Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Óz sózi 4334 0 pikir 16 Qarasha, 2016 saghat 07:11

1-JELTOQSAN – QAZAQTY MÁNGILIK EL BOLUGhA BASTAGhAN KÝN

Tәuelsiz qazaq elining taghdyry men sol elding eki tizgin, bir shylbyryn óz qolyna ústaghan Núrsúltan Nazarbaevtyng taghdyry birtútas últtyq taghdyr bolyp qalyptasty. Búl qos taghdyr tútas bir halyqtyng taghdyry!

«Álemdi jý­re­gine syighyzghan» atty kitabymda aitylghan osy bir oi-pikirimdi onan әri tarqata sói­leuding taghy bir reti kelip túrghan synayly. Múny uaqyttyng ózi aitqyzghaly túr. 2011 jyldyng jeltoqsan aiynyng 10-shy júl­dy­zynda Qazaqstan Respublikasy Par­lamen­ti­ning Senaty «Qazaqstan Respub­lika­syn­daghy merekeler turaly» Zangha to­lyq­ty­rular men ózgerister engizu arqyly 1 jel­­toqsandy Túnghysh Preziydent kýni ese­binde belgilep, búl kýn memlekettik merekeler sanatyna engizilgen bolatyn.

Óz tәuelsizdigining jiyrma bes jyl bolghan  kezennen beri egemen el boludy qa­lyp­tas­tyrghan jәne de qalyptastyryp qana qoy­may, tarihtyng osy bir asa qysqa merzi­min­de ózin әlemge tynyta alghan memleketting endigi tarihynan búl kýn, yaghny jeltoq­san­nyng 1-i oiyp túryp óz ornyn aluy kerek edi. Solay boldy da!

Kóne tarihtyng әlmiy­saq­tan bergi qaghidalaryna sayar bolsaq, tirshilik jaralghannan keyingi bar oqigha­lardyng basynda túlghalar túrghan. Al endi qazaq elining ghasyrlar boyy arman bolghan tәuelsizdigin jәne soghan jetu jolynda bir­neshe ghasyrdyng jýzdegen jyldarynyng qa­sireti men zobalanyn, tar jol, tayghaq ke­shuin basynan ótkergen halyqtyng taghdy­ryn anyqtap, tútas bir eldin, tútas bir halyqtyng sol tәuelsizdigin ózi jariyalap, sol tәuelsizdikting kók bayraghyn óz qolymen túnghysh kótergen Qazaqstan Respubliy­ka­synyng Preziydenti Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev syndy tarihy túlghanyng erligi men úlylyghy qazaq tarihynyng ghana emes, jalpy adamzat balasy tarihynyng betterine altyn әriptermen jazylyp qoyylghany bar.

Biz kýshti preziydenttik memleket qúru tandauyn óte dúrys jasaghanymyzdy el tәuelsizdigining әr jyldarynyng әr kezen­derinde aiqyn sezinip kele jatyrmyz. Eng әueli «bas-basyna by boludan» ada túrdyq ta, búl elimizding әlemdik daghdarystardyng eng bir auyr da syndarly kezenderinde tú­raq­ty damuyn qamtamasyz etuge zor yqpa­lyn tiygizdi, әli de tiygizip kele jatyr. Qa­zaqstandaghy preziydenttik biylik jýiesi 1990 jylghy 24 sәuirde engizildi de, 1991 jylghy 1 jeltoqsanda túnghysh ret preziydent saylauy ótkizildi. Sóitip, biz barsha qazaqstandyqtar óz preziy­den­ti­mizdi ózimiz saylap alu qúqymyzdy túnghysh ret jýzege asyrdyq ta, elimizding demo­kratiyalyq qaghidalargha berik ekendigin әlem aldynda taghy da bir kórsetip bergen edik.

Sóitip, 1 jeltoqsantúnghysh preziydent saylauynda Qazaqstan Respubliy­kasy­nyn Túnghysh Preziydenti Núrsúltan Ábish­úly Nazarbaevtyn barsha qazaqstan­dyq­tar­dyn zor senimine iye bolghan kýni. Tútas el men halyqtyng senimine ie bolu arqyly Elbasy ózine jýktelgen bar jauapkershilikti aiqyn sezine otyryp, óz eli men halqynyng taghdyryn anyqtauda ózining perzenttik te, preziydenttik te boryshyn adal atqaryp keledi. «Qazaq elin, qazaq degen últty әlem eng әueli Nazarbaev esimimen, Nazarbaev kel­betimen tanydy. Búl – tarihy aqiqat» degen nemese «Nazarbaev neni de bolsa eli­men birge kórdi, elimen birge tózdi, elimen birge jendi!» degen búdan búryn aitqan oilarymyzdy taghy da bir qaytalaymyz, Elbasynyng qazaq eli tarihyndaghy asa manyzdy ornyn qazir de, bolashaqta da anyqtap túratyn bir kýn qazaq tarihynda boluy kerek edi, sol bir kýn 1 jeltoqsan bolyp kýntizbelik tarihtyng jyldar jylnamasynan oryn aldy.

Biz 1 jeltoqsandy Qazaqstan Respub­likasynyng Túnghysh Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng qazaq elin mәngilik el etu arman-mýddesining jýzege asyryla bastaghan kýni dep te qasterleuge tiyistimiz. Óitkeni, mәngilik el bolu býgingi bizding de jәne bizge deyingi de talay bir ghasyrlar iyinindegi «elim-aylap» ótken ata-babalarymyzdyng da ansar armany men zar tilegi de bolatyn. Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng mәngilik el qúru jónindegi osy oiy men arman-mýd­desining tarihy manyzdylyghyn – biz tolyq sezine alyp otyrmyz ba? Elordasy Astana qalasynda «Mәngilik el» monu­mentti qaq­pa­sy nege túrghyzyldy? Qazir bizding әrqay­symyzdy osy bir saualdar oilandyruy kerek te, bizding soghan degen óz jauabymyz әr kókirekte sayrap túrugha tiyisti. Elbasy ar­qa­laghan el jýgin birge kóteru jәne de el birligin saqtau arqyly biz ózimizding mәn­gilik el bola alatyndyghymyzdy kýn sayyn­ghy isimizben de, bilim, biliktiligimizben de, enbek etkish qabiletimizben de kórsete biler kez qazir. Núrsúltan Nazarbaev ózining pre­ziydenttik qyzmetinde qazaq elin mәngilik el etuding barlyq jaghdaylaryn da, sonyng barlyq alghysharttaryn da jasap berdi, әli de jasap keledi dep tújyrym jasaugha bolar edi. Sol mәngilik el boludyng bir alghy sharty bolyp sanalatyn «Qazaqstan-2030» strategiyasy Elbasynyng alysty andaghan, bolashaqty boljaghan, keleshekke kóregen­di­lik­pen kóz tikken, býginimizge bel sheship, ertenimizge ensemizdi tiktep barar jolymyz edi. Solay boldy jәne solay bolyp ta kele jatyr!

Biz 1 jeltoqsandy Qazaqstannyng Tún­ghysh Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng qazaq elin әlemning damyghan 50 elining qata­ryna qosu jәne bәsekege qabiletti bolugha bastaghan kýni dep te sanaymyz. Búl Elba­sy­nyng baghzy kóshpendilerding taghdyrly tarihtyng qily-qily kezenderining tauqy­met qúdyghynyng suyn iship, ashyly sor­tany­nyng soryn keshken, zobalang jyl­dar­dyng zaryn tartqan, tarshylyqtan tarylyp túralaghan, joqtyqtan ashyghyp búratylghan, jazyqsyz jaralanghan, aiypsyz aidalghan býgingi úrpaqtary, myna bizderdi myna dý­birli әlemning alamanyna qosqan qayyrly kýni dep te bilemiz. Býgingi biregey dýniye­ning birtútas ekonomikalyq jýiesinde Núr­súltan Nazarbaev talmay tandap ta, dúrys ta, útymdy da etip qalyptastyra bilgen Qazaqstannyng ózindik damu joly nebir syn­darly kezenderde ózining ómirshendigin kórsetip te bere aldy. Álemdik ekono­miy­kanyng irgesin qayta-qayta shayqap túrghan býgingi qarjy daghdarysyna des bermey kele jatqan Qazaqstannyng qazirgi jaghdayy bizge osyny aitqyzady. Búghan deyin ekono­mikalyq әleueti jóninen eshkimge jalynan ústatpaydy deytin Europanyng biraz elderi abdyrap ta, daghdaryp ta qalghan osy bir tústa Qazaqstan Preziydentining eldi inno­vasiyalyq jәne industriyalyq baghytpen damytu baghdarlamasyn úsynuy jәne de múny endigi Qazaqstannyng bolashaghy dep atap kórsetui, búl úly mindetterge barsha qazaq­standyqtardy júmyldyruy managhy biz aitqan mәngilik el boludyng jayyn tere­ni­nen saralap, taghy da bir oilastyruy der edik.

Biz 1 jeltoqsandy Qazaqstannyng Tún­ghysh Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng búrynghy otar qazaq elin aiday әlemge tanytugha úmtylyp, sol jolda úta da bilgen jәne de әlemdik sayasatqa olja salghan úpayly kýni dep te bilemiz. Qazaqstannyng keshegi kenestik jýieni bylay qoyyp, tútas týrki әleminde túnghysh bolyp Europadaghy qauipsizdik jәne yntymaqtastyq úiymyna tóraghalyq etui jәne de auzyn aigha bilegen әlemning ne bir memleketteri on bir jyl boyy ótkize almay kelgen, sóitip arqauy bosay bastaghan EQYÚ-nyng jetinshi Sam­miytin 2010 jyldyng 1-2 jeltoqsan kýnderi qazaq elining Astana qalasynda ótkizui jәne de әlemdik manyzy bar búl tarihy sharagha qatysushylardyng Astana Deklarasiyasyn birauyzdan qabyldauy qazaq elining әlemdik kókjiyekten júldyzynyng jarqyray jan­ghan sәti edi. «Biz birin-biri jyldar boyy kórmey kelgen el basshylarynyng basyn qosyp, mәmilege keltirdik. Europa men Aziya úghymyn keneyttik. Biz aldymyzgha qoy­ghan barlyq mindetti oryndadyq. Qa­zaq­stan Úiymnyng jana ghasyrda damuyna ser­pin bere aldy. Býkil әlem Qazaqstangha bas­qasha kózben qarap, bizding halqymyzdyng bar­sha qúndylyqtaryn kórdi. Sammitti ótkizu býkil Qazaqstan halqynyng saltanaty, onyng birliginin, bolashaqqa úmty­lysy­nyng dәleli boldy», dep Elbasynyng ózi atap kórsetkenindey, búl tarihy is Qazaq­stannyng Túnghysh Preziydentining óz elin dýnie júrtyna sózsiz moyyndata bilgen tarihy jenisi bolatyn. Astana Sammiytin ótkizu arqyly qazaq eli san ghasyrlyq tarihy bar әlemning damyghan, órkeni ósken órkeniyetti memleketterining qataryna baryp qosylyp, jarqyn jýzben nyq baryp túra aldy dep te batyl aita alamyz. Biz sol biyikke kóterilgen elmiz, bizdi sol zanghar biyikke alyp shyqqan da Elbasymyz, ózimiz­ding Túnghysh Preziydentimiz!

Biz 1 jeltoqsandy Qazaqstan Respub­likasynyng Túnghysh Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng HHI ghasyrda dýnie tirshiligi ýshin jahandyq jana qaterler boy kótere bastaghan qaterli tústa týrli dinderding gha­syr­lar boyghy izgi de jasampazdyq mol tә­ji­riybesi men Qúday sózin Adamzattyng bitim­gershilik pen kelisimining pәrmendi qúraly retinde paydalanudy tereng sezine otyryp, adam balasy jaratylyp, olardyng dinderi qalyptasa bastaghan kezenderden bermen qaray túnghysh ret, óz yntasymen jәne basshylyghymen 2003, 2006 jәne 2009, 2012 jyldary qazaq jerindegi Astana qa­la­synda Álemdik jәne dәstýrli dinder liyder­le­ri­ning kezdesulerin túraqty ótkizile bastaghan jәne de Adamzattyng jana mynjyl­dyghy­nyng konfessiyaaralyq dialog pen kenesip, kezdesuler jýiesin qúrugha jol ashylghan, órkeniyetting qazaq jerindegi toghysuy men tabysularynyng bastau alghan kýni dep te sanaymyz.

Biz 1 jeltoqsandy Qazaqstan Respub­likasynyng Túnghysh Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng Kenester Odaghynyng ydyrauyna baylanysty dýniyening qayta bir bólisi ýshin jana qaqtyghystar oshaghyndaghy sayasat qazany búrq-sarq qaynap, oq atylyp, jarylystar dýmpui estilip jatqandyghyna da qaramastan qazaq jerindegi Semey atom synaq poligonyn óz Jarlyghymen jauyp, óz qolyndaghy yadrolyq qarudan óz erkimen bas tartuyn býgingi Adamzat pen jalpy órkeniyetti yadrosyz әlem qúrugha shaqyrghan batyl da izgi qadamynyng bastalghan kýni dep sanay otyryp jәne de óz Elbasymyzdy yadrosyz әlem qúrudyng bas arhiytektory dep te әspetteymiz! Biylghy jyly «Niu-York Taymstyn» elektrondy núsqasynda jәne «Egemen Qazaqstan» gazetinde (27 nauryz 2012 jyl) jariyalanghan Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng «Qauipsiz yadrolyq bola­shaq­qa jol sala otyryp» atty maqalasynda: «Men barlyq elderge tómendegishe ýndeu tastaghym keledi: Qazaqstan tәjiriybesi kór­setip otyrghanynday, elder yadrolyq qaru­dan bas tartsa, ýlken paydagha keneledi. Osyn­day ong sheshimimizding arqasynda bizding ósip-órkendegen jәne túraqty damyghan elge ainalghanymyzgha, әlemde kóptegen dos­tar tapqanymyzgha, yqpalymyzdyng da arta týskenine men esh kýmәndaymyn. Bizge ózi­mizding barlyq erik-jigerimizdi paydalanyp, basqa problemalardy sheshuge jәne yadrosyz elderge ózderin qorghalyp otyr­ghanday sezinuge kómektesuimiz kerek. Búl yadrolyq qarudyng taraluyn boldyrmaudyng jalghyz joly bolsa, ol óz kezeginde ólim sebetin materialdyng terrorshylardyng qolyna týsu yqtimaldylyghyn azaytady. Búl – biz esh jol beruge bolmaytyn tәuekel. Bizder, qa­zaq­standyqtar, yadrolyq qaru qateri alastalatyn әlem qúrugha kómektesuge qoldan kelgenning bәrin jasaymyz dep sendire alamyn», – dep aitqandyghy bizding «óz Elbasymyzdy yadrolyq әlem qúrudyng bas arhiytektory» degen pikirimizdi nyqtay týskendegi bar.

Biz 1 jeltoqsandy Qazaqstan Respub­liy­kasynyng Túnghysh Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyn HH ghasyrdyng songhy on jyl­dyghynyng dýniyesi barynsha ózgerip, sayasy jýiesi әli de tolyq qalyptasyp bolmay jatqan óliara tústa Qazaqstan siyaqty alyp elding jana Astanasyn jana oryngha kóshirip alyp kelip, Esilding boyyna el qondyryp, alghashqy qazyghynan bastap ózi qaghyp, bý­gingi aidyndy da aibyndy Aqordaly Astanany dýniyege әkelgen, sóitip óz eli men óz halqyna degen sheksiz sýiispenshiligining bel­gisindey etip qasiyetti qazaq jerine, óz dalasyna tútas әlemdi qondyryp, ornyq­tyra bilgen, óz Astanasyn óz qolymen salu arqyly bizding de mәngilik el bola alatyn­dyghymyzgha eng әueli óz júrtynyng da, odan qaldy dýnie júrtynyng da kózderin jet­kizip, ilandyra bilgen bir úly kýnning jasam­pazdyghynyng saltanaty dep te tanimyz! Búl Astana tәuelsizdigining lýp-lýp soghyp túrghan jýregi emes pe?!

Túnghysh Preziydentimizding Qazaqstan tarihynda túnghysh ret el shekarasyn anyq­tap, ony zandastyruy ejelgi qazaq elining taghdyryn anyqtaghan kóregendigi bolsa, Euraziya birtútas kenistigin qalyptas­tyru­daghy jәne Shanhay yntymaqtastyq úiy­myn qúrudaghy bastamashyldyghy jalpy әlem tynyshtyghyn, adamzat birligin saqtap qaludaghy dýniyelik manyzy bar isteri bolatyn. Sonday-aq, Qazaqstannyng Islam Yntymaqtastyghy Úiymyna tóraghalyq etuin de әlemning qazaq eline, onyng liyderi Núrsúltan Nazarbaevqa degen alqausyz berik senimi dep qaraghanymyz da abzal.

Biz ózimizding Túnghysh Preziydentimizding býgingi daghdarystan tolqyp túrghan mynau dýnie dariyasyndaghy tolqyndy aghysta­ry­nyng seli men seninen, dauyly men dauynan ózining tughan eli men halqyn aman alyp ótuding bar amalyn jasap ta otyrghandyghyn jәne de ol ýshin qazir de bolashaqta da ne istep, ne qong qajettiligin de ýzbey aityp kele jatqandyghyna da sýisinuge tiyistimiz. Elbasy ózining «Qazaqstannyng әleumettik jan­ghyrtyluy: Jalpygha Ortaq Enbek Qo­ghamyna qaray 20 qadam» atty maqsatty sózi­men eldi enbek ete biluge ýndeui jәne de Nazarbaev uniyversiytetinde oqyghan leksiyasynda da bizding endigi taghdyrymyzdy bilimdi úrpaqtyng aiqyndaytyndyghyn aita otyryp, taghy da intellektualdyq últ qalyp­tas­ty­rudyng maqsatty múratyn algha tartty. Osy arada elding jayyn da, jaghdayyn da Elbasyday oilayyq degen bir auyz sózding kókeyge qonghany boldy. Tarpang da talayly tagh­dy­ry men tamyrly tarihy birtútas týrki әlemi Nazarbaevty óz kóshbasshymyz dep tanyp, qúrmet tútyp, ardaqtap otyrghan Elba­sy­nyng jalpy adamzat órkeniyeti men tir­shi­ligin saqtap qaludaghy qadamdy da aqyldy, parasatty da payymdy qazirgi isteri býgingi kýnderimiz aptyghyp, asyqqan aptalargha, ol qaraylamay jyljy otyryp, ailar men jyl­dargha, ghúmyrly ghasyrlargha baryp úlas­qan sayyn ózining mәngilik mýddesimen ýn qatyp otyratyn bolady.

Endi býginnen bastap býgingi úrpaq ta, dýniyege әli de keler talay bir úrpaqtar da tarihy manyzdylyghy jyldar kóshi úzaghan sayyn tereng aiqyndalyp, anyqtala týser 1 jeltoqsandy Qazaqstan Respublikasynyng Túnghysh Preziydenti kýni dep mәngilik atap óter de, búl kýndi HHI ghasyrdyng alyp ta kórnekti túlghasy Núrsúltan Nazarbaevtyng qazaq elin mәngilik el bolugha bastaghan kýni dep te әspettey beretindikterine de bek senimdimiz.

Jabal ERGhALIYEV, jazushy, Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Senatynyng deputaty

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3259
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5576