TRAYBALIZM TRAGEDIYaSY
Eldegi rushyldyq, jershildik klandardyng qaruyna ainaldy.
Redaksiyagha Edige Aqjoldin esimdi oqyrmannan hat kelip týsti. Zeynetker aqsaqal býgingi joghary biylikting is-әreketin oilasa, týn úiqysynyng tórt bólinetinin jetkizip, әsirese, elde traybalizm dertining ushyghyp túrghanyn ashyna jazypty. Avtor óz maqalasynda belgili bir rulardyng jәne iri qyzmet atqaratyn shendi-shekpendilerding esim-soylaryn anyq kórsetip, iri klandar arasyndaghy talas-tartystyng týp qaynary – rushyldyq, jershildik degen baylam jasapty. Maqalany qysqartyp jariyalap otyrmyz. Eger qarsy taraptyng aitar uәji bolsa, mәrhabat!
Men ýmitinen ýreyi mol zeynetker adammyn. Uaqyt ozghan sayyn quanyshynnan ókinishing úlghaya beredi eken. Elding erteni ne bolar eken dep bas qatyrsam boldy, jýregim shanshy beredi. Neshe týrli ósek-ayangha toly aqparatty oqyp, tyndap otyryp, ózimshe dolbar jasaymyn da, óz oiymnan ózim shoshimyn. Nege deysizder ghoy?
Aytayyn nege ýreylenetinimdi. Búryn bizde jalpaq júrttyng qarasy men tóresine ortaq ar-úyat degen úghym bar edi. Býgin sol úghymdy belinen basa janshyp tastap, keri ketip bara jatqanymyzdy bayqadym. Bayqadym da, kýdigimdi iyisi qazaqpen bólisudi niyet ettim.
«Kókelerdin» qúdireti
Qazir bizding jýiede rulastyq, jerlestik derti asqynyp túr. Kýni keshe kópting biri bop jýrgen әldebir bozókpe ayaq astynan belgili bir qyzmetke, mansapqa ie bolyp, dýrdiyip shygha keledi. Onday biliksiz, bilimsiz basshydan onar sala bolsyn ba? Sonysyna qaramay, bir qyzmetten bir qyzmetke auysyp, ay sanap ósip, jyl sanap kóterilip kete beredi. Sonynan estiymiz. Múny kim qúlaghynan sýirep jýr deseniz, әldebir joghary qyzmette «kókeleri» bar bolyp shyghady. Tiregi bardyng tilin kim almasyn?! «Kókesine» sengen «atqaminer» ainalasyn bir shybyqpen aidap, ózine únamaytyndardy qisha sypyryp, manyna kileng «lәppay, taqsyr» deytinder men jaghympazdardy jinaydy. Endigi onyng jana ermegi – bolashaqta ayaghynan shaluy mýmkin qarsylastaryn túqyrtu. Qaryn toyghan, sózi de ózine tәn ortada ótimdi bolghasyn, «irgesin keneytip», ýstemdigin arttyrugha bar kýshin salugha kirisedi. Mine, solardyng eng basty oiyny – ózge rudyng ózi sekildi bolashaqtan ýmitti, bilimdi-bilikti azamattaryn attan qúlatyp, biyik beleske shygharmau ýshin qolynan kelgenning bәrin jasaydy.
Ár jerden bir tóbe kórsetip, tórding tóbesinde otyrghan ózge rudyn, basqa jýzding «bógdelerin» alastaugha baryn salady. Ózektesine ókpesi bolsa da, ókpeden týimeydi. Ortaq mýdde ýshin astyrtyn jalghasady. Niyet pen tilek tabysady. Maqsat pen mýdde qabysady. Bótenderdi ysyru, qamatu nauqany bastalyp ketedi. Búl súmdyq qúbyjyqtyng aty – traybalizm!
Kópshilikke osy qúbyjyqtyng maghynasyn dәl jetkizu ýshin ensiklopediyadaghy oryssha týsinigin keltireyin: «Traybalizm (tribalizm) – forma obshestvenno-politicheskoy plemennoy obosoblennosti, vyrajaishayasya v formirovaniy organov gosudarstvennoy vlasty na osnove rodo-plemennyh svyazey.
Traybalizm prepyatstvuet sushestvovanii demokraticheskih institutov y nanosit usherb ravnopravii grajdan. Traybalizm privodit k usiylenii mejplemennoy vrajdy, neredko vylivaisheysya v grajdanskie voyny».
Sonymen, traybalizm degen soyqan tirliginiz býkil memlekettik biylikti bir ghana rudyng uysyna qystyra salatyn jýgensizdik eken...
Biyligi ósken sayyn óktemdigin kýsheyte týsetinderding bir ghana klandyq týrmen birigip ketui ozbyrlyqtyng ghalamat qasiretinen de tayyndyrmaydy. Tamyr-tanystyqtan góri rulyq tuystyq retpen qan-jyndary aralasyp ketken joghary lauazym iyeleri eshteneden jasqanbaydy. Ári eshkimnen seskenbeydi. Sol sebepti de jony júmyrlana dóngelengen, júdyryqtay júmylghan top bar anau biylik basynda. Ol top – óz ishindegilerdi ghana ozdyrar, ózgelerdi tozdyrar klan. IYә, kәdimgi klan!
Memleket basshysy N.Nazarbaevty «tarazynyng basyn teng ústaydy», «qanday da bir rugha kóp basymdyq bere qoymaydy» deushi edi. Kýni keshege deyin solay bolyp kelgen-di. Biraq songhy uaqytta jaghday ózgerdi.
Qazir biyliktegi basym top – dulattar. Basymdyghyn sezgender qolynan kelgen song qonyshynan basugha daghdylanyp alghan әbden. Jolyndaghysyn opyryp-japyryp, belden basyp óte shyghady.
Jabylghan oblystardyng jazyghy ne?
Osy maqalany jazugha týrtki bolghan bir sebepti aitayyn. Jazushy Sofy Smataev bauyrymnyng «Jas Alashta» jariyalanghan (2.12.2014 jyl) «Aytylmay kelgen sóz» degen maqalasyndaghy aq jýregimen aqtarylghan myna joldardy oqyp, qatty tebirengem: «Sonau bir jyldary әldekimning әldebir jikshildikke úrynghan jetesiz tapsyrmasyn oryndau ýshin be (ol arasyn ashyp aita almaymyn), biraq tapjyltpas tegeurinimen Orta jýz tútas ornalasqan Semey, Kókshetau, Jezqazghan, Arqalyq oblystary joyylyp ketip edi. Sol ónirlerding býginde qúldyraudyng shegine jetip otyrghanyn barshamyz bilemiz. Al mynau Qaraghandy arghyndaryna qarsy bastalghan qasaqy shabuyl sonday zymiyan esepting әdeyi oilastyrylghan әreketimen kýrmele qaluy mýmkin-au demeske lajym joq...».
Ádeyi jasaldy ma, әlde kezdeysoqtyqtyng kesiri tiydi me – ajyrata almaymyn. Biraq últymyzdyng ruhany kósemderi shyqqan qasiyetti, kiyeli mekenderdi qúldyratugha úshyratudy qylmystay kórmeuge sharam joq. Abay, Shәkәrim, Múhtarday ruhany kósemderimizding kindik qany tamghan Semeydi qazaghymnyng danalary – Ahmetti, Mirjaqypty dýniyege әkelgen tarihy Torghaydy, óner júldyzdary Birjan, Aqan, Ybyraydy bergen Kókshetaudy, últ kósemderi Álihan, Álimhan tughan Jezqazghandy jauyp tastaghanda tapqan paydamyz ne? Qarjy-qarajatty ýnemdeymiz degen syltau bolghanyn bilemin. Al sol «ýnemdeudin» nәtiyjesi qanday? Arqalyq ta, Jezqazghan da, Semey de Sofy inim jazghanday, qúldyraudyng eng shegine jetip otyr. Azyp-tozyp ketken halqynyng aryz-talabyna qúlaq asar biylik bayqalmaydy. Ózderi әuelde osylay bolaryn qasaqana oilastyrsa, әriyne, әlgi qarapayym júrttyng óksigine bola sausaghyn da qimyldatpaydy. Sondyqtan da últynyng úranyna ainalghan úlylaryn úmyttyryp, ózderin ghana maqtaudan, dәripteuden biyliktegiler aldaryna jan salmaydy.
Sausaghynyzdy býgip, sanay beriniz...
Jogharyda Qazaqstandaghy biylikting bir ghana toptyn (dulattardyn) qolyna shoghyrlanghanyn aittym. Ony endi ózimshe dәleldep kóreyin. Sausaghynyzdy býgip, sanay beriniz!
Jogharghy sottyng tóraghasy Qayrat Mәmi, ýkimet basshysynyng birinshi orynbasary Baqytjan Saghyntaev, «Samúryq-Qazyna» әl-auqat qorynyng basshysy Ómirzaq Shýkeev, Memlekettik qyzmet isteri jәne sybaylas jemqorlyqqa qarsy is-qimyl agenttigining tóraghasy Qayrat Qojamjarov, «Núr Otan» partiyasy tóraghasynyng birinshi orynbasary Asqar Myrzahmetov, QR Últtyq olimpiada komiytetining preziydenti Timur Qúlybaev, Asqar Myrzahmetovtyng inisi, QR Kәsipkerleri últtyq palatasynyng basqarma tóraghasy Abylay Myrzahmetov, «Oppozisiya» atanyp jýrgen Jarmahan Túyaqbay, «Últtyq banktin» tóraghasy Qayrat Kelimbetov – dulat. Shetterinen mayly jilikting basyn ústap otyr. Búlardyng qolyndaghy baylyqty esepteseniz, tútas Qazaqstannyng ekonomikasynyng shoghyrlanghanyn biler ediniz. Múnyng syrtynda búl topqa T.Qúlybaevtyng qolbalasyna ainalghan ýkimet jetekshisi Kәrim Mәsimovti, kedendegi bylyq-shylyqtan bir ózi «qúrghaq» shyqqan Qozy-Kórpesh Kәrbozovty qosugha bolady. Ministrler men әkimderdi, deputattardy esepke alyp otyrghanym joq.
Ospanov, Núrqadilov, Sәrsenbaev...
Mәn berer bolsaq, biylikti bir ghana rudyng qolyna berip qongdyng saldary auyr bolmaq. Ayaq-qolymyzdy әlden-aq shyrmap qoyghan qúrsauymen zansyzdyqtyng qaqpasyn ashyp tastaghanyna ne demekpiz? Shyr ete almas әlsizdigimizdi, kóz qaday almas kónbistigimizdi býrkene beremiz be? Kerek deseniz, biylikke masattanghan top Orta jýz ben Kishi jýzdi ghana emes, Úly jýzding de ózge rularyn yghystyra bastaghanyn kórip-bilip jýrsizder. Orta jýzding arghyn, nayman, kereyinen býgingi tizgin tartqan bireuin tauyp bere alasyzdar ma? Eshkim joq. Kishi jýzding A.Musiyn, B.Rysqaliyev, N.Balghymbaev, M.Tәjin syndy betkeústarlaryn bezdirip jiberippiz.
Keshegi «halqym» dese, qabyrghasy qayysqan Erkin Áuelbekov, Syzdyq Ábishev, Marat Ospanov, Zamanbek Núrqadilov, Altynbek Sәrsenbayúly syndy asyl azamattardyng kýmәndi qazasy oilantpay ma? Últ mýddesi ýshin qyzmet etken Ákejan Qajygeldiyn, Ghalymjan Jaqiyanov, Múhtar Áblyazov tughan jerding týtinin ansap, týnilip jýrgenine nege mәn bermeymiz? Isti bolghan isker azamattar kimderding tepkisinen qamaqqa týsti? Ashynghan jerde ashyghyn aitatyn Alash júrty ekenimiz qayda?! Álde últ bolyp qalyptasa almay, úsaqtalyp kettik pe? Bizdegi memlekettik qúrylym nege rulyq-taypalyq biylikke ghana negizdelgen?
Ózimizding berekesizdigimizden úyalmaymyz. Maqtanudan jerinbeymiz. Auzymyzben oraq orghanda «elimizdi 30 ozyq eldin» qataryna tirkey salamyz. Múnymen kimdi aldamaqpyz? Áriyne, ózimizdi ózimiz aldap kelemiz.
Býkil qazaqtyng on payyzyna jetpeytin dulattar biylikting negizgi tútqalaryna iye. Qalghan toqsan payyzy tysqaryda. Ózderin alalaghan biylikke ókpeli. Apyr-au, tipti anau totalitarlyq deytin Kenestik dәuirding ózinde biylik basynda jýzaralyq, ruaralyq tepe-tendik búljymay saqtalmaytyn ba edi?. Mýltiksiz qadaghalanushy edi ghoy. Tipti sol ýrdisten de aiyrylyp qalugha qalay jol bergenbiz?
Ahmetov, Ábdishev, Ermegiyaev... Kelesi kim?
Men keyde memleket basshysyn qatty ayaymyn. Tóniregindegi «tonnyng ishki bauynday» bolyp jýrgender aramdyqtaryn basshygha kózboyau etip ótkizetin tәrizdi.
«Kimde-kim óz qyzmetin asyra paydalanyp, memleketimizge, halqymyzgha ziyan keltirer bolsa, kim ekenine qaramastan qatang әri әdil jazalanuy kerek» dedi jaqynda Preziydent. Memleket basshysynyng osy sózin iske asyratyn, jany da, ary da taza ýzengilesteri tónireginde bar ma eken qazirgi kezde?..
Jaqynda «Jas Alash» gazetinde Memlekettik qyzmet isteri jәne sybaylas jemqorlyqqa qarsy is-qimyl agenttigi qyzmetkerlerining preziydentke jәne basqa da lauazymdy túlghalargha jazghan ashyq haty jariyalandy. Týsingen adamgha búl hat – naghyz bomba! Ol – shyndyqtyng shyryldaghan dausy! Ol – traybalizmning eserlene esirektenuining kórinisin aighaqtau! Búl janayqaygha jasamaghan qylmysty qoldan «jasatyp», jazyqsyz jandardy qamatyp tastaghan qarjy polisiyasy basshylarynyng teris әreketteri sebep bolghan. Múndaygha der kezinde tosqauyl qoyylmasa, M.Kýshimbaev siyaqty aqty qaralaushylar barymyzdy joq etui mýmkin. Tazamyzdy bylghap, adaldarymyzdy shetinen qaralamaq. Q.Qojamjarov pen onyng orynbasary A.Shpekbaevtyng qaharynan yqpaghan qaraghandylyq adal qyzmetkerlerge alghystan basqa aitarym joq. Pәle-jalagha úrynyp ketpey, aman-esen jýrinder, azamattarym!
«Adaldyqqa basayyq, jemqorlyqqa qarsy kýres ashayyq» deytin taza niyettegi Serik Ahmetov bastaghan Arqanyng azamattaryna jala jauyp tastau – shekten shyqqandyq. Onsyz da júmyssyz sendelgen, qymbatshylyqtan taryqqan, tengesi qúldyrap qúnsyzdanghan qara halyq jaraly janyn qayda qoyaryn bilmey alasúryp jýr. Halyqtyng jýikesine shy jýgirte beruge bolmaydy!
Traybalizm dertine shaldyqqan top basqarghan aiyptau organynyng zanbúzushylyghy, kýdiktiler men kuәgerlerge hәm jәbirlenushilerge qysym jasalghany Qaraghandyda ótip jatqan sot barysynda aighaqtaldy. Osydan keyin múnyng Serik Ahmetov, Bauyrjan Ábdishev, Talghat Ermegiyaev sekildi arly azamattargha qarsy әdeyi úiymdastyrylghan әldebir klandyq toptyng qastandyq әreketi ekenine kózimiz jete bastady. Búghan T.Ermegiyaevting jeke jýrgizushisi Sayat Nәdirbaevtyng bas prokuror Ashat Dauylbaevqa jazghan aryzy qosymsha dәiek. Bizdegi tergeu amaldarynyng múnshalyqty soraqy dengeyde ótetinine qarap, jaghandy ústaysyn!.. «Preziydentke ghana senemin!» dep arasha súraghan S. Nәdirbaevty qughyndau әli jalghasyp otyrghanyna qarap, bizdegi әdildikting dengeyin bile beriniz.
Abylaydy úmytu, Tәttimbetti kózge ilmeu, Tәshenovty elemeu...
Arghyndargha qarsy jasalyp jatqan qudalau nauqanyna dәlel kóp. IYisi arghyn dey me, bar qazaqqa ortaq túnghysh gharyshker-batyrymyz Toqtar Áubәkirovting ózin shettetti. Bilim jәne ghylym ministri Aslan Sәrinjipovke, QazÚU rektory Ghalymqayyr Mútanovqa shabuyl kýsheydi. Kәsipker Bolat Ábilovti shetelge ketuge mәjbýrledi, Núrlan Smaghúlovty týrtpekteu tolastar emes.
Al endi últ kósemi Abylaydy elemeu, qazaq kýy ónerining sanlaghy, dәulesker kýishi Tәttimbetting 200 jyldyghyn jyly jauyp qong – tariyhqa, últtyq qúndylyqtarymyzgha jasalghan qastandyq. Ata-babanyng terimen suarylyp, qanymen tazaryp, azat etilgen kiyeli jerin Reseyge bergizbey, basyn bәigege tigip saqtap qalghan Júmabek Tәshenovting 100 jyldyq mereytoyyn dúrystap atap ótuge bolatyn edi ghoy. Ony aitasyz, qazaqtyng arghy-bergi tarihyn qopara jazghan qalamger Iliyas Esenberlinning 100 jyldyghy toylanbauy – últsyzdanuymyzdyng aighaghy.
Batyrymyz, akademik jazushymyz Mәlik Ghabdullinning mereytoyy eskerilmedi deyin desem, YuNESKO-nyng tizimine engen hәkim Abaydyng 170 jyldyghyn jetim qyzdyng toyynday etip audanda ótkizgeni esime týsip, tilimdi tistey qoyamyn.
Jә, kýdik-kýmәndi, ókpeni osymen dogharayyn.
Toqsan auyz sózding tobyqtay týiinin aitar bolsam, ruaralyq arazdyqty qozdyratyn, tútas halqymyzdy qaq jaryp qana qoymay, bólektep-bólshektep, qiyan-keski shiyeleniske úshyratatyn tóbemizdegi oqshau toptyng tezirek tәubasyna keluin qadaghalayyq. Áytpese, traybalizmning ushyghuynan anau Ruanda, Somali, Liyberiyadaghyday azamat soghysy bizde de tútanyp ketu qaupi bar. Traybalizmning tamyryna balta shabylghanda ghana el iygiligi topqa emes, kópke qyzmet etedi.
Edige AQJOLDIYN
"Qala men dala" gazeti
MAQALANYNG "QALA MEN DALA" GAZETINDE JARIYaLANGhAN NÚSQASY
