Sәrsenbi, 2 Jeltoqsan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 133118. Jazylghandar — 117362. Qaytys bolghandar — 1990
Alashorda 6074 0 pikir 26 Mamyr, 2014 saghat 14:09

Álimhan Ermekov: «MEN SOL «ALAShORDANYN» ISINE TOLYQ ARALASQAN KISIMIN»

«Ashyq hatta» tergeu isine qatysty derekter qamtylghandyqtan da mәtindi tolyq keltiremiz. Basqarmanyng atynan tómendegidey týsinikteme berilgen:

«BASQARMADAN: tómende tónkeriske jau «Alashordanyn» búrynghy kórnekti basshylarynan bolghan Ermek úly men Áuez úlynyng hattary basylyp otyr, búl hattardyng tarihy manyzy ýlken. Búl hattar «Alashordanyn» búrynghy iri adamdary Múhtar men Álimhannyng kenes ýkimeti jaqqa qaray betin týzegendigin kórsetedi. Búlar hattarynda salt-sana jónindegi qúraldaryn bir jola, tegis tastaghandyghyn, ótkendegi tónkeriske jau isterining bәrin de sógetindigin aityp otyr; búlardyng sózderi - auyldaghy baylardyng joghyn joqtap, soyylyn soghatyn tónkeriske jau, últshyl Alashorda oqyghandarynyng salt-sanasy da, isi de mýldem kýirep, irip otyrghandyghyn kórsetedi. Kenester odaghyndaghy sosialdy qúrylystyng adam aitqysyz zor tabystary bar, bes jyldyq jospar tórt jylda oidaghyday oryndalghaly otyr; ekinshi bes jyldyqta - tapsyz sosialdy qogham ornatu bes jyldyghynda algha qoyylyp otyrghan mindetter jer jýzindik tarihy manyzy bar zor mindetter; pomeshiyk-burjuaziya ýkimetin endi qayta ornatu talaptarynyng qay-qaysysy bolsa da bos ýmitsiz talap ekendigine janaghy aitylghan tabystar tolyq aighaq bola alady.

Partiya men kenes ýkimetining Qazaqstandaghy tabystary da adam aitqysyz zor. Leninshil últ sayasatynyng dúrystap jýrgizilui arqasynda Odaq proletariatynyng kómegi men Qazaqstan artta qalghan mesheu ólkeden - auyl sharushylyghy basymyraq industriyaly, sosializm ornatushy ólkege ainaldy. Osy tabystar burjuaziyashyl últshyl oqyghandardyng ishindegi asa adal niyet, beyili týzulerine búrynghy iydeya-sayasy baghyttarynyng teris ekendikterin, olary múratqa jetkizbeytinin sezdirip otyr; eski últshyl, tónkeriske jau jana intervensiya joldarynan qayta bastaularyna sebepshi bolyp otyr. Ermek úly men Áuez úly hattarynda salt-sana jónindegi qarularyn tastaghandyghyn aityp otyr; proletariat tónkerisi men qazaq enbekshileri aldynda istegen auyr qylmystaryn juugha dayyn ekendikterin aityp otyr; búl ýshin «tónkeris isine adal qyzmet etemin» (Áuez úly) dep otyr.

Shoqaevshylardyn, intervensiyashyldardyn, últshyldardyng Qazaqstan «keri ketip barady», «Qazaqstan syqyldy búryn patsha otary bolghan elderding aldynghy qatarly sosialdy respublika boluy mýmkin emes»,- degen shatpaqtarynyng bәri de tónkeriske qarsy ekenin, meylinshe ótirik, eshbir negizi joq, shirik, sasyq ósek ekenin Ermek úly men Áuez úlynyng janaghy sózderi taghy da dәleldep otyr.

Ermek úly men Áuez úlynyng mәlimdemelerinde úshyraytyn qaybir ashyq aitylghan jerlerin qazir taldap, tekserudi bylay qoya túrghanda, basqarmanyng aitatyny: búlardyn, mәlimdemeleri, olardyng adal niyetti, beyili týzuligin Qazaqstandaghy sosialdy qúrylysqa belsene qatysularymen kórsetuleri kerektigin aitady».

«Ashyq hatta» Á.Ermekov ózining tergeushilerge bergen jauaptaryndaghy pikirlerin jýieley payymdaghan. Sonday-aq qysqartylyp, qosylghan abzastar men sózder de kezdesedi. Biz qalyng kópshilikting nazaryna ilingen gazetting mәtinine jýgindik.

 

«Ermek úly Álimhannyng haty

Bizding uaqytymyz tarihy úly ótkel dәuiri. Búl ótkelding bir jaghy - adam balasyn sonshalyq kóp azap, qorlyq, әdepsizdik qinauyna salghan kapitaldyq  qúrylystyng dýniyesi. Ol qúlap shirip, tozyp kele jatqan dýniye. Ótkelding ekinshi jaghy - sosializm men ortaqshyldyqtyng irgesine qúrylghan jana, jaryq ómir. Sol ómirding jarqyn dýniyesi. Búnyng adam balasyna әkele jatqan iygiligi - shyn tendik, úly maqsat: tap, últ, ezushi-ezilushi degenderdi joq qylyp, bar adam balasyn tendik pen bilim, mәdeniyet tabysynyng barlyq jemisterinen tolyq paydalanatyn(dyghy).

Osynday bolumen qatar qazirgi dәuir - tap tartysynyng erekshe kýsheygen dәuiri bolyp otyr. Búryn qarsylyq jýrgizgen, býginde ólerine, ósherine jetken tap qazir bar kýshin, bar ailasyn júmsap, ne qylsa da ózining búrynghy ýstemdik halin saqtap qalugha tyrysady.

Sol sebepti, osynday tәrizdi úly ótkel dәuirinde tap tartysynyng jalyny órlep túrghan kezde - әrbir qogham qyzmetshilerining sayasy qateleri óte jauapty, óte auyr qateler bolyp shyghugha kerek.

Ol qatelerding zalalyn, salmaghyn óte auyrlatatyn, sol tap tartysynyng qyzyp túrghandyghy. Jәne múnday uaqytta ol qateni, sening ózinning oiynda bolmaghan baghyt pen jolgha paydalanyp, keregine jaratyp ketetini de bar. Olar, tónkerisshil proletariattyng asqyndap órlep kele jatqan kýshterine jaulyq niyet oilap,  alysyp kele jatqan zattar bolady.

Mine, osy sebepti, әrbir adalmyn degen qogham qyzmetshileri, qogham tartysynyng әr dәuirinde, ózining qyzmeti qandaylyq bolghanyn tolyq tekserip, synap otyru qajet. Eger ol enbekshi tabymen tónkeristing jauy bolamyn dese, ózi basyp ótken joldyng mazmúny men tәjirbiyesin tesile qarap, qatty synaugha tiyis.

Men Qazaqstandaghy ózim istegen sayasy isting túsynda birqatar iri qatelikter istegen edim. Qazir de ózimning sol búrynghy qyzmetimdi shynymen nyq tekserip kelip aitpaq bolghan sózim bar. Búl sózdi aitugha haqym ghana bar demeymin. Aytugha ózimdi mindettimin dep sanaymyn.

Mening sayasy baghytym, búryn patsha zamanynda ezilgen elding balasy bolghan son, әrqashan ózge mәselening bәrinen búryn últ jayyn erekshe qyp joghary ústap, sony qalyptap asyra, kótere baghalau da bolghan. Ony tughyzghan patshanyng otarshyldyq sayasaty. Qazaq jerin Resey alpauyttaryna jaghynamyn dep otarshyldyqqa ayausyz tartyp әpere berui bolghan. Últ mektepterin tyiyp, sharua kýshin de jausha qanauy bolghan.

Kenes ókimetine degen kózqarasym negizgi týrinde 1920 jyly  sheshilgen edi. Sonda men eki joldyng torabyna kelip tirelip em: bireui kapitalshyldyq joly. Ony qostasam - jiyangershilikting qojalyghyn sýimekpin, olay bolsa otar, jarym otardy sol kýilerinde qaldyryp, artta qalghan elderding búdan әri de qúl bola beruin qoshtamaqpyn. Nemese sosializmdi qostap, artta qalghan otar elderin qúldyqtan, qorlyqtan aryltatyn dosy - osy ekenin tanuyma kerek bolghan-dy, onyng ýstine Kolchak  qojalyghyn kórip shyqqan song anyq kózim jetkeni - tartystyng týbin sheshetin tónkeris kezindegi eki kýshting bireui bolatyn boldy. Múnyng biri - proletariat, ekinshisi - baylar taby, sondyqtan ne proletariat qojalyghyn, ne baylar qojalyghyn tandau kerek boldy.

Sonda Kenes ýkimetining betin qostap, sonyng jaghyna  shyghuymnyng aldy osymen sheshilgen-di.

Biraq, men qalyptanghan marksshil bolmaghandyqtan, últtyqtyng tap kólemi degen dertten aryla almadym. Sol sebepti qoghamdyq qalyptardyng ósuindegi negizgi-negizgi baghyt tap tartysynyng baghyty bolsa, sony kóruding ornyna, mening jolymda kóbinese últtyq jaylar kóldenendep, anaghan sol bógeu bolyp otyrdy. Artta qalghan elderding aldaghy elder proletariatymen odaqtasuyn negizgi baghyt esebinde qabyldap otyrsam da - sol artta qalghan elderding ózarasynda tap tartysynyn  qosa boluy da shart, qajet ekenin oilamadym.

Mening salt-sana jolyndaghy qatelesuimining tamyrlary osy jerde boldy. Osydan baryp kýdikshildik, yrghalghyshtyq tudy. Partiya men ýkimetting Qazaqstanda jýrgizgen birqatar iri isterine teris qaraghandyqtan boldy. Mysaly, iri baylardy kәmpeskeleu, pishendik pen egistikti qayta ýlestiru, jer mәselesin týgelimen internasionaldyq, taptyq jolmen sheshu siyaqty iri mәselening kóbine kózqarasym dúrys bolmady. Al partiya men ýkimetting búl isteri erekshe artta qalghan jarym alpauyttyng qolyndaghy qazaq auylyn sosialdy rekónistireksege (rekonstruksiya - T.J.) dayyndau aldynda qajet bolghan sharalar, sharttar edi.

Jasyryp qajet emes, sayasy qyzmetshilerding salt-sana jolyndaghy qatesi sinisti dert siyaqty kýige ainalsa - onyng arty sayasy qylmystargha әkelmey qoymaydy. Qojalyq tartysta olar shyghatyn arnalar tabylmay túrmaydy. Mysaly, Qazaqstandaghy ýlken týiinning biri - jer mәselesin sheshu bolsa, ol jәne aiqyn últtyq mәsele bolsa, sonda mening últshyldyghym osy mәseleni sheshu túsyndaghy mening baghytyma aiqyn әser etti.

1925 jyly Qazaqstannyng Gosplanynyng komissiyalarynyng isterine qatynasyp jýrip, Qazaqstanda jerge ornalastyrudyng mólsherli josparyn jasaghanda men tap jaghyna qaramay, últtyq belgisine ghana qarap, eng aldymen qazaq halqyn jerge ornalastyru kerek degen pikirdi jýrgizdim. Jәne qazaq halqy týgel ornalasyp bolghansha Qazaqstanda basqa qonystandyrylushylar kelmesin degen bette boldym. Mәseleni búlay qoy, jerge ornalastyru isin(in) taptyq mazmúnyn jaydaqtatumen birge, búrynnan kele jatqan últtar arasyn(yn) qajasuyn da yqtiyarsyz terendetken bolar edi.

Qazaqstanda partiya men ýkimetting jýrgizgen qoghamdyq-sharuashylyq sharasynyng bir joly - iri baylardy kәmpeskeleu bolsa, oghan mening kózqarasym Álihan Bókeyhanúlyna jazghandarymnan kórinedi. Ol hatta men búl isting artyn óte kóterip, teris baghaladym. Búnday is sharuagha ýlken zәbir keltiredi, el sharuasynyng irgesi shayqalyp, shógip qalady degem. Búl últshyldyq, bayshyldyq salt-sanasynyng dausyz aiqyn belgisi edi.

Men Bókeyhanúlyn osy mәselede últshyldyq baghyty ýshin alysugha (kýresuge - T.J.) ýndep, odaqtyng ortalyq ordasynyng aldyna aparyp osy mәseleni qong kerek dep ýndedim. Múnym - ózimning últshyldyq baghytymdy (ústanyp), aimaqtyq basqarushy oryndardyng jolyna qarsy túru isi edi.

Osy jónindegi taghy bir erekshe eskererlik nәrse, mening 1927-1928 jyldarda Semeyde bolghan asyra silteushilerdi bir jaqty qarap, úlghayta silteuim de boldy. Solay sóileu ózge últshyldardyng arasyndaghy ózara sózderimde de jәne qazaqtan shyqqan úiymsyz, sauatty qyzmetshilermen sóilesulerimde de boldy.

Últshyldyq qozghalysynyng mazmúny proletariat qojalyghy jýrip túrghan memlekette, tap tartysy kýsheyip túrghan uaqytta - tónkeris jauynyng joly bolmay túra almady. Ótken uaqyttaghy bizding «Alashorda» jolyndaghy últshyldyq qozghalysymyz sol janaghy aitqan tónkeris jauynyng joly bolghan. Men sol «Alashordanyn» isine tolyq aralasqan kisimin. Keyinnen Kenes ýkimetine qarsy arnalghan tónkeris jaulyghy siyaqty sayasy qimyldardyng barlyghyna qanshalyq saq bolyp, qarsy bolmaq bolsam da, sonymdy nyq ústamadym. Últshyldyq derti bolyp, tapshyldyq kózqarastyng qyraghylyghy bolmaghandyqtan, shynynda ony bolmady degenim janylys, sebebi mening últshyldyghym da barlyq ózgelerdikindey, negizinde aiqyn, tapshyl, últshyldyq bolghan. Ol auyldaghy jarym alpauyt pen baylardyng tileuine beyim últshyldyq bolghanymen, Kenes ýkimetine qarsy bolghan taptardan óz boyymdy aulaqtap almadym. Tónkeriske jaulyq oilap shyqqan Zaky Validov tobynyng isine qarsy men ashyq kýreske shyghuym kerek edi. Onyng ornyna men solardyng tónkeriske jaulyq qylghan isine ózim de janasqan kisi bolyp shyqtym. 1920-jyl Mәskeude sonymen kezdesken jayymdy týgel bayandamay-aq, sondaghy bir erekshe jaydy aitayyn. Ol Validovtyng niyetimen qarsy ekendigimdi aiqyn qyp sol jerde aityp bersem de, sóilesuimining ózin qúpiya әngime týrinde jasadym.

1920 jylda Zaky Validovtyng tónkeriske jaulyq oiy men maqsúttarynyng bar ekenin men bilip edim. Kenestik Reseyding sayasatyna yrza bolmay, «Shyghystyng ezilgen elderine» shyghamyn, sonymen olardy biriktirip, jekelik alamyz degen niyeti bar (boldy).

Men qúpiyalyq týri bar jinalysta boldym. Biraq Qazaqstandy taghy bir jana auyrtpalyqqa salugha yrza emes ekendigimdi aitsam da, sol jerde Validovten asyp aiqyn boy tartyp ketpedim.

Sonymen ózimning basymnan ótken tәjirbiyege qarap tolyq dәlelmen aitatynym, 1920 jyldyng ózinde-aq artta qalghan elderge eng dúrys jol - sosialistik jol men kenes joly ekenin negizinde qabyldap alsam da, men qatelestim. Onyng sebebi kimde-kim últ mәselesin taptyq, internasionaldyq qozghalyspen qospay jәne últ mәselesine baghyndyrmay ústaymyn dese - ol adam eriksiz últshyldyqtyng  qúrbany bolady.

Taghy bir ýlken adasuym - artta qalghan elderding arasyndaghy tónkeris - «sharua qoryn jaldamay bolatyn» tónkeris boluy kerek», - dep týsinuim de bolghan.

Men studenttik jyldarymda Yadrinsevtin, Potaninnin, Shapovtardyng (Sibir - otarlanghan el retinde) pikirleri boyynsha tәrbiyelengen edim. Búlar siyaqty basqa da Sibirding tónkerisshil jazushylary artta qalghan elderding taghdyryna jany ashyp, kónil bólip, múnday elding barlyghy kapitaldyq qúrylys baghytynda bolatyn sharua túrmysyndaghy, saltyndaghy tyghyz ózgeriske shydamaydy, kótere almaydy deushi edi. Sol betpen men sosialdy rekónstireksie dәuirindegi sharuashylyq ózgeristerine ýlken qobaljumen, asa qorqumen qarap keldim. Anyghynda búnym maghynasyzshyldyng baqqany siyaqty edi. Múnymnyng negizgi sebebi, shynynda mening taptyq, últshyldyq salt-sanamda bolugha tiyis. Eger tónkeris jayynan shyn sóileytin bolsam, ezilgenderding bostandyghyn shyn tilesek, kapitaldyq qúrylystyng qaldyghyn shyn joyamyz desek, onda qatty qimyldaghanda, qúrbandyqtan da qoryqpaytyn boluymyzgha kerek. Jәne búl qúrbandyq negizinde jarym alpauyttar men baylardyng kóretin qúrbandyghy ekenin eske alsaq, onda onday qúrbandyqtardy joldy (zandy - T.J.) deu ghana kerek emes, tipti qajet dep bilu kerek.

Búl kýnde men búrynghy qauip, kýdigimning bәrining orynsyz bolghanyn kórip otyrmyn. Qazir bizding kóz aldymyzgha odaqtyng proletariatynyng úiymdasqan kýshi birigip kelip, sol jengizbey kelgen saqarada óndiristing úly dýkenderin ornatyp otyr. Ol dýkender tehnikanyng eng jana tabysy boyynsha qúrylghan, sol dalalarda shoyyn jol qúrylysy, mashina-traktor, mashina-pishendik stansalary, sovhoz, kolhoz qúrylyp otyr. Búlardyng bәrinde ýlken mәshiyneler, ýlken jabdyqtar ornap otyr. Jәne kollektiv negizine qúryp, josparmen otyryqshylandyru isi jýrip jatyr. Búlargha odaqtyq budjetten mol qarajattar berilip, púlday, (qarajatpen - T.J.) tehniykeleri jәrdem istetip otyr.

Qysqasy, Leninnin: «Artta qalghan elder aldaghy elding proletariatynyng kómegimen kapitaldyq dәuirdi attap ótip, sosialdy dәuirge jetedi»,- degen danyshpandyq sózi iske asyp otyr. Osyndaylyq jalpy jaydy, Qazaqstanda Leninning últ sayasatyn qoldanu arqyly tabylghan tabysty, eshnәrse joya almaydy, kemite almaydy. Búl rette bay-kulaktyng jaulyq pen óz sharualaryn shashyp jongy da jәne partiya jolyn qisaytyp, Qazaqstannyng mal sharuasy jóninde teris tәjirbiyege auysyp istegen jergilikti oryndardyng qatesi de jәne de osy sebepten onan songhy jyldardyng egin shyghuy nashar bolghandyq sebebinen tuyp otyrghan keybir audandardaghy azyq-týlik qiynshylyghy da janaghy úly tabys, úly qúrylystyng qalpyn búza almaydy, manyzyn týsire almaydy.

Osy aitylghan túrghylardan qaraghanda mening búrynghy qorqynyshym, qaupim, ýrkuim, proletariattyng kýshine senbegendik bolyp shyqty. Al proletariat kýshi búl kýnde shyn ghajayyp is istep shyghyp otyr.

Ózimning salt-sanadaghy qatalarym men, sonyng negizgi isteri túsynda bolghan әserlerin týgel tolyq moynyma alghandyqtan, endi «Sosialdy Qazaqstan» basqarmasynan mening osy sózderimdi basudy súraymyn. Maqsatym: shyn tolyq kýide kenes júrtshylyghynyng aldynda ózimning endigi kózqarasymdy bildiru. Sol júrtshylyq búryn mening últshyldyq salt-sanamnyng tónkeriske jaulyq mazmúnyn ashqan edi. Qazir men ózimning búrynghy isimdi qatty kýide kinәlap, salt-sana jolyndaghy búrynghy qúralymdy tastap, endigi sayasy baghytymdy anyqtap otyrmyn.

Men qazir ózime osy kýnde Qazaqstandaghy sosialistik qúrylys jolynda qyzmet etudi eng ardaqty, eng mindetti is dep sanaymyn. Qazaqstan ertedegi tarihy sebeptermen artta qalghan jer, búl men tuyp-ósken jer, sondyqtan búnyng ósip kele jatqan sosialistik qúrylysynyng maydanynda adal qyzmet etu mening endigi boryshym. Mine, búl jolda jandandyratyn senim - bizding qazirgi tarihy dәuirimizde birinshi ret shyn, erkin adam jolynyng irgesi qalanyp keledi degen senim bolady.

Osynday dýnie tarihynyng týiini sheshilip, shyn qoghamdyq әdildik jolymen elderding taghdyry, barlyq adam balasynyng (taghdyry) sheshilip kele jatqanda jәne qyzuy asqan tap tartysynyng negizimen sheshilip kele jatqanda, ózine qay týrdegi bolsa da meshandyq tynyshtyq pen jaylylyqty izdep, әli-aq ótip ketetin qiynshylyqtan qorghanyp, tayqyp shyghudy - endi búrynghy salt-sana, kýndelik is jóninde istelgen qatelerimnen artyq úyatty qylmys dep sanaymyn. Onyng ornyna jaqyn zamanda, taptyq qauymnyng jasaluy mýmkin bolyp otyrghanda jәne 17-shi partkonferensiyanyng qaulysy boyynsha 2-besjyldyqta sosializmning tolyq jýzege shyghuy mýmkin bop otyrghanda, tapsyrylghan júmystyng әrbir kezeninde taban taymay tartysudyng senimi, ýmiti artpaq. Ol tabystaghy basshy - tap-tartysynda shynyqqan sosialdyq qúrylystyng aldynghy әtireti, Qazaqstannyng Ólkelik partiya komiyteti».

Túrsyn Júrbaydyng "Úranym - Alash!.." zertteu kitabynan alyndy.

Abai.kz

0 pikir