Týrkilerge ortaq tarihty úighyr ghalymdary «tonap» jatyr. Bishkektegi «Demokratiya» qúqyq qorghau úiymynyng tóraghasy Túrsyn Islam Niyazúlynyng «Qytay әlemge qauip tóndirdi» (Kitay ugrojaet miru) atty kitabyn oqyp shyghyp, osynday oigha qaldyq. Avtor týrki halyqtarynyng betkeústar Mahmúd Qashqari, Ámir Temir, Álisher Nauay syndy túlghalaryn úighyr últynyng ókili etip iyemdenip alghan. Tipti «Oghyz han túnghysh úighyr imperiyasyn qúrdy» dep jazady. Onyng derekterine sensek, Kýltegin, Bumyn qaghan, Túmar hanshayym, Edil patsha – barlyghy da úighyr bolypty-mys. Búl týrkiler tarihyn búrmalau emes pe?

Túrsyn Islam Niyazúlynyng «Qytay әlemge qauip tóndirdi» atty búl kitaby 2010 jyly Stambul qalasyndaghy «Mudaraba» baspasynda jaryq kóripti. Myng taralymmen jaryq kórgen kitaptyng syrtqy múqabasy, BBK, ISBN-i joq. Kitap Stambul qalasynda jaryq kórgenning ózinde resmy tirkelmegeni kórinip túr. Kitap Úighyrstannyng tәuelsizdigi men bostandyghy jolynda kýresken azamattargha arnalypty. Búl enbekting avtory Túrsyn Islam Niyazúly 1936 jyly Qúlja qalasynda tuyp, 1955 jyly Qyrghyzstangha kóship kelgen eken. 1989 jyly «Ittipak» úighyr qoghamyn qúrugha atsalysqan. Qazir «Demokratiya» qúqyq qorghau úiymynyng tóraghasy hәm Býkilәlemdik Úighyr kongressining kenesshisi qyzmetterin atqarady-mys. Endi osy azamattyng derekterine nazar salynyz.

Mahmút Qashqary – HI ghasyrdaghy Úly úighyr oishyly.

(Dúrysy: Mahmúd Qashqary (tolyq aty-jóni Mahmúd ibn Ál-Qúsayyn ibn Múhammed) (1029–1101) – týrki tilderining túnghysh sózdigin qúrastyrushy, ensiklopedist-ghalym, ataqty «Diuany lúghat-at-týrik» enbegining avtory). 

Álisher Nauay – HV ghasyrdaghy Úly úighyr aqyny.

(Dúrysy: Nauay Álisher (Nizameddin Mir Álisher) 1441 jyly dýniyege kelgen. Týrki halyqtaryna ortaq úly aqyn, oishyl, memleket qayratkeri).

Ámir Temir Úighyr taypasynyng Barlas úrpaghynan taraydy.

(Dúrysy: Ámir Temir (1336–1405 j.j.) Temuridter imperiyasynyng negizin qalaghan, Barlas ruynan shyqqan. Barlas ruy – týrki tildes taypalardyng biri). 

Jalpy týrkilerge ortaq túlghalardy osylay iyemdenuge bola ma?

Oghyz han qúrghan túnghysh Úighyr imperiyasynyng tuy. 

(Ghún-qazaq, ghún-qyrghyz dep bóluge eshkimning haqysy joq).

Osy kitapta taghy bir qyzyq jayt bar. Eshqanday týsiniktemesiz biraz túlghalardyng sureti jariyalanghan. Mәselen, Bumyn qaghan, Kýltegin, Edil patsha, Túmar hanshayym (Tomiriys), Oghyz han t.b. Barlyghynyng da keskin-kelbeti úighyr últynyng ókiline úqsatylghan. Búl sanagha jasalyp jatqan shabuyl emes pe? 

Týiin

Túrsyn Islam Niyazúly kitabynyng siltemelerinde Qazaqstandyq ghalymdardyng da enbekteri jýr. Mәselen, Almas Túrghynnyng «Uygury» (2008 jyly Almatyda jaryq kórgen), Sәbit Ábdirahmannyng «Uygurnama» (2005 jyly Almatyda jaryq kórgen), Qasym Masimiyding «Istoriya uygurskoy derjavy» (2000 jyly Almatyda jaryq kórgen) atty kitaptary. Qazaqstanda basylyp shyqqan búl kitaptarda ne jazylghan? Olarda da osynday búrmalaushylyq bar ma? Endigi saual osy... 

Qanat Birlikúly

Abai.kz