«Almaty – Astana» jýrdek poyyzy qaladan shyghyp, kýre jolgha týskenine biraz bolghan. Kupege kirip, jýkterin jayghastyrghannan keyin jastau jigit pen kelinshek jogharghy sóredegi oryndaryna jayghasyp, ózderimen ózderi bolyp ketti. Biri jýrer aldynda satyp alghan gazetti audarystyryp, ekinshisi úyaly telefonymen әlek. Janymdaghy qartandau tartqan әiel qaptaldaghy qaranghylyq qúshaghyna enip bara jatqan mang dalagha súqtana qarap, terezeden kóz almay otyrghanyna biraz uaqyt. Janyn mýjigen jaysyzdyq bar ekenin múng ýiirilgen janarlary anghartyp túrghanday, anda-sanda aqyryn ghana kýrsinedi.  Kupedegi óli tynyshtyqty poyyz dóngelekterining tyrsyly ghana búzyp túr.

   Úzaq ýnsizdikten qútyludyng amalyn oilastyryp, әngimeni birinshi bolyp bastaugha tura keldi:

    – Qazaqta «Bir kórgen – bilis, eki kórgen – tanys» degen tәmsil bar, onyng ýstine bir kóliktegi adamdardyng taghdyry da bir bolady. Endeshe tanysa otyrayyq, jol qysqarsyn» – dedim.

Ýstindegiler esimderin ataghannan keyin qaytadan óz tirlikterimen bolyp ketti. Al, qartang әiel betin búryp, әngimelesuge qúlyqty ekenin anghartty. Az uaqyt múnday jaghdayda aitylatyn kezekshi taqyryptardy ermek ettik. Áytse de seriktesimning ózin alandatyp otyrghan jaymen bólisip, bir jenildep qalghysy kelgeni sezildi. Al, mening jurnalist ekenimdi bilgennen keyin irkilip túrghan әngimening tiyegi aghytylyp jýre bergen.

   – Qys ortasynda jalghyz saparlap bara jatqanym erikkennen emes, qaraghym,– dedi keyuana múnly janaryn terezening arghy jaghyndaghy túnghiyq qaranghylyqqa baghyttap. – Ómirimde óz qolymmen jasalghan qateligimdi mýmkin bolsa týzeteyin degen maqsatpen jolgha jinalghan jayym bar. «Kisi aqysy kiside ketpeydi eken...» degendey, bir múnlyqqa jasaghan qiyanatym aldymnan shyghyp, taghdyrdyng nazasyna úshyraghan beybaqpyn. Jә, aqyry asyghatyn emespiz ghoy, tyndaugha peyiling bolsa aityp bereyin.

Ángimeni neden bastasam eken degendey, aldymen az-kem oilanyp qalghan. Sәlden keyin bir sheshimge kelip, basynan keshken jaydy bayandaugha kiristi.

   – Kýieuim ekeuimiz otasyp, shanyraq qúrghannan keyin kóp jyl sәby sýie almay, jabyghyp jýrgende ansap kýtken qyzymyz da dýniyege keldi-au. Ol degende shyghargha janymyz ghana bólek bolghany týsinikti. Alayda sol jalghyzymyz aurushang bolyp tudy. Qansha dәrigerlerge aparyp kórsetsek te birjolata sauyghyp kete almay, onysyz da alang kónilimizdi mýldem esengiretip tastaghan. Bir joly dertimizge medet súray barghan emshi: «Balalar ýiinen qyzdaryng qatarlas jetim qyzdy asyrap alsandar  auruynan sauyghady!» degen kenes berdi. «Basqa týsse baspaqshyl» degendey, shynymen septigi tiyer degen senimmen qaladaghy balalar ýiine baryp jýrip, tompighan bir qazaqtyng qarakóz qyzyn bala etip aldyq. Joldasym ekeuimizding de qyzmetimiz jaqsy, túrmys jaghdayymyz tәuir bolghannan keyin qújattardy rәsimdeu qiyngha sogha qoyghan joq. Obaly ne kerek, asyrandy balamyz birden bizge bauyr basyp, tughan qyzymyzday bolyp jýre bergen. Ol kelgennen keyin óz qyzymyz da qatarlasa shapqylap, dimkәs ekeni úmytyla bastady. Kóp keshikpey dәrigerler de auruynan mýldem aiyghyp ketkenin aityp, bizdi bir quantyp tastaghan. Osylaysha shat-shadyman tirlik keship jattyq. Arada jyldar ótti.

Bәri de adamnyng peyiline baylanysty eken ghoy. Óz qyzymyz qúlan-taza aiyghyp, kóz aldymyzda qúlpyryp jýrgenin kórgennen keyin kónilimizge qúrt týsip, ógey balagha degen yqylasymyz kemy bastapty. Alghashynda onymyzdy bildirtkimiz kelmegenimen, sezimdi jasyryp qoya almaydy ekensin. Jýrgen-túrghanyn jaqtyrtpaymyz, istegen isinen min izdeymiz. Bir sózben aitqanda, otyrsa opaq, túrsa sopaq bola berdi. Aqyry kýieuimiz ekeuimiz aqyldasa kelip, qyzdy qaytadan balalar ýiine ótkizuge sheshim qabyldadyq. Al ol ýshin búltartpas negiz kerek eken. Izdegen adamgha min de tabylady. Balanyng balalyghymen jasalynghan shalalyqtar, abaysyzda istelgen tentektigi, oiyn alanynda rúqsatsyz alynghan bireuding oiynshyghy tizbektele kelgende kóp-kórim dýnie bolyp shyqty. Osynyng bәri qyzdyng shyqqan tegi nashar dep mәlimdeuge jetkilikti eken. Úzyn sózding qysqasy, asyrandy qyzdy eseyip, es bilip qalghan shaghynda  qoyarda-qoymay jýrip, qaytadan balalar ýiine ótkizip tyndyq. «Tyndyq» degen aitugha ghana onay, al shyn mәninde sol kýnnen bastap janymyzdy jegidey jegen ar sotyna týsken ekenbiz. Janarlary móldiregen qyzdyng beykýnә beynesi kýndiz kóz aldymyzdan, týnde týsimizden ketpey qoydy. Sony uayymdaghannan ba, az aida azyp shygha keldim. Ony kórshi-kóleng jetim qyzdyng nazasy dep úghyp, onysyz da jýdeu janymdy shiryqtyra týsken. Joldasymnan da maza ketkenin sezip jýrmin. Bәrin qoyshy, keshe ghana gýldey jaynap ósip kele jatqan jalghyz qyzymyz onghan shýberektey quaryp, kóz aldymyzda sola bastaghany janymyzgha qatty batty. Uaqyt degen úly emshi ghoy, jyldar óte bәri úmytylar degen ýmitimiz de aqtalmady. Býginderi otbasynyng berekesi ketip, kónilsiz tirshilikting kóshine amalsyz ilesken jandarday kýy keshudemiz. Aqyry bolmady. Qolmen jasaghandy moyynmen kótergen abzal. Balalar ýiine baryp, súrastyra jýrip qyzymyzdyng mektep bitirgennen keyin Astanagha ketkenin bildik. Endi mine, sony izdep bara jatqan jayym bar. Bar aiybymdy moynyma alyp, keshirim súramaqpyn. Keshirse alyp qaytpaqpyn. Tym bolmasa bylayghy taghdyryna septigimdi tiygizsem deymin...

                        H  H  H

Kupedegilerding úiqy qúshaghyna engenine biraz bolghan. Ala kólenkede keyuananyng da úiqyda nemese oyau ekenin bilu mýmkin emes. Poezdyng yrghaqty ýni men bayau shayqatyluy besik terbegendey әser etip, janyna beyjaylyq syilaydy. Biraq, әlginde estigen әngime kónilime enip alyp, meni әldebir әlemge sýngitip jibergen. Kirpik júmuly bolghanymen qiyalmen san-saqqa sharlap, dónbekshy berdim. Kóz aldyma eki mәrte jetim qalghan beykýnә qyzdyng súlbasy kóle beredi.   Búl taghdyr degendi tanyp-bilu mýmkin emes-au. Key-keyde ózinning erkinnen tys beymәlim soqpaqtargha salyp jiberetini bar. Áytpese kim tumay jatyp jetim atanyp, ata-ana qamqorlyghynsyz qalghysy keledi deysin?..

Jetimdik... Dúshpanyna da tilemeytin múnday qasiret qay zamanda da bolghan. Ár kezende múny әrqalay sheshuge tyrysqany da aqiqat. Biz, «Ata-babalarymyz jetimin jylatpaghan, jesirin qanghytpaghan» degen tirkesterdi jii qaytalaymyz-ghoy. Alayda, shyn mәninde qalay edi, dóp basyp aitu qiyn. Dese de әke-sheshesinen airylghan balany qarausyz qaldyru – sýiekke tanba salatyn әreketke teng bolghany aqiqat. Sondyqtan el aghalary ony aghayyndaryna telip, әiteuir qanghytpaghan. Shal-kempirding nemerelerin bauyryna basyp aluy býgingi kýni de jalghasyp keledi. Aghayyn arasy alystap ketpesin dep, jaqyn tuystardyng bir-birine bala bergeni kópke belgili jaghday. Múnday ýrdis bizde keshegi kýnge deyin jalghasyp keldi emes pe. Balalar ýiinde qarakózder biren-saran bolmasa kezdespeytin. Al, qazir bizding aghayyndar balalaryn jetimder ýiinde qaldyruda aldaryna jan salar emes.

Poezda estigen әngime mening kónilimdi qozghap, asyrandy balalardyng jay-kýii qanday eken degen saualgha jauap izdeuge jetelegen. Eng aldymen meni asyrandy bala  jana otbasynan orynyn taba ala ma, әlde ógeyligin birde bolmasa birde sezdiredi me degen súraq mazalaghan. Ol ýshin, әriyne, búl jayly ózgeler ne deydi eken dep ghalamtordy aqtarugha kiristim. Qashanda shekten shyqqan soraqylyqtardy izdep jazatyn qalamdastarym Batys Qazaqstannyng bir audanynda asyrandy balanyng ógey anasy men onyng kishkene qyzyn aiuandyqpen baltalap óltirgendigi jayly aqparatty jarysa jariyalapty. Sodan keyin jetimder ýiinen bala asyrap aludyng qyr-syryn bayandaghan, onday jaghdayda ata-anagha  kenes beretin materialdar kezdesti. Shet elderge attanghan qazaq balalarynyng jay-kýii turasyndaghy dýniyeler de barshylyq. Al, ózimizde asyrap alghan jetkinshekter mәselesi nazargha ilige qoymaghangha úqsaydy. Kózimizge Qazaqstanda 37 myngha juyq jetim jәne ata-anasynyng qarauynsyz qalghan balalar bar ekeni, olardyng 23 mynnan astamy óz elimizding azamattaryna asyraugha berilgeni jayly da maghlúmat ilikti. Al. 12925 bala patronattyq, әrtýrli balalar ýiinde, medisinalyq mekemelerde tәrbiyelenude eken. Songhy jyldary shet elderden  bala asyrap  alushylar qatarynyng azayyp, ózimizde tilek bildirushilerding kóbeygeni kónilge quanysh úalatady. Tek 2011 jyly ghana 3 mynnan astam sәby Otanymyzda óz otbasyn tapqan, búl búrnaghy jyldarmen salystyrghanda әldeneshe ese kóp. Taghy bir jan qúlazytatyn derek:  tastandy balalardyng 80 payyzgha juyghy  ana qúrsaghynda jatyp SPIYD, sifiliys, jýrek jәne balalardyng serebraldy sal aurularyna shaldyqqan. Ghalamtordan kónilim toryghyp shyqqanymdy jasyrmaymyn.

   Sodan keyin qazaqtyng «úzynqúlaghyna» qúryq salyp kórdim. Búl әreketim әldeqayda oljaly bolghanyn aita ketuim kerek. Sebebi, bala asyrap alghan oqighalar ainalamyzda barshylyq bolyp shyqty.Tipti, ózim tanityn birer otbasy kishkene kezinde alghan sәbiydi tughan balalarynday etip ósirgeninen habardar bolatynbyz. Barshamyz biletin qazaqtyn  birtuar úly, qolóner sheberi, marqúm Dәrkembay Shoqparúlynyng ónegeli isi ózgelerge ýlgi blghanday. Ol, әkeleri jastayynan tastap ketip, ózi maskýnemdikke salynghan orys әielining eki úlyn bauyryna basyp, sýndettetkennen keyin Andreyge – Ábdireyim, Leonidke – Ilesbek degen esim bergen eken. Olardy kiyer kiyim, isher aspen qamtamasyz etip qoymay, ózi ómirlik múrat etken ónerge de baulyghan. Keyin, Dәrkembay qaytys bolghanda ekeuining botaday bozdap: «Sorymyzdyng qalyny-ay... endi ghana әke qamqorlyghyn sezindik pe degende  әkemizden airylyp qaldyq-au...» – dep dauys salyp jylaghanda kónilderi bosamaghan jan qalmapty. Býginderi ekeui de óner akademiyasynyng studentteri, ekeui de: «Biz mindetti týrde qazaq qyzdaryna ýilenemiz!»– deytin kórinedi.

                  H   H   H

  Biz qazaqpyz ghoy. Bizding ózimizge ghana tәn mentaliytetimiz, qalyptasqan týsinigimiz, ar-úyat jayly ózimizding  kózqarasymyz  bar. Bedeulik, belsizdik degen dertimiz bolsa júrtqa jariya etpeuge, lajy bolsa jasyryn ústaugha tyrysamyz.  Sondyqtan kelinshekterimiz bala asyrap alu ýshin aldymen júrt kózine «jýkti» bolyp kórinip, keyinnen jana tughan sәbiydi alugha әreket jasaydy. Eresek balalardy asyraugha degen súranystyng azdyghyn da osymen týsindiruge bolady.

  – Jyl ótken sayyn túldyrlyq tauqymetine úshyraghan jandardyng jasy jasaryp kele jatqany bayqalady,– deydi «Aynalayyn» balalar ýiining diyrektory Jamal Baymoldiyeva.– Ony bala asyrap alugha niyet etip keletin adamdardan-aq angharugha bolady. Kópshiligi jana tughan sәbiydi alghysy keledi. Ókinishke oray, bizde negizinen eseygen balalar tәrbiyelenedi. Sonymen birge, sәbiylerin perzenthanagha qaldyratyn qyzdar olardan birjolata bas tartpaytyn bolghan. Kópshiligi «Keyin jaghday ózgergende kelip alamyz...» deytindi shygharypty. Búl óz kezeginde, shaqalaqty basqa otbasyna beruge zandyq túrghydan kedergi keltiredi. Osylay jýrgende bala eseyip ketedi de, asyrap alugha niyettilerding qatary azaya beredi.

   Bala asyrap alu kezinde onyng alghysharty ispettes, birinshi kezekke qoyylatyn bir mәsele bar. Ol – sәbiyding tegine qatysty. Tirlikte týrli jaghdaylar kezdesedi degenimizben, «Ata-anasy jaqsy bolsa ózegin jaryp shyqqan sharanasynan nege bas tartady?!»– degen saual әrkimdi de mazalaytyny jasyryn emes. Sondyqtan balanyng oneki mýshesi sau bolsa da «osynyng ar jaghynda bir shiykilik bar-au...keyinnen tegine tartyp tentek bolyp shyqpaydy ma?...»– degen synaydaghy  qauip menmúndalaydy. Búl jayly ghylym ne aitady dep taghy da ghalamtorgha jýginip edik, jarytyp jauap ala almadyq. Ekiúday pikir, ekiúshty tújyrym. Birde «Tek týbinde bir kórinis tabady...» –dese, endi biri «Bәri tәrbiyege baylanysty» – degen ústanymdy jaqtaydy. Qazaq atamyzdyng ghasyrlar boyy týigeni de kesimdi jauap bermedi. Birde:

Qansha maldy bolsa da,

Bay quanar egizge.

Jaqsydan jaman tusa da,

Jamannan jaqsy tusa da,

Tartpay qoymas negizge!– dep tekting tegeurindiligin bir týiip tastasa, endi birde:

Jaqsydan jaman tuady,

 Iske salsa alghysyz.

Jamannan jaqsy tuady,

Adam aitsa nanghysyz.– dep alghashqy pikirdi joqqa shygharady. Almastay ótkir Syrymdy tanyp, onyng Dattyng úly ekenin bilgende bir biy:

  – Ákeng Dat bolsa qoy auzynan shóp almas juas neme edi, sen qaydan shyqqan balasyn?!– depti degen tәmsil bar. Sonda Syrym túryp:

  –Dattyng 12 úly bar. Bir qúshaq otynnan bir jebelik tayaq shyqpay ma?– dep jauap qaytarghan eken. Danyshpan Abay: «Eger men zakon-quaty qolymda bar adam bolsam, adamnyng minezi ózgermeydi degen jannyng tilin keser edim!» –dedi emes pe?

Jamal Qasymbekqyzy búl joly ózining kóp jyldyq tәjiriybesine sýiene otyryp bylay deydi: «Negizinen qyz balanyng minezi anasyna tartyp tuatynyn joqqa shygharugha bolmaydy. Alayda búl túraqty tendensiya emes. Bizge kelip týsip jatatyn keybir jetkinshekterding minezdemesin oqyghanda tóbe shashyng tik túrady. Keyin onymen júmys jasay kele tipti de olay emes ekenine kóz jetkizemiz. Jasóspirim kóbinese ózine qatysty әdiletsizdikke qarsylyq retinde jaman әreketterge barady. Al shyndap kelgende myng balanyng bireui ghana tәrbiyege kónbeui mýmkin». Osylardyng bәrin saralay kelgende, bala asyrap alghan kezde onyng shyqqan tegin tekserip әure –sarsangha týsu qajet emes-au degen tújyrymgha toqtadym. Jas sәby de jana otyrghyzylghan balghyn kóshet siyaqty, qalay búrsang solay qarap ósedi. Týptep kelgende bәri de ózing bergen tәrbiyeng men kórsetken ónegene baylanysty».

  Bala asyrap alu mәselesine kelgende qoghamdy alandatatyn taghy bir jay bar. Ol – asyrandy bala jana otbasyna opaly bolady ma, әlde týpting týbinde ógeyligin anghartady ma degen kýptilik.  Álginde anasy men qaryndasyn baltalap óltirgen bala turaly aittyq. Keyinnen jauap alghanda ol: «Anam maghan ýy sharuasyna kómektespeysing dep úrsa berdi...» – degen eken. Al múnday aiuandyqqa tughan balalarynyng da baratynyn kórip jýrgen joqpyz ba? Kerisinshe, asyrap alghan úl-qyzyn qútty oryndaryna qondyryp, solardan órbigen nemere-shóberelerin shúbatyp, shat-shadyman tirlik keship jatqan shanyraq qanshama. Jamal apay aitady: «Bәri de otbasyndaghy moralidyq  ahualgha, balagha degen sýiispenshilikke baylanysty. Birde óz anasy kelip bir tәrbiyelenushimizdi alyp ketti. Biz búghan, әriyne, quandyq. Keyinnen kezdeskende bala qatty qinalyp jýrgenin jetkizgen. Sebebi, óz ýiindegi jaghday, anasynyng mahabbaty múndaghy tәrbiyeshilerding qamqorlyghyna jetpegen kórinedi. «Anam qatal әri qatygez eken» – deytin ol. Taraz qalasynan kelgen bir erli-zayypty adamdar bizdegi sýikimdi әri alghyr bir balamyzdy asyrap alghan. Az uaqyt ótkennen keyin әlgiler: «Tәrbiyege kónbedi... búzyq» – dep, ony qaytadan әkelip ótkizip ketti. Balagha: «Sen jaqsy azamat eding ghoy, nege tәrtipsizdik jasadyn?» degenimizde: «Ógey әke-sheshemning minezderi jaysyz, týsinikteri maghan jat boldy. Sodan keyin keri qaytu ýshin әdeyi tentektik jasadym» – degen edi. Jalpy, bala asyrap alghan otbasylarynyn  jetkinshekti keri qaytaruy siyrek te bolsa kezdesip túratyn jay».

Osy taqyrypty qozghaghanda ainalyp ketuge bolmaytyn bir týitkil taghy bar. Yaghni, balagha ony asyrap alghanyndy aitu kerek pe, joq pa?! Biz bolsaq, әriyne, bildirmey-aq qoyghandy jón kóremiz. Alayda, tәjiriybe kórsetkendey, erte me, kesh pe bala bәribir tumaghanyn bilip qoyady. Ony jetkizetin «janashyr» adam әiteuir tabylady. Sondyqtan, ózgeden estip, qayghy jútqannan góri ata-anasynyng ózi aitqany jenil qabyldanady deydi mamandar. Búghan balanyng esi kirip, ony men solyn tany bastaghan túsy ontayly kórinedi. Múndayda sóz qúdiretining kómegine jýginu kerek. «Sen bizding tughan balamyz emessin!» – dep aspannan týskendey qylmay, beyneli sózdermen, ony jaqsy kóretinindi jetkize otyryp, reti kelse aragha uaqyt jýgirtip baryp jetkizgen jón. Sonda ózining ógey bala ekenin eseygende bilgende tolqynystardan ada bolady. Al ata-ana asyrandy balagha barlyq mahabbatyn bere alsa, ol ózin bóten sezinbey ósedi eken. Múnday tәjiriybe shet elderde búrynnan jýzege asyrylyp kele jatqanyn júrtshylyq jaqsy bilse kerek.

P.S. Poyyz kupesinde janaryn múng torlaghan keyuananyn  kýrsine otyryp aitqan әngimesi meni osy joldardy jazugha mәjbýr etken. Taqyrypty zerdeley kele, tegi jaman, tәrbiyege kónbeytin bala degen úghymnyng negizi joq ekenin úqqanday boldym. Tumay jatyp taghdyrdyng teperishine úshyraghany ýshin sәby kinәli emes. Al onyng bylayghy ómirining qalay qalyptasatyny ýlkenderding qolynda. Tek, janymyzdyng jyluy sarqylmaghay...

Quat Qayranbaev. «Jetisu» gazeti