Álemdik sayasatta Dyng Shaupiyndy (Den Syaopiyn) bilmeytin jan joq. Ol býgingi Qytay ekonomikasynyng qaryshtap damuyna bastamashy bolghan – úly reformator, úly sayasatker. Qazir kýlli hanzu últynyng ókilderi Dyng ataydy qúrmet tútady. Onyng auzynan shyqqan әrbir sózdi Qytay halqynyng qúndylyghy dep baghalaydy. Nege? Kórshindi terenirek tanymaq bolsan, onyng oiymen sanasuyng qajet. Dyng Shaupiynning ne aitqandaryna qúlaq týreyikshi.

«Biz siyaqty qarttar, bastysy, iske aralaspay, jastardyng erkin júmys isteuine jol ashyp, qazirgi joldastardyng pisip-jetiluine mýmkindik beru. Qarttar sanalylyqpen oryn bosatyp, jastargha janamalay kómektesui, basqalargha kedergi bolatyn is istemeui kerek. Layyqty istelmegen isterge de izgi niyetpen kómektesip, keyingi úrpaq izbasarlardy baulugha nazar audaru kerek. Men qartayghanda qatelik ótkizip almau ýshin qoymay jýrip, demalysqa shyqtym. Qarttardyng ózindik artyqshylyghy bolghanymen, onay qyrsyqtana qalatyn kemshilikteri de bolady. Sondyqtan qarttarda da biraz sanalylyq bolghany jón. Qartayghan adam ómirining sonynda qatelik ótkizip almauy kerek. Sol ýshin onyng kishipeyil bolghany jón».

«Halyqaralyq jaghdayda kóptegen elder Qytay jónindegi sayasatyn mening auyryp jatyp qaluymmen nemese ólimimmen baylanystyryp otyr. Men búl mәseleni talay jyldan beri angharyp kelemin. Bir memleketting taghdyry bir-eki adamnyng abyroyymen baylanysty bolsa, ol óte qaterli bolady. Ángime shyqpasa oqasy joq, әngime qozghala qalsa ony jiystyrudyng ózi múng bolady». 

«Ming imperatory Chynzu dәuirinde Jyng Hynyng teniz arqyly batysqa jasaghan sapary esikti ashyq ústau bolar. Chyng Zu ólgennen keyin Ming imperiyasy birtindep qúldyrady. Keyin Ching imperiyasynyng Kang Shi, Chyanlúng dәuirinde de esik ashyq ústalghan joq edi deuge bolmaydy. Ming imperiyasynyng orta sheninen eseptegende, apiyn soghysyna deyin 300 jyldan astam tomagha-túiyq boldyq. Kang Shy zamanynan eseptegende de Qytay 200 jylgha tayau tomagha-túiyq boldy. Úzaq uaqyttan bergi tomagha-túiyqtyq Qytaydy mesheulik, nadandyq kýige týsirdi».

«Dýnie damyp barady, tehnika jaghynan algha baspasaq, ozbaq týgil ilese de almaymyz, shyn órmeleushilik sonda bolady, biz dýnie jýzindegi ghylym-tehnikanyng ozyq jetistikterin óz damuymyzdyng bastalar nýktesi etuimiz kerek».

«Qytaydyng isin jaqsy isteu ýshin, sózsiz ózimizdi tyyanaq etuimiz, ózimizding ereksheligimizge qaray isteuimiz kerek, býkildey ózge elding ýlgisimen Qytaydy gýldendiru mýmkin emes. Dese de Qytaydyng óz esigin tars jauyp alyp qúrylys jýrgizuine de bolmaydy, shetelding ozyq tәjiriybelerin qabyldap, shetelding qarjysynan, tehnikasynan útymdy paydalanu arqyly damuymyzdy jedeldetuimiz kerek».

«Kapitalizm − feodalizmnen abzal. Keybir nәrselerdi kapitalizmdiki deuge bolmaydy. Mysaly, tehnika − ghylym, óndiristi basqaru − ghylym, búlar − әrqanday qogham, әrqanday el ýshin paydaly nәrseler. Biz ýzdik tehnikany, ýzdik ghylymdy, ýzdik basqaru ónerin ýirenip, sosializm ýshin qyzmet etemiz. Al búl nәrseler tapqa jiktelmeydi».

«Ghylym-tehnika − adamzattyng enbek jemisi. Sheteldikterding Qytaydyng jetistikterinen paydalanuyna bolady, búghan bola olar shetelding qúly bolu filosofiyasynan qoryqpaydy. Sondyqtan shetelding qúly bolu filosofiyasyn qaperimizge almay dýniyejýzindegi eng ozyq jetistikterding bәrin ýirenip jәne engizip, ony ózimizding negizimizge ainaldyruymyz kerek».

 «Men olargha ‹ýmitkerlik› deytin bir auyz sózben ghana jauap berip kelemin. Aspan qúlap kele jatsa da saspau kerek, ony kóteretin taghy bireu shyghady».

«Qytaydyng sosializmi ózgermeydi. Qytay eng sonyna deyin ózi tandaghan sosializm jolymen jýre beredi. Bizdi eshkim de qysymmen qúlata almaydy. Qytay qúlamay túrsa, dýnie jýzi halqynyng besten biri sosializmge tabandy bolghany emes pe?».

«Býkil ómirimde betke salyq bolarlyq is istegemin joq. Mening sózimdi myqtap jazyp alynyz, tek jaqsy niyetten jasalghan qatelikter degeni bolmasa, men birsypyra qatelik ótkizdim, jýieden Mau Zydúng joldas ótkizgen qatelikterde de mening ýlesim bar. Qatelespeytin adam bolmaydy. Búrynghy qatelikterding bәrin tóragha Mau Zydúngha ghana audara salu adamdyqqa jatpaydy».

«Bizding qol jetkizgen tabystarymyzdy jalghyz adamgha tәueldey salugha әste bolmaydy, qayta ony kópshilik joldastardyng qúlshynysynyng nәtiyjesi, jogharyda ortalyq komiytet pen joghary dәrejeli oryndardyn, tómende qalyng kadrlar men halyq búqarasynyng jәne teng dәrejedegilerdin, kórshiles oryndardyng qúlshynysynyng nәtiyjesi dep qarau kerek. Elding enbegin maldanuymyzgha, jogharynyng dúrys basshylyghyn, basqa joldastardyn, әr jaqtardyng qúlshynysyn týgel ózimizge telip aluymyzgha әste bolmaydy».

«Osylay aitugha men aqylymyn, óitkeni men qatelik ótkizgemin. Ózimdi alyp aitsam, qateligim 4 ýles, enbegim 6 ýles bolsa, istegen isterimning 60 payyzy jaqsy, 40 payyzy onsha jaqsy bolmasa, soghan da shýkirlik etemin, kóp bólimi jaqsy ghoy».

("Dyng Shaupiynning maqalalarynan tandamalylar". "Últtar" baspasynyng 1994 jylghy basylymy)

Abai.kz