Ótken joly bir din qyzmetkerinin: «Múhammed (ﷺ) romantik bolmaghan deytinder – qatelesedi», – degen sózi bizdi biraz oilandyryp qoydy. Osydan keyin az-kem izdenip kórip edik...

Rasynda, Alla Elshisining Qúday qosqan jarynyng arasyndaghy mahabbat, romantika, nәzik sezim, shynayy senim, sýiispenshilik, ystyqqa birge kýi, suyqqa birge tonu... taghysyn taghylar adamzat balasy ýshin ólmes ónege, mәngilik ghibrat.

Shirkin, mahabbatty jyrlaytyndar Múhammedting (ﷺ) romantikalyq ómirin, shattyqqa toly shanyraghyn, janúyasyndaghy jylulyq pen júmsaqtyqty kýlli әlemge pash etse degen oy týiedi ekensin...

Payghambarymyzdyng (ﷺ) býkil ómirinin, әrbir saliqaly sózi men izgi amalynyng arasynyn tek er men әielding sýiispenshiligin arttyratyn oqighalardy bólek sóz eter bolsaq, alatyn sabaq, týietin oy kóp. Sonymen...

BIRINShI sabaq. Áyeldi erkeletu, oghan erkeleu әdisi... Alla Elshisi (ﷺ) Aysha anamyzdy «Aiysh» nemese «Humeyra» dep ataghan eken. Aish degeni – «ómirshen» degeni. Al «Humeyra» degeni – qyzyl óndi degeni. Jýzi qyzghylt bolghandyqtan, osylay erkeletipti.

Erkeletu – nәzik jannyng «osal» túsy... Erkeletu – bosansytyp jiberu emes. Kerisinshe, sezimin oyatyp, sýiispenshiligin kýsheytu. Payghambarymyz (ﷺ) jaryn erkeletetin әri oghan erkeleytin.

Bolashaq qalyndyqqa ýilenu aldynda oghan neshe týrli «tәtti» sózder aityp, sezimderimizdi bildiretinimiz ótirik emes. Al otau qúrghannan keyin «janym», «asyl jarym», «sýiiktim», «sýikimdim» degen «tegin» sózderge sarang bop qalatynymyz týsiniksiz... Nege? Óitkeni, sezimdi óshiretin de ósiretin de ózimiz eken...

Keyde bir auyz jyly sózding ózi shanyraqtyng shyrayyn kirgizip, otbasynyng berekesin arttyratyny aqiqat. Kerisinshe, bir auyz sóz jýrekterdi suytady.        

EKINShI sabaq. Jaryndy jaqsy kóretinindi jariya aitu. Sahaba Amr ibn әl-As Alla Elshisinen (ﷺ): «Eng jaqsy kóretin adamynyz kim?» – dep súraghanda: «Aysha», – dep jauap beripti.

Áyelimizdi jaqsy kóretinimizdi ózgege aitu bylay túrsyn, keyde ózine aitugha «qysylyp», sóz «shyghyndauda» sarandyghymyz jibermey qalatynyn nesine jasyrayyq?!

Birde Aysha anamyz payghambarymyzdan (ﷺ): «Ua, Allanyng Elshisi! Meni qanshalyqty jaqsy kóresiz?» – dep súraydy. Sonda ol (ﷺ): «Myqty týiin men juan jip sekildi», – degen jauap qayyrady. 

– Ua, Allanyng Elshisi! Sizding týiininizding jaghdayy qanday dengeyde?

– Ol óz ornynda.

Osydan keyin olar bir-birining súlulyghyn sipattaytyn ólen-jyrlar aitatyn. Auyzdary berik bolsa da bir-birin sýiip, jýrektegi shynayy sezimderin bildiretin.

Payghambarymyz (ﷺ) bir kýni Ayshagha Ummu Zarr turaly hikayany bayandap, sózining sonyn: «Ummu Zarr Ábu Zarr ýshin qanday bolsa, sol sekildi sen de maghan sondaysyn», – dep ayaqtaydy. Kýieuining búl sózine oray ózining de tereng mahabbatyn bildirgen ol: «Sen men ýshin Ábu Zarr Ummu Zarrgha qymbat bolghannan da qymbatsyn», – deydi. Búl – «siz meni jaqsy kórgennen de qatty jaqsy kóremin» degeni.

ÝShINShI sabaq. Jarynnyng jaqsy kóretinin jaqsy kóru nemese onyng qalauyn tereng sezinu... Aysha anamyz payghambarymyzdyng (ﷺ) neni jaqsy kóretinin, neni qalaytynyn, qanday tamaqty únatatynyn tereng týsindi.

Sol sekildi, Alla Elshisi (ﷺ) de jarynyng neni únatatynyn jaqsy bildi. Aysha anamyz bylay deydi: «Ydystan su iship, ony payghambargha úsyndym. Ol da men ishken jerge ernin tiygizip, su ishti. Sýiek kemirgen song oghan berdim. Ol mening auzym tiygen jerden mýjidi».

Qanday ystyq sezim, kýshti mahabbat, romantika desenshi?!

Aysha anamyz oramalyn hosh iyistendirip, oramaldan shyqqan jaghymdy iyispen  payghambar (ﷺ) aldyna baratyn... Áyel qauymynyng ózining ón boyyndaghy súlulyqty, әdemilikti ózgege emes, óz kýieuine kórsete bilu, sezdire bilu degeni osy bolsa kerek...

Olar bir-birin, tipti ymmen, isharasynan-aq týsinetin. Alla Elshisi (ﷺ) aqtyq sapar aldynda jatqanda tis tazalaghyshyn (misuәk) izdeydi. Aysha anamyz onyng (ﷺ) sol zatty súrap túrghanyn kózinen, kózqarasynan-aq sezip qoyady. Áueli misuәkti auzyna salyp, ózi júmsartyp beredi. Sodan keyin payghambarymyz (ﷺ) erekshe yqylaspen, búrynghydan ózgeshe keyippen tisin tazalaghan eken.    

TÓRTINShI sabaq. Otbasyna uaqyt bólu, әielding kónilin aulau... Alla Elshisi (ﷺ) sapargha shyqqanda jarlaryn (jerebe boyynsha) ózimen birge alyp jýretin. Aysha anamyzben birge angha shyqqanda onymen әzildesip, tipti jýgiruden jarysatyn.

Birde Rasulallany (ﷺ) kórshisi qonaqqa shaqyrady. Payghambar (ﷺ) Ayshanyng da qatysuyn ótinedi. Kórshisi búghan kelispegendikten, Rasulalla (ﷺ) da bara almaytynyn aitady. Ol birneshe ret shyqarghanymen, payghambar (ﷺ)  bәribir bas tartady. Tek Ayshamen birge barugha kelisim beredi. Aqyry Alla Elshisining (ﷺ)  aitqanyna kónip: «Aysha da kelsin», – degen eken. Sóitip, ol (ﷺ) ayauly jaryn birge ertip barady.

Mereke kýni Aysha anamyz payghambardan (ﷺ) efioptardyng oiynyn kóruge rúqsat súraydy. Rúqsat beriledi. Sóitip, ol meshitting aldynda ótken oiyndy Alla Elshisining (ﷺ) artynda túryp, tamashalaydy. Rasulalla júbayyna kedergi keltirmes ýshin bir iyghyn týsirip túrady. «Men iyegimdi onyng iyghyna qoyyp, betimdi jaghyna jaqyndattym», – deydi Aysha anamyz.

Alla Elshisining (ﷺ) ayaghy talyp, sharshasa kerek: «Ua, Aysha, kórip boldyng ba?» – dep súraghanda: «Joq», – dep jauap beredi. Búl jauabyn anamyz bylay týsindirgen eken: «Olardy kórgim kelgendikten emes, ózge әielderding mening jas ekenime qaramastan, Rasulallanyng (ﷺ) maghan qalay qarym-qatynas jasaytynyn kórgenderin qaladym...».

Búdan asqan qanday mahabbat boluy mýmkin?   

Múhammed (ﷺ) ýy sharualaryna da kómektesetin. Ýidi sypyryp, kiyimin ózi jamap, qoy sauatyn.

BESINShI sabaq. Áyelding qate-kemshilikterin kórkem týrde týzeu...  Birde Aysha anamyz payghambardy (ﷺ) qyzghanyp, onyng basqa әieli berip jibergen tamaq salynghan ydysty syndyryp qoyady. Búghan kuә bolghandar músylmandardyng anasynan múnday qylyqty kýtpegen edi.

Sol mezette Rasulalla (ﷺ) janyndaghylargha bar bolghany: «Músylmandardyng anasyn qyzghanysh biylep aldy», – dep oqighany jyly jauyp, mәseleni kórkem týrde jaqsylyqqa qaray auystyryp qoydy. Ózin ústay aldy әri әielin ústamdylyqqa tәrbiyeley bildi. Kekshildik emes, kenshilik jasady. Jamandyqty jaqsylyqqa auystyru degenning hikmeti osynda jatsa kerek.

ALTYNShY sabaq. Mahabbat – tek tәtti sezim ghana emes... Ómir tek quanysh pen mahabbattan túrmaydy. Keyde qiyndyqqa tózip, bargha qanaghat etip, sabyr saqtaytyn kezender de kezdesedi. Rasulalla (ﷺ) ýiinde apta bylay túrsyn, tipti ailar boyy oshaghynda qazan asylmaytyn. Aysha anamyz bir sózinde: «Aylar boyy oshaqqa ot jaqpaghan kezderimiz boldy», – degen. Onyng (ﷺ) otbasynda sol kezenderde su men qúrmadan basqa tiske basar eshtene bolmaghan eken. Alayda Aysha anamyz osynau tarshylyq uaqytta payghambargha (ﷺ) shaghym aitpaghan, ashtyqtan qinalghany turaly júrtqa tis jarmaghan. Asharshylyq pen kedeyshilikke sabyr saqtaghan. Barlyq is Allanyng qalauyna tәueldi bolsa da olar quanyshty da, qayghyny da birge bólise bildi.

JETINShI sabaq. Erli-zayyptylar bir-birine – kiyim. Alla Taghala Qúranda «Baqara» sýresining 187-ayatynda: «(...óitkeni, bir-birindi qorghauda) olar senderge kiyim, sender de olargha kiyim (ispetti) sinder...» dep bayandaydy.

Pendelik, yaghny shekteuli kózqaraspen payymdasaq, adamdy suyqta tondyrmaytyn, ystyqta kýidirmeytin – kiyim. Áuretti jerdi jabatyn da, syrtqy soqqydan qorghaytyn da – kiyim. Bәrinen búryn adamgha, onyng denesine eng jaqyn zat – kiyim. Allanyng erli-zayyptylardyng jaghdayyn týsindirude «kiyim» sózin paydalanuynyng búdan basqa hikmeti kóp-aq... Kiyim sekildi er men әiel – bir-birine qorghanysh, sýienish, bir-birining ar-úyatynyng abyroyy, ómirlik joldas, t.b.

Búl – payghambarymyzdyng (ﷺ) romantikalyq ómirinen bir ýzik syr...

Aghabek QONARBAYÚLY, QMDB Baspasóz bólimining basshysy  

Abai.kz