Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Qogham 4668 0 pikir 24 Qazan, 2016 saghat 08:17

MÝFTIYGE HAT. HIDJAPQA QATYSTY QMDB NARAZYLYQ BILDIRUI KEREK

                                                                                                      Qazaqstan Músylmandar diniy

basqarmasynyng Bas muftiyi

                                                                                                      Erjan Malghajyúly myrzagha

AShYQ HAT

Qúrmetti  Erjan Malghajyúly!

QMDB-nyng hidjab mәselesi turaly mәlimdemesin oqyp otyryp, songhy jyldarda ózimdi mazalap jýrgen myna bir oy turaly Sizge hat  jazyp, oiymdy aitugha  bel budym. 

Biletinimnen  bilmeytinim kóp bolghandyqtan Siz siyaqty bilimdi adamnan aqyl súramaqpyn.

Sizdi bas mýfty etip saylaghanda «jas jigit eken – mýmkin elimizding músylman qauymy ýshin batyl qadamdar jasap, nyq sayasat jýrgizer» dep quanghan edim.

IYә, QMDB tarapynan kóptegen jaqsy ister istelip jatqanyn joqqa shygharmaymyn, biraq qazir bar músylman qauymyna memleket tarapynan synaq kelgen siyaqty. Bir jaghymyzdan "qoghamgha diny ekstremizm keldi" dep qorqytsa, ekinshi jaghymyzdan hidjabty ýlken bir mәselege ainaldyryp jiberdi. Keyde búl arnayy sayasatpen istelip otyrghan ister me eken dep te oilaymyn. Sebebi maghan sol ekstremistik jolgha jastarymyzdy búryp jiberip jatqan da osy memleketting ózi sekildi kórinedi. Júmys joq, (әsirese auylda) jastar ne isteydi? Jastargha júmys tauyp bere almay otyrghan - memleket emes pe?. Áleumettik qarama-qayshylyqty da kýsheytip otyrghan - memleket, endi hidjabty ýlken mәsele etip otyrghan da - memleket. Jaraydy, diny ekstremizmning haupi bar delik, al hidjabty (oramaldy) taqpa degeni - músylman bolma degeni dep týsinu kerek.

Al búghan QMDB batyl narazylyq aituy tiyis dep oilaymyn. Áriyne, QMDB músylman qauymynyng atynan narazylyq aituy ýshin biz músylman qauymy petisiya týrinde qoltanba jinap, ony Ýkimetke tapsyruymyz kerek  shyghar, osy turaly oiynyzdy bilsem degen edim.  Mening oiymsha - músylman qauymy, islam dini - elimizding tiregi, tynyshtyqtyng negizi, al músylmannyng negizi  tәrbie arqyly qalyptasady desek, hidjab ta  osy tәrbiyelik mәni bar zat.

Ál-Faraby babamyz aitqan eken: «Adamgha eng birinshi bilim emes tәrbie kerek. Tәrbiyesiz bergen bilim – adamzattyng qas jauy, keleshekte onyng ómirine hauip әkeledi» dep, dana adam ghoy - dúrys aitqan shyghar, sondyqtan músylmansha kiyinip, ómir sýrgisi keletin qyzdarymyzgha olay kiyinuge bolmaydy deu qate. Búl mәselede biz hristian memleketteri Fransiya, Resey siyaqty shekteuge barghanymyz qate dep týsinem. Músylman  bolghandyqtan biz basshygha qarsy shygha almaymyz, músylman bolghandyqtan Otanymyzdy ata-anamyzday syilap, qúrmetteymiz, biraq Otanymyz da bizdi balasynday kórui kerek. Tek bir jaghdayda ghana balasy ata-anasyna qarsy shygha alady eken, Allam bizdi onday jaghdaydan saqtasyn...   

Maghan - «biz zayyrly memleket bolghan song mektepterde tәrtip bireu bolu kerek» dep uәj aituy mýmkin, biraq Ata zang eng birinshi túru kerek,  al onda 1 bap bәrin aityp túr.

Maghan salsa, biz qazaq elinde  imany mektepter (ruhany seminariya týrinde) saluymyz kerek. Búl mektepterde 2-3 jastan qyzdar men úl balalardy bólip oqytyp, eng birinshi ana tili men qasiyetti Qúrandy, odan keyin tek 5 synyptan bastap basqa tildi ýiretu kerek. Osynday mektepterden músylman әlemining danalary shyqpasa meni atyp tastanyzdar. Áriyne, memleketimiz búnday mektepter salmaydy, sondyqtan  QMDB bas bolsa býkil músylman qauymy osy últtyq jobany jýzege asyra alar edik. Búl joba men onyng barlyq esepteri mende dayyn. Búl jobany jýzege asyrsaq qazirgi qoghamda oryn alyp otyrghan «ruhany asharshylyqty» da joygha bolady. Búl turaly ne oilaysyz ?

P.S.   Men sonau sovettik dәuirden ómirdi kórip kele jatqan adammyn. Jas kezimde kommunist  boldym (onymdy eshkimnen jasyrmaymyn), ol kezde Allany tanymaytyn edim, tek «Otan ýshin, el ýshin»  dep adal  júmys istedim. Otyzgha kelgende «orda búzam» dep Brejnevke  partiyadaghy kemshilikter  men últtyq sayasattyng qatelikterin aityp hat jazyp, tayaq jedim. Aqyry otyz jyl mýgedek bop ýide jattym, tauqymetin  ómirding  biraz tattym. Endi týsindim, Allam meni sol kezde atylyp ketpesin dep saqtap qalghan eken, әri osy synaq arqyly  ony tanyp, týsinsin degeni eken. Mine, osylaysha men islamdy týsinip, qabyldap, ony jýregime qondyrghaly jiyrma jylday boldy. Qazir elimizde bir ýlken imandylyq júmysty bastasaq dep niyettenip jýrgen jayym  bar.

Izgi niyetpen, Oral  Baytýmen aghanyz

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1499
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3270
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5659