Azamattyq pozisiyany aiqyndap berushi dep baghalanyp otyrghan býgingi әleumettik jelilerdegi әngimeler men aqparattargha Astana tórindegi aq jaghalylardan bastap auyldaghy aghayyngha deyin qúlaq týretin, kóz sýzetin bolyp aldy. Sol әleumettik jelide songhy eki aptada qyzu talqygha týsken taqyryp, ústazdardyng mereyi, múghalimning bedeli boldy.  Jurnaliysi bar, bolgeri bar dәl osy bir taqyrypqa kelgende pikir bildirmey, «layk» baspay ainalyp óte almady dese de bolghanday. Sebebi belgili. Onyng ýstine, úl-qyzyn mektepke jetelep aparghan býgingi ata-ana bala tәrbiyesi men bilimi jarqyn bolashaq ýshin negiz qalap otyrghan kapital ekenin jaqsy úghynghan zaman.

Qoghamnyng qozghaushy kýshi retinde auyl intelliygensiyasy dep tanylghan múghalimderge keshegi kenestik kezennen beri qalyptasqan kózqaras tәuelsiz Qazaqstanda ózgere qoymaghanday. Áriyne, búryndary «ústazdiki jón. Múghalim dúrys aitady» deytin ata-ana ózgergeni bolmasa, qoghamnyng qoljaulyghyna so kezende-aq ainalghan mektep múghalimderi әli de saylau, qala kýni, merzimdi basylymgha jazylu nauqanynyng qúrbandary bolghan.

Bәlkim osy bir jazylmaghan zandylyqtan, «qúlaq kesti qúldyqtan» arylu ýshin de uaqyt kerek bolghan shyghar. Áyteuir әleumettik jelidegi әngimening ekpini zor.

Jә, mәselening mәn-jayyn osy bir isting basy qasynda jýrgen azamat, Shymkent qalasy A.S.Makarenko atyndaghy N:41 mektep-liyseyining tarih jәne qúqyqtanu pәnining múghalimi, joghary sanatty ústaz, 1-dengey sertifikatynyng iyegeri, Qazaqstan Jurnalister Odaghynyng mýshesi Ómir Shynybekúlydan súrayyq.

- Bәri neden bastaldy ózi, Ómir agha?

-Kez kelgen shiqannyng týbi bir jarylatyny sekildi, kóp jyldar boyy bilim salasyndaghy qordalanghan mәseleler sәuir aiynyng sonynda Abay.kz portalynda (24.04.15)  jaryq kórgen Almaty oblysy Qarasay audany Janatúrmys orta mektebining múghalimi Ayman Saghidullaevanyn

hatynan keyin búl mәselege degen kózqaras ózgeshe sipat ala bastady.

Ayman óz hatynda ózi júmys isteytin mektepting basshylyghy tarapynan  talay jyldan beri kórgen teperishterin tegis aitqan. Onyng ishinde senbilikter, saylau, sanaq sekildi týrli nauqandar, mektepti jóndeu júmystaryna aqsha jinau, kýshtep gazet-jurnaldargha jazdyru, tizeden basyp әnshilerding konsertterine biylet satu sekildi mekteptegi oqu-tәrbie júmystaryna kesirin tiygizetin týitkildi mәseleler tolyq qamtylghan. Birneshe jyl sonyng barlyghyna kóngen Ayman ózining basshylyghy mektep múghalimderin 4-13 sәuir aralyghynda 10 kýn boyyna kóshe sypyrtyp,aghash týbin әktetip qoyghanyna shydamay qarsy shyqqan song basshylar tarapynan qatty qysymgha úshyraydy. Al hat ghalamtor betterine shyqqan son, iske audan әkimi aralasyp, qorqytu-ýrkitu, aldau sekildi qiytúrqylar bastalady. Ayman kórgen teperishti «Jas alash», «Qazaq ýni» «Tórtinshi biylik» gazetteri men  Últ.kz», «jetysunews.kz, Bilim.kz portaldary  birinen keyin biri  basty.Qazir tehnologiyanyng damyghan zamany. Múnyng bәri sol sәtte-aq ghalamtor betterinde qyzu taldana bastady. Feysbuk әleumettik jelisindegi «Qazaqstandyq ústazdar» qauymdastyghyna múghalimder óz kórgen qúqaylaryn jarysa jazyp jatyr. Nazar audaratyn nәrse, Aymannyng basyndaghy jaghday tek Almaty oblysy ghana emes, respubikamyzdyng barlyq ónirine tәn bolyp shyqty.

Qisyngha salsaq, endi osynday aiqay-shudan keyin ÚBT dau-damaysyz ótui tiyis bolatyn.

-Salystyrmaly týrde alghanda jyldaghygha qaraghanda biyl dausyz ótken siyaqty ghoy...

-Joq! Alghashqy kýnnen-aq BAQ ÚBT tapsyru punkterindegi kelensizdikterdi jarysa jazyp jatty.

-Sodan....

-Bilim salasynda talay jyldan beri ter tógip kele jatqan, óskeleng úrpaqtyng bilimdi boluyna bey-jay qaramaytyn azamat retinde, ÚBT ayaqtalghan son, bireu-mireuding kózine týsip qalar degen ýmitpen  BAQ-kz portalyndaghy jeke blogyma QR Bilim jәne ghylym  ministri A. Sәrinjipovting atyna óz atymnan ashyq hat jariyaladym.

-Qúpiya bolmasa Ashyq hatta ne aitylghanyn tarqatyp aityp berseniz....

-Eshqanday qúpiyalylyghy joq. Men onda myna mәselelerge toqtaldym.

1. QR «Bilim turaly» Zany qayta qaralyp, múghalimning statusy aiqyndaluy qajet!

2. Oblystyq bilim basqarmalaryn Oblystyq әkimshilikten QR Bilim jәne ghylym Ministrligining qúziretine ótkizip aluy kerek.

Búl óz kezeginde mektep múghalimderin saylau, sanaq, merekelerde alangha shyghu, konsertterge zorlap biylet satu, zorlap gazet-jurnaldargha jazdyru, senbilik sekildi artyq sharualardan qútqarady.

3. Mektepterdi jóndeuge bólingen qarajat BAQ betinde jariyalanuy tiyis. Sonda, múghalimder men ata-analardan mektepti jóndeuge aqsha jinau qiyngha soghatyn bolady.

4. Jalpy, osy ÚBT tapsyru kezindegi «barmaq basty, kóz qysty» әreketter men basqa da kelensizdikter, búqaranyng memlekettik biylikke degen senimin joghaltyp qana qoymaydy. Keyingi jyldary mektep bitiretin shәkirtterding kónilderine әldebir búlynghyrlau «ýmit» oyatyp, sabaqqa degen yntasyna joyatynyn bayqap jýrmiz.

Iya, ÚBT-ng kemshiligi jeterlik!

Biraq, әzirge bilim baghalaudyng búdan basqa әdil joly tabylmay túr! Onyng ýstine ÚBT-ng qoldanystaghy formaty elimizding bilim salasyna engizilip jatqan jana baghdarlamamen ("Kembridj tehnologiyasy") qabysa bermeydi. Oljaghyn da eskerip qoy kerek!

Esterinizde bolsa, jana baghdarlamadaghy 7 moduliding biri "AKT-y paydalana bilu".

Ózderiniz bilesizder, qazir týrli aqparat saqtaghysh qúrylghylar men aqparat izdeu jýieleri ómirimizge dendep endi. Endi odan bas tarta almaymyz!

Yaghni, barlyq aqparatty mida saqtaugha degen qajettilik joyyldy.

Endeshe, aqyry ÚBT ótkizu punkterin baylanys qúraldarynan 100 % oqshaulau men shpor qoldanudyng aldynalu mýmkin emes bolsa, basqa bir jol izdeu kerek.

Mening úsynysym:

Testileu punkterinde әrbir oqushynyng qasynda internet jelisine jalghanghan kompiuter qoyyp, balanyng basty kómekshisi etip, tek qana birizdeu jýiesin (mәselen "Gugl") qaldyryp, test tapsyrushygha bilmegenin izdep tabugha mýmkindik beru kerek.

Izdegenin taba alu da ýlken sharua!

Meninshe, dayyn jauapty satyp alyp, qylmysqa barghannan góri, bala bilmegenin ózi tauyp alghany jón!

Barlyq kompiuterding monitory ortalyq monitorgh ashyghyp túruy shart! Sonda, bala basqasha әreketter jasay bastasa, tiyisti jazalau  sharasyn qoldana beruge bolady.

Óz kezeginde, baghalau jýiesine de ózgeris engizip, balanyng ózi jauap bergen súraqqa "1" ball berilse, izdeu jýiesi arqyly tapqan jauaby "0.5" balmen baghalanuy kerek!

-Mynauynyz tosyn úsynys eken. Degenmen, búl Ashyq hattan song qanday da bir әreket boldy ma, kimder habarlasty?

- Kóp úzamay telefonyma Ayman Saghidullaeva qonyrau shaldy. Ol menimen Múhtar Shahanovtyng sóileskisi keletinin jetkizdi.  Múqang ústazdar atynan ministr Sәrinjipovke úsynys-hat dayyndalyp jatqanyn aityp, soghan qolymdy qoigha kelisimimdi súrady. Men kelistim. Elektrondy poshtama týsken hatty oqysam, ishinde mening úsynystarym da jýr eken. Odan ózge taghy da birneshe úsynystar jasalypty. Barlyghy ózekti!

Býgingi kýnge deyin hatqa 130-n asa azamat qol qoydy. Ústazdarmen qosa, qogham qayratkerleri, ghalymdar, jurnalister, ata-analar bar.

Búl degenimiz, qanshama jasyrghanymyzben,  elimizding bilim salasynda qordalanyp qalghan ýlken mәseleler bar ekenin kórsetse kerek.

Jogharyda aitylghandargha qosa, ata-analardyng jauapkershiligin kóteru mәselesi de kýn tәrtibinen týspeui tiyis! Áytpese, ýiinde jatyp alyp týn ortasynda «Mening balam qayda jýr? Tauyp berinder!»-dep mektep basshylary men synyp jetekshilerine dau salatyn ata-analardy da kórip jýrmiz.Al, múghalimning statusy naqtylansa, mektepte jýrgen kezdeysoq adamdardan da arylugha bolar edi.

Býgingi kýni respublika ústazdary ózderining tәuelsiz qoghamdyq birlestigin qúrugha әreket jasap jatyr. Birlestikting jarghysynyng jobasyn shyghysqazaqstandyq ústaz, pedagogika ghylymdarynyng magistry  Meyirjan  Temirbek jasap bitti. Joba Feysbuk әleumettik jelisindegi «Qazaqstandyq ústazdar» qauymdastyghynda qyzu talqylanyp jatyr.

Biraq, kózbe kóz kezdesip pikir almastyrugha qoldyng qysqalyghy kedergi bolyp otyr. Eger demeushiler tabylyp jol, qonaq ýi, jinalys bólmesi degendey shyghyndardy kóterse núr ýstine núr bolar edi.

- Múhtar aghamyz da ústazdardyng bedelin qorghaugha kónil bóle bastaghan eken ghoy...

- Iya. Degenmen, әriyne, hatta aitylghan úsynystardy iske asyru bir kýnning nemese aidyng sharuasy emes.

Elbasymyz N.Nazarbaevtyng Últ jospary «100 qadam» baghdarlamasynda  elimizdegi biylik jýiesine tereng reforma jasau turaly da aitylghan. Sol reformalar barysynda osy úsynystar da esepke alynatyn bolar degen ýmitimiz basym.

-Aytynyzshy, Ayman Saghidullaeva aityp otyrghan kelensiz jәitter barlyq ústazdyng basynda bar ma?

-Jeke óz basyma kelsem, almatylyq ústaz Ayman Saghidullaeva kórgen teperishti men de kórgem. Jýikege týsken salmaqtyng saldarynan tipti densaulyghymnan da aiyryldym (Qazir jylyna 2-3 ret auruhanagha jatyp shyghu әdetimizge ainaldy). Birneshe jyl arpalystan keyin 2011 jyly meni jene almaghan sol kezdegi mektep basshylary meni jayyma qaldyrdy. Al, mektebimizding keyingi basshylyghyna rahmet! Meni týsindi! Qazir Allagha shýkir, újym basshylary tarapynan eshqanday qysym joq! Kerisinshe, kóp júmysty kenesip atqaramyz!

-Ashyghyn aityp, súhbat bergeninizge rahmet.

rgmedia.kz