Toghyz joldyng torabyndaghy qasiyetti Týrkistan shaharynyng mәrtebesin asqaqtatyp túrghan kók kýmbezi aspanmen talasqan  Qoja Ahmet Yasauiy  kesenesi. Saghanada  jerlengen úly babalarymyzdyng sharapatyn býgingi úrpaq molynan sezinip jýrmiz. Degenmen Yasauy kesenesi ónirimizdegi kiyeli mekenderding kindigi ispettes ghasyrlar syryn әli de bolsa ishke býgip jatqany aqiqat.   

Týrkistan atyrabynyng shoqtyghyn biyikteter jәne bir qútty meken ol – qart Qaratau. Qarataudyng san  silemderi men jyqpyldy jotalarymen kimder jýrip ótpedi desenizshi. Tau qoynaularynan kýn núryna shaghylysa aghyp jatqan zәm-zәm búlaqtar  men kórgen jandy eliktirer tastan tasqa yrghyghan tolqyndy ózenderi, tau etegin qosh iyiske bólegen jusan men qyryq týrli aurugha em bolar qasiyetti emdik shópter.

 Mine, sol tabighat súlulyghy men keremetine ie Qaratau baghytyna qaray  avtokóligimizben jolgha shyqtyq. Búl saparymyzda Ontýstik Qazaqstan ónirindegi tarihiy-mәdeny ruhany oryndarynan bólek  Qaratau aimaghyndaghy sarqyramalary men ýngirleri әri tanbaly tastardyng mekenin ishki turizm salasynda qanshalyqty damytugha bolatynyna kóz jetkizu bolatyn. Kýnning ystyghyna shydas berip, tezdetip salqyn da saf auasy tanau jelpintken tau bókterine jetkenshe asyghys zulap kelemiz. Teniz dengeyinen 1337 metr shamasyndaghy biyiktikke kóterilmekpiz. Jol boyynda Temir astau tauynyng eteginde kiyiz ýy tigip, auyldyng siyryn baghyp otyrghan  Júman aghamyzdyng ýiine de kelip jettik. (Temir astau tauy qúddy su jaghasynda jatqan qoltyrauynnan ainymaydy.) Júmekenning kempiri baryn aldymyzgha tosyp, pisken airanyn toltyra qúiyp susyndatyp jatyr. Ashy qúrty, silekeyindi shúbyrtatyn balday tәtti sary mayy, keng peyilindey tausylmaytyn apamyzgha rizashylyghymyzdy aityp jolgha jinaldyq. Taudyng qiyn-qystau joldarymen kóterilip, jonnyng ýstimen kelemiz. Qala alaqandaghyday kórinip túr.

Azyq-týligimizdi bólisip, tau etegindegi bir ayaq jolmen Jylaghan atagha qaray týsip kelemiz. IYir-iyir jol qútty mekenge de manday tiretti. Tastan qalanghan tapshandardyng birine jayghastyq.  Sharshaghanymyzdy azdap bolsa da basqan son, Jylaghan atanyng balasy nayyp bolghan  ýngirge shyghyp qayttyq. Ýngir kólemi 500 kisi emin-erkin syiarlyqtay eken. Tamasha jer eken. Tolassyz tastan-tasqa yrghyghan ózendi tamashalap, qyzyqtap jýrgenimizde týski as merzimi de jetti. Ángime-dýken qúra otyryp kiyikotyn qosa demdegen shaydan qúmarlana ishtik..  

Ángime arasynda ertengi baratyn jerlerimiz «Qalmaqqyrylghan» ýngiri men  «Qaraýngir»  degen jerdegi tastaghy tanbaly suretter turaly da qozghadyq. Tezdetip kózben kórgenshe asyghyspyz. Tang ata saghat 5-ter shamasynda jolbastaushy Baqyt aghamyzdyng sonynan ilesip jolgha shyqtyq. Qasiyetti Qaratau bókteri qashanda syrgha toly. Tabighaty tylsym, әr bir ósken jusany, әr bir shiyrshyq qúmy әlde bir syrdy býkkendey qúpiya keyipte. Adymdap basqan әr qadamymyz bizdi beyne bir ózge әlemge bastap bara jatqanday sezindik. Jylaghan atadan jongha kóterilgen song 15 shaqyrymdy artqa tastap «Qalmaqqyrylghan» ýngirine de kelip jettik. Jan alysa, jan berise atadan qalghan atyrap mekendi jaugha bermey qorghaghan qas batyrlar Bógenbay men Qabanbay syndy arystan jýrekti arystar qalmaqtardyng qanyn suday aghyza, tósinde at shaptyrym jerdi qyzyl qangha bóktirgen meken Qalmaqqyrylghanmen attas jer Qaratau tósinde de bar eken. Qalmaqqyrghan ýlken ýngir eken.

Baqyt aghamyzdyng aituyna qaraghanda búl orynda bir kezderi halqymyz qalmaqtardan qorghanghan eken. Sebebi jan-jaghy baqylaugha óte ynghayly, sol kezdegi tastardan qalanghan qorghandar orny әli de túr. Ortasynda 5-6 bólmeli ýiding kólemindey ýngiri bar. Ýngirge bir jaghynan kirip ekinshi jaghynan tómendegi ýngirge barugha baratyn joly bar eken. Tómendegi ýngirge 100 shaqty adam emin erkin syiyp ketedi. Qalmaqtardan qorghanghan kezde bala-shagha men әielderdi, qariyalardy osy ýngirge jasyrghan kórinedi. Ýngir tónireginde mal baqqan qoyshylar sadaq jebelerining úshtaryn, qúmyra synyqtaryn  tauyp alghan kezderi de bolypty. Qalmaqqyrghan ýngirinen kesh batpay  tasqa salghan suretteri bar Qaraýngirge jetkenshe asyghys jýrip kettik. Alyp Qarataudyng әrbir jartasyndaghy syrly suret, búl tarihtyng tanbalary. Sonau tas dәuirinen bastau alatyn tarihtyng kilti de mine osy Qaratau bókterinde. Onshaqty shaqyrymdy artqa tastap Qaraýngirge de kelip jettik.  Biz beynebir ýlken ýngirdi kóz aldymyzgha elestetip kelgen bolatynbyz. Ashyq alanqayda, tau eteginde ashyq aspan astyndaghy suret kórmesine tap boldyq. Ásirese qara tastargha salynghan suretter súlulyghymen jaulap aldy. Búl tastardaghy suretterdi taspagha, fotogha týsirip alyp, HQTU-ge qarasty ghylym ortalyghyndaghy arheologiya bólimining ghylymy qyzmetkeri Múrghabaev Saghynbaygha kórsetkenimizde, suretterding hronologiyasy bylaysha tarqatyldy:

 B.e.d II-mynjyldyqtyng ortasy, qola dәuirine jatatyn – tasqa oiylyp salynghan adamnyng bet әlpeti, ógizder, arba, jyrtqysh andar.

Qola dәuirining sonyna, erte temir dәuirine jatatyn suretter itting , qabannyng sureti, týie jetektegen adam, biylep jýrgen eki adam suretteri, orta ghasyrlyq kezenge qatysty – arqarlar ýiirimen jýrgen suretter, al saq kezenine qatysty tasqa qashalyp salynghan ógizderding sureti bar eken. Búl suretter Qaratau ónirinde birneshe kezenderden beri adam balasy meken etip kele jatqandyghyn  dәleldese kerek. Qaraýngir arqyly teriskey óniri alaqandaghyday kórinip túr.

Kóz aldymda tútas bir elding tarihy... Mening óz elimnin, Qazaq halqynyng tarihy... Tәuekel han óz basyn bәigege tigip, qazaq elin aman alyp qalu ýshin alyp qamal soqtyryp, qargha tamyrly qazaq balasy basyna bereke tapqan qútty meken Sozaq shahary da tura alaqandaghyday. Tarihtyng tóreligine moyynsúnyp, arystandy qarabas jeli iyinin tozdyrghan kónenin kózine ainalghan eski Sozaq qalasynyng oryny men múndalap túr. Qaraýngirding tasqa salghan suret kórmesin tamashalap, suretke, beynetaspagha týsirip jýrgende Qarataudyng keshki salqyny da  sezile bastady. Baqyt aghamyz «kesh bolyp barady, qazir salqyndaytyn týri bar, onyng ýstine jel de kýsheyip barady, múnda qona almaymyz, ne de bolsa Aqýiikke jetip qoyshylargha týnep shyghamyz», – dep, jýruge ynghay tanytty. Bir-birimizden qalyspay tau ýstinde jelmen alysyp jýrip kelemiz. Birneshe shaqyrymdy artqa tastap, tómen qaray yldilaghan bir ayaq jolmen Qarataudyng Teriskey jaq betine qaray týse bastadyq. «Myna týsip kele jatqan jerimiz- «Qylqima» degen jer», – dep Baqyt aghamyz bizge Qarataudyng ekskursovody siyaqty tanystyryp kele jatyr. «Búl jermen týskenshe de eki shaqyrymday jýrip óttik, endi aldymyzdaghy tau shatqalyn assaq  Qosaykezi arqyly Aqýiikke de jetip qalamyz», – dep jymiyp qoyady, bizding sharshaghanymyzdy úmyttyryp, bir sergitip almaq bop, al ózining jýzinde sharshau degen bayqalmaydy. Qosaykezine kelgende atau tarihyn súradyq, Baqyt aghamyzdyng aqsaqaldardan bala kezinde estigeni:

Qazaq-qalmaq bolyp soghystyng órship túrghan kezi eken. Qalmaq jaghy basym týsip, qazaqtardy qyspaqqa alyp, kýsh kórsetip túrsa kerek. Sonda eldi jiyp, mazaq etpek bolghan qalmaqtar: «Al qazaqtar bizding batyrmen jekpe-jekke shyghatyn kiming bar?», – dep ózderining alyp deneli dәu qara, bújyr bet batyryn ortagha shygharypty. – Myqty bolsandar bizding batyrdy jeninder, sonda senderge bostandyq beremiz», – dep qarqyldapty qolbasshylary. Alyp deneli, som iyqty eki iyghyna eki jigit mingen qalmaq batyrynan qorqyp qazaq jaghynan eshkim shygha qoymapty. Al dәu qara bolsa qomaghaylana bir ózi bir qoydyng etin tauysyp, tisin shúqyp otyrypty. Sol kezde namysqa bulyqqan 90 jastaghy Qosay batyr atamyz jas shamasyna qaramay «men shyghamyn» dep ortagha kelipti. – Búl qausaghan shal meni mazaq etip túr ma?, – dep alghashynda qalmaq batyry mәn bermepti, alysa kele Qosay batyrdyng da osal emesi bayqalady. Eki batyr alysyp jatyr, alysyp jatyr, birin-biri jygha almay qara terge týsipti. Qausap túrghan qartynyng ózi mynaday qara dәuge yryq bermey túrghanyn kórgen qalmaq qolbasshysy seskeneyin depti. Qazaqtar jaghy Qosay batyrdyng jekpe-jegine tәnti bolyp, managhyday ýndemey túrmay, endi bastaryn kóterip «aruaq», «alyp úr» dep shuyldap qolday jóneledi. Sol kezde qalmaq qolbasshysy jekpe-jekti toqtatyp, óz batyryn shaqyryp alyp, «Myna shaldy jenbeseng basyn ketedi» depti, al qazaqtar jaghy bolsa Qosay batyrdy qorshay qalyp «Nege alyp úrmaysyn?» degende Qosay batyr «Onyng ishindegi qiy ketsin, sol kýsh berip túr, sonda baryp alyp úramyn» depti de, bilek sybanyp, qayta alysypty. Aytqanynday  týs shamasynda bastalghan kýres, kesh bata qalmaq batyrynyng kýsh quaty tausylyp әlsirey bastaghanda Qosay batyr alyp úrypty. Sodan qalmaqtar jaghy jenilgenderin moyyndap, qazaqtardy bosatypty. Al el auzynda osy jer «Qosaykezi» degen atpen  atalyp qalypty, – dep Baqyt aghamyz aldymyzgha týse berdi.

Iә el basynan ne bir qily-qily zamandar ótip, tarih betterinde óshpes iz qaldyrdy. Múnday batyrlardyng esimderimen atalatyn qyr, ózen, kez, shoqylar qazaq dalasynda  kóptep kezdesedi.  Sharshap-shaldyqqanymyzgha qaramay Baqyt aghanyng jýrisine ilesip kelemiz. Kýn úyasyna batyp barady, bizder qoyshynyng ýiine jetkenshe asyghys kelemiz. Bir mezette almaly baudyn jaghasyndaghy, móltildep aghyp jatqan búlaq basyna kelip qisaya kettik. Almasy maydalau bolghanymen – tәtti-aq. Búlaq suynan meyirlene iship, ydysymyzgha qúiyp aldyq ta «Aqýiik qaydasyn?» dep jónep berdik. Biraz jýrgen song tau eteginen qoyyn qaytaryp jýrgen qoyshynyng da dausy estile bastady. Biz de jetip qalghanymyzdy sezingesin be, jýris-túrysymyz bәsendeyin dedi. Aldymyzda tizbektelip, bir otar qoy ketip barady. Tauly aimaqtyng shóbi shýigin bolghandyqtan bolar qoylary qondy. Esik aldynda Almaz  inimiz qoylaryn qoragha qamau ýstinde, al Jәudir kelin bizdi alystan bayqasa kerek, samauyryngha shoq salyp , qazan astyna ot jaghyp, tamaq әzirleuge kirisip jatyr eken. Qashanda qonaq kelse astyndaghy jalghyz atyn soyyp berer qonaqjay elding úrpaghymyz ghoy. Amandyq-saulyqtan keyin, ózen jaghasyna baryp beti-qolymyzdy shayyp kelgenshe eki iyghynan dem alyp samauyryn da jetti. Jәudir kelinning eshki sýtin qosyp qúighan qoi qyzyl shayynan qúmarlana ishudemiz. Oshaqqa pisken ystyq taba nan, qoldyng sary mayy, qoy sýtinen jasalghan qúrt deysin be, qúda kýtkendey dastarhandy jaynatyp qoyypty. Shay artynan tamaq keldi. Júldyzy jymyndasqan týngi aspangha qarap jatsyn degen shyghar, dalagha salghan tósekke qisaydyq. Saf auada týk sezbey úiyqtap qalyppyz. Ertelep túryp, sol mandaghy tau eteginde ornalasqan din Islam kelgenge deyin ómir sýrgen myqtardyng tastan salghan ýilerin suretke týsirdik te, ystyq shaydan keyin kýn ysymay Sozaqqa jetu ýshin jolgha shyqtyq. Jýrer jolymyz 30 shaqyrymday jer. Jolshybay keshegi tauda kórgen keremetterdi әngimelep kele jatyp, Qotyrbúlaqqa da kelip qalyppyz. Jan-jaghymyz tep-tegis ashyq dala. Kýn ystyghyna kýiip, miy shyqqan topyraq jol. Al myna keremetke qalay tang qalmassyn, jazyq dalada jol shetinde syldyrap  móldir búlaq aghuda. Tau 10 shaqyrymday artta qaldy. Kýn qaynap túr, al búlaq suy  kýn ystyghymen taytalasqanday múp-múzday kýide, ishken sayyn ishking kele beredi. Jolshybay aldymyzdan Almastyng aghasy Baqtiyar aghamyz eki donghalaqty motosiklimen jolyqty. Sirә, bizding sharshap kele jatqanymyzdy aitpay-aq sezse kerek, júmysyn qoya túryp, bizdi Sozaqqa sheyin jetkizip saldy. Baqyt aghamyzdyng ýiinde tynyghyp alghan song týs qayta eski Sozaq qalashyghynyng ornyn tamashalap, suretke týsirip aldyq.

Qarabura babamyzdyng kesenesine ziyarat ettik. Tang ata Týrkistandy betke aldyq. Keterimizde Qarataudyng kózi tiri dәruishi – Baqyt aghamyz endigide «Qatyn qamal», «Bala qamal», «Kók bel әuliye», «Áulie tal», Qarataudyng eng biyik jeri «Mynjylqygha», «Kelinshektaugha» alyp baratynyn aityp, qosh aitysyp qala berdi. Qarataudyng jon arqasynda qanshama ishki syrtqy turizmdy damytugha bolatyn nysandaryn kórdik. Múnda tabighy da, әuliyeli de, tarihy da oryndar kóptep kezdesedi eken. Búl sapar arqyly EKSPO-2017 halyqaralyq kórmesining qarsanynda Ontýstik jerindegi ishki turizm salasynda qanshama júmystyng atqaryluy tiyis ekenine kóz jetkizdik. Qarataudyng osy baghytyn nasihattaytyn arnayy baghdarlama týzudi kýn keshiktirmey qolgha alynuy tiyis ekenin moyyndadyq. Óitkeni kórmege kelushilerge kórsetetin Otyrar tóbe men Arystan bab, Yasauy kesenesi men Sauran qamalynan basqa da tabighat ayasyndaghy tang qalarlyq dýniyelerimiz turisterdi kýtip tusyrap jatyr desek te bolghanday. Solay bolghan kýnde qanshama jastar júmys tauyp, qala qorjynyna da qomaqty qarjy týseri sóssiz edi. 

Erlan Syzdyq, ólketanushy

Abai.kz