Qazaq qoghamy BGhM ministri Erlan Saghadiyevting bastamasy turaly pikir bildirip, oiyn ortagha salyp jatqan tústa bizding qolymyzgha «Poleznye rasteniya y biotehnologiya ih prigotovleniya» atty oqu qúralynyng týse qalmasy bar ma? Atalghan oqu qúralynyng avtory erli-zayypty, әlde aghayyndy boluy da mýmkin, Á. T. Qanaev pen Z.K. Qanaeva degen ghalymdar eken. Súrastyryp bilgendegi deregime sýiensem, Á.T. Qanev QazÚU-degi Bioaluantýrlilik jәne bioresurstar kafedrasynyng mengerushisi eken. Professor. Sol professorymyzdyng әlgi oqulyghyn paraqtap otyryp, «osynday derekter orystilinde kóp emes pe, odanda oqulyqty nege qazaq tilinde jazbady eken?» - degen oidyng omyraulay bergeni? Sodan song Qanaev pen Qanaeva birigip jazghan oqulyqtaghy ósimdik attary men olardyng dәrilik, emdik qasiyetteri turaly mәlimetterdi salystyru ýshin ghalamtorgha salyp kórip edim, mine, ghajap bәri aldymnan sayrap shygha keldi. Basynda óz kózime ózim senbedim. Bú qalay? Sosyn, oqulyqtyng múqabasy men mazmúnyna qayta ýnildim. Bәlkim, qos ghalym orys sayttarynda jýrgen derekterdi jinaqtap, kommentariy jazyp, QazÚU studentterine konspektilep úsynghan shyghar?.. Joq, biz qatelesippiz: atalghan oqulyq konspekti de, sholu da emes, qos avtordyng «tól tuyndysy» bolyp tabylady eken. Ony aitasyz, avtorlyq qúqty da qanaevtar qatar iyelenip alypty. Hosh, sonymen erinbey otyryp, qazaq ghalymdarynyng oqulyghy men orys tildi sayttardaghy derekterdi salystyryp shyqtym. Salystyryp shyqtym da, taghy da «qyzyqqa» keneldim. Sebebi: qanaevtar bas qatyryp jatpastan myna siltemelerdegi materialdardyng ýtir, nýktesin qisaytpay kóshirip alghandyghyna kóz jetkizdim. Qaranyzdar: https://ru.wikipedia.org/wiki/ (Vikiypediya - Lekarstvennye rasteniya); https://ru.wikipedia.org/wiki/ (Vikiypediya - Lekarstvennye rasteniya);

http://phytoblog.ru/2012/03/klassifikaciya-lekarstvennyx-rastenij/; http://phytoblog.ru/2012/05/introdukciya-lekarstvennyx-rastenij/; http://www.belena.biz/raz/sbor.htm; http://www.belena.biz/raz/sushka.htm; http://phytoblog.ru/2012/02/pervichnaya-obrabotka-lekarstvennogo-syrya/; http://phytoblog.ru/2012/02/eksport-i-import-lekarstvennyx-rastenij/; http://phytoblog.ru/2012/02/kultivirovanie-lekarstvennyx-rastenij/; http://www.belena.biz/raz/form.htm; Sayt: www.spravlektrav.ru

http://www.spravlektrav.ru/av/avran.html; http://www.spravlektrav.ru/av/air.html; http://www.spravlektrav.ru/av/aloe.html ; http://www.spravlektrav.ru/av/arnika_gornaja.html; http://www.spravlektrav.ru/av/bagulnik.html; http://www.spravlektrav.ru/av/barbaris_op.html; http://www.spravlektrav.ru/ge/gravilat_op.html.

Áriyne, ghalymdar osy siltemelerde túrghan mәlimetterge silteme jasay otyryp, óz oilaryn, óz tanymdaryn, óz zertteulerin ortagha salsa, oghan sóz bar ma? Ókinishke qaray, oqulyq avtorlary jogharydaghy siltemelerde túrghan materialdardy aina-qatesiz kóshirip ala bergen.  Búl jerde jәne bir aita ketetin jayt:

Birinshiden, avtorlardyng botanika salasynan әldeqayda alys ekendigin, ol SALADAN MÝLDEM HABARY JOQ ekenin oqu qúralynyng bir-birine say kelmeytin atauy men mazmúny kórsetip otyr. Óitkeni «paydaly ósimdikter» degen úghymgha oqu qúralynda bastan ayaq sóz bolghan tek «dәrilik ósimdikter» ghana emes, oghan: tehnikalyq, efirli, mayly, iyilik, balauyzdy, shayyrly, energetikalyq, taghamdyq, jem-shóptik, sәndik, meliorativtik, baldy t.s.s. kóptegen ósimdik toptary da jatatyny kez-kelgen botanika salasynan azdy-kópti habary bar adamgha belgili.

Ekinshiden, avtorlardyng dәrilik ósimdikter, olardyng qúramy men ereksheliginen beyhabar ekendigin kórsetetin taghy bir kýlkili jayt – tipti Qazaqstan aumaghynda qanday dәrilik ósimdikter ósetinin de bilmeydi. Bilse, aldymen oqu qúralynda kórsetilgen ósimdikterding qay jerde kezdesetinin úghyp alugha talpynar edi. Berilgen ósimdikter ishinde 18 ósimdik týri QAZAQSTANDA MÝLDEM ÓSPEYDI (Resey aumaghynda kezdesedi), al 1 týri qalalardy kógaldandyruda egiletin introdusent. Búl kýlkili emes pe? Álde óz elimizde ósetin dәrilik ósimdikter az ba?

GLAVA 2 

Sayt: www.spravlektrav.ru

LEKARSTVENNYE RASTENIYa Y TRAVY, OPISANIYE, PRIYMENENIYE, SVOYSTVA, LEChENIYE

Ýshinshiden, eng soraqysy – oqu qúraly Kirispeden bastap songhy betke deyin  "jiyendikpen" jasalghan. Avtorlardyng atalghan kitapqa qosqan birde-bir joly, oiy joq. Avtorlar búl salada júmystar jasamasa, búl salanyng mamandary bolmasa, qalaysha studentterge arnalghan oqu qúralyn jazady? Onymen qosa «AVTORLYQ QÚQYQ» belgisi de bar. Avtorlar kimdi aqymaq etip otyr?  Ertengi kýni osy orys tilindegi, reseylik internet kózderden alynghan materialdar sol kórshiles el mamandarynyng kózine týsse, shaghymdanyp, býkil Qazaqstannyng ghylym-bilim jýiesin, oqu ornyn sotqa sýiremesine kim kepildik beredi? Qazaqtyng bilim ordasynyng qara shanyraghy - QazÚU-de osynday soraqylyqtar bolyp jatqanda, basqadan ne súraymyz?

Osydan kelip mynanday súraqtar tuady:  

1. Oqu qúralyna pikir berushilerding arasynda BOTANIKA SALASYNA MÝLDEM QATYSY JOQ familiyalar jýr. Olardyng aitylyp otyrghan mәseleler jóninde oqu qúralyna pikir beruge qanday qúqyghy bar?   

2. Oqu qúraly uniyversiytetting biologiya jәne biologiya fakulitetining ghylymy kenesinde jәne uniyversiytetting redaksiyalyq-baspa kenesinde bekitilgen eken. Osynday oqu qúraly QALAY BEKITILEDI? Tym bolmasa, fakulitetting әdistemelik kenesinde, ghylymy kenesinde talqylanbaghan ba? Onday «enbekterge» kóz júma qaraytyn әdistemelik kenestin, ghylymy kenesting qajeti bar ma? Oqu qúraly kafedra mәjilisinde talqylanghan ba? Álde kafedra mәjilisinde talqygha týspey birden әdistemelik jәne ghylymy keneste bekitilgen be? Sala mamandary qayda qarap otyr? Álde osyny aitatyn botanika salasynyng mamandary joq pa?

Bizdiki qatardaghy oqyrmannyn, qazaq ghylymyna, qazaq jastaryna janashyrdyng saualy. Negizgi kýrdeli súraqtardy naghyz ghalymdar, oqytushy-mamandar qoya jatar dep senmiz. Taghy bir aitarymyz mynau: qanaevtardyng «Poleznye rasteniya y biotehnologiya ih prigotovleniya» atty oqu qúralyna materialdardy qaydan alghany, qalay alghany turaly biz bilip otyrghandy QazÚU basshylyghy nege bilmeydi degenge sayady.

Shorman Múhitdenúly

Abai.kz