Senbi, 23 Qarasha 2024
Dey saldym-au 4279 0 pikir 20 Aqpan, 2017 saghat 09:07

ATA-ANAGhA 40 DÝRE SOGhU KEREK

Aty mәshhýr әdiletti Ghúmar (r.a) Halifa zamanynda oghan bir qart kisi kelip, óz úlyna shaghym jasaydy. Qarttyng shaghymy bylay: «Úlymdy boyymda quatym bar kezde asyrap, óndirip, ósirdim. Endi ol maghan quatym qaytyp, qartayghanda qaraylaspay otyr – dedi. Halifa ol kisining úlyn aldyrtyp, qart әkesine qamqor bolmaghany ýshin 40 dýre jaza taghayyndaydy. Jazanyng auyryn sezgen bolsa kerek, kózinen alty taram jas aqqan qart kisining úly Halifke jylamsyrap:

Dat, taqsyr! – dedi. Halifa:

Datyng bolsa ait. Qart kisining úly:

Qart әkemning jaghdayyn jasay almauyma sebep bar. Úlyqsat etseniz bayan qylayyn. Birinshiden, ata-anam men tuylghanda maghan jaqsy esim tandamaghan. Áli kýnge deyin dos-jarandarym esimimdi keleke qyp, mazaq etedi. Ekinshiden, elding balalary bilimge úmtylyp, jaqsylyqqa jarysqanda jaghdayy bola túra, meni әkem oqytpay, payda kórmek niyetpen sharuagha jekti, sóitip qatarymnan qalyp qoydym. Ýshinshiden, jaghdayy bola túra, tekti jerding qyzynyng qalynmalyn qymbatsynyp, tәrbiyege jarymaghan qyz alyp berdi. Sodan ishim alay-dýley, ya dýniyege, ya taghat-ghibadatqa qúlyq joq. Endi osylardy óziniz tarazygha salyp, әdildigin aitynyz – dedi. Halifa: - 40 dýre qart kisige soghylsyn! - dep pәrmen berdi de. Ornynan túryp ketti.

Kópshiligimizge belgili búl tәmsilde balanyng tәrbiyesine ata-anasynyng jauapty ekendigin kóremiz. Ghasyrlar boyy qalyptasqan dәstýrli tәrbiyemizding óz arnasynan auyp, jat mәdeniyetterding әserinen súrqiya qalypqa týsip bara jatqanyna shiyrek ghasyrgha tayap qaldy. Zamanaqyr belgisi degenning býginderi bәrin kóretin boldyq. Qasiyetti diny mәtinderde kezdesetin «qiyametting tany atqanda ata-ana baladan bezedi, bala ata-anadan bezedi...» degendi eki kýnning birinde estiytin, kóretin jaghdaygha jettik, tipti búndaygha etimiz de ýirenip barady. Osyndayda «jaqsy ata-ana balagha qyryq jyl azyq, jaman ata-ana balagha qyryq jyl sor» degeni eske týsedi. Qazirgi tanda taghdyr tauqymetine qayrat-jigeri múqalmay, has batyrlarsha, keudesin tik kóterip jýrgen erlerdi kóru de kónilge bir medet.

Ýstimizdegi jyldyng 31 qantarynda Qazaqstan Últtyq telearnasynan «Bala aldyndaghy jauapkershilik» taqyrybyn qozghaghan «Aytugha onay» telebaghdarlamasynda Kentau qalasynyng túrghyny, tórt balagha әkelik qamqorlyq kórsetip otyrghan Bektibay Shymbaevting otbasylyq mәselesi kóterilgen bolatyn.  Bezbýirek әiel aq nekeni aramdap, bóten erding etegine jabysyp, «ózing tudyrghan balany ózing asyra» dep shiyettey tórt balasy men adal jary bolghan Bektibaydy taghdyr tәlkegine tastap kete barady. Osylaysha toghyz jyl tatu túrghan otbasy týlen týrtkendey kýige endi. Arada on jyl ótse de, ardan bezgen ana perzentterining jaghdayyn bilmek týgili, birde-bir ret habar almaghan. Esesine balalar qamqorlyqty kókiregi meyirim sәulesimen núrlanghan әkesinen kóredi.

Baghdarlama barysynda jalghyz ózi tórt balasyn tәrbiyelep, jetildirip otyrghan Bektibay, Kentau qalasy әkimine kishkentay balalaryn «Qamqor» balabaqshasyna tegin ornalastyryp bergeni ýshin, sonday-aq úldary bilim alatyn Álisher Nauay atyndaghy №17 orta mektebining újymyna kórsetken kómekteri men jәrdemderine dәn riza ekendigin bildirip, alghysyn aitady. Bektibay Shymbaevting óz әkelik boryshyn Allanyng amanaty bilip, balalaryn eshkimnen kem etpey óndirip-ósirip otyrghany tas jýrekting ózin de tebirentpey qoymasy anyq. Bekeng býgingi kýnning ashy shyndyghyn qazaq halqyna tyndatqan sanauly azamattyng biri ghana. Búl kisimen taghdyrlas ómirding qiyndyghymen arpalysyp kele jatqan qanshama otbasy, qanshama úl-men qyzdy mysalgha keltire beruge bolady. Biraq alaqanday ghana jazbamyzdan oqyrman qauym әkening balasyna degen ghibratty mahabbatyn kóre alsa, sol ómirlik ýlgi, órnek bolugha jarasa, bolashaqta jastardyng qiyndyqty jene biluine, óz úrpaghynyng taghdyryna jauapkershilikpen qarauyna kókiregine sәule týsire alsa, maqsattyng oryndalghany dep bilemiz.

Bala tәrbiyesi jayly Ál-Faraby sózimen aitsaq, kemenger ghúlama: «Bir balany tәrbiyelegennen góri, bir qala túrghyzghan әldeqayda onay» degen. Bala tәrbiyesining Jaratushy aldyndaghy aiyryqsha amanattyng asyly ekendigin jete týisingen músylmandyq mektepterde ilkiden «Balalarynyng ata-anasyndaghy 40 haqysy, ata-ananyng balalaryndany 40 haqysy» jatqa ýiretilip kelgen. Ókinishtisi sol kýnimizde «bala haqysy», «ata-ana haqysy» degen týsinikterding kólenkelenip bara jatqanyna ish qyzady. Deytúrghanmen balagha ata-anasy qamqor bola almasa da, ony mahabbatpen jaratqan Qúdiretti Jaratushy Allasy hikmetpen qamqorshylyq jasaydy! Qiynnan qiystyryp, «jeti jeleu, segiz syltau» degendey, bәribir de ózining mahabbatpen jaratqan pendesine basqa bir adamdy sebep qyla otyryp, óz mahabbat sәulesin shashpay qoymaydy. Óitkeni, Qúdaydyng qúlsýigishtik sipatynyng shegi joq...!

Qúran Kәrimning Baqara sýresi 272 ayatynda: «(Ey, Múhammed!) Olardy tura jolgha salugha sen jauapty emessin. Alla qalaghan pendesin ózi tura jolgha salady. Qayyr – sadaqa retinde ne bersender de ózdering ýshin. Ne bersender de, tek Alla razylyghy ýshin berulering kerek. Izgilik jolynda ne júmsasandar da, sonyng bәri ózderine tolyq qaytarylady jәne әdiletsizdikke úshyramaysyndar (yaghni, sauaptaryndy tolyq alasyndar)» delinedi.

Imam Búhary men imam Mýslimnen jetken hadiste Payghambarymyz sghs: «Jesir men jetimge kómektesu Alla jolynda jihad jasaghanmen ten» degen, al Ibn Majahdan jetken hadiste Alla elshisi sghs: «Jetim men jesirding as-suy men kiyim-keshegin týgeldegender Alla jolynda jihad qylghan әri kýni boyy oraza ústap, tang atqansha namaz oqyghan siyaqty» delingen.

Týrki halyqtarynda yqylymnan kele jatqan mynaday danalyq bar: «Jaqsylyq jasa da tenizge tasta, balyq bilmese, halyq biledi» degen. Alladan ýmiti bar Alashtyng azamattary qay kezde de bolghan, qazir de bar, bola beretini aqiqat. Sol siyaqty býginderi iygi isterimen múqtaj jandargha quanysh syilap, meyirim tamshysyn ýlestirip jýrgen qalamyzdyng azamattary az emes. Kópshiligi ózining jaqsylyghyn jarnamalaudy da qúp kórmeydi. Biraq ta keyingige «ghibrat bolsyn» degen niyetpen ónegeli isti el-júrtqa jetkizu azamattyq boryshymyz.

Ertede bir taqua 40 jyl boyy Jaratqangha ghibadat qylyp, eng úlyq әuliyelik dәrejege jetipti. Dәrejesi sol - Alla Taghalamen tildesuge qol jetkizipti. Allanyng dәrgeyine jetkizilgen әuliye, Jaratushy Jabbar Haqtan: - Ua, meni Jaratyp, Tәrbiyeleushi RABBYM! Osy jolgha týskeli bir súraqtyng jauabyn 40 jyl boyy taba almay kelemin. Sening eng qymbat qazynan, bagha jetpes baylyghyng ne? – dep súrapty.  Sonda Alla Taghala: - Mening eng qymbat qazynam, bagha jetpes baylyghym – qúlymnyng kónilining shattyghy – dep jauap bergen eken.

«Jaqsynyng jaqsylyghyn ait núry tasysyn, jamannyng jamandyghyn ait qúty qashsyn!» degendey Álisher Nauay atyndaghy №17 orta mektebining újymy bilim ordamyzdan nәr alyp jatqan әleumettik az qamtylghan kóp balaly otbasydan, tolyq emes otbasydan shyqqan úl-qyzdarymyzgha, túl jetimderge qamqorlyq tanytyp, materialdyq jәne aqshalay jәrdem berip, olardyng kónilderin shattyqqa bólep jýrgen Kentau qalasynyng Ákimi Maqúlbaev Ábdibaqyt Tillәbayúlyna, Kentau qalalyq Bilim beru bólimining basshysy Áuelbekov Ádil Arysbayúlyna, qalalyq mәslihat deputaty, №7 kolledj diyrektor-Kýnpeyisov Meyrambekke, qalalyq mәslihat deputaty-Erkin Ayashevqa, qalalyq mәslihat deputaty-Abdunәby Rozbaevqa, jeke kәsipkerler-yldashev Abdullagha, Madihanov Ótkirge, Djaliyshev Sәkenge, Abdurahmon Quchqarovqa(Týrkistan qalasy), «Uәde» kafesining basshylyghyna alghysyn bildiredi.

«Aytpasa sózding atasy óledi», osy tústa Kentau qalasy meshitter qauymdastyghy tarapynan qúrylghan «Uәsiliya» qorynyng atqaryp jatqan enbekteri orasan zor. Uasila qory qalamyzdyng әleumettik az qamtylghan otbasylaryna, qamqorshysynan aiyrylghan balalar men túl jetimderge údayy kómek qolyn sozyp keledi. Uasila qorynyng úiymdastyruymen mektep jasyndaghy jasóspirimder men qala jastary arasyndaghy jastar tәrbiyesi men jat aghymdardyng arbauynan jastardy saqtandyru baghytyndaghy atqaryp jatqan qyzmetterining ózi bir tóbe. Qara narday kәtepti, el jýgin arqalap jýrgen azamattargha jastayynan jetim qalghan qarakóz qaryndas-bauyrlargha meyirim-shapaghatyn kórsetip jýrgenderi ýshin alghysymyz sheksiz. Jesiri men jetimin jylatpaghan asyldyng synyqtary әmәnda aman bolghay.

Bauyrjan Nasyrdiynúly

Abai.kz

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3246
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5415