Senbi, 23 Qarasha 2024
Alashorda 5137 0 pikir 4 Nauryz, 2016 saghat 23:28

ÚLT PEN ÚYaTTY ÚLAGhAT ETKEN

Bolathan Tayjannyng ómirinen shtrihtar

Aldaghy 7 nauryzda memleket jәne qogham qayratkeri Bolathan Tayjan tiri bolsa, 75 jasqa tolar edi. Úzaq jyl kenestik, keyin tәuelsiz Qazaqstannyng diplomatiyalyq qyzmetinde, syrtqy ekonomikalyq baylanystar salasynda qyzmet etken qarapayym jannyng syrt kózge bayqalmaghan, biraq bilgen adam terenine boylay almaytyn bolmysyn býgingi úrpaq bile me? Últynyng maqtanyshy atanugha layyq túlghanyng mereytoyy qarsanynda Bolathan aghanyng aruaghyna taghzym etip, osy túrghyda biraz syr shertudi jón kórdik.

Últ mýddesin oilaghan naghyz azamat kez kelgen jaghdayda ózinen búryn halqyna payda beretin, eline qajetti sheshimder qabyldaydy. Óitkeni múnday túlghanyng bolmysyn abyroyy men úyaty aiqyndaydy. Osynday qasiyetterge ie jan ghana últyna, ózi ómir sýrgen ortasyna degen sýiispenshiligin, adaldyghyn, kirshiksiz taza qalpyn saqtay alady. Mine, Bolathan Tayjan últynyng úly degen atqa layyq bolghan azamattardyng ýrkerdey tobyna jatatyn osynday tautúlgha bolghan-dy.

Kez kelgen adamnyng ómir jolyn, ústanghan qúndylyqtaryn anyqtaytyn qarapayym shtrihtar bolady. Mәselen, oqushy Bolathan kenes kezinde jalghyz qazaq mektebi bolghan Almatyda oryssha oqysa da, úshqan úyadan alghan últtyq tәrbiyesi onyng bolmysyn bodandyq qamytynan aman alyp qaldy. Altynshy synypta jýrgende, KSRO tarihyn: «Búl Resey imperiyasynyng tarihy. Oqulyqtaghy qazaqtardyn, basqa últtardyng tarihy jarty betten aspaydy. Al men óz elimnin, qazaq halqynyng tarihyn oqyghym keledi, orystardyng tarihyn oqymaymyn!» – degen Bolathan Tayjan mektepten quylghanyn bireu bilse, bireu bilmeydi. Búl qarshaday balagha otbasynan singen tәlim ekeni dausyz. Áytpese o zamanda múnday antiykenestik de-marsh kimning oiyna kirip-shyqqan «búzaqylyq» dersiz.

Últjandylyq, eline degen sýiispenshilik Bolathan Tayjanmen birge ósti, jýreginde jetildi. Mәskeu Memlekettik Halyqaralyq qarym-qatynastar institutyna (el ishinde «MGIMO» atalghan) oqugha týsken son, Kenester Odaghy qúramyndaghy qazaqtyng bodan tirligin búrynghydan beter týisindi. Olay deytinimiz, bir esteliginde jazghanday, orys mektebin bitirgen bozbala «ózin jelkelep jýrip», ózining ana tilin az uaqytta tolyq mengerip aldy. Sebebi kez kelgen últtyng birden-bir ereksheligi – onyng tilinde ekenin týsindi. Bir qolynda qazaqsha kitap, ekinshi qolynda – sózdik. Osylay ol taza oryssha ortada jýrse de, qazaqshany qajetsinu arqyly últtyq ereksheligin týgendep alghan-dy.

Bókeng qazaq tilin ýirenu, bilu qiyn degenderdin, Abaysha aitqanda, «tilin kesu kerek» deushi edi. Qazaqtyng tili qúrdymgha ketip barady, joghalugha ainaldy degen sekildi saly sugha ketkenderding sharasyzdyghyn da qabyldamaytyn. Mysal retinde aghylshyndardyng otary bolghan Uelis halqyn keltiretin. Ol turaly: «Jýzdegen jyl boyy olar ana tilinde sóilemegen. Uelis tilinde birneshe sózden ghana túratyn tas jazu saqtalghan. Biraq sonyng ózinen olar tildi qayta janghyrtyp, aqyrynda Uelis túrghyndary ana tilimen qayta tabysty», – degeni bar.

Últtyng úlaghatyn úghynugha degen úmtylys Mәskeude oqityn bir top qazaq jastaryna janasha jiger berdi. Sóitip, olar qazaq jastarynyng úiymyn qúrady. Búl ataqty «Jas túlpar» edi. Úiymdy qúrghan Múrat Áuezov pen Bolathan Tayjan bastapqyda qazaq jastarynyng oqudan shyghyp qalmauyna yqpal etudi kózdedi. Keyinnen qazaqtardy «oqudan shygharu» sayasaty astarynda úlyorystyq shovinizm qiytúrqysy baryn bilgen «jastúlparlyqtar» últtyq mýddening múqtajdyghyn sezindi. Qanshama qazaq studentining pikirlesetin ortasyna ainalghan úiymnyng otyrystarynda әngime birte-birte oqu turaly ghana emes, qazaq halqynyng jaghdayy, onyng tili, últtyq qasiyeti men tarih jaghyna da audy. Sóitip, «Jas túlpar» últtyq bolmysty, ótkenin biluge úmtylghan, azattyq pen tendikti tu etken qazaq jastarynyng ortasyna ainaldy. Bolashaq qazaq ziyalylarynyng qalghyp ketken qazaqy ruhyn oyatugha kýsh salghan sol úiymnyng belsendisi әri tabandysy – Bolathan Tayjan edi.

Ol jayly Múrat Áuezov óz esteliginde: Basynda «Jas túlpar» konsert úiymdastyratyn, studenttik jataqhanalarda oqu mәselesin jaqsartamyz degen niyetpen qúrdyq. Bókenning belsendiligimen «Jas túlpar» jýieli úiymgha ainala bastady. Sol kezding ózinde Bolathan kenestik jýieni «otarshyl», «totalitarlyq jýie» dep aitatyn.

 «Biz osy imperiyanyng qúramynda qúryp bara jatqan elmiz, soghan qarsy shyghuymyz kerek» degen úghymdy eng birinshi, altynnan qúiylghan oqtay әrqaysymyzdyng sanamyzgha endirgen sol Bolathan boldy», – dep aghynan jarylady. Keyinnen Bolathan Tayjan diplomat retindegi qyzmetin endi bastaghan shaghynda Kenes Odaghynda arabtanushy mamandar tapshy edi. Al Bókeng student kezinde-aq ózining qazaq tilimen birge aghylshyn jәne arab tilderin de mengerip alghan edi. Sondyqtan arab tilin bilmeytin kenes diplomattary «MGIMO» studentterin qyzmetke tarta bastaghan kezde talap túrghysynan tanylghan jastardyng qatarynda Bolathan agha da boldy. Taghdyrdyng syiyna qaranyz – Kenes Odaghynyng sol kezdegi bas hatshysy Nikita Hrushev Egiypetke resmy saparmen barghanda, preziydent Gamali Abdeli Nassermen kelissózge audarmashy retinde jas Bolathan Tayjan taghayyndalady. Osynday memlekettik manyzdy júmystardy oidaghyday atqarghan jas diplomattyng qyzmettik mansaby tez óse bastaydy.

Bókenning diplomatiyalyq qyzmeti men ómirining biraz bóligi әlemdegi eng mazasyz әri qauipti ónir – Tayau Shyghystaghy arab elderinde ótti. Áne-mine Izrailimen soghysamyz dep, ishki qayshylyq pen sayasy túraqsyzdyqtan, teketiresten kóz ashpaghan arab әleminde jýrdi. Ózi aitqanday, osy arab elderindegi tórt birdey memlekettik tónkeristi kózimen kórdi. Osynday qauipti jaghdayda jýrip, Bolathan Tayjan kәsiby biliktiligimen qosa, qayratkerligimen, adamgershilik bolmysy biyik qasiyetterimen kózge týsti.

Bolathan agha Europada diplomatiyalyq qyzmette boldy. 1968 jyly sol kezdegi Chehoslovakiyadaghy kóterilis KSRO-nyng osy eldegi jas konsuly Bolathan Tayjannyng sarabdal sayasatkerligin jaqsy kórsetti. Búl turaly: «Birde-bir kenes azamatynyng qaza boluyna nemese jaraqat aluyna jol bermegen Kenes Odaghynyng osyndaghy ókildigining myqtylyghy sezilip túrdy» dep jazylghan batystyq gazetting bir danasy Bolathan Tayjannyng jeke múraghatynda saqtalyp qalghan eken.

Osy múraghattan Bókenning ómirine qatysty shtrihtar izdestire otyryp, qaghazy sarghayyp ketken bir qoljazbasyna kez boldyq. «Bizding diplomattar qazaqtyng tilin, әdebiyetin, tarihyn jaqsy bilui kerek, – dep jazypty ol múnda. – Óitkeni júmystan tys uaqyttaghy kez kelgen әngime Qazaqstan turaly, onyng tarihy, mәdeniyeti, qúndylyqtary turaly bolady. Ana tilin bilmeytin, mәdeniyetinen habarsyz diplomattarmen sóilesken sheteldikter sening tughan eling turaly qanday pikirde bolady? Búl býtin memleketting bedeline ýlken núqsan keltiredi».

Taghy bir basylymgha bergen súhbatynda Bolathan Qúljanúly bylay depti: «70-jyldary Mәskeudegi Pushkin atyndaghy orys tilin zertteytin ghylymiy-zertteu instituty orys tilining frazeologiyalyq sózdigin shygharady.

Ýlken bir institut tek qana osymen ainalysady. Tórt myng túraqty tirkes jinapty. Al marqúm akademik S. Kenesbaev aghamyz japadan-jalghyz ózi ghana, júmystan keyin, ýiinde otyryp, qazaq tilinde on bir myng frazeologiyalyq tirkes tauypty. Salystyryp qaranyzshy! Sonda Reseyding bizdi songhy jyldary sonsha qaralap, mәdeniyeti, tili joq dep basyp tastauyna qanday negizi bar?!».

Taghy bir shtriyh: Bókeng Qazaqstan Kommunistik partiyasynyng Ortalyq komiytetinde júmys istep jýrgen kezinde Mәskeudegi ókildikke «qazaqsha basatyn, jazatyn mashinka» jiberudi súrap, hat joldaghan eken. Sol haty ýshin kenestik sholaq belsendiler men әsire «internasionalshylar» Bolathan Tayjan «últtyq mәsele kóterdi» dep, sonyna da týsken eken. Biraq Bókenning joghary kәsiby biliktiligi men bilimdarlyghy olardyng ayaqtan shalyp, qyzmetten shettetuine jol bermedi. Kerisinshe, osynday «senimsiz», «teris kózqarastaghy» maman bola túra, Qazaq KSR SIM-ning Bas hatshylyghyna deyin ósti.

Diplomatiyalyq qyzmetpen jyraqta jýrse de, Bolathan Qúljanúly bir sәtke elinde bolyp jatqan oqighalardan shet qalmady. Mәskeu Gennadiy Kolbindi Qazaqstannyng birinshi partiyalyq basshysy etip taghayyndaghanda, ol Ontýstik Yemendegi KSRO elshiligining Bas konsuly edi. Sonda elshilikte bolghan bir jiynda «ortalyqtyn» jergilikti halyqpen sanaspaghan úr da jyq sayasatyna narazylyghyn ashyq bildirgen eken. Búl – qylyshynan qan tamyp túrghan Kenester Odaghy kezinde bolghan jaghday.

Keyinirek tәuelsiz elding diplomatiyalyq qyzmetin qalyptastyrugha atsalysqan kezinde de Bókeng últ mýddesin joghary qong qaghidasynan ainymady. Tәuelsizdikting alghashqy jyldary barlyq kelisimder men qajetti qújattardy tek qazaq tilinde jýrgizgen jalghyz elshi bolghanyn býginde QR Syrtqy ister ministrliginde jýrgender bile me eken?

Diplomatiyalyq qyzmette jýrip, Islam әlemi men Qazaqstannyng qarym-qatynasyn kýsheytuge de asa mәn berdi. 90-jyldardyng basyndaghy syrtqy baylanys pen sauda kórsetkishterin qarasaq, elimizding órkendeuine Týrkiya, Mysyr jәne basqa da músylman elderinen edәuir qarjy tartylghanyn bayqaymyz. Al osyndaghy arab әleminen elge investisiyanyng keluine Bolathan Tayjannyng sinirgen enbegi asa zor. Keyin Syrtqy ekonomikalyq baylanystar (SEB) ministrining birinshi orynbasary bolghan kezinde Aziyanyng damu banki sekildi azuly halyqaralyq qarjy úiymdarymen alghash ret baylanys ornatyp, tyghyz әriptestikke bastaghan da osy Tayjan bolatyn.

Sonymen birge ol Qazaqstannan payda tabugha kelgen shet memleket basshylarymen, transúlttyq alpauyt kompaniyalardyng preziydentterimen de terezesi teng dәrejede sóilese bildi. Oqyrmannyng esinde bolsa, QR SEB ministrligining alghashqy ministri halyqaralyq qatynastardan maqúrym adam boldy (marqúmnyng atyn atau artyq bolar). Osy kezde QR preziydenti Núrsúltan Nazarbaev diplomatiyalyq qatynastardyng bilikti mamany Bolathan Tayjangha sheteldik investorlarmen júmys jýrgizudi, tiyisti zandar men kelisim-sharttar jasaudy tikeley tapsyrady. Osy ókilettikti el mýddesine paydalanghan Bókeng sheteldik kompaniyalar basqaryluyna berilip jatqan ken oryndary men óndiris oshaqtarynan týsetin paydanyng jartysynan astamy Qazaqstanda qaluyna kýsh saldy.

Búl kezde elge kelip jatqan óndiristi basqarushy nemese ken oryndaryn jekeshelendiruge tyrysqan sheteldik kompaniyalar paydanyng 80 payyzyn ózderine alyp, tek 20 payyzyn Qazaqstangha qaldyru turaly QR ýkimetine úsynys jasaghan bolatyn. Al Bókeng sheteldik investorlargha búl ýles kerisinshe boluy kerektigi jóninde talap qoydy.

Osy orayda taghy bir shtrih keltireyik: 90-jyldardyng basynda Qazaqstandaghy eng alghashqy iri investisiyalyq joba – Teniz múnay kenishin iygeruge amerikandyq «Shevron» kompaniyasy (keyinnen – «Tenizshevroyl») keldi. Sondaghy úzaqqa sozylghan әri tartysty ótken kelissózder barysynda Bolathan Tayjan el preziydentine mynaday jazba joldaghan eken: «Úsynylatyn royalty dengeyi qúbyrmen ketken múnaydyng әr tonnasyna shaqqanda, 40 jyldyq uaqyt ishinde ortasha 20 payyz boluy kerek... Biz úsynghan royalty mólsheri sheteldik әriptesimiz salghan shyghynnyng ýstinen 18–20 payyz tabys kóruge mýmkindik beretinin eseptedik. Búl әlemdegi múnay biznesindegi kez kelgen kórsetkishterden joghary. «Shevron» kompaniyasy el basshylyghymen kómirsutek shiykizatyn úqypty paydalanugha jәne qosymsha ónimderdi de óndeudi qalyptastyrugha mindetteme aluy tiyis...».

Biraq keyin belgili bolghanday, Bolathan Tayjannyng úsynysy ótpey, QR preziydenti sheteldikter jasaghan úsynystyng jeteginde ketti. El mýddesin oilap, kelissóz barysynda alghan betinen qaytpaghan Bolathan Tayjan qyzmetinen bosap qaldy. Sonymen birge Qazaqstan da útylyp tyndy: býgingi aqparat kórsetip otyrghanday, Teniz kenishining múnayy tolyghymen «Tenizshevroyldyn» ýlesinde qaldy, al kompaniya tek salyq tólep, júmys berushining rólin ghana atqarady.

Bolathan Qúljanúlynyng ekonomikalyq sayasatta últtyq, memlekettik mýddeni tabandy týrde qorghaugha bar kýsh-jigerin salghanyna osy jaghday jarqyn mysal bolsa kerek. Osy orayda ol ózining bir súhbatynda: «Men óz mýddemdi oilasam, shalqyp-bayyp ómir sýrer edim. Oghan mýmkindigim kóp boldy. Biraq uaqyt aldynda, úrpaq aldynda jýzime qara kýie jaqqym kelmedi», – depti.

Tilge tiyek bolghan osy «Shevronmen» shayqastan keyin Bolathan Tayjan Qazaqstannyng Malayziyadaghy elshisi bolyp ketti. Osy joghary diplomatiyalyq qyzmette jýrip, syrtqy ekonomikalyq baylanystar ýshin asa manyzdy tarifter tizbegin týzeytin Gato kelisimin tapjylmay otyryp, aghylshyn tilinen audaryp shyqty. Álemning ózge elderimen Mәskeusiz, derbes qarym-qatynas, sauda-sattyq jasay bastaghan jas Qazaq memleketi ýshin asa manyzdy qújattyng audarmasy qanshama ekonomikalyq payda әkelgenin shotqa salyp, aqshamen esepteu mýmkin emes.

Bolathan Tayjan jas tәuelsiz memleketting qajetine jaraydy degen qúndy dýniyelerdi qazaqsha sóiletudi mindeti sanady. Birneshe tildi jetik mengergen aghamyzdyng taghy bir sýiikti audarmasy – talay naryqtyq ekonomika mamandarynyn, tipti birqatar el basshylarynyng jata-jastana oqyghan oqulyghyna ainalghan Mahathir Mohammadtyng kitaby. Malayziya premier-ministrining «Malayziyalyq valuta daghdarysy. Búl qalay jәne nelikten boldy?» degen kitaby Bolathan Tayjan osy elde elshi bolyp jýrgende jaryq kórdi. Batys elderinde bestsellerge ainalghan dýniyeni Bókeng birden orysshagha audaryp, qoljazbasyn preziydent Núrsúltan Nazarbaevqa joldady. Audarmamen tanysyp shyqqan malayziyalyqtar ony kitap etip basyp shygharudy úsynghan. Eng qyzyghy – malaylyqtar Mahathir Mohammadtyng enbegin orys tiline audarghan Resey jәne Týrkimenstan ghalymdarynyng da núsqasymen tanysyp shyqqan son, dәl Bolathan Tayjannyng audarmasyn layyqty dep tauyp, 2001 jyly baspadan shyghardy. Malayziyanyng ótken tarihynan qazaqtyng basynan ótkenderinen kóp úqsastyq tapqan ol Malayziyanyng damu jolyndaghy tәjiriybeni mengerudi manyzdy dep sanady. Malayziyanyng ekonomikasynan bólek, til, dil, din jaghynan qolgha alghan sayasatynan ýirenetin tústardy jadymyzgha ústauymyz qajet degendi el basshylarynyng sanasyna salumen boldy.

Tәuelsiz Qazaqstannyng Mysyrdaghy túnghysh elshisi bolghan kezinde de jergilikti mysyrlyqtardyng qúrmetine ie boldy. Bolathan Tayjannyng ózgeni jaqynynday syilap qana qoymay, olargha óz halqyn syilata bilgenine taghy bir shtrih keltireyik: Arab eline talay qarjysyn salyp, mamandaryn oqytyp, tehnika, tehnologiyasymen bólisken kenes ýkimeti qansha tyryssa da, Mysyrdyng astanasy Kairdegi bir kósheni kenes kósemderining atymen atay almay ketti. Esesine, Qazaqstannyng Mysyrdaghy elshisi Bolathan Tayjan Kair qalasynyng bir kóshesine Abaydyng esimin bergizdi. Perghauyndar eline barghanda, Kairge jol týsip, sol kóshege kezikseniz, qazaq, aghylshyn jәne arab tilderinde: «Búl úly aqyn – Abay Qúnanbayúlynyng atyndaghy kóshe» degen taqtayshany oqisyz.

Qyzmetten ketip, enbek demalysyna shyqqan kezinde de Bolathan Qúljanúly qúr qarap otyrmady. Eldegi sayasi-ekonomikalyq ózgeristerge, qoghamda bolyp jatqan oqighalargha kózqarasyn bildirip, úsynystaryn aityp jýrdi. Kәnigi diplomat әri ekonomist retinde Qazaqstannyng barlyq elmen tarazynyng teng basynday kóp vektorlyq sayasat ústanghanyn qoldady. Degenmen, birinshi kezekte Ortalyq Aziyadaghy kórshilermen qoyan-qoltyq aralasudy, olarmen barlyq salada әriptestik ornatudy jaqtaytyn. Týbi bir týrki әlemining Batys órkeniyetining jetistigin paydalanyp, birge damyghanyn kóksedi. Jәne múnyng bәri eng aldymen últtyq, memlekettik mýdde túrghysynan saralanyp, salmaqtanyp baryp qolgha alynuy tiyis deudi de úmytpady.

Bolathan Qúljanúlynyng ómir boyghy armany – halqynyng Tәuelsizdigi edi. Ol armany jýzege asyp qana qoymay, Bókene sol úly múrat jolynda kýresu, ter tógu, tәuelsizdikting irgetasyn qalau baqyty búiyrypty. Búl jaghynan Bolathan Tayjannyng ýlesi últqa qyzmet etudi baqytyna balap ketken Alash arystarynan bir mysqal kem emes. Óitkeni Bolathan Tayjan da ghúmyryn eki qasiyetti úghym – Últ pen Úyatqa qyzmet etuge arnady. Adal qyzmet etti. Jәne Últynyng Úyaty bolugha layyq úldarynyng qataryna qosyldy.

Beybarys BAYSUAN

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» №9 (326) ot 3 marta 2016 g.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371