Duman ANASh. «AGhA» DEGEN JAQSY AT!
Ýstinde úzyn qara plashy, qolynda qara portfeli, jauyryny qaqpaqtay, súnghaq boyly jigit Kazgugradty qaq jaryp ketip bara jatar edi. Sonynan tempendep erip alatynmyn. «Siz Núrjan Quantayúlysyz ghoy, iyә? «Jas Alash» gazetindegi «Ruh» betining redaktory!». Saualdy ishimnen san qaytalap kele jatqanda ol kombinat pitaniyagha qaray búrylatyn da, men óz jónimmen kete baratynmyn. Osy kórinis sanamda jattalyp qalypty. Mektepte jata-jastana oqyghan gazetting әserimen birinshi kursta birden tanyghanmyn. Uniyversiytette sabaq beretinin de bilemin. Biraq bizding kursqa dәrisin tyndau baqyty búiyrghan joq...
Esesine «Almaty aqshamynda» istegende, uniyverde oqy qoymaghan quys qauashaghymyzdy kýnnen kýnge toltyra berdi. Birde Kóktóbege barasyng dedi. Onda ne bar? Tasmaghambetov Assambleyamen kezdesedi. Jaraydy dedik. Artynan oilandyq. Ákim bolsa әkim shyghar, Assambleya bolsa Assambleya shyghar. Olarda mening nem bar? It ólgen jerge baryp neghylamyn? Eki kýn ótken song kabiynetke kel dedi. Nege barmaghansyn? Barghym kelgen joq. Nege? Ákimdi jazghansha jaqsy súhbat alayyn, jaqsy taqyrypta maqala dayyndayyn. «Áli student ekensing ghoy...» Bir-aq auyz sóz. Úqtyq. Sodan beri әkimderdi jazyp kelemiz )))
Naqtylyqty, tiyanaqtylyqty, sauattylyqty ýiretti. Qay kitaptan qanday dýnie oqu kerektigin aitty. Materialdy dayyndau, taqyrypty tauyp qoydyng joldaryn núsqady. Byltyr baspadan shyqqan «Áulet» atty kitabymda azdap Alash taqyryby qozghalghany ýshin úsynystar týsti. Sonyng bәrin Núrekene qaray jibergim kelip túrady. Óitkeni ol shyn mәnindegi ghalym, alashtanushy. Ghylym kandidaty degen ataghy bar. Búl dәrejege bәri ie ghoy, Núrekenning bilimi kandidattan joghary dep oilaymyn óz basym. Qysqasy, gazetting mayyn ishkizdi. Keyde shaqyryp alyp, publisistika men әdebiyetten әngime shertti. Bilmeysing dep shúqymay, núqymay-aq qabyldau dengeyimiz jetkenshe sinire berdi. Ol memlekettik «Daryn» jastar syilyghyn «Múzartpen» birge alghany esimde. Ózi qatarlastarynyng ishinde әdebiyet pen jurnalistikanyng múzarty boldy. Sóitkenshe, Shyghysqa auysyp ketti.
Odan beri de alty jyl ótip ketipti. Intellektual, aqyn, jazushy, jurnalist, basshy retinde biyikterden kóringen Núrjan agha «Shyghys-aqparat» media holdingin zamangha say damytty. «Didar» men «Rudnyy Altay» gazetterin týrli-týsti formatqa kóshirip, mazmún hәm jedeldik jaghynan respublikadaghy ýzdik ýshtikke kirgizdi. Qos basylym «Altyn Júldyzgha» ie boldy. Qyzmetkerlerining qalamaqysy joghary boluy ýshin jýgirdi. «Altaynius» sayty 100-dikting ishine enip, eldegi keybir qoly qysqa aqparattyq resurstar jylt etken janalyghyn kóshiru ýshin «andyp» otyratyn boldy. Qazaqstan Jazushylar Odaghynyng Shyghys Qazaqstan oblysy filialynyng tóraghasy retinde talay әdeby jobalardy jýzege asyrdy. Bir ghana «Ótýken» jurnaly býkil týrki әlemi әdebiyetining kongresinde joghary baghasyn aldy. Baspahananyng materialdyq-tehnikalyq bazasyn nyghaytty. Áriyne, aita berse, kóp. Múnyng bәrin songhy eki jylda Altaygha kelip, kýnde kórip, kuә bolghan song aittym. Áytpese, ol publikanyng adamy emes. Jaqsynyng ózi kishik, oiy biyik bolady. Kishiligimen aghalyq qamqorlyghyn ayamaytyn Núrjan Quantayúlyn býgingi tughan kýnimen shyn beyilden qúttyqtaymyn! Sheriazdan Eleukenov kóke aitpaqshy, «Agha» degen jaqsy at!