Qazaq kinosyn sózsiz týrde kenestik jәne tәuelsizdik kezenindegi dep ekige bóluge bolady.

Ókinishtisi, qazaq kinosy eki kezende de qazaq últynyng mýddesine júmys istegen joq. Alghashqysy kommunizmdi dәriptese, qazirgisi halyqty azghyndatyp joi (A.Dallestin) sayasatyn nasihattauda. Degenmen eki kezendi salystyryp qarar bolsaq, kenestik kezendegi qazaq kinosy astarlap bolsa da, qazaqtyng últ bolyp saqtaluyna әldeqayda kóp ýles qosty.

Qazaq kinosyn sózsiz týrde kenestik jәne tәuelsizdik kezenindegi dep ekige bóluge bolady.

Ókinishtisi, qazaq kinosy eki kezende de qazaq últynyng mýddesine júmys istegen joq. Alghashqysy kommunizmdi dәriptese, qazirgisi halyqty azghyndatyp joi (A.Dallestin) sayasatyn nasihattauda. Degenmen eki kezendi salystyryp qarar bolsaq, kenestik kezendegi qazaq kinosy astarlap bolsa da, qazaqtyng últ bolyp saqtaluyna әldeqayda kóp ýles qosty.

Qazirgi zaman iyleuining ólshemine salsaq, erlik dep baghalar edim. Sol kezdegi qay kinony alyp qarasaq ta, mýmkindiginshe qazaq últynyng jyrtysyn jyrtqanyn bayqaymyz. Bir mysalmen aitar bolsam, «Jaushy» kinosynda qazaq qyzynyng ary men namysyn sheber qorghatyp, «biriksek jer qayysqan qol ekenbiz ghoy» dep qazaqtyng basyn biriktiredi. Túnyp túrghan netken últtyq ruh! Kósh bastar dep ýkilegen «Kóshpendiler» kinosy múnyng janynda dalada shang qauyp qalady. Tylsym tabighattyng zandylyghy boyynsha, qanday da bir tuyndy, enbek bolsyn últtyq tamyrmen astasyp jatuy tiyis. Tamyry joq tuyndynyng ghúmyry jylt etken jyltyraqpen ten. Bodandyq tústyng ózinde týsirilgen «Qyz Jibek», «Shanyraq», «Kókserek», «Mening atym Qoja» siyaqty kinolar dengeyine jetetin әri últtyq qúndylyqtardy nasihattaytyn tuyndylardy egemen el bolyp, etek-jenimizdi jighan býgingi kýni týsire almauymyz - beysharalyq. Jogharyda atalghan kinotuyndylar últ tamyrymen astasyp jatqany ýshin de ghúmyry úzaq boldy. Basa aitu kerek ol kezende qazaq últynyng ruhyn óltirmey kýresken ziyaly qauym boldy. Biz bile bermeytin qanshasy ishqúsa bolyp, últy ýshin kýresti. Al qazirgi kezende ziyaly qauymnyng bar ekenine halyqta kýdik payda bolghany jasyryn emes.

Suretke qaraghan adam birinshi ózin izdeytini siyaqty, әr adam ózin kinodan kórgisi keledi, últ qaharmany bolu qalauy bar. Kinodan ózin kórgen adamnyng qanday kýide bolatynyn bilesiz. Sol siyaqty qazaq últy da óz kelbetin, týrin kinodan kórgisi keledi, ózin izdeydi. Sheteldik bir kinony tanystyrmay-aq orta tústaghy sujetterin kórsetse, onyng qytaydyn, týriktin, ne orystyng kinosy dep birden tabamyz. Óitkeni kinonyng kelbeti, tili jәne qay elding iydeologiyasyn nasihattap jatqandyghy bәri kórinip túrady. Búryndary elding bolashaghyn jastaryna qarap biletin bolsa, qazir kinosyna qarap bayyptaymyz. Al qazirgi qazaq kinolarynda qazaqtar ózin kóre almaghany ýshin kenestik kezendegi qazaq kinolaryn әli úmyta alar emes.

Qazirgi qazaq kinolary jóninde songhy uaqyttary týsirilgen qazaq kinolaryn qarap jәne bir kinony bastan ayaq týsiruge atsalysqannan keyin tuyndaghan pikirimmen bóliskendi jón sanadym.

Barlyghymyzdyng kózimiz jetkendey, qazir qalyng kópshilikting oqyghan kitabynyng sanynan kórgen kinosynyng sany basym. Tom-tomdaghan kitap oqyghannan sol turaly týsirilgen kinony kórudi, kitap satyp alghannan kino satyp alghandy jón sanaghan zamanda kinonyng tendessiz psihologiyalyq-iydeologiyalyq qaru ekeni moyyndaldy. Sonymen birge eng ýlken qaru kino ekenin eskergen elder әlem halqynyng sanasyn jaulau ýshin aqparattyq soghys maydanyn bastap ta ketti. Endi sanamyzdy oirandap jatqan osynday zamanda rejisserlardyng solargha qosylyp, halqymyzdyng sanasyn búzuy esh aqylgha syimaydy.

Rejisserlarymyzdyng týsirgen kinosyna qarap tipti halyqtyng jauy ma degen oigha qalasyn. Qazaqstandy qorlaytyn «Borat» kinosyna qarsy kino týsiretin shyghar dep jýrsek, kerisinshe sol kinonyng jalghasy ispettes halyqty qorlaytyn kino týsirip әlek. Mýmkin halyqty tanqaldyrghysy keler. Eger qazaq namysty últ bolsa, budjet qarjysyn talan-taraj etip, meyli ol jeke bireuding qarjysy bolsyn, qazaqty qorlaytyn kino týsiruge jol bermeui kerek. «Kelin», «Qaroy», «Mahabbat tәlkegi (Ironiya Lubviy)», «Oypyrmay», «Qayrat chempion. Devstvenniyk», «Áke qorlyghy», «Tulipan» kinolary qazaqtyng saltynda joq dәstýrlerdi nasihattap, azghyndyqty, arsyzdyqty kórsetu arqyly halyqtyng sanasyn búzuda. Kez-kelgen qazaqtyng kinosyn qarap otyrsanyz, azghyndyqty nasihattap jatady. Ayy-kýni jaqyndaghan әieldi zorlau, balasynyng anasyn óltirui, qazaqtyng qyzy. Búl netken namyssyz halyq, namyssyz rejisserlar, namyssyz biylik. Qazaqtyng qyzyn jezókshe etip jarnamalau qarqyn alyp, qorlaudyng epiysentrine ainaldy.  Bile bilgenge búl ýrdis últtyng qorlyqpen jeniliske úshyrauynyng simvoly. Álemdik tarihtan bәrimizge belgili, jenilgen elding qyzyn qatyndyqqa әketip, osylay últty qorlaytyny. Bótenge qyzyn qoldan beru - búl jenilisting belgisi. Kim ne dese de búl - aksioma. Últaralyq birlikti nasihattap jýrmiz degen sóz tek aldausyratu. Qyzyn búzu degen últyn búzu degen sóz. Qazaqtyng jigitine bóten últtyng qyzyn әperu arqyly da nasihattaularyna bolady ghoy. Búl jenisting simvoly. Biraq qazaqty qúrtugha kiriskenderge búl únamaydy. Eger olar shyn qazaqtyng janashyry bolsa isimen dәleldesin. Qazirgi rejisserlar qazaqtyng jauy. Búl fakti. Kezinde qanday bodandyq búghauda bolsaq ta ruhty aghalarymyz «Shanyraq» qalghanday, súlu tabighatymyz joqtay әser qaldyrady. Qazaqtyng týsiniginde «jaqsy sóz - jarym yrys» degendey jaqsylyqty nasihattasang jaqsylyq bolmaushy ma edi.

Qazaqtyng janyn týsinbeytin rejisserlardyng halyq psihologiyasyn búzatyn kinotuyndy shygharuyna, barlyq resurstarymyzdy talan-taraj etkenderge biylik qatang jaza qoldansa. Nege basqa elge únau ýshin nemese solardyng jýldeleri ýshin ghana kino týsiruimiz kerek.

Onday elderge óz iydeologiyasyn nasihattaghanda ghana únaysyng ghoy. Sonda bóten elding qolshoqpary bolyp, sol elding iydeologiyasyn nasihattaghanda qazaqqa ne payda. «Qazaqfilimdi» synay qalsang boldy shetelden alghan jýldelerin sanay bastaydy. Tipti kinolaryn kóbinese orys tilinde týsiretin «Qazaqfilim» atauyn «Orysfilim» dep auystyrsa degen úsynysym bar. Memlekettik tútastyghymyzdy úlyqtamaytyn kinonyng bizge memleketshildikti úghynghan, últym deytin azamattardyng týsinigi jetkenimen, tәjiriybesi jetpey jatqan tústa olardy kótermelep, qoldaudyng ornyna jan-jaghynan júlmalap tastadyq. Sebebi, qazaqtyng birligin, últtyghyn nasihattaytyn kinolar dýbara rejisserlarymyzgha únamaydy. Qazaqty azghyndatyp joy sayasatyna qarsy. Sondyqtan últtyq namysy joghary rejisserlar qatty syngha úshyraydy. Biraq olar halyqtyng kónilinen shyghady. Óitkeni halyqqa tәrbiyeni, imandylyqty uaghyzdaytyn/nasihattaytyn osy kino ghana. Últym degen rejisserlar ghana memlekettik, últtyq qauipsizdigimizdi qorghaytyn, últtyq birligimizdi nasihattaytyn kinolar týsiredi. Sondyqtan biylik, halyqtyng talghamymen sanasa otyryp halyq kóretin kino týsiruge bet búruy kerek. Halyqtyng qarjysyna halyq kóretin kino týsiruin nege talap ete almaymyz.

Alysqa barmay-aq әkesining qyzyn zorlauy, jezókshe kelin, hayuantektes ómir sýru salty, tipti adam auzy barmaytyn sujetter... Nege búl namyssyz rejisserlar qazaq qyzynyng aryn taptap әlek bolady? Qay kinosyna qarasanyz qazaqtyng qyzyn jezókshe etip kórsetedi. Soghan qarap qazaq qyzyn úyattan júrday namyssyz maqúlyq pa dep oilap qalasyn. Búl tipti kino týsiru barysynda ýrdiske ainalyp bara jatyr. Amanjol Aytuarovtyng «Dala ekspresinde» qazaqtyng qyzy fransuzdyng qoljaulyghy bolsa, Qazaqstan, Germaniya, Fransiya birigip týsirgen «Úljan» kinosynda da fransuzdyng qoljaulyghy, «Mahabbat tәlkeginde» orystyng qoljaulyghy, «Astana - mening mahabbatymda» týrikting qoljaulyghy, janadan jaryqqa shyghayyn dep jatqan «Ghalamtordaghy mahabbat», «Nerealinaya lubovi», «Qara mayor» kinolarynda taghy da ary taptalatyn kinosynda qazaqtyng jigitine orystyng qyzyn әpergen edi ghoy. Tipti sýisinesin! Sol kezdegi kinonyng eshqaysysynda qazaq qyzyn eshkimge qorlatpaghan. Qysqasy últaralyq birlik úranymen aralas nekeni nasihattaushylar ghasyrlar boyy taza saqtaghan qanymyzdy búzudy onymen birge últymyzdy joydy myqtap qolgha alypty. Shyndyq osy!

Azghyndaghan tuyndylardyng nәtiyjesinde Qazaqstan degende artta qalyp, damymay qalghan eldi, qazaq auyly degende qúryp bitken auyl, tozyghy shyqqan Mәdeniyet ýii, qirap jatqan mekeme, júpyny adamdar ghana elesteydi. Búl - dýbara rejisserlarymyzdyng sanamyzda qalyptastyrghan kartinasy.

Kinolarynan kórkine kóz toyatyn, symbatyna jan sýisinetin kórinis kórmeysiz. Qazaq dalasynyng tamasha tabighatyn da kóre almaysyz. Onyng ornyna oirany shyqqan auyldy kórsetip, ensenizdi ezip jiberedi. Bizde bәri qúryp qanshalyqty keregi bar. Múnday әreketimizden angharghanymyz biz ózimizdi ózimiz syilamaghan son, ózimizdi ózgege jalynyp-jalpayyp qadirletuge kóshken sekildimiz. Negizinde naghyz otanshyldyqty oyatar sezim - óz últynnyng keremet batyrlyghy men súlulyghyn úghynu jәne óz jerinning ghajayyp kórikti ekenine kóz jetkizu emes pe?!

Kino kórgende Otangha degen sýiispenshiligindi oyatatynday, qazaq bop tughanyna baqyttymyn dep maqtanatynday, otan ýshin qyzmet etuge, jan beruge dayar bolatynday sezim qaldyratyn bolsa shirkin. Osy atalghan ólshemderge osy kezge deyin týsirgen qay kinomyz layyq. Barlyq elderde (kórshilerimizResey, Ózbekstannan bastap) otansýigishtikke baulityn kem degende 5-6 kinolary bar.

Osy ólshemder sarynyndaghy kinolardy biylik týsirmey jatqan son, halyq ózi-aq ózine qajetti kinony týsire bastady. Dese de kórshilerimizding ózi últtyq qúndylyqtaryn, últtyq namystaryn qazirding ózinde qyzghyshtay qorghap jatyr. Ózbekter «Qyz abyroyynyng salmaghy» filimin týsirgen Umida Ahmedovany «qyzdarymyzdyng psihologiyasyn búzady» dep sottap, týrmege japty. Ózining últtyq namysyn eshkimge taptatpaytyn ózbek biyligindegi azamattardyng osy isine tәnti bolmasqa sharamyz joq. Qarjynyng kýshimen ózbek últynyng abyroyy-qyzdarynyng sanasyn evreylik kýshter tarapynan búzghysy kelip edi, ózbek biyligi jol bermedi.

Qazaqtar óz qyzdaryn, kelinderin jezókshe etip «Kelin» kinosyn týsirgennen keyin ózbekter «Super kelinshek» degen keremet kino shyghardy. Ortalyq Aziyamen qatar Resey de diskisin satyp alyp jatyr. Nege? Sebebi adamnyng janyna jaqyn kino. Adamgershilik jaqsy surettelgen.

Eshki sýirep, anasyn óltirip jatqan eshkim joq. Olar adamgershilikti, últtyq mýddeni ónerden joghary qoya bildi. Bizdegi jaghday últtyq mýddeden toptyq mýddeni joghary qoyyp, ózi oidan shygharghan salt-dәstýrlerdi nasihattap halyqtyng sanasyn búzuda. Jaraydy búryndary kim jabayy bolmady delik. Bylyq barlyq halyqta bar. Biraq eshqaysysy óz bylyghyn kórsetpeydi.

Áriyne, qazaq kinosynda múnday jaghday birden qalyptasqan joq. Jýieli týrde jýrgizilip keledi. Baylyghyn, jerin iyelenu ýshin jergilikti últty azghyndatyp joiy sayasaty búrynnan bar. Mysalygha, SRU-ding diyrektory Allen Dallesting (sonyng atyn jamylghan evreyler) Kenes Odaghyn qiratu ýshin birinshi psihologiyasyn búzu arqyly azghyndatyp joidy kózdemeytin be edi? Sol A. Dalles bastap bergen halyqty hayuandyq sanagha týsirip qúrtu sayasaty qazir Qazaqstanda artyghymen oryndalyp jatyr.

Oghan qoghamymyzdyng shekten tys azghyndap ketkeni dәlel. Qazirgi qazaqqa qarap qazaq qynjylady. «Qazaqtyng jauy qazaq» degen siyaqty kóptegen qauipti týsinikter qalyptastyrylyp jatyr. Al búryndary shyn mәnindegi qazaq degen atqa layyq últ sezimin tereng ústay, júmbaqtay bilgen últ emes pe edi? Qúran, adamgershilikti, ardy, imandy nasihattaghandyqtan sanaly babalarymyz Islam dinin qabyldaghan. Al sol ardy janynan da joghary qoyghan qazaqtyng úlylyghyn nasihattaytyn bir kino týsirildi me? Qazaqta Abaydan ýlken eshkim joq, sol Abayymyz turaly óz dәrejesinde kino týsirildi me? Kórdiniz be bitpeytin súraqtar kóbeyip barady.

Bәrinen búryn nәtiyjege qarayyq. Endigi kezekte bir әleumettik zertteuge qúlaq assaq. Qalay oilaysyz Qazaqstannyng ontýstik aimaghynda qay elding kinosy myqty? Mine, mәsele. Áriyne ózbekting kinolarynan bas kótermeydi. Ózbek kinosy bastala qalsa ishken asyn jerge jerge qoyady. Ózbek kinolaryn kórsetetin ózbegi bar jergilikti kanaldary bar samsap túr. Odan qaldy búrysh-búryshta ózbek kino diskilerinen kóz ashpaysyz.

Ózbek әrtisi, әnshisi bar qaysysy qay kinoda, qanday rólderde oinaghanyna deyin mayyn tamyzyp túryp әngimeleydi. Qaltasyna az ghana qarjy týskeni toy-dumandaryna ózbekting ónerpazdaryn shaqyru bәsekege ainalghan. Ózbek óleng aita bastasa jas kәrisi demey úrshyqtay ýiirilip biyley jóneledi. Múnyng barlyghy ózbek iydeologiyasynyng sanamyzdy jaulap alghandyghy. Birde Shymkentte kino satushy qazaq qyzynan «ózbek kinolaryn týsinbeymin, qazaqshasy bar ma?» desem, «onda túrghan eshtene joq, bir eki ret kórgennen keyin әste-әste týsinip ketesiz» dep qarap túr. Bizdi ózbek kinolary jaulasa, qazaq kinolary Ózbekstannyng esigin de syghalay almay otyr. (Bilesiz ghoy kenestik kezende qazaq kinosy Ózbekstanda kóp kórsetilipti). Ózbek kinosymen bәsekelese almay otyrghan qazaq kinosynda ne sapa bar. Áriyne biz Gollivudtyq dengeydegi kinolarmen emes ózimiz dengeyles kórshilerimizding kinolaryna bәsekelese almay otyrghan song ne súraymyz? Tipti bizding mensine bermeytin qyrghyz kinolarynyng ózinde ózge últtyng qyzdaryn qyrghyzdyng jigitine berip últyn úlyqtaydy. Jezókshe qyrghyz qyzdarynyng ózinde «últtyq namysy» bar. Olar ózderin «júmys» barysynda qyrghyz degen atqa kir keltirmes ýshin qazaqpyn dep tanystyrady eken.

Osy jaghdaylardyng nәtiyjesinde qazaq kinosy memleket ishindegi prokattyng 3 payyzyn qúrap otyr eken («Qazaqfilimnin» resmy deregine sәikes). Búl birinshiden, bәsekelestik turaly zangha qayshy, ekinshiden últtyq qauipsizdigimizge qauip tóndiredi. Óz kinoteatrlarymyzda bәsekelese almay jatqan sebebi kinoteatrlar jekemenshik, olar tek payda kózdeydi. Qazaq kinolary arsyzdyqty nasihattaghany ýshin ol kinogha eshkim barmaydy jәne kinoteatrlardy shyghyngha batyrady. Halyq tútynbaytyn múnday kereksiz ziyandy tauarlardy jasau kimge tiyimdi? Bir sózben aitqanda «Qazaqfilim» halyqtyng aqshasyn sheteldik akterlerge tóleydi jәne solardyn   iydeologiyasyn jýrgizedi. Onda Qazaqstannyng últtyq qauipsizdigin kim oilaydy? Elbasy «qazaq kinosy jastardy patriotizmge tәrbiyeleytin bolsyn» degen tapsyrma berse de, «Qazaqfilim» nәtiyje shygharar emes.

Sizge endi osynday jaghday tuyndatyp otyrghan rejisserlarymyzdyng oilau qabiletin, niyetinen mysaldar keltire keteyin. Betke tútar rejisserimiz Satybaldy Narymbetov aitady: «Men ózim bilem qanday Mústafa jasasam. Qalasandar ózdering de Mústafalaryndy týsirinder» deydi. Halyqtyng aqshasyna týsirip jatyp halyqpen sanaspaytyn bizding rejisserlarymyzdyng ózi sanasyz bolghannan keyin kimge renjiymiz. Salghan asfalitymyz únamasa ózdering salyndar, operasiyam únamasa ózing operasiya jasa degenmen birdey. «Sizderding týsirip jatqan kinolarynyzdan kórermender nendey tәrbie alyp otyr?» degen súraqqa Qazaqfilimdegi   D.Amantay «Qazaq kórermeni sonshalyqty tәrbiyelengisi kelip túr ma ne?... Kinogha tiyise beretinder júmyssyz erigip jýrgender... Kino degen lәzzat alu» deydi. Bir shyndyqty aitayyn, tәuelsizdikten keyin týsirilgen qazaq kinolary auyldaghy qazaqtargha jetpey jatyr. Jetse elde tónkeris bolatynan esh shýbәm joq. Myna kinolardyng tas-talqanyn shygharady. Auyl qazir kәris pen týrikting kinosyn kórip bas kótere almay otyr. Átten, auylda qazaq kinolaryn talqygha salyp jatqan internet te joq.

Tyng oi, óner dep jýrgen «Qazaqfilim» rejisserlerin azghyndyq sanadan asa almay jýrgender deuimizge әbden bolady.

Jekesi bar memlekettigi bar qay-qaysysy bolmasyn rejisserlardyng jeke qúqym, jeke pikirim, jeke mýddem degenin doghartu kerek. Kino - halyqty tәrbiyeleytin qúral. Al sol qúral arqyly ózining jeke qúqyn halyqtyng qúqynan joghary qongy әdilettik pe? Eger de últtyng mýddesine, últtyng qúqyghyna qayshy keletin bolsa onday kinony rejisserimen qosa joi kerek. Óitkeni bizde jeke mýddeden últtyng mýddesin joghary qoyghan jaghdayda ghana ishki qauipsizdigimiz saqtalady.

Eger de qazaq kinosy aitarlyqtay keremet bolsa nege keyipkerlerimiz joq? Ornyna sheteldik keyipkerlerdi tanidy. Kinonyng shyn baghasyn halyq beredi. Halyq qazaq kinosyn qabyldamaghanyn osydan-aq biluge bolady. Qazaq kinosynyng salmaqty emes ekendigin kinoteatrlargha ýlken kisilerding emes tek jastardyng ghana baruynan angharugha bolady.

Jenil oily, arzan kýlkige qúrylghan kinolardyng dengeyi osy. Bizding rejisserlarymyzdaghy problema qazaq halqynan alys, últtyq ruhy joqtyghy.  Olar qazaq kóretin kino týsirmey kerisinshe qorlaytyn kino týsire bastaghan song tәjiriybesi, bilimi joq bolsa da qazaqtyng namysyn qorghaugha kirisken E.Raqyshev siyaqty rejisserlar qazaq kóretin kino týsire bastady. Áriyne sapasy tómen bolghanmen halyq jyly qabyldady. Biraq biylik, qazaqtyng mәselesin kóteretin osynday әuesqoy kinolardy  synaghannan góri, onyng kәsiby týsiriluine kómektesse ghana halyqtyng qoldauyna ie bolady. Qazirgi qazaq kinolarynda  Qazaqtyng bet-beynesi, jýregining lýpili bolmaghandyqtan sol kenes uaqytyndaghy qazaqtyng jany, iyisi bar kinolardy ansap otyrady.

Kinogha belgili bireuding mereytoyy jaqyndaghanda ghana týsiriletin kadr dep emes aldymen psihologiyalyq-iydeologiyalyq qaru jәne biznes dep qarau kózqarasyn qalyptastyru kerek. Búdan shyghatyn qorytyndy, mynaday jahandanu zamanynda eng ýlken soghys - ol psihologiyalyq- iydeologiyalyq soghys. Al múnday soghystyng basty qaruy - kino.

Kenes Odaghy syndy túla boyy qarugha toly imperiyanyng ózi bir oq shygharylmay-aq iydeologiyalyq soghysta jenilgendigi bizdi oilandyruy kerek. Sebebi Kenes imperiyasy, halqynyng miyna iyelik ete almay qaldy. Yaghny teledidarda, kinoteatrlarda (halyqtyng miynda) jappay sheteldik kinolar qaptap ketti. Sol kezdegi agha buyn shetelding kinosy dese delebesi qozyp, kinoteatrlargha qaray aghylatynyn eske týsiruge bolady.

Múny aityp otyrghan sebebim, kino arqyly jýrgizilgen iydeologiyalyq soghysta jeniluding saldaryn eskertu. Eger de últ, memleket bolyp qalamyz desek kóptep-kómektep qalayda qazaq kinosyn damytuymyz qajet. Óitkeni soghystardyng eng songhysy әri eng auyry psihologiyalyq-iydeologiyalyq soghysta qazaq aman qalsa, onda qazaqtyng kóretin kýni bar degen  sóz.

Bir kinorejisser aitqanday «tarihta ne jazylsa da, kim jazsa da manyzdy emes, óitkeni halyq sanasynda tarihty qalay qalyptastyru, qalay kórsetu bizding qolymyzda» degen eken. Eger de sanamyzdy shyrmaghan qúldyq kinolentalardy ysyryp tastap ótken tarihymyzgha kóz jýgirter bolsaq, shyn mәninde tarih әrdayym sol sәttegi sayasattyng mýddesine qaray ózgerip otyrghan. Halyqty sonyna ýiire bilgen alyp memleketter fashistik Germaniyada kinonyng qúdirettiligin bilgendikten arnayy Propaganda ministrligi arqyly, odan Kenes Odaghy da qalyspay kinoindustriyany ókimet baqylauyna alyp, propaganda kinolary arqyly halyqtyng sanasyndaghy tariyhqa «ózgertuler men   tolyqtyrular» engizgen. Kinonyng qúdirettiligi sonda, «Admiral» kinosy arqyly Resey halyq sanasynda jauyz retinde saqtalghan Kolchakty batyr, erjýrek, naghyz er azamat retinde aqtap shyghardy. Osy tektes Kolchak turaly 100 kitap jazylsa da, bir kino siyaqty halyqtyng sanasyna әser ete almas edi. Erteng Gitlerdi halyq qaharmany etip kino shygharsa, halyq lezde sony qabyldary aidan anyq. Esterinizde bolsa «Brigada» kinosynan keyin qoghamda «brigadirler» kóbeyip ketip edi ghoy. Qysqasy zorlyq turaly kino shyqsa zorlyq kóbeyedi, zinaqorlyq turaly shyqsa zinaqorlyq kóbeyedi, adam balasy tabighatynan eliktegish, kózben kórgenin qolmen istegisi keledi. Qalay kórsetilse solay qabyldaydy. Osy jaghdaylardy eskere otyryp, ótken tarihymyzgha qatysty sanamyzgha kýshtep engizilgen jalghan tarihty tez arada týzeuimiz kerek.

Bәlkim qazaq kinosyna ózgerister әkelu ýshin «Qytay qazaqtary týsirgen kinolarynyng Qazaqstandaghy kýnderin» ótkizgen dúrys bolar.

Óitkeni songhy uaqytta Qytaydaghy qazaqtar qazaq halqynyng mәdeniyetin, tarihyn, ghajayyp tabighatyn nasihattaytyn «Kórikti meken», «Gýlbiyke», «Bóri soqpaqty boz dala» siyaqty birqatar kinolardy qytay ekranyna shygharyp nasihattauda. Qytayda týsirilgen qazaq kinolaryn Qazaqstangha әkelip ýlgi retinde kórsetuimiz kerek. Mýmkin últtyq kinomyzdy damytuymyz ýshin patriottyq baghyttaghy «jýz kino, jýz multifilim» degen memlekettik baghdarlama qabyldauymyz kerek  shyghar. Siz qalay oilaysyz, oqyrman?

ÚSYNYSTAR:

1. Kinony rettep otyrghan normativtik-qúqyqtyq aktiler joqtyng qasy. Sol ýshin «Otandyq kinony memlekettik qoldau turaly» zang qabyldau, basqa aktilermen retteu.

2. Kórkemdik Kenesti últjandy azamattardan qúrap, onyng ókilettigin kýsheytu. Sebebi osy kezge deyin Keneske kinony týsirip shyghyndanyp bolghan song kórsetip, mәjbýrlep ótkizetin bolghan.

3. Kórkemdik Kenesten últtyq, patriottyq tәrbiyedegi kinolar týsiriluin talap etu, memlekettik tapsyrystar beru. Áytpese qazirgi qazaq kinolarynyng barlyghynda әrdayym qúldyq sananyng jemisi aiqyn kórinip túrady.

4. Viydeoformattaghy kinolardyng týsiriluine rúqsat beru. Sebebi kinolentamen týsirilgen kino shyghynyn bizding naryqta ótey almaydy.

5. Qazaq qaharmandaryn qazaq akterleri somdasyn.

6. Arnayy «kinoakter», «kinorejisser» mamandaryn dayarlau.

7. Kinoteatrlarda qazaq kinosyn kórsetudi jolgha qoi.

8. Kinolaryn oryssha emes tek qazaq tilinde týsirip, titrda basqa tilderde jaza bersin. Basqa tilderge audaruyna bolady.

Pazylbek ABSATTAR.

"Jas qazaq ýni" gazeti