Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Qogham 6975 0 pikir 20 Qyrkýiek, 2016 saghat 13:11

JANA REKTOR OQYTUShYLARYN JATAQHANADAN QUYP JATYR

Almaty qalasynyng әkimi Bauyrjan Baybekting nazaryna

Jaqynda QR Bilim jәne ghylym ministrligi Qazaq-britan tehnikalyq uniyversiytetimen biriktirip jibergen Qanysh Sәtpaev atyndaghy Qazaq últtyq tehnikalyq zertteu uniyversiytetining oqytushylary «Abai.kz» portalynyng redaksiyasyna ministrlikting bastamasy boyynsha taghayyndalghan jana basshylyq búiryq shygharyp, jataqhanadan quyp jatqanyn aityp, kómek súraghanyn jazghan edik.

Atalghan maqala portalymyzgha jariyalanghan son, oqyrmandardyng qyzu talqysyna týsti. Ministr Erlan Saghadiyevke qarata jazylghan maqalada jana taghayyndalghan basshylyq atalghan oqu ornynda dәris beretin oqytushylardy №5 jataqhanadan quyp jatqandyghy, pedogogikalyq qúram men әkimshilikting tehnikalyq qyzmetkerlerine arnalghan jataqhananyng jarty bóligine studentterdi ornalastyrmaq bolghandyghy, múnymen qosa belgisiz sebepterge baylanysty jataqhananyng kommunaldyq tólemaqysyn da kýrt ósirip jibergendigi aitylghan.

Alayda QBTU men QÚTZU-gha birdey rektor bolghan Eskendir Beysembetov oqytushylardyn  janayqayyna pysqyryp ta qaramaghan sekildi.

Jataqhana túrghyndarynyng Eskendir Qalybekúlynyng atyna jazghan qos birdey haty da jauapsyz qalghan. Al JOO basshylyghy jataqhanada túratyn oqytushylargha bólmelerdi bosatu turaly eskertu qaghazdaryn tarata bastapty.

Eskertu qaghazy dep taratylghan bir japyraq qaghazdyng siqy mynau: Uaqyty, kimge berilgeni kórsetilmegen. Al Myqtybaev myrzanyng aty-jóni eki tilde eki týrli jazylypty. Sony kórip eskertudi jebergen Myqtybaev pa, Muhtybaev pa? Álde Myqtybaev myrzanyng qújat boyynsha eki familiyasy bar ma? - dep oilanyp qaldyq.

Luganskaya Sәule, agha oqytushy bolghan:

- 1996 jyldan bastap Q.Sәtpaev atyndaghy QÚTZU-de júmys istep keldim. Al biyl 2016 jyldyng 16 shildesinde "konkurstan ótpey qaldyn" degen jalang sebeppen meni júmystan shygharyp jiberdi. Konkurstan ne sebeppen  ótpey qalghanym da belgisiz, әiteuir aitatyndary «schetnyy komissiya solay eseptep shyghardy» degen bir auyz sóz. Men endi qayda bararymdy bilmeymin. Óz elimde, óz jerimde dalada qanghyrtyp qoyghany ma?

Kerimbekova Gýlnar, oqytushy:

- Men atalghan JOO-da 2000 jyldan beri sabaq berip kelemin. Búl jataqhanada 2001 jyldan túryp kelemin. Baqanday - 15 jyl. Eki balam bar. Ózim jalghyz basty anamyn. Meni sol «konkurstan ótpey qaldyn» degen syltaumen júmystan shygharyp jibergen. Keyin 0,25 stavkamen qayta qabyldady. Biraq, búl tolyq saghat dep sanalmaytyndyqtan resmy júmysker emes bolyp shyghady ekenmin. Men 21 sharshy metrge ay sayyn 45 myng tenge tóleymin. Endi maghan eskertu qaghazy keldi. "1 aidyng ishinde shyghyndar" dep jatyr. Men sonda qayda baramyn?!

Aytpaqshy, jataqhanadan quylyp jatqan taghy bir oqytushy Arshyn Nauryzbaeva bizge súhbat beruden bas tartty. Sebebi ol "әldekimder qysym kórsetui mýmkin" dep qauiptenetin kórinedi.

Dese de Arshyn hanymnyng jaghdayy turaly onyng kórshileri aityp berdi.

Sóitsek, Arshyn búl jataqhanada 2000 jyldan beri túrady eken. Kýieui júmyssyz, ýsh balasy bar. Besinshi synypta oqityn úly gemofiliya dertine shaldyqqan. Jylyna bir ret qúny 1000 dollarlyq ukol saldyrugha tiyis.  Arshyn JOO-da qyzmet etetindikten, kýieui balagha qarap, ýide otyrugha mәjbýr kórinedi. Jataqhanadan quylyp jatqan oqytushylardyng qatarynda Arshyn da bar eken.

Alayda kóp balaly, jalghyz basty analary, kemtar balalary bar besinshi jataqhana túrghyndarynyng mýshkil haline jana rektorat kóz qiyghyn da salmapty.

Sonymen, oqytushylardyng jaghdayyna eleng etpegen Uniyversiytet basshylyghyn izdep, Q.Sәtpaev atyndaghy QÚTZU-ge bardyq. Esikten attay bere kýzetshiler toqtatty. Kim ekenimizdi, kimge kelgenimizdi bilgen song kýzetshi kóp kýttirmesten bizdi syrtqa shygharyp salugha tyrysty. Sondaghy aitqany: «Rektor qazir joq. Prorektorlardyng bәri «vyezda». Siz habarlasyp kóriniz». Kýzetshining sózine sensek, dýisenbi, aptanyng birinshi kýninde qyzmet ornynda Uniyversiytet basshylarynyng birde-biri joq eken.

Júmys uaqytynda qyzmet ornynan tabylmaghan rektorat basshylarymen jolygha almaghan son, jogharyda oqytushylargha jataqhanadan shyghu turaly eskertu qaghazyn jibergen uniyversiyet rektorynyng apparat basshysy Myqtybaev Berik myrzagha kiruge talpyndyq. Alayda hatshy qyzdyng qaharyna iliktik pe, әlde Myqtybaev myrzanyng myqtylyghy ma, әiteuir tildesu mýmkin bolmady.

Esim-soyymyzdy estip, mәn-jaydy týsingen son, dereu kýzetke habarlasyp: «Zdesi jurnalist stoiyt. Kto puskal? Kak on zashel?» dep kýzetti shaqyrdy. Aytpaqshy, Qanysh Sәtpaev degen atty iyemdenip otyrghan Uniyversiytetting basshylaryn aitpaghanda, qyzmetkerlerining ózi Reseyding memlekettik tiline "jýirik" ekendigin kórsetti.

Tap osy Myqtybaevtyng qabyldau bólmesinen kýzetshiler kelip, JOO qauipsizdik bólimining  basshysyna alyp bardy. QÚTZU Jedel is-sharalar ortalyghy basshysynyng orynbasary Núrlan Álimbekúly degen kisi birden orys tilinde doq kórsetip, mening Uniyversiytet aumaghyna zansyz kirgenimdi aitty. Ekeuara úzaq daulasqan song qazaq tilinde jauap beruden ýzildi-kesildi bas tartqan basshy kýzet basqarmasynyng basshysyn shaqyryp, JOO qabyrghasynan shygharyp saldy. Eng qyzyghy әlgi basshy kýzetshige qarap: «Myna adamdy jaqsylap qarap al, bolishe ego ne puskati nikogda» dedi.

Sonymen, oqytushylardyng jaghdayyna Uniyversiytet basshylary bey-jay qaramas degen ýmitpen QÚTZU-gha barghanymyzdyng sony osy boldy.

Qos birdey Uniyversiytetting rektory mindetin qatar atqaryp jýrgen Eskendir Qalybekúlynyng qabyldauyna jazylmaq týgili kýzetshisining ózi kýshenip túrghan mekemening ishindegi bylyq-shylyq turaly aldaghy uaqytta kenirek jazatyn bolamyz.

Ázirge úqqanymyz: qarapayym eskertuding ózin qalay jazu kerektigin bilmeytin basshylar oqytushylardyng jaghdayyna alandamaytynyn anyq bayqatty. Búl mәseleni tikeley qala basshysy Bauyrjan Baybek myrza baqylaugha almasa, QÚTZU-ding № 5 jataqhanasynda túratyn almatylyq 130 túrghyn aidyng kýni amanynda dalada qanghyryp qalatyn týri bar.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1495
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3266
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5602