Oqyrmandy aqtap almas búryn, «Qazirgi qazaq romany qanday dengeyde?» degen súraqqa jauap izdep kóreyikshi. Jazushy Adam Mekebaev bir súhbatynda kenes zamanynda jazushylar romandy qalamaqy alu ýshin kóbirek jazghanyn aitady.

Solay bolsa, solay bolghan shyghar. Degenmen tәuelsizdik jyldary jazylghan romandar sany 50-ge jete qoyar ma eken? Búl neden? Roman shynynda da qazaqty ógeysip ketti me? Qaybir jyly Shymkentting bir qonaqýiinen isker jigitting qalyng kitabyn kórip qalghanym bar-dy. Biz jatqan qonaqýiding iyesi me, әlde meymanhananyng biraz aksiyasy óziniki me – sonday birdene. Kelgen qonaq teledidardyng janynda túrghan romandy kóredi. Oqyp kórip edim, tisim batpady. 

Auyzdy qu shóppen sýrtuge taghy bolmaydy. «Jarmaq», «Qylkópir», «Ayaz biy», «Án salugha әli erte», «Janghyryq», «Qaraózek», «Meshkey», «Alan», «Qaharly Altay», «Tuajat», «Tar kezen», «HH ghasyr», «Gýlder men kitaptar», «Taltýs», «Múnara», «Ay qaranghysy»... Maghauinnen tartyp, jasy 40-tan asqan Núrjan Quantaygha deyingi әdebiyet ókilderi enbektenip jatyr. Jas buynnan Lira Qonystyng – «Qúlpynay qosylghan balmúzdaq», Arman Álmenbetting «Mimyrty» bar. Áriyne, san quyp qajeti joq. Biraq qazaq әdebiyeti, onyng ishinde qazaq romany búiyghy, ózimen-ózi tirshilik keship jatyr. Sórelerimizde – qayta-qayta janghyryp shygha beretin klassikalyq shygharmalar. Onda da, baspalar birin-biri qaytalay beredi. «Úlpan» tórt baspadan shyqty, «Oyanghan ólke» 1980 jyldan keyin jaryq kórgen joq. Odan qalsa, Begbeder, Ahern, Murakami, Veber, Topolidar túr qaptap. Pelevin jәne bar. 

Býgingi qazaq romany qanday? Ol әlem әdebiyetining qarqynyna qanshalyqty ilesip kele jatyr? Osy súraqtardy jazushylargha, jas әdebiyetshilerge kóldeneng tarttyq. 

Asqar ALTAY: Romannyng  «janazasy»

– Ádebiyet turaly әngime bola qalsa, aldymen romannyng «janazasy» turaly sóz qozghalady. Búl ózi әlimsaqtan qozghalyp kele jatqan, әbden júrtty mezi etken taqyryp. Biraq roman – sonau Gomer zamanynan dinozavrday óli qanqasyn týrlishe qúbyltyp, zaman bederinde týlkidey qúbylyp, әli ólmey kele jatqan janr. Bir kezdegi epostyq әlem kýni býginge deyin feniks qústay týley tirilip, totyqústay taranyp, jýirik attay jarap, әdebiyet maydanynda bәigening aldyn bermey-aq keledi.

Álbette, nege?

Adamzat barda – roman bar. Eposqa jýk bolarlyq adam taghdyry anda­ghaylaydy. Bar qúpiya osynda, sondyqtan da adamzat mify qily da qiyan qogham­men әdeby әlem retinde qatar ómir sýre bereri haq. Roman, úly Ahannyng (Baytúrsynov) aituynsha, bar-joghy – әngime. IYә, «úly әngime». Al adam jýrgen jerde әngime pәlsapalanyp, ósek óre jóneledi... Romanda tolqyn-tolqyn bolyp tuyp otyrady.

Ár taghdyr – bir roman. Kez kelgen pendening qysqa ómiri – úzaq epos, úzyn әngime. Olay bolsa, epos jyry ghúmyr boyy jyrlana bermek.

D.Isabekovten – Núrjan Quan­tayú­lyna deyin, T.Ásemqúlovtan – Didar Amantaygha deyin, J.Qorghasbekten – Qanat Qiyqbaygha deyin úzaghan kósh salqar qús jolynday jalghasa bermek... Tek jana esimdermen tolyghyp, qazaqtyng asyl sóz soraby molyghyp otyrary kәmil. Internet túrmaq, itjekken әlem qayta ainalyp kelse de, adamzat ruhy gologramma әlemine ótip ketse de, ol turaly epos janghyra jazylady. Janr da jalghasady. Ár zaman men qogham óz qalamgerlerin, óz eposyn tudyrady. Ol jәne óz oqyrmany sanasyna taygha basqan tanbaday bederlenedi. Búghan kәmil seniniz.

Álbette, fabula kempirqosaqtay qúbyla jol izdeydi. Tolstoy tolghaghan, Áuezov alqaghan epos formasy syghymdalary haq. Sózding sóli men sujetting mәni eksheleri sózsiz. Al fabulalyq izdeniste shek joq, ol eskire qaudyrlaghan qabyghyn qaraghan arasyna sypyryp tastaytyn jylanday, ýnemi týleydi de otyrady. Týlen týrtken pendeni әr qyrynan suretteuge tyrysady. Oqyrmanyn sóz siqyrymen, oy qisynymen ireydi de otyrady... Ol alghausyz aqiqat, ol almastay anyq.

Synaptay susymaly janr sýleyining  «janazasy» – janghyru...  

Ásiya BAGhDÁULETQYZY:  Bizde formalyq izdenis az

– «Roman» degende, eng aldymen búl qazirgi kýndegi eng ónimdi janr emestigin eskeruimiz kerek. «Qazirgi qazaq romany» degende Didar Amantaydyng «Gýlder men kitaptary», Múhtar Maghauinning «Jarmaghy», Aygýl Kemelbaevanyng «Múnarasy» aldymen oigha oralady. Óitkeni búl shygharmalarda postmodernistik saryn bar, búrynghylargha úqsamaytyn, formalyq izdenister bayqalady. «Gýlder men kitaptar» estetikalyq, filosofiyalyq sipatymen qúndy bolsa, «Jarmaq» qazirgi qazaqtyng ekige jarylghan obrazyn, bizding keri ketken qoghamdy anyq kórsetti, «Múnara» zamandasymyzdyng beynesimen qymbat. Talasbek Ásemqúlovtyng «Taltýsi», Smaghúl Elubaydyng «Jalghan dýniyesi» dәstýrli romannyng layyqty jalghasy deuge bolady. Songhy kezde biz túshynyp oqyghan dýniyelerding ishinde Tynymbay Núrmaghambetov, Tólen Ábdik, Asqar Altay, Roza Múqanovanyng shygharmalary boldy, biraq olardyng kóbi hikayat pen әngime. Kólemdi janrda, әriyne, Qajyghúmar Shabdanúlynyng «Qylmysyn» úmytugha bolmaydy. «Týrmede jazylghan әdebiyet», «memuarlyq roman» dep atalyp jýrgenimen, ol bir adamnyng ghana emes, kýlli qoghamnyng jay-japsarynan habar beretin tuyndy retinde baghasyn da aldy. 

Bizding betkeústar qalamgerlerimiz, shyny kerek, qazir estelik jazugha kóship ketti. Áli kýnge «jas» delinip kele jatqan Didar Amantaylar ainalasynda qalyng roman shygharatyn quatty lek kórinbeydi. Otyzdyng ainalasyndaghy buyn roman jazatyn dengeyge әli kóterilgen joq. Bәlkim, kóterilgen de shyghar, 25-ting ainalasyndaghy bir-eki jigitti «roman jazdy» dep estidik te, biraq kitaptary qolgha týspedi, anau dep pikir aitu qiyndau. 

Roman bir qaraghanda zaman qarqynyna ilese almaytyn janr sekildi kórinedi. Biraq әlemdik kenistikke qarasaq, qazir ataghy jer jaryp jýrgen jazushylardyng bәri roman jazady. Ol romandary bestsellerge ainalyp, jelisimen kino týsirilip jatady. Áriyne, sol Koelio, sol Verber, Ahern, Vishnevskiy, Murakamiylerding bәri keremet danyshpan, ghajayyp suretker, әlemdik әdebiyetti algha jyljytqan alapat túlgha emes shyghar. Ortanqol ghana jazushylar. Biraq dýkenderimizde solardyng kitaptary ghoy. Qaltasyn qaghyp, satyp alyp «dauys beretin» jәne bizding oqyrman ghoy. Úly múrat, tereng әdebiyet, intellektualdy әdebiyetti bylay qoyghanda, bizde «kópshilikke arnalghan», kommersiyalyq әdebiyet tiyisinshe damyp jatyr dep aita almaymyz. Meni sol alandatady. Múhtar Maghauinning «Shynghyshanyna», Asqar Egeubaydyng «Jýsip Balasaghúnyna» qalyng kópshilikti qalay qyzyqtyramyz? 

Ádebiyet anyzdan bastalghan, anyzgha qaytyp keledi. Barshagha mәlim aqiqat osy. Óz basym qazirgi qazaq romandarynan sonday tylsym dýniyelerdi izdeymin, izdeymin de, tappaymyn. Latyn Amerikasy, Shyghys Europa, japon jazushylarynyng «kóziri» bolghan últtyq foliklor, kóne anyz-saryndargha jýginu siyaqty qúbylystardyng bizde joqtyghy oilandyrady. Ghylymiy-fantastikalyq, filosofiyalyq romandardyn, detektivterding jazylmay jatqany, qysqasyn aitqanda, formalyq, janrlyq túrghyda izdenisting azdyghy qynjyltady. Bir biletinim, bizding zamandastarymyzdyn, býgingi kýnning keyipkerlerining beynesi bederlenbey jatqany shyndyq. Jәne kókeler, izdenis kerek. Qazirgi roman – bir kezdegidey 25-30 jyldap jazylatyn roman emes, әbjildeu bolsaq...

Baghashar TÚRSYNBAYÚLY: Roman tabighatyn tanymay kelemiz

– Jalpy, «qazaq romany» degen ta­qy­ryp keng toqtalyp, úzaghynan tolghaugha ja­raghanymen, «bý­gingi qazaq romany» degen saualgha azyraq tosyrqay qaraysyn. Sebebi «Roman degen ne?» degen saualgha qayy­ra jauap beruge tura keldik. Jiyr­ma­synshy ghasyrdyng basynda Álihan Bókeyhanov «Roman degen ne?» atty maqala jazdy. Alghashqy qazaq romany «Baqytsyz Jamal» deydi. Oghan ózindik pikir aitady. Sodan beri bir ghasyr uaqyt ótipti. My­saldan bastalghan qazaq prozasy eki, ýsh, tórt kitaptan túra­tyn (diologiya, trilogiya, tetrologiya) romandardy jazu­gha deyin ósti. Osylardyng damu dengeyin jýielep, qay jazu­shy qanday әdispen, qay aghymmen jazghanyn bizge jayyp salatyn zertteuler jazylmady. Tek syny maqalalar bar. Bizding proza orys jazushylarynyng dәstýrimen, sosia­listik realizm negizinde damydy. Jýsipbek, Maghjan, Beyim­bet prozalaryna tәn naturalizm Berdibek Soqpaq­baevtyng kezinde qayta oyanghanday boldy. 

Alpysynshy-jetpisinshi jyldargha deyin romandar kó­lem­di jazylsa, odan keyingi jyldardan býginge deyin jal-qúiryghy qysqaryp keledi. Ony oqyrmandarmen de bay­lanystyryp jatady. Biraq ol oqyrmannan góri әdebiyetting ózine kóp baylanysty. Ádebiyetting damu joly  sol qys­qalyqqa әkeledi. Az sózge kóp maghyna syidyru tereng bi­limnin, izdenisting belgisi bolsa kerek. Mәselen, Borhesting novellalary romandardyng jýgin kóteredi. Álem әdebiyetin oqyp alyp, solardyng negizinde shygharma jazyp, qansha jerden «búl әlem әdebiyetinde bar ýrdis» dep dәleldeuge tyryssang da týk ónbeydi.  Sondyqtan әlemdegi roman ýlgilerimen jazghymyz kelse, әdebiyetshiler shyn mamangha, shyn әdebiyetshige ainaluy kerek. Intellektual boluy kerek. Al biz shalasauattymyz. Bizding býgingi әdebiyetti túsaulap túrghan da – sol shalasauattylyq pen sauatsyzdyq. Onday shygharmalar jazu ýshin teoriyalyq negizder kerek. 

Qytaydan kelip oqyp jatqan Aydos Amantay degen bauyrymyz «Aydos-Sholpan» degen romandy qytay tilinde jazdy. Qazir qazaq tiline audarylyp jatyr. Búl romandy tolyq oqy almadyq. Tek alghashqy toghyz әngimesimen (búl bir-birimen kenistik pen uaqyt arqyly baylanysatyn әngimelerden túratyn roman) tanystyq. Tili dәstýrli, formasy postmodernistik shygharma. Kóne saq dәuiri men býgingi kýnning arasynda ghúmyr keshetin attary bir keyipkerler. Eger bizding elde shyghyp jatsa, kópshilikting qyzyghushylyghyn tudyratyn roman bolady dep oilaymyn.

«Mimyrt» romanyn jazghan Arman Álmenbet – býgingi kýni roman jazghan eng jas avtor. Jiyrma eki jastaghy jas jazushy ýshin búl óte layyqty shygharma. «Mimyrt» roman ba, әlde povesti pe?» degen saual bar. Aghalardan Jýsipbek Qorghasbekting – «Ýlpildek», Asqar Altaydyng «Tuajat» romandary kóp aitylghan, jastardyng oqyghan shygharmalary boldy. 

Núrjan Quantayúly: «Qazaq әdebiyeti shygharmashylyqtyng jana bir belesine shyghudyng amanatyn arqalap túr» degen bolatyn. Sol amanat qiyanatsyz ótelip, qazaq romany jana beleske shyghar dep ýmit qylamyz. 

«Mimyrt» – bayansyzdyq pen jalghandyq»

Jas jazushy Arman ÁLMENBETTI óz shygharmasy turaly әngimege tarttyq. 

– Búl tuyndyndy jazugha qashan tәuekel ettin? Ishtey ózindi dayynmyn dep esepteding be?

– 2011 jyly әriptesim, jurnalist Na­zym Dýtbaeva joldasynan estigen bir әngimeni aityp berdi. Respublikamyzdyng bir týkpirinde mal baghyp jýrgen qoyshy belgisiz sebeppen qaza tapqan, onyng óli­min sol kezdegi tergeushi anyqtay al­may, keyin bir tәjiriybeli tergeushi kelip, abay­syzda oq atqan «qylmyskerdi» tauypty... Osy oqighany estigennen keyin ishtey dayyndyq bastaldy. Kelesi jyly «bastap kó­reyin» dep jazugha otyrdym. Biraq qo­lym jýrmey qoydy. 2013 jyldyng basynda ózimshe kinossenariy etip bastap kórdim, bolmady. Aqyr ayaghynda tórtinshi núsqasy ma, әlde besinshisi me eken, jazylyp bitti. Tәuekel etuime aqyn aghalarym Toqtarәli Tan­jaryq, Serikbol Hasan sebepker bol­dy. Bireui «jaza alasyn» dedi, ekinshisi «jaz» dedi. Biraq tәuekel etu onay bolghan joq. Al bastap ketken son, sheginerge jol qal­mady.

– Roman atauy «Mimyrt» bolghanymen, oqighalary tym qauyrt. Ýsh bólimde – ýsh tagh­dyr. Olardy toghystyru, bir zamannyng adam­dary retinde suretteu qanshalyqty auyr boldy?

– Áuelde romandy «Oqigha» dep ata­maq­­shy bolgham. Keyinnen «Mimyrtqa» toq­tadym. Biraq júrttyng kóbi qúptay qoy­mady. Mimyrt sózi bayaulyqty bil­diretinin algha tartady. Mening úghy­mym­da mimyrt sózi tek bayaulyqty ghana emes, bayansyzdyq pen jalghandyqtyng azabyn da bildiretin sekildi. Dәuletbek Baytúr­synúly aghamyz «Mimyrt tirlik degen tirkes bar, mimyrt – adamnyng әldenege riza bolmaghan kónil kýiin de bildiredi» dep kýmәnimdi seyilte týsti. Sonymen, «Mimyrt» atanyp ketti.

Ýsh bólimdegi adamdardyng bәrin men ómirde tanimyn. Oqighalar da ómirden alyn­dy. Bir keyipkerding ómirde ýsh pro­totiypi bar boluy mýmkin, sonday-aq oqighalar da әr taghdyrdan alyndy, biraq qalay bolghanda da barlyghy derlik bar. Oidan shygharylghan bir jer bar bolsa, ol – polkovnikting әieldi úrlap әketetin jeri ghana. Olay josparlamap edim, óz­diginen solay bolyp ketti... Osy ýsh tagh­dyrdy toghystyrudyng týk qiyndyghy bol­ghan joq. Tek әr bólimdi bastau men ayaq­tau mәselesi túrdy. Biraq búl eng aldymen sheshilgen, eng qyzyqty mәsele boldy. Búdan song jazu degen azapty júmys bastaldy. Bir zamannyng adamdary etip suretteu de onsha qiyngha sogha qoyghan joq, óitkeni men jogharyda aitqanymday, ózim tanityn, kórgen adamdardy jazdym. Ýsh keyipkerding kenistik pen uaqytqa qatysty baylanystary poyyz ótetin temir jol men oqtyng atylghan jarym sekundyna ghana tirelip túr. Morj – Ádilhandy, Ádil­han polkovnikti romannyng ishinde kór­meydi de. Polkovnik Morjdy tek qana eske alady. Al Ádilhan men polkovnik kez­deserde roman bitip qalady. Logikalyq qateden, geografiyalyq ataular men uaqyt re­tinen janylysyp ketpeuden barynsha saqtandym. Ázirge onday qate taptyq degen adam joq.

– Shygharmang oqyrmangha jol tartty. Pikir­ler jazylyp jatyr. Jaqsy pikirler kóp. Qazir ózing qarap otyryp, shygharmannyng qanday jetistigin jәne kemshiligin angharasyn?

– Shynymdy aitsam, «Mimyrtty» jazu ýshin jeti-segiz ay boyy ýzdiksiz jú­mys istedim. Tek... Byltyr «Qazaqstan» ar­nasynan kórsetilgen «As mәziri» degen baghdarlamagha redaktor bolghanmyn. Sol kezde eki aptadan astam uaqyt jazu toqtap qaldy. Esesine onyng da qayyry boldy, Ký­resbekting jýris-túrysyn sondaghy bir kisi­den aldym. Búl kezge deyin ekinshi bó­lim­men әure bop jýrgenmin (Aldymen «Uәde» bólimin jazdym).

Aytpaghym, osynday birdi-ekili ýzilis­ter bolmasa, qalghan uaqytta kýn sayyn joq degende aldynghy jazghanymdy oqyp, týzep otyrdym. Onyng ýstine, jazu degen jazargha otyrghanda ghana bolmaydy, oghan deyin de basqa sharualardy istep jýrgende oilana jýresiz ghoy. Asyghyp bitire salugha taghy bolmaydy, jazbay, orta joldan ýzip tastaugha taghy kelmeydi, kónesing – basqa shara joq. Osynday bir shygharmashy­lyq­tyng azaby ótip ketti-au deymin, jazyp bitire sala, baspagha ótkizdim, sodan beri «Miy­myrtty» oqyghanym joq. Bir jaghy, onyng qalay jazylghanyn jaqsy bilgen­dikten, bir býtin dýnie retinde qabylday almaytyn siyaqtymyn.

Ádebiyettanushy Kenjebay Ahmetov «Mimyrtty» oqyp shyghypty. Biraz syn ait­ty. Biraq synyna «Mimyrt» turaly bir auyz sóz qospay aitty. «Pәlen degen bir aghang bar, eger kóbirek oqyp, bilim jiy­nap alyp baryp jazsa, myqty jazushy bo­lar edi, biraq barymen bazar bolyp jaza beredi» dedi. «Men turaly da aityp otyrsyz ghoy» dedim ishimnen. «Ádebiyet de­gen aqyl aitu emes, bardy kórsetu, aqyl­dy oqyrman ózi alady» degenge kel­tirdi. «Ras-au» dep qoydym ishimnen. Ishim sezetin kemshilikterdi Kenjebay agham osynday danalyqpen jetkizdi. Danalyq emey ne?  

– Álem әdebiyetinde, qazaq әdebiyetinde ro­mannyng klassikalyq ýlgisi dep qay shy­ghar­many atar edin?

– Bizding zamanymyzdyng qahar­many­nan keyin jazylghan romandardyng qay-qaysy bolsa da odan ainalyp óte almay­tynday kórinedi. Ózimizde «Botagóz» ben «Ólgender qaytyp kelmeydi» jazylu ja­ghynan ozyq túr ghoy dep oilaymyn. Al maz­mún jaghynan men ýshin «Kókbalaqtyn» shoq­tyghy biyik.

Derekózi «Ayqyn» gazeti