Dәstýr men din bizding bólip qarastyrugha bolmaytyn últtyq bolmysymyz. Sondyqtan dәstýrimizben ýndespeytin jat diny aghymdar bizding jaratylystyq bolmysymyzdy ózgeriske týsiredi. Al últtyng ózine tәn ereksheligin qay túrghyda bolsyn joqqa shygharugha tyrysqan sol últtyng ókili, onyng tiline, diline, dinine kónili tolmasa, ne sol erekshelikterding óz boyynda bolghandyghyn namys kórse jәne sodan arylugha tyryssa – imannan ajyraydy. Sebebi últtyq bolmysty ózgertuge әser etu, ne soghan talpynu – bizdi últqa, úlysqa bólgen Alla qalauyna qayshy keledi. Ras, kóp elderde din últtyq bolmysqa әser etuden qalyp barady. Sebebi dindi últtyq bolmystan tys oqshaulau – sanaly týrde jýzege asyrylyp keledi. Jeke adamdardyng emes, memleketting dinge degen oqshau kózqarasy, yaghny memleket qúraushy últ ústanghan dinge ong qabaq tanytpauy – últtyq bolmysty ózgeriske týsiredi. Bir sózben aitqanda diny auytqushylyq – últ jadyna keri әser etedi. Ókinishke qaray bizding dәstýrli dinimizdi ózgeriske týsiruge talpynyp jýrgen jasyryn kýshter bizde de az emes. Sondyqtan bizding dәstýrimiz ben dinimizdi bite qaynastyryp jibergen ata-babamyzdyng joly – ishandyq mektepti qayta janghyrtqan jón.

         Eger biz ishangha anyqtama bere alsaq, qazaqtyng últtyq diny ústanymy aiqyndala týsedi. Tipti bizding últtyq minezimiz de, ashyq-shashyq kórinetin qalpymyz da diny ústanymymyzgha tikeley baylanysty. Onyng negizi – ishandyq mektepten bastau alady. Sonymen ishan dep kimdi aitamyz? Bilgen jón, dindardyng bәri ishan bola almaydy. Býgingi diny týsinik túrghysynda saralasaq, ishandyq ótken tarih enshisinde qalghanday әser qaldyrady. Sebebi, ishandyqqa dayyndaytyn joghary oqu orny joq. Onday oqu orny búryn da bolmaghan. Jalpy ishandyq oqu arqyly qalyptaspaydy. Ol – beriledi. Ishandyqtyng taghy bir anyqtamasy – pirlik. Pirge baylanu bizding tabighatymyzgha tәn. Pir jәne mýriyd. Tarihty qauzamay-aq kónekóz qariyalardyng sózine qúlaq salsaq, ishansyz auyl bolmaghanyna kóz jetkizesin. Olardyng qay-qaysysy da «bizding pirimiz Pәlenshe», «biz týgenshening mýriydimiz» dep jatady. Jalpy pirlik auyl-aymaqtan bastalyp, ýsh jýzding basyn qosugha deyingi dengeyge kóterilgen. Ony payghambar әuletine degen qúrmetten de angharugha bolady. Oghan dәlel – sayyn dalada boy kótergen keseneler. 

         Shynynda da ishandyq mektep bizde әli kýnge deyin jabuly kýiinde qalyp keledi. Búl túrghyda tek belgili ghalym N.Núrtazinanyng ghana enbekterin aitugha bolady.

Ishandyq mektep... Biz ony qalay qabyldap, qalay týsinip jýrmiz? Shyntuaytyna kelgende ishandyq mektep – bizding dәstýrli dinimiz. Ókinishke qaray biz әli kýnge deyin dәstýrli dinimizding ózin tolyqtay týisinip, sezine qoyghan joqpyz. Ázirge biz tek sharighat tóniregindegi mәselelermen ghana shektelip kelemiz. Bir sýisinerligi, Qazaqstan músylmandary Diny basqarmasy óz ústanymdaryn ә degennen-aq dәstýrli dinimizge negizdey qalyptastyrdy. Búl túrghyda búrynghy bas mýftiyler Rәtbek pen Ábsattar qajylardyng enbekteri zor bolghandyghyn aita ketken jón. Rәtbek qajy ózine tәn aduyndy minezben syrtqy kýshterding dinimizge yqpal etuine boy bermese, Ábsattar qajy Diny basqarmanyng mәdeny dengeyin kóterip, imamdar mektebin qalyptastyrdy. Baghymyzgha qaray qazirgi mýftiyimiz Erjan qajy Malghajyúly da sol qalyptasqan ústanymdy әri qaray órbitip keledi. Diny basqarmanyng «Din men dәstýr» atty kóp tomdyq kitaptardy shyghara bastauy sonyng aighaghy. Alayda diny basqarmanyng dәstýrli dinimizding ishki iyirimderine ýniletin kezi keldi. Sebebi ol – bizding últtyq bolmysymyz.

Dәstýrli dinimizding ishki iyirimderi degenimiz... Shyntuaytyna kelgende ol bizding ómir saltymyz. Ókinishke qaray keyingi kezderi biz ony din, dәstýr, mәdeniyet dep bólshekteuge kiristik. Bir qaraghanda jeti shelpek pisirui men islam qúndylyqtary arasynda eshqanday baylanys joq siyaqty. Sol siyaqty kelinderding sәlem saluy men otqa may qúyy da keybir «janashyl» dindarlargha únamasy anyq. Al әruaq auyzgha alynghan jerde typyrshyp otyra almay ketetin «dindarlar» tipti kýn sanap beleng alyp barady. Sonyng bәri kezinde en dalamyzda saltanat qúrghan ishandyq mektepting jabylyp qaluyna baylanysty tuyndap jatqan kelensizdikter.

Biz búl kýnde ózimizding dәstýrli dinimizding mәn-maghynasyna dendep boylay almaytyn jaghdaygha keldik. Kýn sanap beleng alyp bara jatqan jat aghymdargha tosqauyl qoyyp, kópshilik qauymgha dәstýrli dinimizding ózindik ereksheligin úghyndyra almay jatqandyghymyz da sondyqtan. Sebebi bizding dәstýrli dinimizding ózindik ereksheligin dindarlarymyzdyng ózi jete úghyndyra almaydy. Ony úghynu ýshin dәstýrli dinimizding ishki iyirimderin qayta saralaghan jón. Ókinishke qaray ol «iyirim» túnghiyghyna shomu kóp dindardyng mandayyna jazyla bermegen. Al kezinde býkil qazaq sol bastaudan susyndaghan edi. Nәtiyjesi – úlan-baytaq dalamyzdaghy qadam basqan sayyn kezdesetin әuliye-әmbiyeler kesenesi. Eger biz ishandyq mektepten kóz jazyp qalmaghanda kesenelerge kóz sýzbey, әuliyelerdi әr auyldan kezdestirgen bolar edik. Býgingi medreseler, tipti arab elderindegi mýiizi qaraghayday jogharghy diny oqu oryndary әuliyelik týsinikti shәkirt boyyna daryta almaydy. Soghan oray әuliyege degen senim de tarih qoynauyna ketti. Sebebi әulie – ishandyq mektepting jemisi. Sonda ishandyq mektepte býgingi diny oqu oryndary bere almaytynday qanday tәlim, qanday jasyryn syr bar? Búl saual jauabyn Imam Rabbanidyng «Maktubynan» (Hatynan) jәne Jalal-ad-din Rumidyng «Mәsnauiynan» (Egiz shumaqtar) tabugha bolady. Ras búl eki kitap ózge el dindarlaryna da jat emes. Biraq olar búl qos kitapty kórkem shygharma retinde ghana qabyldaydy. Búl kitaptardy saralau ýshin kimge de bolsyn adamzat balasynyng aldyna údayy kóldeneng qoyylyp kelgen materiya birinshi me, joq әlde sana birinshi me degen saualgha jauap beruine tura keledi. Áriyne qay dindardyng da Allagha senetindikten sana birinshi dep birden-aq jauap qaytaratyny kýmәnsiz. Alayda ol solay degenimen әlgi kitaptardy bәribir qabylday almaydy. Sebebi,  materialistik týsinik óz tanym shenberi auqymynan arghyny kóre almaydy. Jer betindegi dinge qatysty kelensizdikterding kýn sanap órship bara jatqandyghy soghan baylanysty. Dinge qatysty materialdyq kózqaras – islam qúndylyqtaryn tәrk etti. Din bar asylynan, gauharynan aiyryldy. Alayda ol joghalyp ketken joq. Bizding maqsatymyz – sony qayta janghyrtu.

Adamzat balasyna qoyylyp kelgen mәngilik saualdy diny túrghyda saralasaq, ol – jan birinshi me, joq әlde tәn birinshi me degenge keledi. Jauap aiqyn – jan birinshi. Solay degenmen biz jogharyda tilge tiyek etken eki kitap bizge bәribir qúpiyasyn ashpaydy. (Aytpaqshy, ol kitaptar qataryna Yassauiyding «Hikmetin» de jatqyzugha bolady). Sebebi ol kitaptar hal ilimine oray jazylghan. Hal ilimi – bizding jan dýniyemiz. Yaghny biz jan dýniyemizge qatysty jaytty týsine almadyq. Demek bizding kózqarasymyz, jandy birinshi deuimiz – ótirik. Biz bәrin kórinip túrghan nәrsemen – tәnmen, materiyamen ólsheymiz. Bir sózben aitqanda materialdyq kózqarastan ajyray almay kelemiz. Ózimizding materialist ekenimizge kóz jetkizu ýshin myna bir jaytqa nazar audarayyq. Biz kәmil músylman adam dep kimdi qabyldaymyz? Dúrys. Dindar, islamnyng bes paryzyn oryndaytyn, údayy meshitke baryp túratyn adam. Jaraydy ol adam qúran jattaghan qari, oiyn-toygha barmaytyn, kýmәndi tamaq ishpeytin, músylman adamgha ýilespeytin ózge jat әdetterden aulaq taqua jan bolsyn. Biraq solay bola túra múnyng bәri materialdyq ólshem. Biz ol adamdy materialdyq kózqaras arqyly tarazylap, baghaladyq. Al jan – ólshemge syimaydy. Sondyqtan biz ony materialdyq kózqaraspen týsine almaymyz. Úghynyqtylyq ýshin myna bir jaytqa nazar audarayyq. Qúran Kәrimde aitylghanynday Alla adamdy ózine úqsatyp jaratqan. Búl – hal ilimi. Osy úghymdy materialdyq túrghyda týsinip, taldasang – kәpir bolasyn. Sol siyaqty biz materialdyq túrghyda kәmil músylman dep bagha bergen dindar da sol materialdyq ghibadatymen shektelip hal ilimin qabylday almasa – múnafyq (ekijýzdi) adamnan esh aiyrmashylyghy bolmaydy.

IYә. Alla  adamdy ózine úqsatyp jaratqan. Búl jerde materialdyq kórinis ólshem emes. Sebebi Alla jaratylghan nәrselerge úqsamaydy. Alla tek Ózine úqsaydy. Demek adam... IYә. Ózi. Biz Ózi dep keskindi, suretti, formany, tәndi aityp otyrghanymyz joq. Tәn – materiya. Bizding kýretamyrymyz da materiya. «Alla senderge kýretamyrlarynnan da jaqyn» degen ayat bar. Demek biz tәn emespiz, Alla da tәnde emes, janda. Tәn, yaghny materiya, myna 18 myng ghalam Alladan tysqary túrady. Alladan tysqary túrghan nәrse, ol meyli ghibadat bolsyn, eshqashan qabyl bolmaydy.

«Ózindi tanysang – Allany tanisyn». Belgili jayt. Biz Allanyng janymyzda ekenin bildik. Demek bizge materialdyq kórinis bergizip túrghan – jan. Jan, yaghny Alla bolmasa biz joq bolyp ketemiz. Joq bolu – bizding týsinigimizdegi ólim. Ólim – materialistik týsinik. Ajalgha qarsy túru, qayghyru, qamyghu, týnilu – shyntuaytyna kelgende materialistik úghym-týsinik shenberinde qalyp qoyghanymyzdy әigileydi. Bizding negizimiz – jan. Al ol mәngilik. Sol siyaqty biz biletin, bilmeytin 18 myng ghalamnyng da negizi bar. Sol negizge ýnilmey 18 myng ghalamdy qansha sharlasang da Allany tappaysyn. Negizdi tanysang – Allany tanisyn. Ol negizding shynayy aty – әruaq.

Biz әruaqty tek ólgen adamdardyng ruhy dep qana týsinemiz. Ol týsinikting ózi jyndar әlemimen astasyp, tipti basqa baghytqa búrylyp ketti. Bolmasa әruaqsyz Allany tanu әste mýmkin emes. Eger biz әruaq turaly týsinigimizdi qayta qalyptastyra alsaq, onda ózge baghyttaghy diny aghymdargha da tosqauyl qoyyp, elimizdegi býkil músylman qauymyn dәstýrli dinimiz tónireginde toptastyra alghan bolar edik. Bәrinen búryn kópshilikting dinge degen kózqarasy ózgerip, kim de bolsyn jan men tәn, sana men materiyanyng ara jigin ajyrata alatyn deygeyge kóterilip, shynayy ghibadat mәnin úghynar edi. Sonda ghana islam dinine teline aitylatyn barlyq kelensizdikterding dinge mýlde qatysy joqtyghyn týisinip, ata-babalarymyz qalyptastyrghan úly daladaghy ishandyq mektepting sonshalyqty úlyqtyghyn, onyng dengeyine ózge elderdegi bir de bir oqu ornynyng shendese almaytyndyghyna kóz jetkizgen bolar edik. Búl – ózimizdi asyra dәripteu emes, biz aityp jetkize almay jýrgen shyndyq. Qaytalap aitayyq, bar gәp – jan men tәn, sana men materiyagha qatysty qalyptasqan týsinikke baylanysty. Bizding ata-babalarymyz jan, yaghny hal ilimin (huziry ilim) mengerdi de biz bolsaq materialistik týsinik dengeyinde qalyp qoydyq. Qansha jerden ghúlama, qansha jerden dindar bolsaq ta. Ózimizdi bosqa kýstәnalaghanday bolmas ýshin ishandyq mektep dengeyin shamaly saralay óteyik.

Qúran Kәrimde әruaq turaly «Ruh – Allanyng әmirinen» degen ayat bar. Ókinishke qaray, búl ayat mәnin ashatyn «kilt» ishandyq mekteppen birge ghayyp boldy. Al keyingiler ol «kiltti» izdemek týgili әruaqtyng ózin joqqa shygharyp, taza materialistik baghytqa búrylyp ketti. Shyntuaytyna kelgende sana birinshi me, joq әlde materiya birinshi me degen mәngilik saualdyng jauaby «Ruh – Allanyng әmirinen» degen ayatta túr.

Payghambarymyzdyng «Alla әueli mening núrymdy jaratqan» degen hadiysi bar. Jogharydaghy ayatta aitylghan ruh – osy núr. Demek әmir osy núrgha beriledi. Búdan núrdyng әmirdi oryndaushy ekendigi mәlim bolady. Oryndaushynyng shynayy aty – qúl.

Barlyq dindarlar moyyndaytyn mynanday aqida (kózqaras) bar. Absolutti bar nәrse ol – Alla. Alla әueli Arshyny jaratty. Arshydan Kýrsy jaratyldy. Alla – bar. Ony bilemiz. Arshy dep otyrghanymyz Payghambarymyzdyng hadiysinde aitylghanynday         eng әuelgi jaratylys – núr. Núr – ol ruh. Ayatta aitylghanynday ruh – Allanyng әmirinen. Ámirge baghynghan ruh ómirge Kýrsiydi alyp keldi. Kýrsy – materialdy әlem. Osy jýiege sengen adamdy biz músylman deymiz. Sózimiz dәiekti bolu ýshin kәlima shahadatty qaytalap aitayyq «Alladan basqa tәnir joq, Múhammed onyng qúly, әri elshisi». Osy kәlima shahadatta biz jogharyda aitqan ýsh tizbekti jýie kórinis beredi. Birinshi – Alla. IYә. Odan basqa tәnir joq. Ekinshi – qúl. Búl – әmirdi oryndaushy ruhany әlem. Ýshinshi – elshi. Elshi (Kýrsi) – materialdy kórinis.

Jalal-ad-din Rumy ózining «Mәsnәuiynda» «Myna әlemning ýstinde taghy bir әlem bar. Qolyndy kórpening astyna tyq. Biz ony Ábu Hurayranyng qaltasy etemiz» deydi. Ábu Hurayranyng qaltasy – Payghambarymyzdyng múghjizasy. Onyng ishi bos bolyp kóringenimen, qolyndy salyp qalaghanyndy ala beresin. Jalal-ad-din Rumy Payghambarymyzdyng osy múghjiza-sýnnetin biz de orynday alamyz degendi aitady. Jәne de ol týgesilmes qazynanyng myna materialdy әlemning syrtyndaghy әlemge tәn ekendigin «Myna әlemning ýstinde taghy bir әlem bar» dep úghyndyryp túr. Ol әlemdi Imam Rabbany ózining 290-shy maktubynda «Kenetten men kózge kórinbeytin jasyryn әlemge enip kettim. Joqtyq әlemning sheti týrilip edi, men japadan jalghyz sheksiz, úshy-qiyry joq bir túnghiyq tenizge sýngip kete bardym. Osy teniz kenistiginde ghalamat ýlken ghalamshardyn, galaktikalardyng jer betindegi shannyng tozanynday tym kóp ekendigine kóz jetkizdim. Jaratylystardy qúrap túrghan barsha әlemderdin, ghalamsharlardyn, galaktikalardyng barlyghy bir suret qana ekenin kórdim» deydi.

Biz búl mәselelerdi uaqyty jetken song aityp otyrmyz. Baghymyzgha oray ishandar mektebi jetistigin dindarlar emes, qazirgi ghylym dәleldep otyr. Kvant fizikteri myna әlemning jay ghana illuziya, onyng negizi – antimateriya ekendigin әlemge jariya etti.

Kvant fizikteri janalyghyna qarsy túrar qauqar tanyta almaghan ateister men býgingi teris baghyttaghy dindarlar júmghan auyzdaryn asha almay: «Men de an-tan, apam da an-tannyn» kýiin keship otyr. Áytse de olardyng óz baghyttarynan búryla qongy neghaybyl. Sondyqtan bizge dәstýrli dinimizding negizi – ishandyq mektepti qayta janghyrtu qajet.

Qúdiyar BILÁL,

«Aqparat salasynyng ýzdigi»

Abai.kz