaevqa zvondapty, alayda ministr trubkasyn kótermegen.

Býginde búrynghy tóraghanyng ashu-yzasyn keltirip otyrghan nәrse basqa. «Ábdihamitov mening familiyamnyng janyna tik syzyqty syzbastan, yaghny mening ornyma ózi qoyyp otyrghanyn bildirmesten, óz qolyn qoyyp jibergen. Ózim qarsy bolghan isting mening syrtymnan jalghasqanyn, aqshanyng tólenip ketkenin endi bilip otyrmyn» deydi Imanghaliyev.

«Ertisbaevtyng balasynyng bizde qyzmet jasaytynyn men bilgem joq»

«Qazaqstanda» tóraghanyng kelisiminsiz jasalghan sharua jalghyz búl emes. Mysaly, Núrtileu Imanghaliyev ózi basqaratyn mekemede sol kezdegi ministr Ermúhamet Ertisbaevtyng balasynyng júmys isteytinin aldyna kelisim-sharttyng núsqasy kelgende bir-aq bilipti. «Myna deldal bolyp jýrgen Qabidin degening kim? Onyng qanday qatysy bar búl iske?» dep súraghanymda Ábdihamitov «Ol - ministrding balasy. Bizding korporasiyanyng qyzmetkeri» dep jauap berdi. Sóitsem, Shynghys Qabidin kommersiyalyq bólimde shtatta eken. Ony maghan aitpaghan, mening syrtymnan júmysqa alypty.

- Júmysqa alu turaly búiryqqa siz qol qoymaysyz ba?

- Búiryqqa birinshi orynbasarym da qol qoya beredi. Óitkeni, men ýnemi qyzmet ornymda bolmaymyn. Issapargha ketetin kezderim kóp. Múnday kezde býkil qúzyret birinshi orynbasarymnyng qolynda bolatyny, búiryqqa birinshi orynbasardyng da qol qoyatyny bizding tәrtibimizde jazylghan.

Imanghaliyev sol kezding ózinde Ábdihamitovke әjeptәuir mol qúziret berilgenin aitady. Onyng birinshi mindeti qarjylyq sayasatty jýrgizu bolghan. Shygharmashylyq jәne kadr mәselesine de tóraghamen birdey aralasqan. «Onyng ýstine ol ministrge menen góri jaqyn ekenin bildirip otyrudy úmytpaytyn» deydi Imanghaliyev. Ol Dәuren Ábdihamitovti tóraghanyng birinshi orynbasary qyzmetine taghayyndatqan Ertisbaevting ózi ekenin aitady. «Ministr meni shaqyrdy da, ony birinshi orynbasar etip alugha búiryq berdi. Oghan senetinin aitty. Búrynghy orynbasarym taza, mәdeniyetti adam edi, sony bosatqyzyp, ornyna taghayyndatty. Ábdihamitov toghyz ay orynbasar boldy da, aqyry mening ornyma keldi» deydi Imanghaliyev.

Núrtileu Imanghaliyev basshy bolyp kelgennen keyingi 2007 jyly korporasiyanyng budjeti ýsh milliard segiz jýz myng tengeden segiz milliardqa juyq ósipti. «Kelesi jyly taghy da kóbeii tiyis edi» deydi búrynghy tóragha.

«Siz «Vremyadaghy» maqaladan keyin Ertisbaevpen jәne Ábdihamitovpen sóilestiniz be?» degen súraqqa Imanghaliyev «Ne ýshin olarmen sóilesuim kerek? Ol kelisim-shartqa baylanysty eshbir qújatta mening qolym joq. Meni nege aldadyndar dep zvondaymyn ba? Isti tiyisti organdar tekserip, anyqtay jatar» dep jauap berdi. Biraq bar jauapkershilikti ózining moynyna ilip jiberuleri mýmkin dep qauiptenetinin jasyrmady. «Taghy bir qújattar shygha kelui yqtimal. Ol qújattar men qyzmetten keterde shu kótermeuim ýshin jasalghan boluy mýmkin. Biraq mening arym taza. Shynymdy aitayyn, aqsha jeuden men qorqam. Kezinde syrtymnan «ózi de jemeydi, basqagha jegizbeydi» degen sóz aitylypty» deydi Imanghaliyev. Ol kisini tandandyratyn bir nәrse - «Vremya» gazetining ózine habarlaspaghany, «Myna qol sizdiki me?» dep súramaghany. «Men korporasiyanyng qazirgi basshysy Janay Omarovqa arymnyng taza ekenin jariya týrde aitatynymdy bildirip edim, ol «Biz  tekserip, qoldyng sizdiki emes ekenin anyqtadyq. Asyqpanyz» dedi. Biraq onyng qarjy jónindegi orynbasary «Jas qazaq» gazetine bergen súhbatynda «Qol - Imanghaliyevtiki» depti. Men osyghan týsininkiremey otyrmyn» deydi Imanghaliyev.

Núrtileu Imanghaliyev qazir «Qazaqstan» korporasiyasynda basqarma tóraghasynyng kenesshisi bolyp qyzmet isteydi.

«Sonymen qarjy polisiyasyna aitatyn jauabynyz dayyn ghoy?» degen súraqqa ol kisi

«Qazir senderge ne aitsam, olargha da aitatynym sol bolmaq» dep jauap berdi.

«Azat» gazetinen alyndy.