Dýniyetanu ilimi kóbinde joghary oqu oryndarynda oqytylady. Joghary bilimi bar adamdar, eger para bermey ózi oqyghan bolsa, bilimning kýshin sezine alady jәne olar "oqyghandargha" shoshyp qaramaydy. Auditoriyasy keng sizding saytynyzgha búl maqalamdy oqyrmangha oy tastar degen ýmitpen úsynamyn.

avtor

Fobiya – belgisizdikten tuyndaytyn ýrey. Qaranghy bólmege kirgende shynyraugha týsip keterdey, kólikke otyrghanda apatqa úrynatynday, kóshege shyqqanda bireuler úryp-soghyp keterdey kórinetin, oryndaluy bola qoymaytyn qorqynysh.

Oqyghan qyzdardan qorqudy osy fobiyagha balaugha bolady. Endeshe fobiyany jenip kórelik. Ol ýshin anyq kóz jetkizip aqiqatyn bilu jәne biluge úmtylu ýshin ishten shyghatyn jiger kerek.

Áyelding eng ýlken ómirdegi mindeti – otanasy atanyp, besik terbetip, oshaghynda úiytqy bolu. Bala tәrbiyesi de eng aldymen ananyng moynyna jýkteledi. Er adam dәl әiel adam siyaqty ýidegi bala-shagha tәrbiyesimen kýnde jolygha bermeydi. Kóbine nәpaqa tabumen dalada jýredi, ýige tynyghyp, kýsh jinau ýshin keledi. Áyel sharuasyna qolghabys beruge tyrysatyn er azamattar jetkilikti. Degenmen, әielding ýilestiretin sharualaryna keyde ýdesi jete bermeydi. Búl óz aldyna bólek әngime.

Ata-ana barlyq qayratyn otbasyndaghy balalary eshteneden taryqpay, tәrbiyeli de aqyldy, qoghamda ózindik orny bar túlgha bolyp ósuine júmsaydy. Balany osynday túlgha bolyp qalyptasuyna әlbette әielding yqpaly ýlken bolmaq. Osy orayda bilimsiz әielge búl sharua qiyngha soghady.  

Bala tuyla salysymen ony kýtip-baptau, óse kele jaman әdetterinen aryltu, mektepke jetkende oquyn qadaghalau, jasóspirim bolghanda oghan tilin tauyp sóilese bilu – múnyng bәri bilimmen basqarylatyn bolsa, balanyz qoghamda túlgha bolyp qalyptasa alady. Al eger, kersinshe bolsa, balanyng erte jasta jaqsy jetilmeui, jaman әdetterdi boyyna sinirip aluy, mektepte oqugha yntasyz boluy, óskeleng mezgilde ata-anasyna «kýidirgi» atanuy ghajap emes.

Bilim aghayyn-tuyspen qarym qatynas kezinde de óte kerek. Bilimdi adam qiyn mәselelerding sheshimin arbany da syndyrmay, ógizdi de óltirmey alyp shygha alady. Bilimsiz adam joq jerden shu shygharyp, el-júrtty úrystyryp qoyy mýmkin. Shaypyauyz jәne ósek-ayandy sapyryp jýretin әielderge qaraghanda bilimdi oqyghan әielder әrnәrsege oilanyp jauap beredi, kereksiz aqparatty auzynan shygharmaydy.

Bilimdi әiel er azamatynyng abyroyyn el aldynda kóterip «bizding ýidegi qojayyn», «sýienishim myqty ghoy», «әkesining tәrbiyesi» dey otyryp, tipti tabysy joq erin de aspangha shygharyp qoya alady.

Ázilhan Núrshayyqovtyng «Mahabbat qyzyq mol jyldarynda» kurstas qyzy Mentaygha óleng arnap jazghan son, qyzdan qorqatyn jeri bar. Sonda auyl әielderining qaytip úrsatyny esine týsip, әlgi Mentaydan da sonday jaman sózder estuge dayyn túrmay ma. Biraq bilimdi, kózi ashyq qyzdyng auzynan «aqyn ekensiz» degen iltipatty estip, qate oilaghanyn úghady.

Oqyghan qyz degendi «búzylghan qyz» dep úqpanyz.  Búl orayda para berip bagha alghandardy emes, bilim quyp kózin ashqandar turaly aitamyn. Shynayy bilimi bar adam – er bolsa da, әiel bolsa da óz isine sheber keledi. Al, qazirgi zamanda qoghamnan oryn alu ýshin azghantay bilimdi qanaghat qyla almaymyz. Tipti ýy sharuasynda otyrghan әiel de ghylym negizderinen habary bolmasa, balalaryna yqpal ete almaydy. Óitkeni, bizding zamanymyz – aqparattyq soghystar ghasyry. Balanyzgha tarihtyng taghlymyn, dinning tazalyghyn, dәstýrding iygiligin, qanymyzdyng tektiligin, elding qadir-qasiyetin, zamannyng yghyn, ómirding syryn kim aityp týsindiredi?

Osynday týsindiruden kende qalghan balalar ne bolsa sony ózine ólshep kóruge әues keledi. Týsinigi kem bala «terrorist» bolyp ketui, «got» atanuy, «geyge» ainaluy әbden mýmkin. Besigimizdi terbetkende «әldiydi» aityp otyryp, el men jerding qadirin, otannyng ystyq ekenin, kókte qúday, jerde pende bolatynyn, dýniyede talay qúpiya  túnyp túrghanyn balalardyng qúlaghyna qúyatyn aqyldy analarymyz aman bolsyn.

Gýljan Iztay, jurnalist, jazushy

Abai.kz