Ya, Alla, qúrmetine dostyng Mahmút,

Tilge jar ber, bilinsin tura maqsút.

Aruan-Rashid halifa zamanynda

Baghdatta bir jigit bar aty Masghút.

 

Shahardan bir kýn Masghút shyqty tysqa,

Bardy ma kezi kelip bir júmysqa?

Bir úry bas sap tonap jatqan jerde

Kez boldy bir bishara shal bayghúsqa.

 

Shal bayghús aighaylaydy attan salyp,

Ayyryp alghan jan joq ony baryp.

Kim de bolsa, bir erlik qylayyn dep,

Masghút úshty úrygha ontaylanyp.

 

Masghútty úry shapty qylyshpenen,

Tәuir-aq jan saqtapty júmyspenen.

Esen-aman shal daghy qútylypty,

Masghúttan jau qashqan song úryspenen.

 

Masghútqa keldi әlgi shal kózin tiktep,

Kórse, bastan aghyp túr qan dirdektep.

Múnyng qaryzyn men de ótep keteyinshi

Jigit qoy er kókirek, jau jýrek dep:

 

- Ei, jigit, ne qylsang da, er ekensin,

Kórgeysing erliginning berekesin.

Sebep bop meni ajaldan sen aiyrdyn,

Maghan qylghan qaryzyndy alla ótesin!

Bay emen, batyr emen, han emespin,

Ataqty artyq tughan jan emespin.

Sebep bolyp aiyrdyng meni ajaldan,

Jaqsylyqty bilmeytin shal emespin.

 

Men - bir shal dýniyede jihan kezgen,

Erteng týste ketemin shaharinizden.

Erterek pәlen jerden tosyp túryp,

Alyp qal bir bazarlyq, janym, bizden.

 

Púl ýshin qyzyqpassyn, sen de - bir er,

Seni maghan kez kylghan pәruardiyger.

Bir qúdanyng haqy ýshin men tileymin,

Qabyl kór, sertim ýshin qolyndy ber!

 

- Úrygha jibermedim men namysty,

Kim búldar múnday-múnday qylghan isti.

Alla haqy degen song amal da joq,

Barayyn, - dep uәde etip qol qaghysty.

 

Ol jerge erte túryp jigit bardy,

Shal da dushar aldynan bola qaldy.

Qolynan ústap alyp, ertip baryp,

Dalada bir búzylghan tamgha apardy.

 

Barsa, tamda bir gýl túr solqyldaghan,

Basynda ýsh jemis bar bylqyldaghan:

Biri - aq, biri - qyzyl, biri - sary,

- Tandap al, men bereyin birin saghan.

 

Aghyn jesen, aqylyng jannan asar,

Saryny alsan, dәuleting suday tasar,

Egerde qyzyl jemis alyp jesen,

Úrghashyda jan bolmas senen qashar.

 

Ol jigit shal sózine qúlaq saldy,

Kózin tómen jiberip, az oilandy.

Aq pen sary ekeuin almaymyn dep,

Qyzyl jemis jeymin dep qolqa saldy.

 

- Men beremin, tanbaymyn aita túra,

Ókinbeseng týbinde jýre-bara.

Aq pen sary ekeuin almaghanyn

Mәnisin aitsang eken, janym, sirә.

 

- Men bolsam eger aghyn jemek dedim,

Aqyldy boldym elden bólek dedim.

Men aqyldy biylemen ne qylsam da,

Aqyl meni biylese kerek dedim.

 

Aqyldy jan tabylmas maghan syrlas,

Kórine tentek kóp nadan moyyn búrmas.

Ádiletsiz, aqylsyz, arsyzdardy

Kóre túra, kónilde tynyshtyq túrmas.

 

Adam dertti bolmay ma qúsa tartyp,

Túshy úiqy úiyqtay almay týnde jatyp.

Eptep baghyp, eserge em taba almay,

Tәtti tamaq jey alman dәmin tatyp.

 

Saryny jep, men bolsam baydyng ózi,

Auzyna tamam jannyng boldym sózi.

Pәlensheden bir nәrse alsaq-au dep,

Tigiler jan bitkenning maghan kózi.

 

Júrt kýnder júrttan artyq baylyq ýshin,

Búldaydy bireu kýshin, bireu týsin.

Ne qylsa da, nadandar almaqty oilar,

Mal antúrghan kýidirip elding ishin.

 

Enbeksiz mal dәmetpek - qayyrshylyq,

Aqyldy erge ar bolar onday qylyq.

Ony oilarlyq búl kýnde adam bar ma?

Payda oilamay qylady kim tatulyq?

 

Bersen, qalar olarda nesi ardyn?

Bermesen, sen daghy it birge boldyn.

Ne ózing iyt, nemese bar eling iyt,

Dauasyz bir pәlege mine qaldyn.

 

Qyzyldy jesem, meni әiel sýier,

Aramdyqqa jýrmesem, ne jan kýier?

Úrghashy da kóp jan ghoy, dosym bolsa,

Dep edim bir paydasy maghan tiyer.

 

Erkekting erkek adam bolsa qasy,

Qatyn, sheshe, qyzy joq kimning basy?

Han qahar, qara kisi qastyq qylsa,

Sonda úrghashy bolmay ma arashashy?

 

Teginde adam basy sau bola ma?

Boyynda tekserilmes dau bola ma?

Eri ashu aitsa, әieli basu aityp

Otyrsa, búrynghyday jau bola ma?

 

Sony oilap, qyzyl jemis men tandadym,

Berseniz, jemek bolyp bel bayladym.

Topa-torsaq búl sózdi aitqanym joq,

Basynda-aq oilap tegin abayladym.

 

Búl sózge salyp túrdy shal qúlaghyn:

- Endeshe tauyp aittyn, je, shyraghym.

Aqyl, dәulet әuelden ózinde eken,

Ómirinmen artylsyn, janym, baghyn!

 

Búl shal bóten shal emes, Qydyr edi,

Ebin tauyp darugha kezi keldi.

Sózine, aqylyna, qylyghyna

Razy bolghannan son, bata berdi.

 

Sol Masghút Qydyr shaldan bata alypty,

Sonynda Shәmsi-jihan atanypty.

Maghynasy: «búl dýniyening kýni» degen,

Jetilip bizge ghibrat sóz qalypty.

 

Sol zamanda-aq nadandar shyrysh búzghan,

Jalghannyng dәmin búzyp, qauip qylghyzghan

Aqyl men mal ekeuin asyray almay,

Arashashy izdepti qatyn, qyzdan.

 

Endigige ne súrau búl jalghanda?

Aqyl-oy, ar-namys joq esh adamda.

Ólgen mola, tughan jer jibermeydi,

Áytpese túrmas edim osy manda.

 

Sol Masghút halifagha uәzir bopty,

Tarqatypty aldynan kóp pen topty.

Baghanaghy Qydyr shal bir uaqytta

Týsine ayan berip jolyghypty.

- Ei, balam, pәlen kýni jauyn jauar,

Sol jauynnyng suynda kesapat bar:

Jeti kýn jyndy bolar suyn ishken,

Jeti kýn ótkennen song jәne onalar.

Ol sudan tamam sugha su qúiylar,

Sel bolyp, sudyng bәri kesel bolar.

Erterek taza sudan su jiyp al,

Búl - habarym, saqtansan, janym, jarar.

 

Búl sózben halifagha Masghút bardy,

Habaryn estigen song han da anghardy.

Aytqan kezi jaqyndap kelgen shaqta,

Erterek taza sudan qúiyp aldy.

 

Bolghan song uәdeli kýn, jauyn jaudy,

Sudan ishken jyndy bop, aqyly audy.

Kýni-týni shulasyp, talasady,

Úmytty tamaq jeu men jәne úiyqtaudy.

 

Búlar shulap bir kýni keldi ordagha,

Han men uәzir qaraydy tamashagha.

Bәri de esi shyghyp, jyndy bolghan,

Bos shulap jýr kishi ini, ýlken agha.

 

Ol halqynyng aldyna jaqyn bardy,

Sóz aityp әrbir týrli, aqyl saldy.

- Bir keselge, bayghústar, jolyghypsyn,

Ýiine bar úiqtandar! - dep shyghardy.

 

Olar shyqty esikten hangha ókpelep,

Kóshede shulap jәne jylaghan kóp:

- Han men uәzir aqyldan airylypty,

Óltireyik ekeuin, jyndy eken, - dep

 

Óltirgeli ordagha qayta jýrdi,

Búlardyng sózin estip han da kórdi:

- Búrynghydan múnysy qiyn boldy,

Oybay, uәzir, aqyl tap, qayttik? - dedi.

 

- Qútylar hal bolmady myna dudan,

Biz de ishpesek bolmaydy jyndy sudan.

Óltirer ónkey jyndy bizdi kelip,

Jyndy dep esi dúrys bizdi qughan.

 

Ekeui jyndy sudan iship saldy,

Qútyryp kóp aldyna jetip bardy.

Ónkey jyndy bayqamay aityppyz dep,

Qúldyq úryp, búlargha kóp jalbardy.

 

Sonymen bet-betimen tarqap ketti,

Áyteuir tarqaytúghyn uaqyt jetti.

Kórding be, kóp tentekting qylghan isin -

Eriksiz esti ekeuin eser etti.

 

Kópting bәri osynday, misal etsen,

Kóp aitty dep aldanyp, uaghda kýtsen.

Ghapil bop kóp nәrseden bos qalasyn,

Andamay kóp sózimen jýrip ketsen.

Abai.kz