Jeksenbi, 26 Mausym 2022
Qogham 6299 0 pikir 22 Jeltoqsan, 2014 saghat 09:34

TAGhY DA KÓSh MÁSELESI: EL DE, ELBASY DA ALANDAMAS ÝShIN...

Osy maqalany Elbasymyzdyn: «Qazaqstan ýshin ekonomikalyq tabystar men qoghamdyq iygilikterdi qamtamasyz etuding ontayly tengerimin tabu - ómirlik manyzdy nәrse..», «Qazaqstan memleketi eshqashan, tipti eng qiyn kezde de azamattaryn tastamaydy. Memleket elding damuyna qajetti tanymal emes sheshim qabyldaugha ózine jauapkershilik aludan qoryqqan joq» - degen danalyq sózderimen bastaghym keldi. Oghan sebep: 1997 jyly bekitilgen «Halyqtyng kóshi-qony turaly zany» 2011 jyly 22 shildede týbegeyli ózgeristerimen ómir talabyna say janadan bekitilgen edi. Eger sol kezde Ishki ister ministrligi, Ýkimetke osy zandy jýieli jýzege asyrudyng ontayly sheshimderin qarastyrghan normativtik akt, erejelerin bekittirip qoldanysqa engizgende zang da óz qajettiligin aqtar ma edi?.. Ókinishke oray, odan keyin de edel-jedel 2013 jyly 13 mausym jәne 10 jeltoqsanda ózgerister engizilgenimen  «Otanym» dep kelgen qazaq últ ókilderi sergeldenge týsip, el arasynda sabylyp, qayta-qayta shekara asyp, tek uaqytsha tirkeuge túrumen ghana shektelip jýrgenderine de bir jyl boldy...

 Alystaghy aghayyn ýshin  ógeylenip ómir sýrgenshe, óz elinde, ómirding mandayyna jazghanyn kóru –  taghdyrdyng jazu bolyp tabylady. Ata júrtyna jedel jetudi armandaghan yntaly qauym –    Ózbekstan, Qytay, Mongholiya elindegi úrpaq taghdyry alandatqan etnikalyq qazaq ókilderi. Aytalyq: Mongholiya elinde bir demograf ghalym, últy monghol әiel Angliya elining ghalymdarymen birlesip kóp jyldary jýrgizgen zerteulerining nәtiyjesinde, Mongholiya Respublikasynyng Preziydentine «Qazaq degen últ әlemdegi birden-bir tegi taza, qút-bereke, yrys daryghan el. Qalghan qazaqtargha bar jaghdaydy jasap, elden kóship ketulerine jol bermeniz, olarmen birge el men jerden qút-bereke ketedi» dep jazypty.

Sol Mongholiya elinde AQSh-ta, Japoniyada, Koreyada, Reseyde t.s.s. shet memleketterden bilim alyp doktorlyq ataq qorghap, әr elde qyzmet istep jýrgen asa bilikti maman iyeleri de bar. Solardy óz elimizge aldyryp, paydalanudy Ýkimet ózi qolgha alsa iygi is bolar edi. 

 Kezinde 1965-1970 jyldary Semeyden Mongholiya elining Bayan-Ólgey aimaghyna jetkizilgen aqbas siyrlar men qazaqy qoylardyng sanyn Bayan-Ólgey, Qobda aimaghynyng qazaqtary býginderi qanshama milliongha jetkizdi?..  3 milliongha juyq halyq túratyn Mongholiya elinde qazir 60 million mal sany bar.

Endeshe, kóship kelemin degen әr bir otbasyna 15-20 bas qozy-laq, 5-10 bas tay men baspaq jәne jeke kólikterimen  shekara asyp kelu jaghdayyn Resey eli men Qazaq elining Ýkimeti kelisip sheshse, kelgen aghayyndar óz kýnderin ózderi kórip, 2050 jyldary Qazaq elining mal basyn milliondap eseleumen birge adam sanyn da kýrt ósiruge óz ýlesterin qosar edi.

 Al, býgingi qoldanystaghy zannyng solqyldaq tústary, basqarudyng ara jigi, jauapkershiligine baylanysty Týrkiya eli arqyly samoletpen kóship kelgen, Mongholiya, Qytay, Ózbekstan, basqa da elderden kelip Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn alghan, qoldaryna elimizding tólqújaty tiygenimen qanshama aghayyn ózderi kelgen elderine baryp túryp jatqandaryna 10-20 jyl bolghanyn endi   ózderi mәlimdep, jaza bastady. Búl – qazirgi kezdegi kóshi-qon ýrdisine jauapty memlekettik mekemelerding qyzmetinde belgili bir jýiening joq ekendigin bilidiretin jayt. 

Sondyqtan da Ýkimet halyqtyng kóshi-qon ýrdisi boyynsha, Elbasymyzdyng sayasatyn jýzege asyrudy tikeley óz qolyna aluy qajet ekendigin ómir ózi talap etip otyr deuge bolady.

Júmamúrat Kenesúly 2014 jylghy 12 jeltoqsandaghy «QAZAQ» gazetindegi «Ózbekstandaghy Qazaqtardyng hali mýshkil» atty maqalasynda: «Býgingi tanda, Ózbekstan qazaqtarynyng jogharghy oqu oryndarynda bilim alu mýmkindikteri mýldem joq. Óitkeni, oqu baghdarlamalarynyng barlyghy da tolyghymen latyn әrpine kóship ketken. Osynyng saldarynan kóptegen qazaq mektepteri jabylyp qalghan. Jasyratyn nesi bar, Ózbekstandaghy taza qazaq bir jarym million dep jýrmiz. Qazirgi tanda, ózbek bolyp ketken qazaqtar sany odan әldeqayda kóp. Jetpis jyl orysqa tabynghan edi, endi kelip ózbekting «ystyq qúshaghyna» kirude. Osylay bara beretin bolsa, on-jiyrma jylda Ózbekstandaghy qazaghym qaynaghan sugha salghan múzday erip, ózinen-ózi joq bolady» - dep aghynan jaryla jazady.

Dýniyejýzi qazaqtarynyng qauymdastyghyna qarasty taldau ortalyghynyng diyrektory, tarih ghylymdarynyng kandidaty Kýlghazira Baltabaevanyng zertteui boyynsha, sheteldegi sany kóp qazaq qauymy Qytay elinde túrady. Qazaqtar negizinen 1955 jyly 1 qazanda qúrylghan Shynjan-úighyr avtonomiyaly rayonynyng (ShÚAR) soltýstik batys ónirinde túrady. 2010 jyly búl ónirde 1 418 278 qazaq mekendegen. Yaghny Qytaydaghy  barlyq qazaqtyng 96,97 payyzy osynda. Altynshy býkil qytaylyq halyq sanaghy boyynsha, 11 425 qazaq basqa últ ókilderimen nekelesken. Yaghny qazaqtyng 10 470 jigiti basqa últ ókilderimen ýilense, 955 qyzymyz bógde últ jigitterine kýieuge shyqqan. Búnyng ishinde 6617 adam hanzular(qytay) men nekelesse, 4813 adam az últtarmen nekege túrghan. Hanzulyqtarmen nekege túru sany jóninen qazaqtar qytaydaghy úighyr, orys, qyrghyz halyqtarynyng bәrin qosa sanaghandaghydan kóp. Úighyrlar men dýngender óz problemalaryn tikeley Beyjinge jetkize alady, qazaqtardyng múnday qúqyghy joq, olar óz mәselesin Ýrimshi biyligine qoiyy kerek. 

Shynjang qazaqtarynyng auyldyq bóligining jerden aiyrylu qaupi kýsheygen.

 Qazaqtar jazghy jayylymdarynan aiyryluda, olardyng bayyrghy jerlerin hanzulyqtar belsendi týrde satyp ala bastaghan. Aymaqtaghy halqy sanynyng hanzulyqtar esebinen jasandy jolmen kóbengi, kadrlyq shekteuler arqyly bәrin sheshu – jergilikti halyqtyng alandaushylyghyn tughyzyp otyr eken..

Múnday ahual atam zamannan barlyq halqynyng 99,5 payyzy qazaqtar bolyp esepteletin Bayan-Ólgey aimaghynda da kórinis tabuda. Óitken,  songhy jyldary ishki kóshi-qon boyynsha kvotamen Bayan-Ólgeyge mongholdar kóptep kóship kelip biylikke de solar aqyryndap ornalasudaKýni keshege deyin óz biylikterin ózderi jýrgizip, mamyrajay kýy keshken Ózbekstan, Qytay, Mongholiya elindegi, taghy basqa da elderdegi dinin, dilin, tilin, qazaqy ruh salt sanasyn qaz qalpynda saqtap kelgen bauyrlarymyzdyng qatary siyrep, joyylyp barady. Sondyqtan da, tәuelsiz elimizding qazynasy, qara qazanynyng betine týsetin qaymaghyyna esep úl-qyzdarymyzdyng jolyn ashyp,  Ýkimetimiz   birneshe jyldyng ishinde apyr-topyr úiymdasqan týrde kóshirip alsa, el erteni, memleketting mereyli mýddesi ýshin mәngilikke jalghasar iygi is bolar edi. Búl qazaqtardan artyq kem qújattar talap etilmey, shet elde túrghan auylynan esep aiyrysyp shyqqan, shet eldegi Qazaqstan Respublikasynyng elshilikteri men konsuldarynan Qazaqstan Respublikasyna qonystanugha alghan kuәlikteri negizinde ýsh aidyng ishinde   jenildetilgen týrde azamattyqqa qabyldansa qúp bolar edi. 4-5 jan sany bar bir otbasy barlyq qújattaryna audarma jasatyp, notariuspen kuәlandyru ýshin 18-20 myng tenge tóleydi. Eger olargha birinshi kezekte yqtiyarhat berilse, ol otbasy eki qayta shyghyndalmaq. «Otanyma túraqty túramyn, azamattyq alamyn» dep kelgen qazaqqa ne ýshin yqtiyarhat beru qajet ekeni de týsiniksiz. El erteni men memleketimizding mýddesin oilasaq, sheteldikterge de yqtiyarhat shekteuli talaptargha say berilui kerek.

Sonday-aq: óz erkimen ýsh aidyng ishinde azamattyq alghan qazaqtargha ary qaray Ýkimet tarapynan kórsetiletin kómekter ishki kóshi-qon zany ayasynda ret-retimen, jergilikti halyqpen teng dәrejede jýrgizilse;

 Jastary qayta dayarlau kurstarynan ótip, júmyspen qamtamasyz etilse;

 Óz kәsipterin jalghastyrar mýmkindikter, jenildikter jeng úshymen jalghaspay, deldalsyz tikeley ózderine tiyse;

Ýkimet ótkennen ónege alyp, úly isting basyna últy ýshin úlaghatty qyzmet jasaytyn últ jandy kadrlardy tandasa;

Oblystarda kóshi-qon ýrdisimen jeke ainalysyp jýieli júmys jasaytyn basqarmalar jedel jasaqtalyp ózgertuler engizilgen «Halyqtyng kóshi-qony turaly» Zanyn iske asyrugha at salyssa –  núr ýstine núr bolyp, kósh te kólikti bolar ed. El de, Elbasy da kósh mәselesine kóp alanday bermes edi.

Qúrmetbek Sansyzbayúly, sayasatker, kóshi-qon ýrdisin zerdeleushi

Almaty oblysy. Taldyqorghan qalasy.

Abai.kz

0 pikir