Til men oidyng birtútas ekendigin ghylym әldeqashan dәleldep qoyghan. Adam balasynyng neni qalay oilatyny, qanday dәrejede payymdaytyny onyng әrbir sózi arqyly aiqyndalmaq. Sondyqtan da, qazaq balasynyn kimdi bolsa da birauyz sózinen tanyp-biluining ózinde tereng mәn bar. Belgili bir túlghanyng qanshalyqty aqyldy nemese oisyz pende ekendigin eng aldymen onyng auzyndaghy sózi anyqtap beredi. Jay әdettegi bir súhbattasudyng ózinde kónilge qonymdy, jadynda saqtalar, «shynymen de solay eken-au» degizer oily sóz aita bilgen adamdy aqyldyng keni dep tanugha bolatyn siyaqty.  

Qazirgi tanda sózding qadirine jetudi, qazaq tilining tazalyghyn saqtaudy nazardan tys qaldyryp jýrgendeymiz. Birqatar júrttyng qazaqsha sóilegenine razy bolamyz da, tildi ondy-soldy qoyyrtpaqtauyna keyde keshirimmen qaray salamyz. Týptep kelgende, tildi shúbarlau ony bilmeuden de qaterli. Býgingi kýni jahandanu degendi algha tartqan iri derjavalar óz sayasattary men dәstýrlerin sóz saptaularymen, týrli ataularymen qosa qajymay-talmay tyqpalap jatyr. Múnday jaghdayda biz jerding býtindigi ýshin shekaramyzdy qalay kýzetsek, ana tilimizding tazalyghyna da dәl solay qyraghylyq tanytuymyz kerek.  

Ásirese, balalardy balabaqshadan, mektepten bastap eng aldymen, óz ana tilining qaymaghyn búzbay taza sóileulerine bauludyng manyzy aitarlyqtay. Qazirgi kýni JOO qazaq toptarynda bilim alyp jatqan studentter, qazaq mektebinde oqityn, tәuelsizdik jyldarynda dýniyege kelgen jastar men jasóspirimder sabaqtan tys uaqytta ózara oryssha sóilesedi. Tayau bolashaqta ana tilimizden mýlde kóz jazyp qaluymyzgha osynyng ózi jetip jatyr. Endi, osy qasiret az bolghanday elimizding resmy organdary «ýshtúghyrly til» degendi jeleu etip, «Álem tarihy» sekildi keybir pәnderdi qazaq mektepterining ózine oryssha oqytpaq. Eger bizding úrpaq әlem elderine Reseyding terezesinen qarap, dýniyejýzinen tek oryssha mәlimet alatyn bolsa, onda tilding de, elding de bolashaghy joq degen sóz.  

Onsyz da әlem tútasugha bet alghan býgingi kýni ghylym men tehnologiyanyng jetildirile týsuine oray tyng janalyqtar kóp ashylyp, ómirge dendep enip jatyr. Sonymen birge jana ataular, shet tilindegi týrli sózder de tilimizge enteley enip jatqanda ana tilimizding tazalyghyna búrynghydan da saq әri asa jauapty boluymyz talap etilip otyr. Ol ýshin «tau qoparyp, tas ýgitudin» qajeti shamaly. Eng bastysy, әrbir qandasymyz shet tilinen engen ataulardyng qazaqsha balamasyn bilip, sony túraqty qoldansa da jetip jatyr. Eshbir qajettiligi joq jerge shet tilining terminderin tyqpalamasaq, tilimizding shúbarlanbauyna sonyng ózi bizding qosqan qomaqty ýlesimiz bolar edi.   

Qazaq tilining ózge tildermen salystyrghanda sózdik qorynyng óte bay ekendigin myna bir mysaldan-aq kóruge bolady. Aytalyq, biz tabynatyn orys tilindegi «golovnyy mozg», «nosovoe mozg», «spinoya mozg», «kostovoy mozg» degen sózderdi qazaqtar eshqashan bir ghana «miy» sózimen qosaqtap, jútatpaydy. Kerisinshe, «miy», «múrynboq», «júlyn», «jilik mayy» dep jeke-jeke óz ataularymen ataydy. Ár zatty tek óz atauymen ghana ataytyn qazaq tilining qazynasy óte bay ekendigine kóz jetkizetin dәlel de, mysal da jetkilikti. Onyng ózi jeke bir taqyrypqa arqau bolatyn әngime. Múnday bay tildi múrtyn búzbay taza saqtaugha tolyq mýmkindigimiz bar degendi ghana erekshe atap kórsetkimiz keledi.  

Bastysy, qogham ómirine janadan enip jatqan ghylymiy-tehnikalyq týrli  ataulardyng qalay atalyp, jazyluy kerek ekenin terminkomdaghylar der kezinde kópke jedel jariyalap, BAQ arqyly dereu sanagha sinirip, qalyptastyryp otyrsaq, til tazalyghyna qosqan eleuli ýlesimiz sol bolar edi.  

Belgili bir elding ana tilinin shúbarlanuy sol últtyng tarih sahnasynan joyyluynyng belgisi ekendigi ghylymy týrde dәleldengen qaghida. Tildi taza saqtaudyn, onyng mәngilik ómir sýruining basty tetigining ózi ainalyp kelgende, memleketting últtyq sayasatyna kelip tireledi. Ghylym, tehnika, medisina salasynyng barlyq ataularyn qytayshalap alghan hanzular býgingi kýni әlem órkeniyetinen artta qalyp qoyghan joq. Kerisinshe, qaryshtap damyp keledi. Olardyng últtyq tilin qaptaghan dialektilerden aryltyp «putun-hua» etip birtútastandyruy, kóneden kele jatqan «hanjy» atalatyn tanbaly jazularyn saqtaulary – jahandanudyng qanday nópirine bolsyn, tótep beretindey mýmkindik tudyryp otyr.  

Al, bizdin týrki tildes tatar bauyrlarymyzdyng jaryqqa shygharyp otyrghan gazet-jurnaldaryn oqyp, telearnasyna qúlaq týrip kóriniz. Eki sózining biri oryssha. Ony oqyghan, kórgen týrki tilderinen mýldem beyhabar kez-kelgen orys esh tәrjimasyz-aq týsinerliktey. Tilge degen әu bastaghy nemqúraydylyqtyng sony aqyry, ony joghaltugha, auyr qasiretke әkelip tireytindigining bir mysaly  osy bolsa kerek. Negizi, әr últ ókili óz ana tilining qadirin bilip, taza sóileuge, qandas bauyrlar ózara ana tilinde ghana qarym-qatynas jasaugha mashyqtansa, búl degeniniz asa kóp qarjy-qarajat talap etpeytin, qyruar kýsh pen enbekke mәjbýrlemeytin op-onay-aq dýniye.  

Jalpy, til men mәdeniyetting adam balasynyng ómir sýru filosofiyasy ekendigi barshagha mәlim. Árbir últ ýshin tabynyp-siynugha túrarlyq asa qasterli alty týrli dýniye bar:  

Birinshisi, jany men tәnining qauipsizdigin saqtaytyn eli men jeri; ekinshisi, ómir sýru ýshin kýndelikti qoldanatyn azyq-týligi. Biz ýshin búl ata kәsibimiz tórt týlik malymyz bolyp keldi, әli de solay. Ýshinshisi, bizdi ózge últtardan aiyrugha bolatyn, qaytalanbas ereksheligimiz – ana tilimiz ben últtyq mәdeniyetimiz. Kez-kelgen últty jaulaghan otarshylar sol eldi ana tilinen aiyrugha tyrysady. Jazba múralaryn órteydi, tarihy eskertkishterin qiratady; Tórtinshisi, imandylyq múrattary men aghartushylyq tetikteri. Múnyng týp negizi – dәstýrli diny senim-nanymynda. Besinshisi, elding kýsh-quatynyng kepili bolatyn últtyq birliginde. Altynshysy, jogharyda atalghandardyng barlyghyn tútastyryp, saqtaytyn memlekettik jәne ýkimettik biyligi.  

Tәuelsizdikting 25 jylynda birqatar joghymyzdy týgendep, irgemizdi bekitkenimizben joghaltyp jatqandarymyz da barshylyq. Eng ókinishtisi, ana tilimizge memlekettik mәrtebe bere túra óz túghyryna qondyra almay kele jaqandyghymyz.  

Aghylshyn tilin jetik bilsek, orys tilin tastamasaq úshpaqqa jetetindey-aq jelpinip jýrmiz. Jat júrtqa tabynudyng saldarynan biz shyn mәninde, qazaqy qadir-qasiyetimizdi, bay tilimizdi, ómirsheng әri qaytalanbas dәstýrli mәdeniyetimizdi joghaltyp baramyz. Ózgelerding kózdegen maqsattarynyng ózi tilimiz ben mәdeniyetimizden aiyra otyryp, ózderining yqpalyn arttyru bolsa kerek.  

Álem tarihynda býginge deyin bótenning mәdeniyetimen algha shyqqan bir de últ joq. Belgili bir últtyng halyq retinde saqtaluynyng ózi onyng ózgeden tili, dәstýri, mәdeniyeti arqyly dara derbes túruynda ghana. Al, bótenmen bylghanyp, oghan miday aralasyp, qoyyrtpaqtalyp ketse, sharuasy bitti dey beriniz. Búl әlemde qalyptasqan shynayy jaghday. Bóten júrttyng tilin qabyldaghan últ aghzasyna donordyng býiregin be nemese ózge bir dene mýshesin almastyryp salghan mýgedek adam sekildi. Onday jandar ýnemi em alyp, ekpe egip otyrmasa, ómir sýre almaytyny belgili ghoy.  

Olay bolsa, tilimiz ben mәdeniyetimizdi saqtaudy eng qarapayym qadamdardan bastauymyz kerek. Qazaq tilining әdeby normasy men stiylin búzushylardyng qatarynda BAQ qyzmetkerleri biz ózimiz túrmyz. Gazet-jurnal jurnalisteri búl túrghydan kelgende, imantarazdau. Al, televiziya jurnalisterine daua bolmay túr. «Qylmysker temir torgha toghytyldy», «Jarylys nәtiyjesinde bes adam dereu ólip ketti» degen dýbәra sózder telejurnalisterding enshisinde. Negizi, sugha toghytushy edi. Keyin qoy toghytu degen nauqan payda bolghan. Endeshe, toghytu ýshin «temir toryn» súiyq zat boluy kerek emes pe? Orys tilinen jolma-jol audarylghan «nәtiyjesinde» sózin jaghymsyz maghynada almastyratyn «kesirinen», «saldarynan» deytin  sózder dayar túrghanda sirispe tәrjimagha jabysyp qaludyng esh jóni joq. Ana joly bir telearna «suyq soghys» dep úryp jatyr. Eger әdeby basylymdardy  oqityn, zerdesi bar redaktor bolsa, búrynnan qalyptasqan «qyrghiy-qabaq soghys» degen tamasha ataudy mayyn tamyzyp jazar edi ghoy. Osy ispetti kóptegen qynyr-qisyq, qotyr-myljyn sóz-sóilemder qazaq tilining túnyq aidynyn laylap bitirdi.    

Tildi quat kózimen salystyryp jatady. Rasynda, qazaq qazaq bolghaly payda bolyp qalyptasqan bilim men payymnyng jinaqtalghan energiyasy ana tilimizde ghana bolsa kerek. Tilding arqasynda ghana ata-babamyzdyng ósiyetteri, yrym-tiymdary, salt-sanasy býginge deyin saqtaldy. Endeshe, biz kýsh-quatty da, bilim-ghylymdy da ana tilimiz arqyly ghana alamyz.  

Sapaly bilimdi orta mektep baghdarlamasyndaghy negizgi pәnderdi aghylshynsha, oryssha oqytu arqyly beremiz, tildi solay jappay mengertemiz dep oilaudyng ózi júmsartyp aitqanda, tym anghaldyq. Múnday essiz tirlikti toqtatu kerek. Áriyne, qogham ýshin kóp til biletin adamdar kerek. Mysaly, barlau nemese tynshylyq qyzmetindegi mamandar, shekara, polisiya, qorghanys, ghylymiy-zertteu, aqparat qúraldary qyzmetkerleri, diplomatiyalyq mindet atqarushylar, syrtqy sauda salasynyng ókilderi sekildi túlghalardyng әlem tilderin jetik bilgenderi abzal. Al, balabaqshadan bastap halyqqa jappay aghylshyn tili men orysshany tyqpalaudan útarymyz shamaly. Qarapayym ghana túrmystyq qyzmet kórsetetin santehniyk, monter, aspaz, etik tigushi ýshin aghylshyn tilin jetik bilgennen kәsiby sheberlikteri artyp, enbek ónimdiligi ósip ketpeydi ghoy.    

Olay bolsa, mektep baghdarlamsyndaghy jalpy bilim beretin bazalyq pәnderdi aghylshyn jәne orys tilinde emes, qazaq balasy óz ana tilinde sapaly alghany tiyimdi bolady. Jalpy, qoghamdaghy әrbir iri ózgeris mindetti týrde memleketting aralasuymen ghana ómirde jýzege asyrylady. Sondyqtan, óz memleketinin zandy tili әri bayyrghy halqynyn ana tilin qorghaudy eng aldymen memlekettik organdar ózderi bas bolyp qolgha alghandary jón bolmaq.   

Tabighatpen etene jaqyn aralasyp, keng baytaq dalany mekendegen qazaq sekildi últ pen bir saydyng boyynda nu ormanda payda bolghan halyqtardyng sóileu ghana emes oilau jýiesinde de eleuli aiyrmashylyqtar bolady. Belgili bir iydeyany biz әrtýrli baghytpen jetkize alamyz, astarlap, beynelep, túspaldap degendey. Al, sóileu jaghynan kelgende, qazaqtan asqan sheshen de sheber últ joq. Qazaq jyr-dastandarynyng qanshalyqty tereng mәn-mazmúngha negizdeletinin múnda dәleldep jatudyng ózi artyq dep bilemin. Qazaqtyng birauyz maqal-mәtelinin, qysqa da núsqa qanatty sózining ózi Batys oishyldarynyng birneshe tom tuyndylarynda aitylghan ghahliyasyna tatityn tústary bar.    

Qazaq maqaldarynyng kónilge qonymdylyghy, úmytylmay este saqtalatyndyghy, dәlme dәl, útqyr bolyp keletindigi bizding tilimizding qanshalyqty shúrayly ekendigin dәleldeydi.  

Biz qazaq tilimizdi týzep, jón-josyghymyn óz mәrtebesin iyelendiruimiz  ýshin aldymen, búqaralyq psihologiyany jónge keltiruimiz kerek. Resey otarshylary jaulap alghan kezden bastap biz últtyq oylau ereksheligimizden aiyryla bastadyq. Handyq dәuirde, tipti odan da búryn qazaq qoghamynda dala demokratiyasy boldy. Týrmesiz, sotsyz, poliyseysiz mamyrajay beybit qogham qúra bildik. Jer qayysqan qoy men mynghyrylghan jylqy aidaghan qazaqta materialdyq múqtajdyq bolghan joq. Bay men kedeyge bólingen taptyq kýres te atymen bolmady.   

Qazaqtyng tentegi men sotqarynyng ózi biy-sheshender aitqan birauyz sózge toqtaytyn aqyldy edi. Sóz qadirin qazaqtay bilgen halyq әlemde sanauly shyghar, sirә! Ol tústa shynymen de, qazaq qoghamynyn ruhany sanasy óte joghary dengeyde bolghanyn tarih betterindegi derekterden anyq angharugha bolady. Qysqasy, tarihy sana oyanyp, azattyq iydeyasy qalyptaspayynsha tilding de taghdyry óz jónimen sheshim tabuy neghaybyl.   

Býgingi tanda biz ghana emes, jalpy adamzattyng oilau jýiesi azghyndyqqa qaray qúldilap, anayylyqqa beyimdelip barady. Álemde adam aitsa nanghysyz ýreyli qylmystar jasalyp jatyr. Onyng neshe atasy Internet arqyly keninen tarap, jas úrpaqtyng sanasyn ulap barady. Oghan qarsy jasalatyn basty tosqauyldyng ózi ainalyp kelgende, ana tilimizdegi qúndy әdeby múralarymyzdy iygeru, jastardy ejelgi jәne qazirgi әdebiyetimizding ozyq ýlgilermen tәrbiyeleu bolmaq. Ol ýshin jastardy óz últynyng bolmysymen tәrbiyeleytin, ana tilimen susyndatatyn memlekettik jýieli sayasat kerek.  

Biraq, til sayasatyn úshy-qiyrsyz ótip jatatyn jiyndar, til janashyrlarynyng joghary jaqqa mezgil sayyn joldaytyn ashyq hattarymen belgiley almaymyz. Onymen is bitpesi anyq.  

Qazaq tilining aqy iyesi ainalyp kelgende, til mamandary men til bilimi salasynyng ghalymdary. Olardyng artynda ózderi oqytyp, tәrbiyelegen qazaq tili men әdebiyetining múghalimderi degen iri kýsh túr. Eng aldymen, sol kýshke jatatyn mamandar sapaly dayyndalugha tiyis. Olardyng izin basqan jurnalister qauymy degen taghy bir zor kýsh iyeleri bar. BAQ týrlerining barlyq qúrylymdary solardyng qolynda.  

Gazet-jurnal, televiziya, FM radiolar, baspasóz hatshylary, PR-menedjerler, kense isin jýrgizushiler, audarmashylar, diplomattar, filosoftar, mәdeniyettanushylar, ónertanushylar, jazushylar, sahna men ekran ónerining qayratkerleri әrtister, synshylar, sayasattanushylar sekildi san myndaghan qandastarymyz óz ana tilin kózding qarashyghynday saqtaugha qabiletsiz deuge bola ma?! 

Osynshama kýshimiz ben mýmkindigimiz bola túra tәuelsizdikting shiyrek ghasyrlyq merziminde tym qúryghanda jarymjan jarnamalar men dýbәra audarmadan qútyla almay-aq qoydyq. Kóshe tolghan «Biz ashyldyq» degendey kýlki tudaratyn jarnama esti tandyrsa, әr mekemening esigining tútqasyn ústay alsanyz «Ózine», «Ózinnen» degen byldyr-batpaq sóz ónmeninnen ótedi. Qazaqta «ary-beri», «tart-iyter» degen kónilge qonatyn әdemi sózder jyrtylyp aiyrylatyn edi ghoy.  

Jas jurnalisterimiz últtyq әdebiyetimizding inju-marjandaryn oqysa tilderi týzeler edi. Qazaqtyng eng keng taraghan bir maqalyn jiyrma jyl boyy aityp-jazyp úqtyra almadyq. Bәri kelisip alghanday-aq «bylay tartsang arba synady, bylay tartsang ógiz óledi» dep byljyraydy da túrady. Dúrysy, «ary tartsang arba synady, beri tartsang ógiz óledi» dep ýndestigimen ýilesim tapqan tamasha bir qanatty sóz. Ayta almasaq nesine qoldanyp, kiyeli sózdin qútyn qashyramyz?  

Qazir halyq arasyndaghy  yqpaly asa zor jandar shou-biznes ókilderi men әzil-syqaq teatr әrtisteri bolyp otyr. Sahna men toydaghy asabalyq «ónerlerin» miday aralastyryp jibergen, onysyn esh dayyndyqsyz sahnagha sýirep әkelip, kórermenge esh úyalmastan úsynatyn osy sayqymazaqtar da tildi shúbarlaudyn, qorlaudyng neshe atasyn kórsetip jýr. Sahnagha esh qysylmay-qymtyrylmay «betting aryn beldeuge týiip» shygha kelip, oilaryna ne kelse, sony aitudy bekzat ónerdi qorlau demeske ózge lajy joq. Eki sózining biri oryssha, qazaqshasynyng ózi túrpayy bolyp keletin әzil-syqaq teatrlardyng kóbeygeni sonshalyq, songhy kezde attarynyng ózi adam janyldyratyn boldy. Óner oshaghynyng atauynyng ózi «Bazar joq» degendey qúlaqqa týrpidey tiyetin tym túrpayy bolghanyn búryn-sondy estimesek, endi, kýnde kórip, mәre-sәre bolatyn jaghdaygha jettik.  

Biz qazaqsha bilmeytinderden búryn qazaqtildilerding arasyndaghy til búzushylyqty jónge saludy da esten shygharmaugha tiyispiz degen túrghydan múnyng bәrin sóz ettik.  

Endi, qazaq tilining memlekettik mәrtebesin tolyqtay qamtamasyz etu, óz túghyryna qondyru sekildi óte ózekti mәselege qatysty keybir oilarymyzdy ortagha salayyq.  

Últymyzdyng ruhaniy-tarihy múrasy әri bayyrghy júrttyng qazirgi kýnge deyin qarym-qatynas qúraly retinde qazaq tiline Konstitusiya arqyly memlekettik til mәrtebesi berilgen. Ata-babadan asyl múra bolyp qalghan ana tilimiz bizding ghana emes jalpyadamzattyq ruhany mәdeniyetting ajyramas bóligi jәne asyl qúndylyqtarynyng biri.  

Onsegiz myng ghalamda til atauly kóp. Milliondaghan, tipti, milliard adam sóileytin iri tildermen qatar sanauly jandar ghana ózara qatynas jasaytyn taypalyq dengeyde qoldanylatyndary da bar. Alayda, mәsele tilding ýlken-kishiliginde emes, әr til adam balasy ýshin ózinshe qúndy. Ár tilding artynda adamzat mәdeniyeti, tarihy, óneri, әn-jyry, auyz әdebiyeti, aqyl-oyy, erkindigi sekildi qúndyqytary bar. Álemdegi myndaghan tilding bir bólshegi әri eleuli ókili әriyne, bizding qazaq tilimiz.  

Zertteulerge qaraghanda, býgingi kýni әlemde әr 14 ay sayyn bir til joyylady eken. Tilding ólui býkil bir mәdeniyettin, túrmystyq salt-sananyng qúrydymgha ketui degen sóz.  Árbir elding memlekettik sayasatyndaghy ana tilinin, últtyq mәdeniyetining orny erekshe. Sebebi, adamzat mәdeniyetining ózi belgili bir memleketting eng negizgi sayasatyn, resmy kózqarasyn, últtyq pozisiyasyn onyng óz tiline degen qúrmetine qarap tanidy. Sondyqtan da, el basqarghan túlghalar neshe jerden poliglot bolsa da, resmy saparmen barghan barlyq elde óz memleketining ana tilinde ghana sóileydi.  

Álemde tәuelsiz derbes elder men halyqtar bar kezde sol memleketterding ana tili men mәdeniyeti mәselesi eshqashan kýn tәrtibinen týspek emes. Áriyne, belgili bir elding tildik ortasynyng qamtityn aumaghyna qaray óz erekshelikterine say tildik sayasaty aiqyndalary mәlim. Aytalyq, 1990-jyldardan beri qaray aghylshyn tilin ózining tól mәdeniyeti retinde qabyldaghandardyng sany 350 million adamgha jetse, ekinshi tili retinde sanaytyndar 400 milliongha juyqtaghan.  

Olay bolsa, adam resurstary men ekonomikalyq әl-auqaty jaghynan aldynghy qatardaghy elder óz tilderin barshagha taratyp, jahandandyrugha tyryssa, kerisinshe, túrghyndar sany az shaghyn memleketter óz tilderi men mәdeniyetterin ghalamdanudyng nópirinen qorghaugha baryn salyp jatqanyn angharu qiyn emes.  

 Biz ýshin de manyzdysy, últtyq ereksheligimizdi joghaltpau, tarihymyzdy, mәdeniyetimizdi, ana tilimizdi qaymaghyn búzbay saqtau. Qazirgi kýni aghylshyn, orys, qytay tilderine týrli dengeyde qajettilik tuatyny ras. Ghylym-bilim, tehnika, biznes degendey әleumettik qarym-qatynastyng barlyq salasyn qamtyghan kóptildilik mәselesining elimiz ýshin shynayy talapqa ainalghanyn da joqqa shygharudan aulaqpyz. Biraq, múnyng bәri qazaq tilin qúrbandyqqa shalu esebinen jýriluine týbegeyli qarsymyz.  

Jahandanu ýderisinde shet tildik bilim beru sayasatyn jýzege asyrghanda memlekettik әri ana tilimiz – qazaq tilining mәdeny tútastyghyn búzbaudy jәne qoghamdyq damudyng shynayy baghyt-baghdaryna say tilderding tepe-tendigin saqtaytyn ahualdy qalyptastyru Qazaq ýkimetining basty sayasaty boluy tiyis. Til turaly zandarymyzdyng ózi jat tilderding intervensiyasynan ana tilimizdi qorghaytyn tetikke negizdelgeni abzal bolmaq. Zanda memlekettik til ayasynda ústanugha tiyis basty baghyt qazirgi qazaq tilining әdeby normasyn saktay otyryp, týrli ataulardy ghylymy negizde layyqty taghayyndau, resmy týrde bekite otyryp, jýzege asyrghanda til organdarynyn kәsiby kenesine jýginudi qalyptastyruy kerek. Azamattyq, qylmystyq kodeksterdi búzghandar zang aldynda qalay aiyptalsa, til zanyn búzghandar da dәl solay jauap berui mindettelgeni qajet dep bilemiz.   

Elimizde qazaq tilinen ózge eshbir shet tiline basymdyq berilmegeni abzal bolar edi. Ol ýshin audarma isi mamandaryn tek qazaq tilining bazasynda ghana dayyndap shygharudy menshik nysandaryna qaramastan barlyq JOO basshylaryna, ghylymy kenesine talap etu kerek.  

Bizde ghylymiy-praktikalyq mәslihattar ótip, til jayynda týrli qararlar qabyldanyp jatady. Biraq, jýzege asyryluy ilude biri ghana shyghar. Ghasyrlar boyy ata-babalarymyz ózge elding bodandyghynda bolsa da kózining qarashyghynday saqtap kelgen ana tilimizdi tәuelsizdik alghan song óz túghyryna qondyra almasaq eldigimizge syn.  

Jyl sayyn aqpan aiynyng 21-in YuNESKO tarapynan «Halyqaralyq ana tili kýni» etip atap ótedi. Qyrkýiek aiynyng songhy aptasynda biz de tilder merekesin toylaymyz. Kóptegen iygi sharalar úiymdastyrylady, qalyptasqan jaqsy dәstýrlerimiz de barshylyq. Endi, onyng tiyimdiligin arttyru, yqpalyn kýsheytu mәselesin uaqyt ozdyrmay qolgha aluymyz ózekti bolyp otyr.  

Ol ýshin eng aldymen, jalpy bilim beretin orta mektepter men joghary oqu oryndaryna arnalghan oqulyqtar, núsqaulyqtar, kitap, qúraldarda qazaq tilining erejeleri, stildik talaptary, әdeby tilding normasy qatang qadaghalanuy bәrinen manyzdy dep esepteymiz. Ana tilimizding tektiligin, әsemdigin, kórkemdigin dәl osy nysandarda barynsha saqtap, sheshendigi men sheberligin meylinshe jetkize bilsek, jas buynnyng tildik әleuetining arttyryluyna bagha jetpes ýles qosqan bolar edik.   

Elimizding qoghamdyq-ekonomikalyq túraqty damuyn jәne últtyq qauipsizdigin qamtamasyz etu ýshin memlekettik til sayasatyn qalyptastyratyn ghalymdar kenesin qúryp, Preziydent janynda júmys istetudi úsynys etkimiz keledi. Atalmysh kenes memlekettik til turaly zandylyqtargha tolyqtyrular men ózgerister engizudi, tildi qorghaugha qatysty qúqyqtyq aktilerdi dayyndaudy, ana tilimiz ben shet tilderi arasyndaghy mәselelerdi, sayasatty sabaqtastyrumen, ýilestirumen ainalyssa, qanekiy! 

Sonday-aq, ony keyin Til sayasaty jónindegi últtyq kenes etip keneytip úiymdastyrsaq, tipti de núr ýstine núr bolar edi. Sol arqyly til úiymdarynyng funksiyalaryn, is-qyzmetterining baghyt-baghdarlaryn belgilep, ana tilimiz ben shet tilderining oqu standarttarynyng mazmúnyn últtyq ereksheligimiz ben әlemdik normalargha say jetildirse.  

Memlekettik til turaly janadan arnayy zang qabyldap, onyng oryndalu barysyn Parlament palatalaryndaghy túraqty komiytetter arqyly talqylap, elimizde ana tilimizding basymdyghy men biyligining ýstemdigin arttyratyn ózgerister engizilgeni abzal.  

Jaryqqa shygharylatyn barlyq basylymdar men qújattardyng tildik, stildik sapasyn jana satygha kóteru ýshin menshik nysandaryna qaramastan barlyq baspahanalarda bilikti baspa  redaktorlaryn júmys istetetin ereje bekitilui qajet.  Ana tilimizding qúndylyghyn arttyru, jas buynnyng tildik bilimin jetildiru ýshin JOO-gha, «Bolashaq» baghdarlamasy arqyly sheteldik oqu oryndaryna jәne memlekettik qyzmetterge qabyldanatyn ýmitkerlerding jappay qazaq tilinde auyzsha jәne jazbasha emtihannan ótuin zandastyrsaq.  

Qala jәne eldi mekenderdegi úiym, mekemelerding ataulary, kýre joldar boyyndaghy jazbalar tek qazaq tilinde ghana boluyn da qalyptastyruymyz kerek. Jarnama, týrli ataular, aqparat qúraldary mәtinderinen bastap, oqulyqtar, әdeby basylymdargha deyingi barlyq jazbalardyng tildik sapasyna, stiyline túraqty baqylau jasap, ketken qatelerdi der kezinde jónge keltirip otyratyn til saqshylary da auaday qajet-aq.  

Quandyq Shamahayúly

Abai.kz