Adebiportal.kz portalyna súhbat bergen jazushy Talghat Kenesbaev ózining sonynan otyz jyl boyy ergen ósekke jauap berdi. Sonday-aq ol 70 jasynda әigili Nobeli syilyghyn aluy mýmkin ekendigine boljam jasady.

– 1988 jyly Almatyda jastar arasynda ótken «Jiger» festivalining proza nominasiyasy boyynsha laureaty atanypsyz. Ol kezdegi «Jigerdin» laureaty bolu, әdeby ortagha moyyndalumen birdey ghoy. Odan keyingi qarqynynyz ne ýshin bәsendep qaldy?

- Men ózimdi jazushymyn dep eseptemeymin. Biraq, birinshi kitabym shyqqansha óte ataqqúmar boldym. Onyng aldynda mening ómirimde ýlken bir soqqy boldy. 1988 jyly proza nominasiyasy boyynsha «Jiger» festivalinde «Fransuz әtirining iyisi» degen shygharmam arqyly laureat atandym. Negizinde ol festivalige meni Tynyshtyqbek Ábdikәkimúly óz aqshasyna alyp barghan. «Birge barayyq, kórineyik», - dedi. Poeziya boyynsha Tynyshtyqbek oryn ala almay qaldy da, maghan renjidi. «Sen búl jýldeni satyp aldyn, alayaqsyn. Sening kesirinnen men oryn ala almay qaldym», - dedi. Sodan jerlesterimiz, yaghny Semeyding ósekshileri әngimeni ilip alyp, ushyqtyrdy. «Búl ekijýzdi, bәlen-týgen», - dep meni biraz jerge aparyp tastady. Alghashqy shygharmashylyq jolymda osy oqigha jýregime qatty tiydi. Sosyn «Búdan bylay eshqanday sayysqa qatyspaymyn, aulaq jýremin», - degen sheshimge keldim.  

Uaqyt óte kele bes jyl baspanyng sóresi men senzurasynda jatqan kitabym jaryq kórdi. Ol kezde memlekettik tapsyrys boyynsha әr oblystyng basshylary úsynghan kitaptar baspagha jiberiletin edi. Semeydegi bir agham mening kitabymdy 50 danamen shygharugha tapsyrys beripti. Qanday pravosy bar deysin?

– «Fransuz әtirining iyisi» atty debuttyq shygharmanyzdyng jazylu tarihyn aityp berseniz. Taqyryby әdemi eken...

- Túrsyn Júrtbay meni bir kýni Múhtar Maghauinge alyp kirdi. Onyng aldynda bir qyzyq jaghday bolghan. «Fransuz әtirining iyisi» degen shygharma óziniki emes, ony Talghat Kenesbaevqa Rollan Seysenbaev jazyp bergen», - degen ósek shyqty. Ol ósekting betin qaytaru mýmkin emes edi. Óitkeni, men ol kezde bar-joghy 24 jasta boldym. Qazaqtyng kórnekti aqyny, shoqtyghy biyik qalamgeri Ábubәkir Qayran osy qauesetten meni qútqaryp qaldy. Negizi qazaqtyng tilin ol siyaqty biletin, kórkem oinatatyn aqyndar neken-sayaq. Ábubәkir agham aqyn-jazushylargha, jalpy júrttyng aldyna efirge shyghyp, mening debuttik shygharmamnyng qalay jazylghanyn aityp berdi. Sóz bolyp otyrghan shygharmanyng alghashqy atauy «Qara tanbaly qús» edi. Ony Túrsyn Júrtbay ózgertti. Ol shygharmanyng jazylu tarihy qalay boldy deysing ghoy?

Bir kýni júmystarymmen Semeyden Almatygha úshuym kerek boldy. Arman quyp jýrgen kezimiz bolatyn. Ol kezde Semeyding aeroporty qaynap jatqan ómir, qújynaghan halyqqa toly edi. Men úshatyn úshaqtyng úshu uaqyty ýsh saghat keyinge shegerildi. Aua rayyna baylanysty taghy da ýsh saghatqa sozyldy. Sol manda bir әiel óksip-óksip jylap otyrdy. Men bardym da: «Sizge ne boldy?» - dep súradym. «Kózime kórinbey ket, joghal!», - dedi ol maghan. Sodan ne kerek, әieldi júbatyp, restorangha aparyp shay berdim. Ol jylap, basynan ótken dýniyeni aitty. Maghan keremet әser etti. Almatygha tang ata bir-aq úshtyq. Qar degen japalaqtap, әdemi suret salyp jauyp túrdy. Demalys kýni bolatyn. Ábubәkir agham men Kýlziya apay týiening órkeshinen quyrdaq jasap, meni kýtip aldy. Tamaq iship otyrghan kezde men tereng oida otyrdym. Agham mәn-jaydy súrap, mende bir múng bar ekenin sezdi. Tamaq iship alghannan keyin: «Meni mazalamanyzdar!», - dep mәn-jaydy týsindirip, Kýlziya apaydyng shәlisin belime baylap alyp, bir bólmege qamalyp, kýndiz-týni jazumen ainalystym. Ony eng birinshi Ábubәkir Qayran oqydy. Sodan keyin Túrsyn Júrtbay aghama apardym. Ol kisi quanyp, «Mynany ózing jazdyng ba?» - dep jatyr. Sodan ýlken marafon bastaldy. «Búl shygharma óziniki emes, bireu jazyp bergen» - degen aqparat eldi kezip ketti. Arada bes jyl uaqyt ótkennen keyin Múhtar Maghauin әngimemdi «Júldyz» jurnalyna jariyalady. Alghashynda Bekejan Tilegenov agham búl shygharmanyng jurnalgha basylmaytynyn aitqan bolatyn. «Myna ýkimet túrghanda búny jariyalau qiyn, biraz jerlerin qysqart» - dedi.

Arada biraz uaqyt ótkennen keyin qatang sistemanyng tony jiby bastady. «Júldyz» jurnalyna Múhtar Maghauin keldi. Baghyma qaray Túrsyn agha meni tikeley Múhtar Maghauinning aldyna alyp kirdi. Múhang óte jyly qabyldady. «Men oqyp shyghayyn, ózi shaghyn eken», - dedi de saghatyna qarap, «Sender týski ýziliste kelinder, ekeuine tamaq әpereyin», - dep qaljyndady. Múhang týste «Qalamger» kafesine keldi, sonday manghaz. Túrsyn agha: «Oqydyng ba?» - dep súraugha bata almaydy, mening batylym onsyz da jetpeydi. Úly Múhang biraz ýnsiz otyryp tamaqtandy, mening «jegenim jelim» boldy. Shygharmanyng jazylghanyna 5 jyldan asyp ketken. Múhang bizdi kabiynetine aparyp, tartpany ashty da mening shygharmamdy kórsetti. Biraz jerin syzyp, ózgertu engizipti. Anyq bayqadym. Maghan ol kezde shygharmanyng jartysyn alyp tastasa da, bәribir edi. «Búny biz baspagha jalghyz jibere almaymyz» - dedi ol. Ýstime bir shelek tastay su qúiyp jibergendey boldy. Sosyn men: «Tynyshtyqbekting ólenderin birge basayyq», - dedim. Janym shyghyp barady. Bir jaghynan artymnan ergen ana ósekten qútylu kerek boldy. Ol kisi terezege qarap biraz oilanyp túrdy da: «Biz bylay qylayyq, arnayy jastargha bir nomer arnayyq» - dedi. Túrsyn Júrtbaygha qarap: «Sen ana joly osynday bir iydeyany aityp edin», - dedi. Túrsyn agham balasha quanyp ketti. Sodan kabiynetke Túrsynjan Shapaydy shaqyrtyp alyp, mәn-jaydy týsindirdi. Túrsynjan: «Búl ýlken sheshim boldy», - dep qatty quandy.

Sol jerde ait pen toy bastalyp ketti. Jazushylar odaghynyng ol kezdegi júmysy óte keremet edi. Bas-ayaghy 2 saghattyng ishinde Túrsyn men Túrsynjan Shapay býkil jastardyng shygharmalaryn jinap aldy. 1990 jylghy ataqty 5-nomer jastardyng shygharmasymen jarq ete qaldy. Ózim shyghatynymdy bildim. Biraq, qúdaydan tilep jýrdim, "Tynyshtyqbek shyqsa eken", - dep. Ol shyqpay qalsa taghy da ósekke qalamyn ghoy. Sodan «Júldyz» jurnalyna shygharmalarymyz shyqqan kýni «Endi eshqashan sayysqa qatyspaymyn», - dep Ertisting jaghasynda ózime-ózim sert berdim. Arada 20 jyl ótkennen keyin Tynyshtyqbek: «Sol kezde Fariza apaygha amandaspay ótip ketippin. Sayysta jýldeden qaghyluym sodan bolypty. Sen keshir meni», - dedi. Ol joly «Jiger» festivalin poeziya nominasiyasy boyynsha býginde memlekettik syilyqtyng iyegeri Gýlnar Salyqbay iyelendi. Búl әdil bagha bolghanyn uaqyttyng ózi dәleldep berdi. Amal qansha, qazir sol kezde tumaghan balalar osy oqighagha baylanysty meni ósektep jýr. Jaqynda bir otyrysta bir kelinshek: «Sen sol kezde Tynyshtyqbekting jolyn kesipsin, aferissin!», - dep betime bokal toly sharapty shashyp jiberdi. Áriyne, kópshilik aldynda búl ynghaysyz boldy. Qatynmen qatyn bolam ba, ýndemey ketip qaldym. Qan qysymym 230-gha deyin kóterildi. Ertenine kelip janaghy kelinshek keshirim súrady. Men kýldim. «Sen ol kezde gorshokta otyrghan balasyng ghoy, poeziya men prozany aiyrasyng ba ózin, múny qaydan estidin?», - dedim. «Semeyding aitysker aqyndary aitty», - dedi ol. Osynday qyzyq oqighalar bolghan. Men biraq Tynyshtyqbek aghamdy kinәlamaymyn, men biletin aqyn agham bolsa, ol onday «qatyn ósekti» ólip ketse de aitpaydy. Degenmen mening otyz jylghy óseke osylay bir jauap beruge qúqyghym bar shyghar. Qazaq aitady ghoy: «Meshkey degen jaman at», - dep. Arghy jaghy týsinikti bolar...

– Sizdi Oralhan Bókeyding mektebin kórgen jazushy, - dep jatady. Ol kisi kórkem shygharmalarynyzdy qalay baghalady?

- Oralhan Bókeyding qol astynda birneshe jyl qyzmet atqardym. «Aqqús» degen respublikalyq qauymdastyqtyng Semey oblysyndaghy bólimshesin basqardym. Ol kisi ómirden ótkende qatty qayghyrdym. Oralhan agha ketkennen keyin 11 jyl jazu jaza almay qaldym. Eshtene jazbadym. Men Oralhan agha turaly kóp nәrse aita alamyn, biraq eshtene jaza almaymyn. Ómirimde osynday eki adam bar. Onyng ekinshisi – aqyn әri talantty rejisser Rýstem Esdәulet. Qalam ústaghan azamattar biledi, erkinnen tys jazylmay qalatyn taqyryptar bolady. Rýstem erekshe qúbylys bolatyn. Eki oblys qosylyp «Shyghys» atanghan kezde ol óner men әdebiyetke jana mentaliytet әkeldi. Átten, mandayymyzgha syimady ghoy. Rýstem turaly әngime kóp. Qazir de eptep ózim jazyp jýrmin. Al, Oralhan aghany eske alghanda bir ýlken ókinish oigha oralady. Ol kisi úly Ayhandy maghan qatty tapsyratyn. «Kózinning qiyghyn salyp, birge aralasyndar», - dep qayta-qayta aitatyn. Qazir Ayhanmen baylanys joq. Soghan ishtey qinalamyn.

Oralhan Bókey maghan: «Sen jazushy bolasyn, senen birdene shyghady», - dep eshqashan aitqan emes. Ýndemeytin. Bir kýni Ánuarbek Áuelbek, Talaptan Ahmetjan ýsheumiz biliyard oinap jýrgenbiz, Oralhan agha kelip: «Jýr, әi, bala, mynalar baydyng balalary. Sening qarnyng ashyp jýrgen shyghar. Tamaq isheyik», - dep kýldi. Sóitsem ózining onasha әngimesi bar eken. Dastarhan basynda maghan: «Sen kelesi nomerge bir әngimendi dayynda. Men alghysózin jazayyn», - dedi. Ózing bilesin, men qanday ósekting koloniyasynan shyqtym. Sosyn men: «Agha, sizding janynyzda jýrip, әdeyi jazdyrghanday bolamyn ghoy», - dedim. «Ói, ottapsyn. El aita beredi. Sózdi qusang sóz shyghady, siyrdy qusang boq shyghady», - dep úrsyp-úrsyp, jep otqan tamaghyna qasyghyn tars laqtyryp ketip qaldy. Qatty renjidi.

Oralhan ómirining sonynda júmys babymen Semeyge keldi. Tereshenko bastaghan 50 lauazymdy adamnyng arasynda boldy. Men kýtip aldym. «Agha, sýiinshi, ýshinshi qyzym tudy!», - dep aldynda telefonmen aitqam. Týse salysymen: «Kishkentay qalay?», - dep súrady. Men: «Endi qyzyl shaqa, býgin auruhanadan shygharyp әkeldik», - dep jatyrmyn. Mening әkem jaryqtyqty «kәri jezde» deytin. Qonaqýige kelip ornalasqannan keyin Oralhan agha aitty: «Tereshenko banket beredi eken, men ol banketke barmaymyn, Talghattyng ýiine baram», - dedi. Joldan gýl alyp, shokoladyn alyp bizding ýige keldik. Týnimen әngimelesip otyrdyq. Sodan әkeme: «Kәri jezde, siz rúqsat etiniz, men myna jaman úlyndy biylghy kýzde Almatygha kóshirip alamyn», - dedi. Ákem: «Ói, ol ýlken Almatyda qalay túrady, ýi-kýii joq qoy?», - dedi. «Bizding redaksiya Lenin kóshesining boyynan eki bólmeli bir ýi, ýsh bólmeli bir ýy alatyn boldy. Sonyng bireuin úlynyzgha beremin. Óz janyma alyp, tәrbiyeleymin. Maghan seniniz», - dedi. Ákey biraz qinalyp: «Endi oilanayyq», - dep edi: «Nemene oilanatyny bar, emshek emip otyrghan bala emes, otyzdan asqan jigit, jiber!», - dedi Oraghan. Ákeme kishkene batyldau sóiledi. Odan keyin kóp úzamay alys sapargha attanyp ketti. Qazir oilaymyn, egerde Oralhan agham bolsa, qanattygha qaqtyrmay, túmsyqtygha shoqtyrmaushy ma edi. Solay armandaymyn. Ol kisining qazaq әdebiyeti men mәdeniyetine, dramaturgiyasyna beretini kóp bolatyn. Oralhan Bókey tiri bolsa mýlde basqa әdebiyet bolar ma edi, kim bilsin?

– Jazushylar odaghynan óz erkinizben ketip qalghanynyzdy bәri biledi eken. Qara shanyraqtan ne maqsatpen kettiniz, әlde ózgelerden solay erekshelenginiz keldi me?

- Ádeby orta men bәsekelestikten aulaq jýrem degen prinsipti berik ústanyp jýrgen kezim edi. Bir kýni Pavlodar institutynyng ashylu saltanatyna elimizding týkpir-týkpirinen bir top aqyn-jazushylar keldi. Olardyng arasynda Jazushylar odaghynyng tóraghasy Núrlan Orazalin bar edi. Men jalpy ol kisini qorghansyz adam dep baghalaymyn. Bireu aituy mýmkin: «Ol sayasatker, qolynda biyligi bar», - dep. Men saghan aitayyn, mening bagham boyynsha onyng qolynda týkte joq. Sol kezdesude Núrlan Orazalin meni odaqqa óz qolymen ótkizdi. Men qajetti qújattardyng birde-bireuin toltyrghan emespin. Ótinish te jazylghan joq. Biraq, sol kezde Núrlan aghaygha riza boldym.

Birde qyzyq boldy. Ýlken respublikadan kelgen aqyn-jazushylar Qarauylgha eki avtobus bolyp jiyngha baratyn boldy. Oiymda eshtene joq, tanerten barsam: «Odaqtyng tiziminde joqsyn!», - dep meni avtobustan týsirip tastady. Qanym basyma shapty. Tizimdi Óskemenning әkimshiliginen kelgen bir jas jigit oqyp túr. Ana jaqta jazushylar: «Ey, mynau bizding Talghat qoy, sen jyndysyng ba?», - deydi. Anau boy bermedi. Taksy ústadym da arttarynan әdeyi bardym. Kópshilikke eshtene bildirgen joqpyn, biraq qanym qaynap ketti.

Sodan jazushylarmen ile Almatygha baryp, Núrlan aghaydyng kabiynetine kirdim. «Agha, mynauynyz әdiletsizdik qoy. Jetim qozyday qylyp, júrttyng kózinshe meni avtobustan týsirip ketkeni nesi?», - dedim. «Oybay, anau bolypty, mynau bolypty. Kim ony istep jýrgen? Qyram-joyam», - dep aqtalyp jatty. Sodan bir kýni júmystarymmen ayandap Óskemenge barghan edim. Ishki sayasatqa kirip: «Senderding ótkendegi istering ne?», - desem, olar: «Almatydan Núrlan Orazalinnen seni tizimge kirgizbesin degen hat keldi», - dedi. «Ol - oppozisioner, bәrimizding atymyzgha kir keltiredi», - dep jazypty. Eki kózim atyzday boldy. Sol kýni Óskemennen Almatygha úshyp kettim. Biraq, Núrlan Orazalin qabyldamay qoydy. Manynda jýrgen jigitter arqyly sәlemimdi jetkizdim. Birinshi kýni, ekinshi kýni qabyldamady. Sodan Semeyge qaytyp kettim. Ony Semeydegiler estip, әngimeni odan sayyn qozdyrtyp, teledidar men gazetke kezek-kezek súhbattan súhbat berdi. «Búl alqash, nashaqor», - degen jala jabyldy. Mening bir ashulansam toqtamaytyn әdetim bar. KTK kanalynyng ofiysine kirip: «Ey, búlaryng ne senderdin?», - dep jurnalisti qúlaqshekeden otyrghyzdym. Sodan milisiyanyng naryady keldi. Olar meni tanidy eken. Aqyry eki jaq mәmilege kelip, men olargha interivu beretin boldym. Sosyn: «Meni kerek qylmaghan odaqtan shyghamyn», - dedim. Basqa amal joq. Ne ólinin, ne tirining tiziminde bolmasa adam ózin qalay sezinedi. Almatygha baryp Jazushylar odaghynan shyghu turaly aryz jazyp, Núrlan Orazalinge bir danasyn, zangerine bir danasyn tastap kettim. Sosyn kýttim. Pendeshilik qoy endi. Ashu qaytqannan keyin: «Búl kisi meni qaytadan shaqyrady, әngimelesemiz», - dep oiladym. Sodan ne boldy deysiz ghoy. Almatydan kýnine on zvonok keldi. Úlyqbek Esdәuletov qonyrau shalyp mening «it terimdi basyma qaptady». Neshe týrli auyr-auyr sózder aitty. Negizi mening agham ghoy. «Úlagha, artyq ketting ghoy!», - deymin. «Sen artyq kettin», - deydi. «Ana aryzyndy al», - deydi. Biraq, Úlyqbekting maghan úrysugha pravosy bar. Sodan qúrmetti tóragha iytin-qúsyn saldy ghoy. Ózi jarty saghatqa qabyldasa, men bәrin týsindirip aityp berer edim. Núrlan aghaydyng oiynda bar bolsa, onda: «Siz basqaryp otyrghan Jazushylar odaghynan shyghamyn», - degen tekst bar. Eger erteng odaqty ol basqarmaytyn bolsa, men qaytyp baramyn.

Onyng aldynda bir Núrlan Orazalinge qatty ókpelep qaldym. Sózimdi túspaldamay, ashyq aitayyn. Núrlan Mәukenúly degen qazaqtyng talantty aqyny boldy. Sol Semeyde jatqan jerimnen zvondap, shúghyl Almatygha shaqyrtty. Barsam, Núrlan dosym: «Talghat, sen maghan kómektes. Biz dayyndalayyq, Núrlan Orazalin shaqyryp, maghan seni odaqqa hatshy qylamyn dedi», - degeni.  

Men quanyp kettim. Sodan ekeumiz júmysymyzdy beyresmy bastap, odaqqa kelgen qúrmetti qonaqtarymyzdy sanatoriyge aparyp, kýtip alyp jýrdik. Almatynyng kóshesinde jýrgen elding bәrin "suardyq". Bizge eshkim eshtene aitpasa da, ózimizshe dauys jinap jýrmiz. Saylau bastaldy. Biraq, Núrlan Orazalin avtomatty týrde Núrlan Mәukenúlynyng kandidattyghyn joyyp, ornyna Talaptan Ahmetjanovty qoydy. Sol joly qatty renjidim. Núrlan Orazalindi sol kezde kórsem, aitatynymdy aityp ketetin edim. Núrlan Mәukenúly jibermedi, ol ómirden ótkennen keyin jýregim múz bop qaldy. Sonyng bәri jinalyp mening odaqtan ketuime sebep boldy. Bir belgili aqyn men әieli syrtymnan kýlipti: «Talghat Kenesbaevtyng qolynan týk kelmese de, Jazushylar odaghynan shyghyp, shulatyp aidy aspannan bir-aq shyghardy», - dep. Ol – nadan týsinik. Sol kezde Núrlan Orazalin meni 5 minutqa qabylday salghan kezde bәri basqasha bolar ma edi. Odaqtan shyghu maqtanysh emes, onyng irgetasyn Iliyas Jansýgirov qalap ketken. Men ol odaqtyng bylyq-shylyghynan qashtym. Qazir Euraziya jazushylar odaghynyng mýshesimin.

«Alash» syilyghyna úsynylghan kezderim boldy. Jәne ony alugha da mýmkindigim bolghan. Bir kýni Rayhan Mәjenova degen shygharmashylyqtyng janashyr adamyna habarlasyp edim, ol kisi: «Saghat Áshimbaevtyng ýiindegi apayyng qatar týsip jatyr», - dedi. «Oybay-au, apaydan úyat bolady ghoy», - dep kandidaturamdy alyp tastadym. Ol kisi bile me, bilmey me, ony bilmeymin. Biraq, Rayhan anyq biledi. Rasynda apaydyng enbegin bylay qoyghanda, Saghat Áshimbaev degen esimdi bәrimiz syilauymyz kerek. Jәne ol kisi «Alash» syilyghy týgil, «Memlekettik syilyqqa» jәne Halyqaralyq syilyqtargha layyqty adam dep baghalaymyn.

– Jazushy qoghamnyng múnyn birinshi bolyp kóredi ghoy. Tughan jeriniz Semeyde bolghan poligon qanshalyqty jýreginizdi auyrtty? Kórkem shygharmalarynyzda poligonnyng qasiretin jaza aldynyz ba?

- Nevada Semey bastalmay túryp, Semey poligony turaly eng birinshi men aitqanmyn. Onda men Jazushylar odaghynyng erkesi bolyp jýretinmin. Sayyn Múratbekov, Qalihan Ysqaq, Ákim Tarazy siyaqty aghalar meni qatty erkeletti. Bir kýni Ákim agha maghan: «Áy, bala, jýr, saghan tamaq alyp bereyin. Qazir sening jetim aghang keledi», - dedi. Jetim agham – Qalihan Ysqaq eken. Sodan ýsheumiz biraz әngimelestik. «Elinde ne janalyq?», - dedi. «Ákim agha, ýiding janyna kelip aqbókender qyrylyp jatyr. Poligonnyng әserinen boldy», - dedim. «Sen osyny jazyp, aitsanshy. Biz túrghanda esh nәrseden qoryqpa», - dedi. Sodan 1989 jyly jyl qorytyndysynda men qolymdy kóterip, ortagha shyghyp poligon turaly ashy shyndyqty jayyp saldym. Medeu Sәrseke degen jazushy ómir boyy Semeydegi Jazushylar odaghynyng bólimshesin basqardy, biraq shy basyn syndyrghan joq. Ony synadym. Ýkimet bar, KGB bar. «Áy dә, Kenesbaevty qúrtu kerek»-dep ekpindep bastady. Mening eng bir keshirmeytin nәrsem, Medeu Sәrseke kabiynetine shaqyryp alyp: «Sening Semeyde aqbóken qyrylghan dep aityp jýrgening ótirik. Men «Nivamen» baryp býkil Degeleng dalasyn eki kýn araladym. Birde bir ólip jatqan aqbókenning óleksesin kórmedim. Bәlen-týgen», - dep meni silkiledi.

Óte qiyn jaghdaygha tap boldym. Bәrin kórdik. Ótti-ketti. Qazir Medeu Sәrseke poligon turaly ýlken-ýlken kitaptar jazyp jýr. Shýkir, onysy meni moyyndaghany dep esepteymin. Qansha renjisem de Medeu aghaydyng enbekshildigin, sovet dәuirinde Qanysh Sәtbaev ýshin әdiletsizdik kórip, soghan qaramastan Mәskeuden «JZL» seriyasy boyynsha kitap shyghardy. Endi tәuelsizdik túsynda búl kisining enbegin elep «Memlekettik syilyqty» beruge bolady ghoy.

Ózim poligonnyng arasynda óskendikten, ol turaly kóp әngime aityp bere alamyn. Erterekte 1984 jyly «Qara shengel» degen povesti jazghanmyn. Sodan әkem jaryqtyq: «Balam, osyny jariyalamay-aq qoyshy», - dep aldy da, otqa órtep jiberdi. Biraq, ekinshi danasy, ýshinshi danasy bar.  Mening IYke degen atam Shәkәrim Qúdayberdiúlymen tughan qúda bolghan. Sol kisi Alashordagha demeushilik jasap otyrghan eken. Sol ýshin ol kisini Sovet ýkimeti qudalap, Qytaygha qashyp ketken. Ústazym Qayym Múhamedhanov «Saghan sol turaly materialdar bereyin, sen jazshy», - dedi. Men bala kezimde әkemdi tyndamay óstim. Mening ómirge keluimning ózi ýlken tragediya. Poligonnyng kesirinen mening aldymdaghy 4 agham shetinep ketken. Sol ýshin atam meni erke qylyp ósirdi. IYke atam turaly biraz derekter jinap jýrgen kezimde әkem: «Sen búl taqyrypqa barma. Qyz-qyrqynyndy jazyp jýre ber. Myna ýkimet týbine jetedi. Men senen aiyrylghym kelmeydi», - dep ótingennen keyin ol turaly jazudan bas tarttym.

Meni auylda «Jyndy bala» dep atady. «Jyndy» degen ataqqa qalay ie boldyn, - deysing ghoy? Auyldaghy әkemning qúrdasy Toqay degen agham Qarabas degen jerde maghan myltyq atudy ýiretti. Sodan men mergen bala atandym. Sonday myqty atatyn edim. Bizding auylda әr júma sayyn tanertegi toghyzgha on bes minut qalghan kezde poligonnyng vertoleti kelip, jarylys jasaydy. Ony ózderi «Chernaya pyatnisa» dep aitady. Bir kýni jer qatty silkindi, jylqylargha deyin jerde aunap jatty. Stolbynyng basyndaghy qarlyghashtar bir sәtte jerge qúlap týsti. Mysyqtar olardy tistep alyp, qashyp jýr. Gazdyng iyisi alyp ketti. El poligongha laghynet aityp jatty. Kelesi júma kýni «melikashka» myltyqty oqtap alyp, jarylys jasaytyndardy tosyp otyrdym. Sodan vertoletti tarsyldatyp attym. Tәp-tәuir atushy edim, vertolet qúlamay qaldy (kýldi). Atqannan keyin auyldyng kisileri jýgirip kelip, qolymdaghyny atylmaghan bir myltyqqa auystyryp aldy. Sodan soldattar qaumalap kelip bizding ýidi qorshady. Meni ústap alyp, qúlaqshekeden otyrghyzdy. Auyldyng kisileri jylap, meni qútqaryp qaldy. Mektepte oqityn kezim ghoy.

– Ózinizden keyingi qalamgerlerding ayaq-alysyna kóniliniz tola ma?

- Qazir jastar әdebiyeti ósip kele jatyr. Bir aghamyz jas aqyndargha «Sunamiy» dep kópshik qoyypty. Sunamy degen ne ekenin bilesing be? Ol býkil daladaghy nәjisti, jaman zattardy әkelip bir qalany joyyp jiberetin kesapatty nәrse. Esi dúrys adam jastar әdebiyetin sunamiyge teney me? Abay atamyz aitqan «tolqyn» degen sóz de әdemi ghoy. Ony әserlep, ózi elpildep túrghan balagha «sunamiy» bol deuding ne keregi bar? Adamdy maqtap-maqtap aghash atqa teris mingizip qúrtugha bolady. «Sunamiy» degeninizding atynyng ózi jamanshylyqty shaqyryp túr. Ony qasiyetti qazaq әdebiyetine әkelip teneuge bolmaydy. Búl últyna jany ashityn adamnyng sózi emes. Esi dúrys adam búl sózime dau aitpas. Jón-josyqsyz maqtau qauipti dert. Qazir bәri modernizm dep shulap ketti. Týsiniksiz tilde jazu beleng aldy. Arty ne bolaryn eshkim bilmeydi.  

– Jazushy retinde qanday jetistikke qol jetkizemin dep oilaysyz?

- Ózing kórip otyrsyn, mening qolym insulit alghannan keyin qalam ústaugha jaramay qaldy. Men jazu jazar aldynda halyqtyng arasyna bazargha baryp bes-alty saghat oilanyp, әrli-berli jýre beremin. Adamdarmen sóilesemin. Ábden dayyn bolghan song ýige qaytamyn. Sodan keyin ýidegi júbayyma auyzsha aityp otyramyn, ol kisi jazady. Qazir óz atymdy jazatyn dәrejeden de qalyp qoydym.

Mening taghdyryma ylghy birinshi bolu jazylghan. Poligondy Oljas Sýleymenovtan búryn men aitqanmyn. Mýmkin bireu kýler, biraq shyndyghy osy. Nobeli syilyghyn da aqyn-jazushylardyng arasynan birinshi bolyp men alamyn. Ol 70-ke kelgen kezimde boluy mýmkin. Áli uaqyt bar. Jaqsylap dayyndalamyn.

– Sonda qay shygharmanyz ýshin alasyz?

- Bir shygharmany shimaylap jýrgenime 17 jyl boldy. Biraq, aiyna 2-3 betin jyrtyp otyramyn. Abay atamnyng aruaghy qoldasa, Nobeli syilyghyn alamyn. Biraq ol shygharmanyng basynda Talghat Kenesbaev degen avtor bolmaydy. Bәlkim Taymas dep qol qoyarmyn. Eger Nobeli syilyghyn alyp jatsam, ózime velosiyped satyp alamyn.

– Sizdi kim úsynady? Onyng ýstine Jazushylar odaghyna mýshe emessiz...

- Meni úighyr diasporasy úsynatyn shyghar dep oilaymyn. Solardan bir jaqsylyq keletinin sezemin. Olar biraz әngimemdi audardy. Bir kýni bazar aralap jýrgenmin. Órik satyp túrghan úighyrdyng shaly menen kózin almay, qarap túrdy.

-  Shal, ne boldy, sizge qaryzbyn ba? - dedim.

-  Sizdi qaydan kórdim?-deydi.

-  Teledidardan kórgen shygharsyng dedim әzil-shyny aralas.

-  A, dúrys aitasyn, - dedi.

-  Sening «Úighyr avaziy» jurnalyna «Qolshatyrsyz jigit» degen әngimeng shyqty ghoy. Suretindi sol jerden kórgem, - dedi.

Úighyr halqynyng әdebiyetti jaqsy kóretinin sonda bildim. Odan keyin taghy bir kýni әnshi Erkin Shýkiman ekeumiz kafege baryp tamaqtandyq. Maqtanysh bolmasyn. Úighyrdyng ýlken әieli laghman dayyndap jatyr eken. Erkin orysshany taza sóileydi. Álgi әielge: «Mynau klassik jazushy», - dep meni maqtay jóneldi. Tamaq iship bolyp, qolymdy juyp túrsam ana әiel artymnan jetip kelip, mening shyqqan әngimelerimdi mazmúndap aityp berdi. Shynymdy aitsam sol úighyrlardan dәmetip qaldym. Nobelige úsynsa, solar úsynady dep oilaymyn. Qazaqtardan qayyr joq. Búl sózimdi oqymaq týgil, bireu úzynqúlaqtan estise, «Mynau jyndy ma?», - dep aitatyn shyghar.  

– Juyrda qyrghyz tiline kitabynyz audarylyp, túsauyn kesip keldiniz. Qyrghyzdyng qazirgi әdeby prosesi qalay jýrip jatyr eken?

- Dәuren Quat degen qalamger bar. Men auyryp jatqan kezimde kónilimdi súrap ýige keldi. Júbayymnan mening jazghandarymnyng barlyghyn súrap alyp, Qyrghyzstandaghy Aydarbek Sarmanbek degen audarmashygha zvondap, mәn-jaydy týsindirdi. Sodan ol mening shygharmamdy audaryp, qyrghyz tilinde shyghardy. Qyrghyzstangha baruymnyng avtory Dauren Quat boldy. Qazir endi týrik, tatar, әzirbayjan tilderinde kitaptarym shyghayyn dep jatyr. Qyrghyzdar shygharmamdy «shon-shon» dep qoyady. Bayghazy dep qolyma 200 kitap berdi.

Qyrghyzdyng әdebiyeti bizge qaraghanda kósh ilgeri. Olar topqa, biz siyaqty rugha bólinbeydi. Últtyq dýnie jasaydy. Olar әdebiyetti talqylaghan kezde birin-biri shaynap jeydi. Óz kózimmen kórgenimdi aityp otyrmyn. Qazir syrtqa shyqqannan keyin bir-birimen atysa ma, shabysa ma, -dep oilap qalasyn. Joq, syrtqa shyqqan song - dos. Olarda óz-ózderin ótirik maqtatyp, syilyqqa úmtylu degen joq. Olargha eng bastysy - últtyq әdebiyet kerek.

– Kitap oqugha uaqytynyz bar ma? Qazir qanday qalamgerlerdi oqyp jýrsiz?

- Múhtar Áuezov, Oralhan Bókey, Rahymjan Otarbaev syndy qalamgerlerdi jii oqimyn. Álem әdebiyetin oqymaymyn. Onyng maghan týkke keregi joq. Maghan kezinde Oralhan Bókey: «Sening tiling óte jútan, sondyqtan qazaqtyng folikloryn oqy», - dep aitqan. Men sol kisining aitqanyn oryndamay jýrmin. Maghan Tolstoydy oqyghansha, Beyimbetti oqyghan jaqsy әser etedi. Maghan týsinikti. Sayyn Múratbekovting «Qylau» degen әngimesin oqysan, Anton Chehovtyng bes tomdyghyn oqyghyng kelmey qalady. Men oqyrman emespin, jazushymyn. Sosyn kópirtip sóileytin adamdardy jek kóremin. Minbege shyghyp alyp Tolstoy, Shiller, Gete, Heminguey dep bósedi. Ol – darynsyz adamdardyng qaruy. Beyimbetting «Qara sheleginin» qasynda olardyng shygharmasy týkke túrmaydy. Qazaq әdebiyetining ózi qazir europalyq әdebiyet bolyp ketti. Bizge foliklordy oqu kerek. Bilimdi kóteretin iyq bolady, kótermeytin iyq bolady. Ómirden ótken Talasbek Ásemqúlovtyng iyghy keng edi, súmdyq bilimdi bolatyn. Átten, marqúmnyng «Memlekettik syilyqty» almay qalghany qynjyltady.

– Ádebiyetti neden qútqaru kerek?

- Ádebiyetti shoudan qútqaru kerek. Óitkeni, shou bar jerde ataq-danq, aqsha bolady. Daqpyrt bolady. Daqpyrttyng týbi ne bolatynyn bilesin. Áriyne, ónerding basqa salasyna shou kerek. Ádebiyet sabyrlyqty únatady. Áuezov «Kinәmshil boyjetkendi» jazghan kezde shou boldy dep oilaymyn. Odan keyin Múhang «Abay joly» men «Qarash-qarash oqighasyn» jazdy. Mýldem basqa arnagha búrylyp ketti.

– Erterekte jazylghan, biraq jaryqqa shyqpay qalghan shygharmalarynyz bar ma? Bar bolsa, ne ýshin shyqpay jýr?

- Aqyn Esenqúl Jaqyppen kóp aralasa almadym. Ábubәkir Qayran meni Úzynaghashqa ertip apardy. Bir júmaday sol ýide atqa minip, tau-tasty aralap, jýrdik. Sonda ózining anasynyng basqa últ ekenin kózimmen kórdim. Osy turaly «Sary ala qazdyng kóz jasy» degen әngime jazdym. Sol jazbamdy Almatygha kele jatyp, avtobusta úmytyp ketippin. Endi qay jerden shyghady eken  dep kýtip jýrmin.

 – Jazushy retinde qoghamnan qanday qúrmet kórdiniz? Osy kýni jazushynyng jaghdayyn oilaytyn adamdar bar ma?

- Men 11 jyl ýide júmyssyz otyrdym. 11 jylda respublikanyng týkpir-týkpirine tegin bardym. Ol Semeyding jigitterining arqasy. Semeyding mәrt jigitteri meni qatty qoldady. Sonda olardyng maghan qoyghan bir-aq talaby boldy. Mening әdebiyetten ketpeuim edi. Otbasym Astanada boldy da, 3 jyl Semeyde jalghyz túrdym. Bir kýn ýiden tamaq istep kórmeppin. Barlyq shyghynymdy solar kóterdi. Semeylik jigitterding alaqanynda boldym. Men ózimdi әzirge jazushy sezinbeymin. Endi bes jyldan keyin aman bolsam, jazushy bolatyn shygharmyn.

Semeyding jigitteri salyp bergen Ertisting jaghasynda ýlken sayajayym boldy. Sonyng ishinde ýlken kitaphanam bar edi. Astanagha keterde Semeyding jastaryna kitaptarymdy syilyqqa berip kettim.

Auyrghannan beri marqúm atamnyng aityp ketken ósiyetin kóp oilaymyn. «Balam, jaqsynyng jolyn kespe, odan jamannyng joly úzarmaydy», -dep edi atam.. 

-  Ángimenizge kóp rahmet!

Súhbattasqan Baghlan Orazaly

Týpnúsóadaghy taqyryp: 

"Poligondy Oljastan búryn men aitqanmyn"

Derekkózi: http://adebiportal.kz